lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-721/16

Korrakaitse › Politsei toimingud

HaldusasiJõustunudRiigikohtu halduskolleegium · 14.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-721/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Politsei toimingud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1184
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 2 lg 1Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 238 lg 2Määruskaebuse lahendamineHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 38 lg 4Kaebuse sisuHKMS § 41 lg 5Vaidluse eseHKMS § 44 lg 1KaebeõigusHKMS § 45 lg 2Kaebeõiguse piirangud

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-721/26Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium06.06.20233-22-721/34Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja15.11.20233-22-721/38Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium29.11.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (25)

lahend.ee
3-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium26.06.20263-25-4562/12Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium12.05.20263-26-707/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja27.03.20263-26-645/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja20.03.20263-25-2487/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium03.11.20253-25-2487/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja09.09.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

3-22-721 14. veebruar 2023 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Julia Laffranque ja Nele Parrest X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Kaebaja X, esindaja Y Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Maidla Tartu Ringkonnakohtu 1. juuni 2022. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 1. juuni 2022. a määrus ja Tartu Halduskohtu
12.aprilli 2022. a määrus.
3.Saata asi Tartu Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
4.Asendada avaldatavas lahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
PS § 20
PS § 26
RVastS § 7 lg 1Vastutuse alused
RVastS § 9Mittevaralise kahju hüvitamine
3-25-2373/3
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
19.08.2025
3-25-199/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium11.07.2025
3-24-1817/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium06.06.2025
3-24-3454/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja24.03.2025
3-24-2626/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja22.01.2025
3-24-3447/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja10.01.2025
3-24-3295/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium09.01.2025
3-24-2663/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium20.12.2024
3-23-313/17Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium21.10.2024
3-24-2663/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja07.10.2024
3-24-260/7Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja02.09.2024
3-24-1875/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium08.07.2024
3-24-1073/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja28.06.2024
3-22-1418/20Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja03.06.2024
3-24-296/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium30.04.2024
3-23-2298/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium09.02.2024
3-23-2706/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium31.01.2024
3-23-862/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium25.01.2024
3-22-2374/33Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja11.04.2023
X esitas 28. märtsil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja palus tuvastada politseiametnike käitumise õigusvastasuse kaebaja korteris ja tema kainenema toimetamisel. Kaebuse kohaselt sisenesid politseiametnikud
19.veebruaril 2022 umbes kell üks öösel ilma kaebaja loata korterisse, kus ta magas, ning rakendasid tema suhtes vägivalda. Politseiametnikud väänasid kaebaja käsi, üks ametnik surus põlvega kaebaja kaelale. Kaebaja käed pandi raudu, ta tiriti politseiauto kongi ja toimetati Tartu Vanglasse kainenema. Seejuures oli kaebaja külmale ilmale vaatamata paljajalu ja palja ülakehaga. Kaebaja sõnul ei rikkunud ta öörahu, vaid veetis enne magama minemist aega naabri seltskonnas, kellega tal polnud mingit arusaamatust. Kaebaja oli kirjeldatud sündmuste ajal kerges alkoholijoobes, kuid narkojoovet järgmisel päeval tehtud test ei näidanud. Politseiametnike poolt kaebaja suhtes toime pandud teod olid inimväärikust alandavad ja mõjusid laastavalt kaebaja psüühikale. Tuvastamiskaebuse esitamist põhjendas kaebaja sellega, et peale kohtu ei ole tal ühtegi muud võimalust oma õigusi kaitsta.
2.PPA kinnitas vastusena kohtunõudele, et kaebaja suhtes tehti 19. veebruaril 2022 korrakaitseseaduse alusel haldusmenetluse toiminguid, mille eesmärk oli kaebajast iseendale ja teistele isikutele lähtuva ohu tõrjumine.

3-22-721

3.Tartu Halduskohus tagastas 12. aprilli 2022. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 2 punkti 1 alusel, leides, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks. Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 37 lõike 2 punkt 6 ja § 44 lõige 1). Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lõige 4). Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lõige 2). Seejuures ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lõike 2 teine lause). Kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, kuna toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõue ei kaitse kaebaja õigusi ja kohus ei näe nõude esitamiseks ka preventiivset huvi. Politseiametnike õigusvastase käitumise tuvastamine ei kohustaks PPA-d tulevikus mingil kindlal viisil käituma. Isikul peab olema eriline preventiivne huvi ehk põhjus arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis oleks võimatu või ebamõistlikult raske. Põhjendatud huvi jaatamiseks ei piisa kaebaja soovist veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses.
4.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada ja kohustada kohut kaebust menetlusse võtma.
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 1. juuni 2022. a määrusega määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ning märkis täiendavalt, et kaebajal on tõhusama õiguskaitsevahendina võimalik esitada halduskohtule riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt hüvitamiskaebus, mis hõlmab ka mittevaralise kahju hüvitamise nõudmise võimalust. Hüvitamiskaebuse lahendamine hõlmab ka vastustaja haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvastamine halduskohtumenetluses ei anna kaebajale õigust vaidlustada väärteomenetluses määratud karistust. Kaebaja ei ole talle määratud rahatrahvi väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras vaidlustanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Kaebaja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi sisuliseks lahendamiseks halduskohtule. HKMS § 2 lõike 1 kohaselt on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute õiguste kaitsmine õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse selle kohta, et politseiametnike käitumine rikkus kaebaja õigust kodu puutumatusele ja inimväärsele kohtlemisele. Seetõttu ei ole võimalik nõustuda kohtute seisukohaga, et kaebajal puudus kaebeõigus. Õigusriigis ei tohi tekkida olukorda, milles isikul ei ole võimalik oma rikutud õigusi kohtulikult kaitsta. Arusaamatu on kohtu väide, et õigusvastasuse tuvastamine ei takistaks politseid ka edaspidi selliseid õigusvastaseid tegusid kaebaja suhtes toime panemast.
7.Vastustaja määruskaebusele ei vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kohtud on ebaõigesti leidnud, et kaebajal puudub asjas kaebeõigus. Ringkonnakohtu ja halduskohtu määrused tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata kaebus tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (HKMS § 238 lõike 2 neljas lause).
9.Kaebaja on esitanud kaebuse PPA haldustoimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. HKMS § 37 lõike 2 punkti 6 järgi on tuvastamiskaebus toimingu peale võimalik. Tuvastamiskaebuse 2(3)

