X kaebus Tallinna linna kohustamiseks otsustama kaebaja novembrikuu toimetulekutoetuse taotluse üle ja toimetama otsus kätte kaebaja e-posti aadressile lihtkirjana
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Roosnupp, Marje Paljak ja Kristel Tina
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.11.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Moonika
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde X 05.12.2023 määruskaebuse täienduse lisa digitoimiku leheküljel 219 ja Tallinna linna 07.12.2023 menetlusdokumendi lisad 18, 25 ja 26 digitoimiku lehekülgedel 245 ja 258‒260.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.11.2023 määruse resolutsiooni p 1 haldusasjas nr 3-23-2633 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7).
X esitas 10.11.2023 Tallinna Kesklinna Valitsusele taotluse toimetulekutoetuse ja toiduabi saamiseks. Kaebaja soovis taotluse kohta vastustajalt tagasisidet e-kirja teel 15.11.2023 ja 17.11.2023.
2.Tallinna linn palus 16.11.2023 e-tähtkirjaga nr 5-8/4569-1 tulla kaebajal Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda vastuvõtule ning esitada taotluse juurde teave ja dokumendid.
3.X esitas 20.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks kaebaja toimetulekutoetuse taotluse läbivaatamiseks, otsuse tegemiseks ning taotluse
3-23-2633 lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebusega koos esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse linna kohustamiseks maksma kaebajale 2023. a novembrikuu eest toimetulekutoetust 1283,57 eurot.
4.Vastustaja teavitas 20.11.2023 kirjaga nr 5-8/4569-3 X, et Tallinna Kesklinna Valitsus edastas kaebajale nõude lisadokumentide ja -teabe esitamiseks 16.11.2023 e-tähtkirjaga, mille kohta tuli kaebaja e-posti aadressile teavitus. Vastustaja selgitas kaebajale e-tähtkirja kättesaamise võimalusi 22.11.2023 kirjaga nr 5-8/4594-2.
5.X vastas vastustaja 20.11.2023 kirjale samal päeval, et ei soovi vastustaja 16.11.2023 etähtkirja Omniva kaudu vastu võtta.
6.X esitas 21.11.2023 halduskohtule kaebuse paranduse (täiendus), mille kohaselt on esialgse õiguskaitse korras taotletav toimetulekutoetus novembrikuu eest 1432,88 eurot (üür, elekter ja kommunaalkulud 992,88 eurot ja toimetulekupiir 440 eurot). Kaebaja ei ole saanud toimetulekutoetust viis kuud ning on söögita. Kaebajal on tõsine oht kaotada elukoht. Kaebaja on üliõpilane ja üksikema, kes peab üleval puudega last. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 134 lg 2 kohaselt määratakse toimetulekutoetus viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist, kuid vastustaja ei suhtle kaebajaga.
7.Tallinna linn palus 23.11.2023 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja väide, et tal puudusid oktoobris 2023 sissetulekud, ei ole tõene. Kaebaja ei ole toimetulekutoetuse ega esialgse õiguskaitse taotluses esitanud perekonna sissetulekuid ega pangakontode väljavõtteid sissetulekute või väljaminekute kohta. Sotsiaalkindlustusameti andmebaasi päringust nähtub, et kaebajale on määratud riiklik lapsetoetus 80 eurot ja kaebaja tütrele on määratud puudetoetus 36,31 eurot. Eesti Töötukassa andmebaasi tehtud päringu kohaselt on kaebaja tütrele määratud töövõimetoetus 2023. a oktoobris 328,66 eurot ning Maksu- ja Tolliameti andmetel on kaebaja saanud Eesti Töötukassalt tulu 327,05 eurot. Kaebajale makstakse elatist 500 eurot. Arvestades seda, et toimetulekutoetuse mõistes on toimetulekupiiri määr esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 3) kaebaja perekonnale (ema ja alaealine ning täisealine laps) 600 eurot, on vahendid esmavajaduse rahuldamiseks olemas. Kaebusest ei selgu, millised konkreetsed