Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-20-992 2. detsember 2021 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Heiki Loot ja Nele Parrest Meeme Mallese kaebus Tartu Vangla kohustamiseks teabenõudele vastama ja Andmekaitse Inspektsiooni vaide tagastamise otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks Kaebaja Meeme Mallene Vastustaja I Tartu Vangla Vastustaja II Andmekaitse Inspektsioon Tartu Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2020. a määrus Meeme Mallese määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 3. juuli 2020. a ja Tartu Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2020. a määrused osas, millega tagastati kaebus Tartu Vangla kohustamiseks teabenõudele vastama, ja saata asi kaebuse nimetatud osas menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Meeme Mallene esitas Tartu Vanglale teabenõudena pealkirjastatud pöördumise, milles palus
1.jaanuari 2020. a seisuga andmeid vanglas viibivate kinnipeetavate ja vahistatute koguarvu (sh eraldi avavanglas viibivate), majandustöödel töötavate vangide arvu (sh eraldi koristajana töötavate), vanglatööstuses töötavate vangide arvu, haridust omandavate vangide arvu (sh eraldi kutseõppes õppivate), vangide keskmise palga ja mediaanpalga (sh eraldi vanglatööstuses, majandustöödel ja koristajate) ning administratsiooni ruumi koristavate vangide arvu kohta. Tartu Vangla vastas pöördumisele 4. veebruari 2020. a kirjaga, et jätab küsimustele vastamata, sest need ei puuduta otseselt vangistuse täideviimise eesmärki, milleks on kinnipeetavate suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine.
2.M. Mallene esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) vaide, milles taotles Tartu Vangla kohustamist teabenõudes esitatud küsimustele vastama. AKI tagastas 2. aprillil 2020 vaide pädevuse puudumise tõttu. AKI hinnangul oli M. Mallese pöördumine selgitustaotlus, mitte teabenõue, sest avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lõike 2 punkt 5 lubab teabenõude täitmisest keelduda ja lugeda teabenõude selgitustaotluseks, kui teabenõude täitmiseks on vaja andmeid koguda ning selle alusel alles vastus koostada.
3.M. Mallene (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla kohustamist teabenõudele vastama, Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ja AKI vaide tagastamise
3-20-992 otsuse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja sõnul esitas ta samasugused teabenõuded ka Viru Vanglale ja Tallinna Vanglale, kes vastasid probleemideta. Tema hinnangul ei saa teabenõude täitmisest keelduda põhjusel, et taotletud teave pole seotud mingi eesmärgi saavutamisega. Kui osa teabenõudest vastas selgitustaotluse tunnustele, oleks see tulnud lahendada märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) kohaselt. Samas on vale, et Tartu Vangla pidi koguma andmeid selle kohta, mitu kinnipeetavat või vahistatut seal viibib. AKI ületas imperatiivset vaide lahendamise tähtaega. Kaebaja sõnul on tema eesmärk saada enda õiguste kaitseks vajalikku teavet ning samuti hoida ära sarnase rikkumise kordumine tulevikus.
4.Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 3. juuli 2020. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 2 punktide 1 ja 2 koosmõju alusel. Halduskohtu hinnangul puudub kaebajal ilmselgelt kohtus kaitstav subjektiivne õigus ning kaebusega pole võimalik saavutada selle eesmärki. Kohtulik kontroll teabenõudele või selgitustaotlusele vastamise üle ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni. Selgitades, et soovitud teave ei puuduta otseselt vangistuse täideviimise eesmärki, on vangla kaebaja pöördumisele sisulise vastuse andnud. Kaebaja taotletud andmed ei saa kuidagi tema õiguste kaitseks vajalikud olla. AKI on vaide õigesti tagastanud. Kuna kaebajal pole kaebeõigust vangla tegevuse vaidlustamiseks, pole tal HKMS § 45 lõike 4 järgi õigust ka vaideotsuse vaidlustamiseks.
5.Kaebaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis
30.oktoobri 2020. a määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus muutis osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt enda määruse põhjendustele. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud tegemist olukorraga, mil kaebajal kaebeõigus ilmselgelt puudunuks. Tulenevalt HKMS § 45 lõikest 2 puudub kaebeõigus siiski AKI vaide tagastamise otsuse vaidlustamiseks, sest esitatud kohustamisnõue on tema õiguste kaitseks tõhusam. Samas pole pöördumisele vastamata jätmisega kaebaja õigusi intensiivselt riivatud. Kohustamisnõude rahuldamise korral saaks kohus teha ettekirjutuse kaebaja teabenõude uueks läbivaatamiseks, kuid kohus ei saa kohustada vanglat kõiki soovitud andmeid väljastama. Kui taotletud andmed on vajalikud kaebaja õiguste kaitseks mõnes teises kohtuasjas, saab ta taotleda kohtult andmete välja nõudmist. Seega tuleb kaebus Tartu Vangla tegevust puudutavas osas tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel ja AKI vaide tagastamise otsust puudutavas osas HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel. Ringkonnakohus märkis ka, et sarnastes vaidlustes tuleks analüüsida, kas vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 5 on AvTS § 46 lõike 1 suhtes erinorm ning kas seega tuleks esitada vaie vanglale.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kaebaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub haldus- ja ringkonnakohtu määrused tühistada. Kaebaja rõhutab, et kohtute seisukohad muudavad mõttetuks põhiseaduse §-s 44 ja AvTS-is sätestatud imperatiivse kohustuse teavet väljastada. See, milleks teabenõudes taotletud teavet vaja on või kui palju selle väljastamata jätmisega kaebaja õigusi riivatakse, ei ole relevantne. AvTS ei sisalda sätet, mis võimaldab keelduda teabe väljastamisest põhjusel, et isik soovib saadud teavet kohtus kasutada. Pealegi panevad menetlusnormid kaebajale kohustuse oma väiteid tõendada. Isegi kui osa pöördumisest oli selgitustaotlus, pidanuks vangla sellele siiski vastama. Kui vangla ei täida AvTS-is sätestatud kohustusi, tuleb pöörduda vaidega AKI poole ning VangS § 11 lõige 5 ei kohaldu. Vastasel juhul tekiksid erinevad AvTS tõlgendused kinnipeetavate ja vabaduses viibijate kohta. Kaebaja rõhutab, et VangS § 11 lõige 5 ei kohaldu ka seetõttu, et kuigi ta on kinnipeetav, ei kanna ta karistust Tartu Vanglas. Menetlustähtaegade ületamine tuleks samuti kohtuotsuse resolutsioonis tuvastada, sest see on ainus viis, kuidas isik end nende rikkumiste kordumise eest kaitsta saab, ja menetlustähtagade ületamine eri asutuste poolt on tõsine probleem.
2(4)
3-20-992
7.Tartu Vangla ega AKI määruskaebusele ei vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kuigi kaebust pole tagastatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, on ringkonnakohus viidanud võimalusele, et kaebaja pidanuks esitama VangS § 11 lõikest 5 lähtudes vaide AKI asemel Tartu Vanglale. Kuna ka sellest küsimusest sõltub haldus- ja ringkonnakohtu määruste resolutsiooni õiguspärasus, peab kolleegium vajalikuks sellel küsimusel peatuda.
9.VangS § 11 lõige 5 näeb kinnipeetavale vangla haldusaktide ja toimingute vaidlustamisel ette kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse, kusjuures VangS § 11 lõike 41 järgi vaatab vaide läbi Justiitsministeerium või vanglateenistus sõltuvalt sellest, kas vaidlustatud haldusakti annab või toimingu teeb vangla direktor või muu vanglas töötav isik. Neid tuleb mõista vaidealluvust ja kohustuslikku kohtueelset menetlust reguleerivate sätetena vangistuse, aresti või eelvangistuse täideviimisel isikul vanglaga tekkiva avalik-õigusliku suhte raames. Tegemist on erisätetega üldist vaidealluvust sätestava haldusmenetluse seaduse § 73 lõike 1 suhtes ja eriseadusega ette nähtud kohustusliku vaidemenetlusega HKMS § 47 lõike 1 tähenduses.
10.AvTS § 46 lõige 1 koosmõjus AvTS § 44 punktiga 1 ja § 45 lõike 1 punktiga 1 sätestab teabenõuete täitmist puudutavates küsimustes samuti erandliku vaidealluvuse, nähes ette vaide esitamise AKI-le. Tegemist on vaidealluvusega, mille seadusandja on kindlaks määranud kõigi teabenõuete täitmist puudutavate vaidluste korral lähtuvalt sellest, et AKI-l on pädevus teha järelevalvet AvTS-i täitmise üle. See järelevalvepädevus hõlmab ka AvTS-i kohaldamist vanglas. Seega tuleb praegusel juhul pidada AvTS § 46 lõiget 1 erinormiks VangS § 11 lõike 5 suhtes, mitte vastupidi.
11.Küsimus VangS § 11 lõikes 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta võiks olla asjakohane, kui kaebaja pöördumist pidada mitte teabenõudeks, vaid selgitustaotluseks. Piirsituatsioonides eristab selgitustaotlust teabenõudest eeskätt teabevaldaja vajadus enne vastamist teavet analüüsida, sünteesida või koguda lisateavet (AvTS § 6; MSVS § 2 lõike 2 punkt 1). On tõenäoline, et kaebaja taotletud arvandmed on kas vastustajal olemas või on need leitavad hõlpsa arvutustehte abil (nt keskmised palgad), mida ei ole põhjust pidada andmete sünteesimiseks MSVS § 2 lõike 2 punkti 1 tähenduses. Seega vastab kaebaja pöördumine teabenõude tunnustele ning teabenõude täitmisest keeldumist ei saanud põhjendada vaide tagastamise otsuses toodud AvTS § 23 lõike 2 punktiga 5.
12.Ringkonnakohtu hinnangul tuli kaebus kohustamisnõude osas tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, sest kohus ei saaks kohustada vanglat kõiki soovitud andmeid väljastama. Ringkonnakohtu argumentatsiooniga ei saa nõustuda. HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel saab kaebuse tagastada siis, kui korraga on täidetud kaks tingimust: kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Praegusel juhul ei ole ringkonnakohus väitnud, et kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline. Kaebust ei saa tagastada põhjusel, et kohtu hinnangul ei pruugi vastustaja kohtu ettekirjutust asja uueks otsustamiseks täita heas usus või kaebajale meelepärasel viisil.
13.Pealegi ei saa praegusel juhul nõustuda sellega, et kaebaja õiguste kaitse võib osutuda ebaefektiivseks. Kohus saab kontrollida, kas teabenõue on õiguspäraselt täitmata jäetud ning kui see nii ei ole, kohustada teabenõude täitmist uuesti otsustama. Tegemist on klassikalise õiguskaitsevahendiga, mida pole põhjust eriliselt ebaefektiivseks pidada. Kui kohtumenetluse käigus selgub, et teabenõude täitmist miski ei takista (nt tegemist pole juurdepääsupiiranguga teabega), saab 3(4)
3-20-992 kohus vastupidiselt ringkonnakohtu väidetule kohustada vastustajat kaebaja taotletud andmeid väljastama (HKMS § 41 lõige 3).
14.Samuti ei saa pidada kohustamisnõuet perspektiivituks. Vastustaja ei ole teabe väljastamisest keeldudes viidanud juurdepääsupiirangule. Asjaolule, et taotletud teabele tõenäoliselt juurdepääsupiiranguid ei kehti, viitab ka nende üldine statistiline iseloom ning tõsiasi, et andmeid igas vanglas viibivate kinnipeetavate (sh eraldi avavanglas) ja vahistatute kohta avaldatakse igal nädalal veebis (https://www.vangla.ee/et/uudised-ja-arvud/uudised-ja-arvud). Tulenevalt VangS §-st 311 kaebajal nende andmetega veebis tutvuda võimalik ei ole. AvTS ei seo juurdepääsupiiranguta teabe väljastamist selle taotlemise eesmärgiga (vt kolleegiumi 10. septembri 2021. a otsus nr 3-19-2069/19, p 10).
15.Kolleegiumi hinnangul ei esinenud kaebuse kohustamisnõude osas tagastamiseks ka muid aluseid. Samas nõustub kolleegium ringkonnakohtuga, et kaebajal pole HKMS § 45 lõikest 2 tulenevalt kaebeõigust AKI vaide tagastamise otsuse õigusvastasuse tuvastamise osas, sest tal on võimalik oma õigusi kaitsta Tartu Vangla vastu esitatud kohustamisnõudega. Kaebuse tekstis välja toodud taotlus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks on hõlmatud esitatud kohustamisnõudega.
16.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebaja määruskaebus osaliselt rahuldada. Kolleegium tühistab Tartu Halduskohtu 3. juuli 2020. a ja Tartu Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2020. a määrused osas, millega tagastati kaebus Tartu Vangla kohustamiseks teabenõudele vastama, ja saadab asja kaebuse nimetatud osas menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule (HKMS § 238 lõike 2 neljas lause). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.