3-22-721 esitamise õigus on isikul halduskohtus aga vaid juhul, kui kaebuse esitamine on vajalik isiku õiguste kaitseks (HKMS § 44 lõige 1 ja § 38 lõige 4) ning kaebeõigus ei ole muude normidega täiendavalt piiratud. HKMS § 45 lõige 2 näeb piiranguna ette, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

10.Riigikohtu senises praktikas on tuvastamiskaebuse esitamise vajadust seostatud esmajoones erilise preventiivse huvi olemasoluga, mis annab kaebajale põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub tulevikus rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis on võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu halduskolleegiumi
14.oktoobri 2020. a määrus nr 3-19-882/22, p 23.1).
11.Samas võib tuvastamiskaebuse esitamise vajadus tuleneda preventiivse huvi kõrval ka rehabiliteerivast huvist (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. märtsi 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-11-02, p 15), kui toimunud riive on intensiivne ning isik ei soovi esitada kahjunõuet.
12.Kaebuses väidetakse kaalukate põhiõiguste nagu kaebaja kodu puutumatuse (põhiseaduse (PS) § 33), kehalise puutumatuse (PS § 26) ja füüsilise vabaduse (PS § 20) intensiivset riivamist haldusorgani tegevusega. Vaidlusalused toimingud võisid riivata kaebaja mainet nii politsei kui ka menetlusväliste isikute silmis. Kolleegiumi arvates tuleb käesolevas asjas seetõttu eeldada kaebaja rehabiliteerivat huvi haldusorgani tegevuse väidetava õigusvastasuse tuvastamiseks. Hinnangu kaebuses kirjeldatud asjaolude tõele vastavusele ja haldusorgani tegevuse õiguspärasusele (sh kaebaja enda võimalikule kaassüüle olukorra tekkimises) saab kohus anda järgnevas kohtumenetluses.
13.Kolleegium ei jaga ringkonnakohtu seisukohta, et tuvastamiskaebusest tõhusama õiguskaitse tagab kaebajale käesolevas asjas hüvitamiskaebuse esitamise võimalus. Kuigi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamisel peab kohus veenduma ka halduse tegevuse õigusvastasuses (RVastS § 7 lõige 1) ja kahju hüvitamise nõudes sisaldub seega halduse tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue, ei tähenda see, et hüvitamisnõue on isiku õiguste kaitsmiseks alati tuvastamisnõudest tõhusam. Õiguskaitsevahendi tõhususe hindamiseks tuleb selle mõju kõrvutada kaebuse eesmärgiga. Kui kaebuse eesmärk pole rahaline hüvitis, on hüvitamisnõue tarbetu. Hüvitamisnõude rahuldamine eeldab lisaks halduse tegevuse õigusvastasuse tuvastamisele muude kahju hüvitamise eelduseks olevate asjaolude kindlakstegemist kohtumenetluses (nt haldusorgani tegevuse süülisus ja süü vorm ning raskus mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena, RVastS § 9 lõiked 1 ja 2). Kaebaja ei ole kahju rahalist hüvitamist käesolevas asjas taotlenud, kuid peaks asuma kahju hüvitamise nõude esitamisel eelnimetatud asjaolusid tõendama. Samuti võib hüvitamiskaebuse esitamine tuvastamiskaebuse asemel olla kaebaja jaoks seotud muude kohustuste ja piiravate tingimustega.
14.Kahju hüvitamise nõude esitamine ei pruugi tagada kaebajale tema õiguste tuvastamisnõudest tõhusamat kaitset ka seetõttu, et HKMS § 41 lõike 5 kohaselt võib kohus ka mittevaralise kahju hüvitamise eelduste täidetuse korral loobuda seaduses sätestatud tingimustel hüvitise väljamõistmisest ja teha selle asemel kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse. Sellisel juhul oleks kahju hüvitamise nõude esitamise tulemus kaebaja jaoks sama, mis tuvastamisnõude esitamise korral.
15.Riigikohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium