lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-992/15

Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

HaldusasiOsaliselt jõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 30.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-992/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.10.2020
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1805
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 11 lg 5Ülerahvastatuse keeldAvTS § 3 lg 1Avaliku teabe taaskasutamineAvTS § 23 lg 2Teabenõude täitmisest keeldumineAvTS § 44Järelevalve seaduse täitmise üleAvTS § 46 lg 1Vaide või kaebuse esitamine teabenõude täitmisest keeldumise või mittenõuetekohase täitmise pealeHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 45Kaebeõiguse piirangudPõhiseaduse § 44

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-992/26Riigikohtu halduskolleegium02.12.20213-20-992/36Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja06.06.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (33)

lahend.ee
3-22-2263/35Riigikohtu halduskolleegium16.04.20263-25-4193/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja16.12.20253-25-4260/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium18.11.20253-25-4255/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium18.11.20253-25-2918/7Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja10.09.20253-24-2138/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja27.08.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar 30. oktoober 2020, Tartu 3-20-992 M.M. kaebus Tartu Vangla ja Andmekaitseinspektsiooni vastu M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 3. juuli 2020. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja M.M. Vastustaja Tartu Vangla Vastustaja Andmekaitseinspektsioon

RESOLUTSIOON

Jätta M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 3. juuli 2020. a määruse peale rahuldamata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kinnipeetav M.M. esitas Tartu Vanglale teabenõude, soovides 1. jaanuari 2020. a seisuga teada, mitu vangi oli vanglas (avavanglas viibivate vangide arv eraldi välja tuua), mitu vangi töötas vangla majandustöödel ja mitu nendest koristajatena, mitu vangi töötas Vanglatööstuses, mitu vangi omandas haridust (põhikool, gümnaasium, kõrgkool), mitu vangi õppis kutseõppes, kui palju oli vanglas vahistatuid, kui suur oli vanglatööstuses töötavate isikute keskmine- ja mediaanpalk, kui suur oli majandustöödel töötavate vangide keskmine- ja mediaanpalk, kui suur oli koristajatena töötavate vangide keskmine- ja mediaanpalk, kas administratsiooniruume koristavad vangid (kui jah, mitu vangi seda teevad).
2.Tartu Vangla vastas M.M. pöördumisele 4. veebruari 2020. a kirjaga. Vangla märkis, et jätab tema küsimustele vastamata, kuna see ei puuduta otseselt vangistuse täideviimise eesmärki, milleks on kinnipeetavate suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine.
3.