tagajärjed esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisega kaebajale kaasnevad. Kaebaja väide, et toimetulekutoetuse määramata jätmisega tekivad tal võlgnevused, on hüpoteetiline. Toimetulekutoetuse taotlusele lisatud elektrienergia ja eluaseme kulude arvete järgi seisuga 31.10.2023 võlgnevusi ei ole. Üürisuhe on korteriomanikul XYl XY-ga, mille esindaja on kaebaja. Kaebaja on osaühingu esindajana sõlminud üürilepingu endaga. Kaebajal ei saa seega olla võlgnevust korteri omaniku ees. Kaebaja esitatud dokumentidest ei nähtu, et tema perekonda ähvardaks otsene oht üüripinnalt väljatõstmiseks. Selleks peaks osaühing esitama kaebaja vastu kohtusse hagi üüri ja kommunaalkulude võlgnevuse sissenõudmiseks ja valduse vabastamiseks. Äriregistri järgi on kaebaja elukoht xxx, Tallinn registreeritud kuue äriühingu asukohana. Isegi kui äriühingud ei kanna enda asukohaga seotud kulusid täies ulatuses, on tavapärane, et seda tehakse vähemalt osaliselt. Esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse ette ära otsustamist tuleks reeglina vältida. Praeguses asjas puudub ülekaalukas vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Vastustaja on kaebaja taotlusele ja sellega seotud pöördumistele tähtaegselt vastanud (vt vastuse lisad 3, 5 ja 7). Vastustaja on kaebajale e-tähtkirjana toimetanud kätte
2(9)
3-23-2633 toimetulekutoetuse otsused ja kaebaja on need vastu võtnud, kuid 16.11.2023 e-tähtkirja kaebaja vastu võtnud ei ole.
8.X esitas 24.11.2023 kaebuse täienduse, milles taotles vastustaja kohustamist otsustama kaebaja toimetulekutoetuse taotluse üle ja toimetama otsus kätte kaebaja e-posti aadressile lihtkirjana 24 tunni jooksul määruse tegemisest. Kaebajal ei ole muid sissetulekuid peale stipendiumi, puudetoetuse ja töövõimetoetuse. Kaebaja on ammendavalt esitanud tõendid ja teabe sissetulekute kohta. Vastustaja kohtleb kaebajat teiste toetuse taotlejatega ebavõrdselt, kuna edastab teistele otsuseid ja küsimusi tavalise e-kirjaga, kuid kaebajale tähitud kirjaga eposti teel. Kaebaja ei ole neid kirju kätte saanud. Kaebaja on täiskoormusega üliõpilane ega saa vastustaja soovitud ajal kohale tulla. Üürilepingu ülesütlemine toimub avalduse esitamisega teisele poolele, mitte hagi esitamisega väljatõstmiseks. Üürilepingu erakorralise ülesütlemise alused on täidetud (võlaõigusseaduse (VÕS) § 316 lg 5). Kaebaja ei ole suutnud tähtaegselt ja täies mahus üüri tasuda XY-le ega VJ. Avaldus kaebaja ja tema tütre kasutuses oleva eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks võib saabuda iga hetk. Pärast üürilepingu ülesütlemist ei ole võimalik üürikulusid toimetulekutoetuse taotlemisel enam arvestada (SHS § 133 lg-d 5 ja 7). Eluruumi kaotus on kaebajale pöördumatu. 06.10.2023 kaebaja eluruumis käinud Tallinna Linnavara ametnike sõnul ei ole pakkuda munitsipaalkortereid peredele, on vaid ühetoalised korterid. Telefonioperaatorid on saatnud teated võlgnevuste kohta, lubades teenuste kasutamise võimaluse lõpetada. Kaebaja ja tema tütar tegelevad õppetööga, mis internetiühenduseta muutub võimatuks. Kui kaebaja ei suuda tasuda jooksvaid elektriarveid, on oht, et ka elekter lülitatakse välja.
9.X esitas 27.11.2023 kaebuse täienduse, mille kohaselt sai ta 26.11.2023 vastustaja kirja kätte, kuid selles ei ole vastustaja viidatud küsimusi. Kaebaja on osalenud kõikidel vastustaja pakutavatel teenustel, kuid ei ole allkirjastanud juhtumiplaani, sest talle ei ole selgitatud, mis on selle eesmärk. Kaebaja kodus ei toimu enam ettevõtlust. Kaebaja toas on 16 kraadi sooja. Kaebajal ei ole õigust esitada oma täisealise poja pangakonto väljavõtteid. Kaebaja võlg kokku on 01.12.2023 seisuga 3936,97 eurot.
10.Tallinna Halduskohus jättis 27.11.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja tagastas tasutud riigilõivu 20 eurot (resolutsiooni p 2). Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel saavutaks kaebaja oma eesmärgi juba enne asja sisulist lahendamist. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole sellises olukorras välistatud, kuid sellisel juhul peaks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Korteri omanik on sõlminud 25.08.2016 üürilepingu XY-ga. Lepingu p 1.6 järgi elavad eluruumis kaebaja, tema kaks last ja Y, kes on kohustatud täitma lepingu tingimusi. Lepingu pde 2.1 ja 2.2 alusel on XY kohustus tasuda igakuiselt üüri 1000 eurot ning kanda eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud. Lepingu p 4.3.3 järgi võib üürileandja lepingu kirjaliku avaldusega ja ühekuulise etteteatamisega üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel järjestikusel maksetähtpäeval üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. Kaebaja ja XY, mille juhatuse liige on kaebaja ise, sõlmisid 26.08.2016 allüürilepingu, millega äriühing andis kaebaja kasutusse Xxx korteri 25.08.2016 lepingus kokkulepitud tingimustel. Kaebuse ja toimetulekutoetuse taotluste järgi tuleb kaebajal tasuda üüri igakuiselt siiski 800 eurot.
3(9)
3-23-2633 Eeltoodut arvestades saab kaebajal olla võlgnevus üksnes XY ees. Kaebaja esitatud selgitustest ja tõenditest ei nähtu ning kohtule ei ole ka muul viisil teada, et XY nõuaks kaebajalt võlgnevuse tasumist või ähvardaks üürilepingu ülesütlemisega. Ka ei ole kohtul andmeid ega tõendeid, et korteri omanik taotleks XY-ga sõlmitud üürilepingu ülesütlemist, millisel juhul võib üürileandja üürilepingu eseme allkasutajalt välja nõuda (VÕS § 288 lg 6 ja § 334 lg 5). Kaebaja esitatud oktoobrikuu arve nr 158 alusel ei ole kaebajal kommunaalkuude võlga seisuga 31.10.2023. Kaebajal ei ole võlgnevusi ka elektrienergia tarbimise eest. Haldusasjas nr 3-232405 kaebaja esitatud Elisa Eesti ja Telia Eesti teavitused arvete tasumiseks ei tõenda, et kaebajal on makseraskused, millest tulenevalt on tal oht jääda teenuseta. Kohtule esitatud asjaolude ja tõendite alusel ei ole seega põhjendatud järeldus, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel on kaebaja lähemal ajal oma senisest elukohast, eluruumi elektrivarustusest või internetiühendusest ilma jäämas. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine oleks põhjendatud, kui esineks oht, et kaebajal ja tema perekonnal ei oleks võimalik katta kõige põhilisemaid vajadusi. Selliseks järelduseks alust ei ole. Vastustaja 23.11.2023 kohtule esitatud vastusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtub, et kaebaja ja tema perekonna sissetulek oktoobrikuus oli: lapsetoetus 80 eurot, tütre puudetoetus 36,31 eurot, tütre töövõimetoetus 328,66 eurot, kaebaja tulu Eesti Töötukassalt 327,05 eurot ning elatis 500 eurot. Kokku oli kaebaja ja tema perekonna sissetulek seega vähemalt 1272,02 eurot. Kui kaebajal on vajadus toimetulekutoetuse saamiseks, nagu ta väidab, on tal ka huvi panustada sellesse, et vastustajal oleks taotluse läbivaatamiseks tähtsust omavad andmed ja tõendid, sh huvi minna vastustaja palutud visiidile asjaolude väljaselgitamiseks. Kohtule esitatud selgituste ja tõendite põhjal ei ole kaebaja üles näidanud igakülgset valmidust vastustajaga koostööd teha. Näiteks ei aita kaebaja keeldumine vastustaja e-tähtkirjade vastuvõtmisest saavutada tema eesmärki, vaid pigem takistab seda. Kuivõrd esialgse õiguskaitse vajadust ei esine, ei ole vaja hinnata kaebuse põhjendatust ega kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ning teiste isikute õigusi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.X palub 29.11.2023 määruskaebuses (täiendatud 05.12.2023 ja 07.12.2023) tühistada Tallinna Halduskohtu 27.11.2023 määruse resolutsiooni p 1 ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Vastustaja ei ole saatnud kaebajale 16.11.2023 tähitud e-kirja. Kaebaja käib iga päev 8.30‒ 16.00 ülikoolis ja õpib õhtuti ning nädalavahetustel ei ole võimalik nõuet täita. Vastuvõttudel on alati olnud jutt, et ametnik võtab vastu enne lõunat. Kaebaja on kaks aastat käinud sotsiaalhoolekande osakonnas kohapeal, samuti on tehtud kaebajale sel aastal kaks kodukülastust. Igas linnaosas on võimalik teha e-avaldused, k.a kohtus, töötukassas on igakuised nõustamised telefoni või e-posti teel. Kaebaja sai 04.12.2023 hoiatuse maksmata kommunaalmaksete ja üürivõla kohta seisuga 04.12.2023. Kaebaja kodus on üürivõla tõttu 26.11.2023 sooja 16 kraadi. Korteri küte on maha keeratud. Kaebaja sai 04.12.2023 vastustajalt vastuse, et 0,84 sendine intressitulu, mille pärast jäeti toimetulekutoetus määramata juuli, augusti ja septembri eest on välja mõeldud ning sellist tulu pole kaebaja tegelikult saanud. Kaebaja ei saa elatist, ka varasem 500 eurot ei kuulunud kaebaja leibkonnale. Kaebaja on iga kord esitanud kõik toimetulekutoetuse saamiseks nõutavad dokumendid. Vastustaja pole kuue kuu jooksul suutnud selgitada, miks ta kaebajat näha soovib ja mis andmed vajavad täpsustamist. Täiskasvanud poja pangakonto väljavõtet ei ole kaebajal 4(9)
3-23-2633 õigus esitada. Puudetoetus, stipendium jne on vastustajale näha Maksu- ja Tolliametist. Vastustaja pole esitanud ühtegi tõendit, et Omniva e-tähtkiri oleks kaebajani jõudnud. Y elab kaebaja teada juba aastaid X tänaval.
12.Tallinna linn palub 07.12.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel saavutaks kaebaja oma eesmärgi juba enne asja sisulist lahendamist. Sellisel juhul peaks esinema ülekaalukas õiguskaitsevajadus. Arvestades esitatud üürilepinguid, saab kaebajal olla võlgnevus üksnes XY ees. Esitatud tõenditest ja selgitustest ei nähtu, et osaühing nõuaks kaebajalt võlgnevuse tasumist või ähvardaks üürilepingu ülesütlemisega. Tõendid puuduvad ka selle kohta, et korteri omanik taotleks osaühinguga sõlmitud üürilepingu ülesütlemist. Kaebaja esitatud korteriühistu oktoobrikuu arvega nr 158 on tõendatud, et kaebajal ei ole kommunaalkulude võlga seisuga 31.10.2023. Eesti Energia 31.10.2023 arvega on tõendatud, et kaebajal ei ole võlgnevusi ka elektrienergia tarbimise eest. Haldusasjas nr 3-23-2405 kaebaja esitatud Elisa Eesti ja Telia Eesti teavitused ei tõenda, et kaebajal on makseraskused. Seega on kaebaja väited, et on ilma jäämas oma elukohast, eluruumi elektrivarustusest või internetiühendusest, paljasõnalised ja tõendamata. Vastustaja on 23.11.2023 esitanud kohtule tõendid selle kohta, et kaebaja sissetulekutega on tema kõige põhilisemad vajadused kaetud. Kui kaebajal on vajadus toimetulekutoetuse saamiseks, peaks tal olema ka huvi panustada sellesse, et vastustajal oleks taotluse läbivaatamiseks tähtsust omavad andmed ja tõendid. Kaebaja on pigem huvitatud pidevast kirjavahetusest vastustajaga, mitte lahenduste leidmisest. Kaebajale on korduvalt selgitatud e-tähtkirja kättesaamise võimalusi, kuid kaebaja ei soovi kirja Omniva kaudu ega ka Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnast isiklikult kätte saada, samuti ei ole ta avaldanud soovi saada kirja paberkandjal tähitult. Kaebaja kooli lähedal asub Siili ühistranspordi peatus ning Vabaduse väljaku peatusesse ja sealt sotsiaalhoolekande osakonda (Pärnu mnt 9) jõuab koolist mõistliku aja jooksul. Kirja kättesaamisest sõltub menetlustähtaegade kulgemine. Kuna kaebaja on haldusasjas nr 3-232405 teinud vastustajale alusetuid etteheiteid tähtaegadest kinnipidamise osas, ei soovi vastustaja selles osas rohkem arusaamatusi. Läbi Omniva infosüsteemi on võimalik e-tähtkirja kättesaamise aeg täpselt fikseerida. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas on vastuvõtt esmaspäeviti kella 17.30-ni. Omniva e-tähtkirja vastuvõtmise osas märgib vastustaja, et saatis kaebajale Omniva kaudu 10.11.2023 juhtumiplaani allkirjastamist meeldetuletava e-tähtkirja, mille kaebaja viivitusega lõpuks 26.11.2023 vastu võttis. Kaebaja allkirjastas juhtumiplaani pärast korduvaid meeldetuletusi ja tähtaega (29.11.2023) ületades 06.12.2023, mis ilmestab samuti kaebaja koostööle orienteeritust. Ominva 05.12.2023 teabe kohaselt on kõnealune 16.11.2023 e-tähtkiri kaebajale Omniva infosüsteemi kaudu nõuetekohaselt edastatud ja puudub teave, miks kaebaja seda vastu ei võta. Kaebaja on vastustaja 16.11.2023 e-tähtkirja kätte saanud e-toimiku kaudu, kuna e-toimikus haldusasjas nr 3-23-2633 on kaebaja avanud 23.11.2023 kahel korral vastustaja vastuse esialgse õiguskaitse taotlusele, millele on ka kõnealune kiri lisatud. Toetuse määramine sõltub pereliikmete arvust, nende sissetulekust ja majanduslikust seisust, mille kohta kaebaja on esitanud vastakat teavet. Taotluse kohaselt on kaebaja peres kaks liiget, kuid 06.10.2023 pidas kaebaja enda perekonda kolmeliikmeliseks – korteri omaniku ja XY vahel sõlmitud üürilepingu alusel on eluruumi Xxx elanik ka Y. Kaebaja lähtub pereliikmete määramisel enda suvast, mitte toimetulekutoetuse regulatsioonist ega kehtestatud piirmääradest. Vastustaja alles ootab kaebaja vastust, mistõttu ei ole vastustajal novembri 2023 osas olnud võimalik kaebaja abivajadust terviklikult hinnata ning hetkel ei ole teada, millise otsuse vastustaja teeb. Kaebaja ei ole üles näidanud igakülgset valmidust vastustajaga koostööd 5(9)
3-23-2633 teha. Kaebaja keeldumine vastustaja e-tähtkirjade vastuvõtmisest ei aita kaebajal saavutada tema eesmärki. Kui kohus rahuldab kaebaja taotluse, muutub põhimenetlus mõttetuks. Ebaõiglane oleks määrata kaebajale ebavõrdselt teiste taotlejatega toetus õigusaktidega kehtestatud reegleid järgimata ning abivajadust ja asjaolusid kohaselt hindamata. Määruskaebusele lisatud hoiatus maksmata kommunaalmaksete ja üürivõla kohta on koostatud konkreetselt käesoleva kohtuasja jaoks. Selle edastaja on äriregistri andmetel alates 28.11.2023 XY juhatuse liige Y, kuid Y on ühtlasi üürilepingu alusel Xxx eluruumi üks elanikest. Seega on tegemist kaebajapoolse äriühingutega skeemitamisega, kuna kohus on praeguses asjas ning asjades nr 3-23-2201 ja 3-23-2405 viidanud sellele, et kaebaja esineb üürilepingute sõlmimisel samaaegselt juriidilise ja füüsilise isikuna. Kuna kaebaja esitab eluasemekulude maksmise kohta vastakat teavet, ei saa olla veendumust Y e-kirjas toodud summade tõelevastavuses, sest taotluse juurde esitatud arvetelt eluasemekulude võlgnevust ei nähtu. Vastustaja märgib, et ka nelja Yga seotud äriühingu asukohad on registreeritud aadressile Xxx. Määruskaebusele lisatud foto külmkapi termomeetri näidust ei tõenda, et tegemist on kaebaja kodu temperatuuriga, ka on termomeetri näiduga lihtne manipuleerida. Määruskaebusele lisatud vastustaja 04.12.2023 vastuskiri on praeguses asjas asjassepuutumatu. Kaebaja pöördumised puudutasid perioodi juuli 2023 toimetulekutoetuse taotluse menetlust. Tõele ei vasta kaebaja väide, et talle jäeti 0,84 euro intressitulu pärast toimetulekutoetus juulis, augustis ja septembris määramata. Nende kuude osas on toimetulekutoetuse määramise küsimus arutusel asjas nr 3-23-2201. Kaebaja edastatud SKA 23.11.2023 vastuse osas pole teada, millise pöördumise esitas kaebaja ise SKA-le, määruskaebuse juurde on lisatud vaid vastuse esileht ehk teave on valikuline. SKA ei kommenteeri vastuses konkreetset juhtumit, mistõttu pole vastus asjakohane. SKA ei ole ka konkreetses küsimuses vastustaja poole pöördunud, nagu alati sel juhul tehakse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
