Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-21-2395 30. september 2022 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Heiki Loot ja Nele Parrest OÜ Solarcom kaebus Viimsi Vallavalitsuse antud ehitusloa ja vaide tagastamise otsuse tühistamiseks või alternatiivselt kohustamiseks riikliku järelevalve algatamise taotlust uuesti läbi vaatama Kaebaja OÜ Solarcom, esindaja vandeadvokaadi abi Sandra Mikli Vastustaja Viimsi vald, esindaja Karin Mägi Kolmandad isikud Jaan ja Katrin Puusaag, esindajad vandeadvokaadid Karin Marosov ja Indrek Kukk Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2022. a määrus OÜ Solarcom määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 8. veebruari 2022. a määruse resolutsiooni p 1 ja Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2022. a määrus. Saata asi menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kolmandatele isikutele kuulub Viimsi vallas kinnistu, millele nad rajavad uut elamut. OÜ-le Solarcom kuulub elamuga naaberkinnistu, mida ta üürib ühingu osanikule M. Kruusile. OÜ-le Solarcom tutvustati uue elamu ehitusprojekti 18. septembri 2019. a seisuga. 19. märtsil 2020 andis Viimsi Vallavalitsus kolmandatele isikutele elamu ehitamiseks ehitusloa nr 2012271/07525. Ehitustegevusega alustati juunis 2020.
2.26. augustil 2021 esitasid OÜ Solarcom ja M. Kruus Viimsi Vallavalitsusele vaide, milles taotlesid ehitusloa kehtetuks tunnistamist ja riikliku järelevalve algatamist. Vaide järgi ei vasta rajatav ehitis detailplaneeringule, loa saanud ehitusprojektile, vaide esitajatele tutvustatud dokumentidele ega Viimsi valla elamuehituse teemaplaneeringule. 22. septembril 2021 tagastas vastustaja vaide, leides, et kaebaja on vaide esitamise tähtaja mööda lasknud. Vald leidis ka, et kinnistul tehtud tööd vastavad ehitusprojektile ja riikliku järelevalve menetlust pole põhjust algatada.
3.OÜ Solarcom esitas 21. oktoobril 2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus ehitusloa ja vaide tagastamise otsuse tühistada või alternatiivselt kohustada vastustajat järelevalve algatamise taotlust uuesti läbi vaatama.
3-21-2395
3.1.Kaebuse järgi moodustub rajatava elamu ümber kuhjatud pinnasest küngas, mis ulatub kaebaja kinnistu piirini. Künka toestamiseks on kaebaja kinnistu piiri lähedusse rajatud betoonmüür. Hoone ja küngas on funktsionaalselt seotud. Ehitustegevuse mõjul on kaebaja hoone esimene korrus muutunud pimedaks keldrikorruseks. Häiritud on pinnaveerežiim. Ehitis (hoone koos künkaga) on vastuolus 1998. a-l kehtestatud detailplaneeringuga (ehitusalune pind, korruselisus) ja Viimsi Vallavolikogu 13. septembri 2005. a määrusega nr 32 kehtestatud Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“. Ehitis ei sobi keskkonda. Selle merepoolsed terrassid ulatuvad ehituskeeluvööndisse.
3.2.Kaebajalt küsiti ehitusprojekti kohta arvamust 18. septembril 2019, kuid kaebajale tutvustatud projekt ja ehitusloa saanud projekt erinevad oluliselt. Ehitamise aluseks olnud projekti kaebajale ei tutvustatud. Erinevalt teisest piirinaabrist ei küsitud kaebajalt kooskõlastust vertikaalplaneerimise projektile. Varasema projekti järgi oli kaebaja kinnistu piiri äärne ala jäetud vabaks, sinna ei plaanitud pinnast kuhjata. Loa saanud projektis on küngas nihkunud kinnistute piirile. Kaebajat ei teavitatud ehitusloa andmisest. 2021. a juulis jõudis ehitustegevus kaebaja kinnistu piirile ning kaebajal tekkis kahtlus ehitustegevuse seaduslikkuses. Kaebaja sai vallavalitsuselt 26. juulil 2021 kaks ehitustegevust puudutavat joonist, mille päritolu jäi arusaamatuks. Ehitusloaga tutvus kaebaja 18. augustil 2021, kui laadis selle alla ehitisregistrist. Samal päeval saatis vastustaja kaebajale joonised, mille järgi tegelikult ehitatakse ja mis ei vasta ka ehitusloa saanud projektile. Küngas on muutunud veelgi järsumaks ja betoonmüür on vastu kaebaja kinnistu aeda. Muudetud on ehitise olulisi tehnilisi näitajaid, sh künka kallet, künkal asuva betoontee asukohta ja künka kuju. Kinnistute vahelt on kadunud 2019. a projektis näidatud haljastatud puhverala.
3.3.Kaebaja leiab, et vaie oli tähtaegne, kuna 30-päevane tähtaeg hakkas kulgema 18. augustil 2021. Seega on tähtaegsed ka kohtule esitatud tühistamis- ja kohustamisnõue.
3.4.Alternatiivse nõude esitas kaebaja juhuks, kui kohus leiab, et ehitusluba on õiguspärane, kuid ehitustegevus ei vasta ehitusloale.
4.Tallinna Halduskohus lõpetas 8. veebruari 2022. a määrusega tühistamisnõuete menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kohus otsustas jätkata menetlust alternatiivse nõude osas.
4.1.Vaidlustatud ehitusluba kaebajale kätte ei toimetatud, kuigi kaebaja oli ehitusloa menetluse osaline. Lisaks tuli elamuehituse teemaplaneeringu järgi krundi pinna tõstmiseks enam kui 0,5 m võrra naaberkrundile lähemal kui 5 m koostada vertikaalplaneerimise projekt, mis tuli kooskõlastada piirinaabriga.
4.2.Kaebaja kaasati menetlusse ja talt küsiti arvamust ehitusloa menetluses esitatud esmase projekti kohta. Pärast kaebajalt arvamuse küsimist muudeti ehitusprojekti, kuid kaebajat muudatusest ei teavitatud. Sellega rikkus vastustaja haldusmenetluse norme ja hea halduse põhimõtet. Vastustajal tuleb olla edaspidi hoolikam.
4.3.See ei tähenda siiski, et kaebus ehitusloa tühistamiseks oleks tähtaegne. Ehitustegevus algas juba 2020. a suvel. Kaebajal pidi siis tekkima kahtlus, et väljastatud on ehitusluba. Vaatamata sellele ei tundnud kaebaja ligi aasta jooksul (kuni 2021. a juulikuuni) huvi, kas ehitusluba on antud või mitte. Kaebaja on ehitusloa väljanõudmisega ilmselgelt ebamõistlikult viivitanud.
4.4.Viivitust ei vabanda see, et kaebajale tutvustati ehitusloa menetluses ehitusprojekti, mida hiljem muudeti. Kaebaja ei ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist ega näidanud ära mõjuvat põhjust, mis võiks anda selleks alust. Kaebetähtaeg kohtusse pöördumise õiguse piiranguna on kehtestatud õiguskindluse kaitseks.
4.5.Vaideotsust ei ole kaebajal õigust eraldi vaidlustada. Lisaks on vaie ehitusloa tühistamise nõude osas esitatud tähtaega rikkudes, millest tulenevalt tagastas vastustaja vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 3 alusel õiguspäraselt. Alternatiivse nõude osas on kaebus tähtaegne. Selles osas oli vaide tagastamine õigusvastane.
2(6)
3-21-2395
5.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palus lugeda kaebuse ehitusloa ja vaideotsuse tühistamise nõudes tähtaegseks. Alternatiivselt taotles kaebaja kaebetähtaja ennistamist.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. märtsi 2022. a määrusega määruskaebuse rahuldamata.
6.1.Kaebaja pöördus kohtusse 30 päeva jooksul vaideotsuse saamisest. Oluline on see, kas kaebaja pidas kinni vaidluse kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korrast (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 2), st praegusel juhul vaide esitamise tähtajast. Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul pärast seda, kui isik haldusaktist teada saab või oleks pidanud teada saama
(HMS § 75).
6.2.Kui haldusakti pole isikule nõuetekohaselt teatavaks tehtud, tuleb tal see mõistliku aja jooksul välja nõuda. Kui ta seejärel 30 päeva jooksul kohtusse pöördub, ei ole ta kaebetähtaega ületanud. Ka vaide esitamise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil isikul on võimalik akti sisuga tutvuda. Kui isik saab teada, et olemas võib olla teda puudutav haldusakt, ent viivitab ebamõistlikult kaua selle hankimisega, võib tähtaja lugeda ületatuks.
6.3.19. märtsil 2020 antud ehitusloast kaebajat ei teavitatud, kuigi seda oleks tulnud teha. Kolmandad isikud esitasid ehitamise alustamise teatise 16. juunil 2020 ning alustasid pärast seda ehitamist. Seega pidi kaebajal hiljemalt 2020. a juunis tekkima kahtlus, et antud on teda puudutav ehitusluba. Kaebaja pidanuks siis loa välja nõudma ning kontrollima, kas see võib rikkuda tema õigusi. Seejärel saanuks ta loa 30-päevase tähtaja jooksul vaidlustada. Vaide esitamise tähtaja kulgema hakkamine on seotud haldusaktist, mitte selle õigusvastasusest teadasaamisega.
6.4.Kaebaja ei astunud mõistliku aja jooksul samme, et luba koos selle aluseks olnud ehitusprojektiga talle teatavaks tehtaks. Kaebaja laadis ehitusloa ehitisregistrist alla alles
18.augustil 2021 ning esitas vaide 26. augustil 2021. Kaebaja esitas vaide seega HMS §-s 75 sätestatud tähtaega rikkudes. Vastustaja tagastas selle õigesti.
6.5.Kuna vastustaja tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt, tuli kaebus halduskohtule esitada HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides. Kaebus on 21. oktoobril 2021 esitatud ilmselgelt kaebetähtaega ületades.
6.6.Halduskohus ei andnud kaebajale võimalust taotleda kaebetähtaja ennistamist. Kaebajal oli siiski võimalik esitada tähtaja ennistamise põhjendused ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses. Kaebaja tugineb vastustaja vastuolulisele ja eksitavale käitumisele. Selline käitumine võib anda aluse tähtaeg ennistada, kui eksitamine on ilmne. Praegusel juhul see nii ei ole. Viimsi vald ei ole kaebajat eksitanud väitega, et ehitusluba on antud projektile, mis kooskõlastati kaebajaga. Kaebaja jättis ehitusloa mõistliku aja jooksul välja nõudmata enda hooletusest.
6.7.Kuna esialgset ehitusprojekti muudeti kaebajat teavitamata, võib kaebajal olla alus taotleda ehitusloa menetluse uuendamist ja loa muutmist või kehtetuks tunnistamist. Taotluse rahuldamata jätmise korral võib kaebaja pöörduda halduskohtusse.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.OÜ Solarcom esitas määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse ja halduskohtu määruse osas, millega kohus lõpetas haldusasja menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu. Alternatiivselt palus kaebaja kaebetähtaja ennistada.
7.1.Kaebajale tutvustati ehitusloa eelnõu 18. septembril 2019. Ehitusluba anti aga sõnamurdlikult projektile, mida kaebajaga ei kooskõlastatud. 2020. a suvel ei pidanud kaebaja mõistma, et ehitustööd ei toimu temaga kooskõlastatud projekti järgi. Kui kaebajaga ei oleks esmast ehitusprojekti kooskõlastatud, oleks ta pidanud tõesti tegema 2020. a suvel kõik endast oleneva, et välja nõuda ehitustegevuse aluseks olevad haldusaktid. Praegusel juhul ei pidanud ta aga ehitustegevust märgates üle kontrollima, kas ehitatakse ikka projekti järgi, mis temaga kooskõlastati. Ta võis eeldada, et ehitusprojektis oluliste muudatuste tegemise korral oleks talt uut kooskõlastust küsitud. Kaebaja täitis hoolsuskohustuse, tutvudes talle kooskõlastamiseks esitatud ehitusprojektiga. 3(6)
3-21-2395
7.2.2021. a suvel selgus, et kavandatud küngast rajatakse vahetult kinnisasjade piirile. Alles siis sai kaebaja teada, et ehitusluba on antud projektile, mida ei ole temaga kooskõlastatud. Kaebaja tutvus ehitusloaga 18. augustil 2021, kui laadis selle alla ehitisregistrist. Vastustaja seda talle ise ei edastanud. Samal päeval saatis vastustaja talle joonised, mille järgi tegelikult ehitatakse. Kohtud ei ole väitnud, et ajavahemik ebaseaduslikust ehitustegevusest teadasaamisest kuni haldusakti väljanõudmiseni 18. augustil 2021 ja seejärel vaide esitamiseni oleks olnud ebamõistlikult pikk.
7.3.Kaebuse esitamise tähtaeg ei hakka kulgema enne, kui kaebajale selgub tema õiguste rikkumine (RKHKm 3-3-1-23-07, p 10; Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus Eşim vs. Türgi, nr 59601/09, p 25).
7.4.Ringkonnakohus kinnistab väära halduspraktikat, kus haldusmenetlusse kaasamine on üksnes formaalsus ning kolmandatel isikutel pole tegelikult võimalik kaasa rääkida ja oma õigusi kaitsta.
7.5.Vastustajal tuli järgida elektroonilisele kättetoimetamisele esitatavaid nõudeid (HMS § 27 lg 2). Kättetoimetamisviga mõjutas kaebaja võimalust tutvuda ehitusloa sisuga.
7.6.Kui vastustaja leidis, et vaie pole tähtaegne, pidanuks ta andma kaebajale võimaluse esitada tähtaja ennistamise taotlus. Vastustaja käitumine oli ilmselgelt eksitav. Esmast ehitusprojekti kaebajaga kooskõlastades lõi vastustaja talle ettekujutuse, et ka ehitusprojekti olulised muudatused temaga kooskõlastatakse.
8.Kolmandad isikud esitasid määruskaebusele vastuse, milles leidsid, et kaebaja sai ehitusloast teada ehitustegevuse algusest juunis 2020. Vertikaalplaneeringut hõlmavad tööd (künka rajamine) kestsid 2021. a maikuust 20. juulini. Kui kohus siiski leiab, et kaebaja sai ehitusloast teada alles
26.juulil 2021, oleks kaebaja pidanud vaide esitama hiljemalt 25. augustil 2021, kuid esitas
26.augustil 2021. Kaebaja väitis alles kohtule esitatud kaebuses esimest korda, et sai ehitusloast teada
18.augustil 2021. Riigikohtu praktika järgi on tähtaegade kulgemine seotud haldusaktist, mitte selle õigusvastasusest teadasaamisega. Tähtaja ennistamist pidanuks kaebaja taotlema vaidemenetluses. Kaebaja ei ole toonud esile mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. Kuna kaebajat esindavad advokaadid, ei ole kohane heita halduskohtule ette seda, et viimane ei andnud kaebajale võimalust taotleda tähtaja ennistamist. Kaebetähtajad on kehtestatud õiguskindluse ja stabiilsuse kaitseks.
9.Vastustaja esitas määruskaebusele vastuse, milles tõdes, et arusaamatutel asjaoludel asendati kaebajale tutvustatud vertikaalplaneerimise joonis ehitusloa saanud projektis teistsugusega. Ehitustöid ei hakatud seejuures tegema ka mitte ehitusloa saanud plaani järgi, vaid hoopis kolmandal viisil. Tegelikult töösse läinud variant oli siiski loa saanuga võrreldes kaebaja õiguste seisukohast soodsam, seda nii künka kalde kui ka kõrguse osas. Seetõttu vastustaja järelevalvemenetlust ei algatanud. Hoonete kõrgusest, omavahelisest kaugusest ja akende suunast tulenevalt ei mõjuta rajatud künka kallak ja tee kõrgus tegelikkuses kaebaja kinnistul privaatsust. Privaatsust võimaldaks kaitsta ainult haljastuse rajamine kinnistute piirile, mida kaebajale ka pakuti. Ehitusluba ei tulnud kaebajale kätte toimetada, kuna ehitusluba andes ei olnud vastustajale teada, et vertikaalplaan on vahetusse läinud ja et see võib naabri õigusi riivata. Kui naabrid on olnud menetlusse kaasatud, ei tee haldusorganid vastustajale teadaolevalt ehitus- ja kasutusluba neile eraldi teatavaks. Huvitatud isikutel on võimalik jälgida menetluse käiku ehitisregistris, kus load on avalikult kättesaadavad. Individuaalne teavitamine on ressursimahukas, mistõttu seda ei tehta.
10.Kaebaja esitas vastustaja vastuse peale seisukoha, milles selgitas, milles seisnevad kaebajale tutvustatud ehitusprojekti, ehitusloa saanud projekti ja ehitamise aluseks oleva projekti erisused. Kaebaja märkis, et on HMS § 11 lg 1 p 3 mõttes puudutatud isik, kellele ehitusluba tuli kätte toimetada. Ehitusseadustik (EhS) ei näe selles osas ette erisusi võrreldes HMS-ga. Ehitisregister võimaldab saata menetlusosalistele automaatteavituse ehitusloa andmisest. See ei ole vastustajale ülemäära koormav.
4(6)
3-21-2395
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Ringkonnakohtu määrus ja halduskohtu 8. veebruari 2022. a määruse resolutsiooni p 1, millega halduskohus lõpetas menetluse ehitusloa ja vaide tagastamise otsuse tühistamise nõuetes, tuleb tühistada kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu (HKMS § 230 lg 1).
12.Asjas vaieldakse selle üle, kas kaebaja on ületanud kaebetähtaega. HMS § 87 järgi on isikul, kelle vaie jäi rahuldamata, õigus pöörduda HKMS-s sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. HKMS § 47 lg 2 järgi tuleb juhul, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korrast, kaebus esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Kuigi HKMS § 47 esimene lõige käsitleb kohustuslikku kohtueelset menetlust, on sama paragrahvi teine lõige kohaldatav nii kohustusliku kohtueelse menetluse kui ka vabatahtliku vaidemenetluse korral (vrd nt RKHKm 3-3-1-80-15, p 17 ja 3-20-999/37, p 17).
13.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebaja pöördus kohtusse 30 päeva jooksul pärast seda, kui sai teada vaide tagastamisest. Asja lahendus sõltub seetõttu küsimusest, kas kaebaja pidas kinni vaidluse kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korrast, st kas ta esitas vaide tähtaegselt.
14.Kui isikule pole haldusakti teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et antud on teda puudutav haldusakt, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et akt talle teatavaks tehtaks (RKHKm 3-3-1-52-00, p 2; 3-3-1-25-09, p 11). Kaebetähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva jooksul kaebuse esitanud (HKMS § 46 lg 7; RKHKm 3-3-1-91-14, p 10; 3-20-999/37, p 19). Ringkonnakohus leidis õigesti, et samamoodi tuleb kohaldada HMS § 75, mis seab vaide esitamiseks tähtaja 30 päeva alates päevast, mil isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai (RKHKm 3-20-999/37, p 19).
15.Ringkonnakohus küsis kaebajalt, millised olid tema õigusi mõjutavad muudatused ehitusprojektis. Kaebaja selgitas 21. märtsil 2022 esitatud vastuses, et talle kooskõlastamiseks esitatud projektis oli kinnisasjade piiri vahetusse lähedusse kavandatud tasane pinnas ilma ehitisteta. Sinna pidi rajatama kiviktaimla. Ehitusloa saanud projektis hakkab küngas tõusma kinnisasjade piirilt. Kaebaja aia vastu on kavandatud betoonist tugimüür. Kaebaja sõnul põhjustavad projektis tehtud muudatused tema kinnisasja väärtuse vähenemise. Kinnisasjal väheneb valgus ja halveneb vaade. Kinnistul asuv hoone on jäänud võrreldes külgneva kinnisasjaga auku ning selle esimene korrus on muutunud pimedaks soklikorruseks. Küngas ja sellele toetuv hoone ei sobi kaebaja hinnangul olemasoleva hoonestuse ja maastikuga. Sademevesi valgub naaberkinnistult kaebaja kinnistule.
16.Kohtud ei ole hinnanud kaebaja väidete tõendatust ja õigsust. Siiski on juba praeguses menetlusstaadiumis võimalik järeldada, et ehitusprojektis tehti pärast selle kaebajale tutvustamist kaebaja kinnistu piiri ääres olulisi vertikaalplaneerimist puudutavaid muudatusi. Seda möönab ka vastustaja.
17.Vastustaja eksis ehitusloa menetluses kaebaja suhtes korduvalt. Esmalt jättis vastustaja kaebajale tutvustamata ehitusprojektis tehtud kaebaja õigusi mõjutada võivad muudatused. Teiseks ei teavitanud vastustaja kaebajat ehitusloa andmisest (HMS § 62 lg 1). Kaebaja oli ehitusloa menetluses menetlusosaline (HMS § 11 lg 1 p 3, EhS § 42 lg 6), kellele ehitusluba tuli teatavaks teha (HMS § 62 lg 1). Vastustaja leiab, et ei pidanud ehitusluba kaebajale teatavaks tegema, kuna sellega oleksid kaasnenud ülemäärased kulud. Vastustaja selline seisukoht ei põhine seadusel.
5(6)
3-21-2395
18.Kaebaja sõnul jõudis ehitustegevus tema kinnistu piirile 2021. a juulis, kui naaberkinnistule rajati elamuga funktsionaalselt seotud küngast. Siis tekkis kaebajal kahtlus, et ehitatakse teistsuguse projekti järgi, kui see, mida talle oli tutvustatud. Kolmandad isikud on kinnitanud, et kõnealuse künka rajamisega jõuti lõpule 20. juulil 2021. Esimest korda suhtles kaebaja üürnik M. Kruus vallaga sel teemal 19. juulil 2021 telefoni teel (J. Kurba kiri). Vald käis olukorda kohapeal kontrollimas
21.juulil. 26. juulil 2021 sai kaebaja vallavalitsuselt kaks ehitustegevust puudutavat joonist, mille päritolu jäi talle tema sõnul arusaamatuks. 16. augustil 2021 saatis vald M. Kruusile kirja, mille järgi ei näe vald järelevalvemenetluseks vajadust. 18. augustil 2021 laadis kaebaja ehitisregistrist alla ehitusloa ja sai vallalt selle ehitusprojekti, mille järgi ehitati. 26. augustil 2021 esitas kaebaja vallale vaide.
19.Seega läks ajast, mil kaebajal tekkis kahtlus tema õigusi rikkuva ehitusloa olemasolu kohta, ehitusloa kättesaamiseni veidi enam kui üks kuu. Selle ajavahemiku sisse jääb aeg, mil kaebaja püüdis probleemi lahendada järelevalvemenetluses, samuti aeg, mis tal kulus ehitusloa saanud projekti väljanõudmiseks ja selle selgeks tegemiseks, millised muudatused võrreldes talle tutvustatud projektiga kiideti heaks ehitusloaga ning millised muudatused on sellised, mida polnud ka ehitusloa saanud projektis. Kolleegium leiab, et selle ajavahemiku sees kaebaja ebamõistlikult ei viivitanud.
20.Ringkonnakohus on õigesti selgitanud, et vaide esitamise tähtaja kulgema hakkamine on seotud haldusaktist, mitte selle õigusvastasusest teadasaamisega (RKHKm 3-3-1-38-01, p 2; 3-3-1-56-02, p 10). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Praegusel juhul ei ole aga tegemist selle olukorraga. Ringkonnakohus eksis, leides, et kaebaja sai vaidlustatud ehitusloa olemasolust teada ehitustegevuse alguses 2020. a juunis. Kaebaja võis naaberkinnistul ehitustegevust märgates põhjendatult arvata, et ehitusluba on antud projektile, millega ta oli 2019. a septembris tutvunud, ning eeldada, et vastustaja oleks teda teavitanud tema õigusi puudutavatest olulistest muudatustest projektis. Vastasel juhul muutuks menetlusosalise HMS § 40 lg-s 1 sätestatud õigus esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited illusoorseks. Tegelikult andis vastustaja ehitusloa teistsugusele projektile, seejuures ei teavitanud ta kaebajat ei ehitusloa andmisest ega selles tema õigusi riivavas osas tehtud muudatustest. Kaebaja ei pidanud seega 2020. a juunis teadma, et olemas on sellise sisuga ehitusluba, nagu tegelikult antud oli.
21.Olukorras, kus vastustaja ei teavitanud piirinaabrit ei ehitusprojekti muutmisest ega ehitusloa andmisest, ei saa hoolsuskohustuse järgimiseks nõuda, et naaber siseneks ehitustegevuse algust märgates omal algatusel ehitisregistrisse, otsiks sealt välja ehitusloa ja ehitusprojekti ning kontrolliks üle, kas projekt on tema õigusi puudutavas osas samaks jäänud. Vastasel juhul pandaks riskid, mis tulenevad ehitusloa menetlust korraldava haldusorgani eksimustest, menetluses kolmanda isikuna osaleva naabri kanda. Kirjeldatud viisil haldusmenetlust läbi viies on haldusorgan puudutatud isikut ilmselgelt eksitanud. Sellega seotud risk kaebetähtaja kulgema hakkamise edasilükkumiseks jääb vastustaja kanda.
22.Kaebus tuleb osas, milles halduskohus menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu lõpetas, saata tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.