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 01.09.20263-26-1048/10Riigikohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1957/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.08.20263-26-1617/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-1547/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-649/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-848/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3-25-1341/3
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
26.05.2025
3-25-429/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja20.03.2025
3-25-344/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium20.03.2025
3-25-344/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja12.03.2025
3-22-2263/21Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium07.03.2025
3-25-53/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium22.01.2025
3-24-559/9Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja23.05.2024
3-23-1300/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja09.04.2024
3-21-818/45Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja25.03.2024
3-24-39/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium26.02.2024
3-24-39/12Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja08.02.2024
3-23-2241/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja20.12.2023
3-23-2529/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium20.11.2023
3-22-2108/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja30.10.2023
3-23-2031/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium24.10.2023
3-23-1565/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja05.10.2023
3-21-2767/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium28.09.2023
3-22-2108/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium27.06.2023
3-21-2971/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium02.06.2022
3-22-527/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium06.05.2022
3-22-640/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium05.05.2022
3-21-2933/31Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium05.05.2022
3-21-2767/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja28.04.2022
3-22-747/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja06.04.2022
M.M. esitas Andmekaitseinspektsioonile (AKI) vaide (allkirjastatud 18. veebruaril 2020, registreeritud 24. märtsil 2020), milles taotles Tartu Vangla kohustamist tema teabenõudele vastama.
4.AKI tagastas vaide 2. aprilli 2020. a otsusega nr 2.1.-3/20/11113, leides, et andmekogust ei ole võimalik teha ühte väljavõtet, mis sisaldaks M.M. soovitud andmeid, vaid teabenõudele vastamiseks tuleb teha mitmeid päringuid ning selle alusel alles vastus koostada. M.M. esitas selgitustaotluse, mitte teabenõude ning selgitustaotlusele vastamise üle järelevalve teostamine ei kuulu AKI pädevusse.
5.M.M. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib Tartu Vangla kohustamist vastata tema 26. jaanuari 2020. a teabenõudele; tuvastada, et AKI tagastas vaide õigusvastaselt ning ületas seda tehes seadusega sätestatud tähtaega ning tuvastada, et Tartu Vangla jättis teabenõude sisuliselt menetlemata ja tagastas selle õigusvastaselt. Vangla ei tagastanud kaebaja teabenõuet avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 alusel ning ei menetlenud kaebaja pöördumist ka selgitustaotlusena. AKI koostas vastuse 44 päeva peale vaide esitamist ning esitas ebaõiget infot, et kaebaja palutud teabe edastamiseks peab vangla seda kellegi käest küsima.
6.Tartu Halduskohus tagastas 3. juuli 2020. a määrusega M.M. kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, asudes seisukohale, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ning kaebusega pole võimalik saavutada selle eesmärki. Halduskohus leidis, et kohtulik kontroll teabenõudele vastamise üle ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni. Tartu Vangla andis kaebaja teabenõudele sisulise vastuse. Taotluses küsitud teabe teadasaamine ei saa kaebaja õiguste kaitsmiseks vajalik olla. Teabenõudele vastamisel tähtaja ületamine on menetlustoiming, mida saab lõplikust vastusest eraldi vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Teabenõude menetlusest eraldiseisvate õiguste rikkumist ilmselgelt ei esine, mistõttu tuleb kaebus selle nõude osas tagastada. Kuna kaebajal puudub kaebeõigus põhiotsuse vaidlustamiseks, ei ole tal ka õigust AKI vaide tagastamise otsuse vaidlustamiseks. Ka ei riku Tartu Vangla väidetav menetlusnormide rikkumine kaebaja menetlusega mitteseotud õigusi.