14.Kaebaja on koos määruskaebuse ja selle täiendustega esitanud järgmised lisad: Omniva 29.11.2023 e-kiri (dtl 199 ja 282), tunniplaan (dtl 200 ja 281), Harju Maakohtu 30.11.2023 määrus nr 2-33-177 (dtl 212‒215), XY 04.12.2023 hoiatus (dtl 219 ja 276), foto termomeetrist (dtl 220), Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 04.12.2023 kiri nr 58/3219-22 (dtl 221 ja 278), Sotsiaalkindlustusameti 23.11.2023 vastus pöördumisele (dtl 222 ja 279), X vastused 16.11.2023 Tallinna Kesklinna Valitsuse küsimustele (dtl 269), X 26.11.2023 e-kiri VJ toatemperatuuri kohta (dtl 277 ja 285), AA konto väljavõte (dtl 280 ja 286), Eesti Töötukassa 12.05.2023 tegevuskava (dtl 283‒284). Vastustaja on koos 07.12.2023 vastusega esitanud lisad 15‒28. Ringkonnakohus võtab tõendina asja materjalide juurde kaebaja esitatud lisa digitoimiku leheküljel 219 ning vastustaja esitatud lisad 18, 25 ja 26 digitoimiku lehekülgedel 245 ja 258‒260. Ülejäänud dokumendid ei ole määruskaebuse lahendamisel asjakohased ja tuleb nende esitajatele tagastada (HKMS § 62 lg 2).
15.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama avalikku huvi ja puudutatud
6(9)
3-23-2633 isiku õigusi ning hindama kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
16.Asja materjalidest nähtuvalt palus vastustaja 16.11.2023 e-tähtkirjaga nr 5-8/4569-1 tulla kaebajal Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda vastuvõtule ning esitada enda 10.11.2023 taotluse juurde teave ja dokumendid. Vastustaja 07.12.2023 vastusele lisatud Omniva infosüsteemi väljavõttest nähtuvalt on e-tähtkiri kaebajale vastu võtmiseks edastatud (lisa 18). Kaebaja ei ole kirja vastu võtnud. Vastustaja ei ole kaebaja 2023. a novembri toimetulekutaotluse osas veel otsust teinud, sest ootab kaebaja vastust, et hinnata kõiki asjaolusid kogumis.
17.Halduskohus leidis õigesti, et esialgse õiguskaitse korras vastustaja kohustamisel maksma kaebajale toimetulekutoetust, otsustaks kohus vaidluse ette ära. Kuigi esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud mh olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi juba enne asja sisulist lahendamist, peaks sellisel juhul esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Seega õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist kaebaja ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see tingimus praegusel juhul täidetud.
18.Toimetulekutoetuse eesmärk on leevendada ajutise abimeetmena abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades neile minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Toetuse maksmine tagab isikule või perekonnale minimaalse asendussissetuleku, mis võimaldab jooksvalt katta kõige põhilisemad vajadused. Seega tuleb kohtul esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel hinnata, kas esineb oht kaebaja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete esmavajaduste (näiteks elukoht, minimaalsed tarbimiskulud toidule, riietusele, jalanõudele, muudele kaupadele ja teenustele) rahuldamisele. Toimetulekutoetuse vajaduse tõendamisel lasub tõendamiskoormus toetuse taotlejal.
19.Esialgse õiguskaitse korras toimetulekutoetuse maksmine oleks põhjendatud juhul, kui vastasel korral oleks ohus kaebaja ja tema perekonna minimaalsete esmavajaduste rahuldamine või ähvardaks neid oht jääda ilma üüripinnast. Kaebaja on lisanud toimetulekutoetusele enda ja tütre pangakontode väljavõtted 2023. a oktoobri kohta, millest ei nähtu mingeid sissetulekuid ega väljaminekuid ning kontode lõppjääk on 0 (dtl 51 ja 56). Vastustaja 23.11.2023 vastusest nähtuvalt on kaebaja ja tema tütre sissetulekud vähemalt järgmised. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on kaebajale määratud riiklik lapsetoetus 80 eurot ja tema tütrele puudetoetus 36,31 eurot. Eesti Töötukassa andmetel on kaebaja tütrele määratud oktoobris 2023 töövõimetoetus 328,66 eurot, Maksu- ja Tolliameti andmetel on kaebaja saanud Eesti Töötukassalt tulu 327,05 eurot. Vastustaja 06.10.2023 kodukülastusaktist (dtl 86‒87) nähtuvalt makstakse kaebajale elatist 500 eurot kuus. Esitatud andmetel on kaebaja ja tema tütre sissetulek oktoobris 2023 olnud kokku vähemalt 1272,02 eurot. Arvestades, et toimetulekutoetuse mõistes on toimetulekupiiri määr esmavajaduste rahuldamiseks kaebaja perekonnale (kaebaja ja tema alaealine tütar) 440 eurot (2023. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2, SHS § 131 lg-d 3 ja 5), saab kaebaja ja tema pere sissetulekut pidada piisavaks vähemalt esmavajaduste rahuldamiseks. Küsimuses, kas lugeda kaebaja perekonna liikmeks SHS tähenduses ka kaebaja täisealine poeg, ei ole kaebaja olnud järjekindel (vt ka allpool).
20.Kaebaja on koos määruskaebusega esitanud kaebajale 04.12.2023 saadetud hoiatuse (dtl 219) maksmata kommunaalkulude ja üürivõla kohta kokku summas 2686,14 eurot (kommunaalmaksed septembris 243,57 eurot, oktoobris 392,57 eurot ja novembris 450
7(9)
3-23-2633 (täpsustamisel) ning kahe kuu üür kokku 1600 eurot). Hoiatuse edastaja on XY juhatuse liige Y. Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul ei ole see tõend usaldusväärne. Asja materjalide juurde on esitatud Xxx, Tallinn korteri üürileping (dtl 73‒76), mis on sõlmitud 25.08.2016 XY ja XY vahel. Üürilepingu kohaselt lubatakse üürnikuga koos eluruumis elada kaebajal, tema lastel ja VH ning üür on 1000 eurot kuus (toimetulekutoetuse taotluse kohaselt 800 eurot). Samuti on esitatud XY ja kaebaja vahel 26.08.2016 sõlmitud üürileping (dtl 77), mille tingimused on samad eelnimetatud üürilepingus tooduga. Äriregistri andmetel on alates 28.11.2023 ainuke XY juhatuse liige Y. Seega puudub praeguseks alus väita, et kaebaja on üürilepingu sõlminud osaühinguga, mille juhatuse liige ta ise on. Ringkonnakohus jagab siiski vastustaja kahtlust 04.12.2023 esitatud hoiatuse tõepärasuses. Erinevalt hoiatuses märgitust ei nähtu eluasemekulude võlgnevust toimetulekutoetuse taotlusele lisatud Tallinn, Zzz/ Xxx korteriühistu 07.11.2023 arvelt nr 158 (dtl 52). Võlgnevus puudub ka taotlusele lisatud Eesti Energia 31.10.2023 arve nr 286461000524 (dtl 53‒54) kohaselt. Lisaks on korteri omaniku ja XY vahel sõlmitud üürilepingu alusel eluruumi Xxx üürnik ka Y. Et Y elab tegelikult kuskil mujal, on tõendamata. Asja materjalidest ei nähtu, et XY poolt oleks esitatud avaldus kaebajaga sõlmitud üürilepingu ülesütlemiseks võlgnevuse tõttu. Samuti ei ole esitatud andmeid selle kohta, et XY oleks esitanud XY-le üürilepingu ülesütlemise avalduse. Kaebaja haldusasjas nr 3-23-2405 esitatud telefonioperaatorite Elisa Eesti ja Telia Eesti tekstisõnumitest ei selgu, millise perioodi võlgnevuse eest meeldetuletus on esitatud, mistõttu ei tõenda need, et kaebajal on makseraskused, millest tulenevalt on tal oht jääda teenuseta. Eelneva põhjal ei saa ohtu kaebaja ja tema pere eluasemest, eluruumi elektrivarustusest või internetiühendusest ilmajäämiseks pidada lähitulevikus tõenäoliseks.
21.Ringkonnakohus peab põhjendatuks vastustaja seisukohta, et kaebaja on esitanud toimetulekutoetuse taotlemisel vastakaid andmeid ning esineb kahtlus kaebaja pere tegelikus sissetulekus. Kaebaja on märkinud toimetulekutoetuse taotlusel enda pere kaheliikmelisena, samas 06.10.2023 kodukülastusel (dtl 86‒87) pidas kaebaja peret kolmeliikmeliseks. Kaebaja väidab, et tal puudub igasugune sissetulek, makstes samas väidetavalt elatist 300 eurot enda eraldi elavale täisealisele pojale (dtl 48‒49 ja 57). Millistest vahenditest ja mil viisil see toimub, pole tõendatud. Kui kaebaja loeb oma täisealise poja enda perekonna liikmeks SHS tähenduses (SHS § 131 lg 4), tuleb oma perekonna toimetulekutoetuse vajaduse ja toetuse saamise õiguse tõendamiseks esitada ka andmed poja tulude kohta. Seda seni tehtud ei ole. Kaebaja on varasemalt ise selgitanud ja vastustaja on tuvastanud (06.10.2023 kodukülastuse akt), et kaebaja ja tema tütre sissetulekud laekuvad kaebaja poja pangakontole. Seetõttu ei ole asjakohane ka kaebaja see väide, et poja pangakonto väljavõtte esitamist ei ole temalt õigust nõuda, kui poeg ei kuulu kaebajaga ühte leibkonda.
22.Ringkonnakohtu hinnangul ei viita ülaltoodud asjaolud ja tõendid sellele, et 2023. a novembri toimetulekutoetuse esialgse õiguskaitse korras määramata jätmisel oleks kaebaja ja tema tütre minimaalsete esmavajaduste rahuldamine ohus või ähvardaks neid oht jääda ilma üüripinnast. Seetõttu ei saa hinnata kaebaja õiguskaitsevajadust nii ülekaalukaks, et see õigustaks kaebaja soovitud eesmärgi saavutamist juba enne asja sisulist lahendamist. Lõplik hinnang asjaoludele ja tõenditele tuleb anda asja sisulise läbivaatamise käigus. Kuivõrd riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud, on kaalukas avalik huvi see, et toetust makstakse üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks õiguspärane alus. Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole toetada seda elustandardit, mille isik on endale valinud. Isiku toimetulekutoetuse vajadus peab olema tegelik, mitte kunstlikult (või andmeid varjates) tekitatud. 8(9)
3-23-2633
23.Hüvitise taotlemisel peab isik aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 2). Samuti on isik kohustatud esitama kõik hüvitise andjale teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhtudel andmed kolmandate isikute kohta (SÜS § 21 lg 1 p 1). See on vajalik isiku abivajaduse terviklikuks hindamiseks. Kaebaja on keeldunud vastustaja etähtkirjade vastuvõtmisest ega soovi esitada abivajaduse kindlakstegemiseks vajalikke andmeid. Vastustaja on määruskaebuse vastuses selgitanud, et Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas toimub vastuvõtt esmaspäeviti kuni kella 17.30-ni. Seega on kaebajal võimalik ilmuda sotsiaalhoolekande osakonda vastuvõtule ka pärast koolipäeva TTK. Halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud, et kui kaebajal on vajadus toimetulekutoetuse saamiseks, peab ta ka panustama sellesse, et vastustajal oleks taotluse läbivaatamiseks kõik tähtsust omavad andmed ja tõendid, s.t ka huvi minna vastuvõtule sotsiaalhoolekandeosakonda asjaolude väljaselgitamiseks ning võtta vastu vastustaja edastatud e-tähtkirjad.
24.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.11.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.