7.M.M. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 3. juuli 2020. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuses palub kaebaja vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest, sest ta on maksejõuetu. Määruskaebuses leitakse, et kui vangla ei väljasta kaebajale teavet, mis vastab AvTS § 3 lg-s 1 nimetatud tingimustele ja mille avaldamine ei ole seadusega keelatud, rikutakse kaebaja põhiseaduse § 44 lg-st 1 tulenevat põhiõigust. Seega on halduskohtu vastupidine väide väär. Vangla vastuses ei teavitatud kaebajat, et tema teabenõue on vangla arvates selgitustaotlus. Vangla tunnistas, et tegu on teabenõudega ja kaebaja peab saadud vastuse vaidlustama AKI-s. Väide nagu poleks kaebaja palutud teave AvTS § 3 lg-s 1 nimetatud moel jäädvustatud, on ebaõige. Eluliselt ei ole usutav, et vangla ei tea, mitu vangi mingil ajahetkel vanglas viibib, õpib või vanglatööstuses tööl käib. Kaebaja nimetatud arvu saamiseks tuleks liita osakondadelt saadud arvud ja selline liitmine ei tähenda AvTS § 23 lg 2 p-s 3 ja 5 nimetatud tegevust. Kindlasti ei ole teabenõue kaebaja küsimus selle kohta, kas vangid koristavad administratsiooni ruume ja võib-olla mõni küsimus veel. Selle palub kaebaja kohtul selgeks teha ning selgitada, kuidas ta nendele vastamata jätmist vaidlustada saab. Arusaamatu on kohtu väide nagu ei saaks palutud teave kaebaja õigusi kaitsta. Kohus ei tea, milleks kaebaja seda teavet vajab. Isikute pöördumistele vastamise tähtaegade eiramine vanglas on pigem reegel kui erand ning kaebajal on õigus nõuda selliste rikkumiste tuvastamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et M.M. määruskaebus ei kuulu rahuldamisele, kuid muuta tuleb osaliselt halduskohtu 3. juuli 2020. a määruse põhjendusi.
9.Halduskohus leidis, et põhjendatud on tagastada M.M. kaebus HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 koosmõju alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ning kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga kaebuse tagastamise õiguslike aluste osas osaliselt ei nõustu.
10.Kaebaja eesmärgiks kohtu poole pöördumisel on saada Tartu Vanglalt teavet. Tartu Vangla
4.veebruari 2020. a vastusest kaebaja teabenõudele kaebaja soovitud andmeid ei saanud, kuna vangla kaebaja küsimustele ei vastanud. Kaebaja esitas kohustamisnõude Tartu Vangla vastu, et kohus kohustaks vanglat kaebajale teavet väljastama, st vastama tema esitatud küsimustele. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Nimetatud sätte puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a määruse asjas nr 3-17-505 p 8). Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive, mis ei pea kaebeõiguse tekkimiseks olema intensiivne (Riigikohtu 16. detsembri 2016. a määruse asjas nr 3-3-1-87-16 p 8). Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei olnud tegemist olukorraga, millest saaks järeldada, et kaebajal ilmselgelt kaebeõigus puudus. Kaebaja esitas eesmärgipärase kohustamisnõude ning sellise nõude esitamiseks ei saa kaebajal kaebeõiguse olemasolu välistada. Kohustamisnõude rahuldamise korral väljastaks vangla soovitud teabe ning kaebaja eesmärk saaks täidetud. Seega on kaebajal kohustamisnõude esitamiseks nii kaebeõigus kui ka eesmärk olemas ning halduskohtu vastupidine seisukoht on ebatäpne.
11.Kaebaja kaebus sisaldas veel taotlusi tuvastada, et Tartu Vangla jättis teabenõude sisuliselt menetlemata, tagastas selle õigusvastaselt ja rikkus selliselt käitudes hea halduse tava. Ringkonnakohus ei käsitle väljatoodud taotlusi kohtule esitatud nõuetena, vaid pigem kaebaja argumentidena selle kohta, mil moel tema õigusi teabenõudele vastamisel rikuti. Viidatud kaebaja taotlustele saaks kohus hinnangu anda vangla kohustamisnõude sisulise menetlemise käigus.
12.Kaebaja esitas kaebuses ka nõude AKI vaide tagastamise otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning tuvastamiseks, et AKI ületas vastuse esitamisega selleks ettenähtud tähtaega. Halduskohus leidis, et sellise nõude esitamiseks puudub samuti kaebeõigus, kuna kaebajal puudub õigus põhiotsuse vaidlustamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ülaltoodud tuvastamisnõude esitamiseks puudub kaebajal kaebeõigus. Kuigi halduskohus on viidanud HKMS § 45 lg-tele 3 ja 4, mis seavad kaebeõiguse piirangud menetlustoimingu ja vaideotsuse vaidlustamiseks, on ringkonnakohtu hinnangul asjakohasem lähtuda HKMS § 45 lg-st 2. Selle sätte alusel võib esitada tuvastamiskaebuse üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Varasemalt jõudis ringkonnakohus järeldusele, et kaebaja soovitud eesmärgini viib kohustamisnõue, et vangla väljastaks soovitud teabe. Seega on kaebaja juba kohustamisnõude näol esitanud enda õiguste kaitseks tõhusama nõude ning vaide tagastamise otsuse eraldiseisev vaidlustamine ei ole seega kaebaja õiguste kaitseks lubatav. Samale seisukohale jääb ringkonnakohus ka kaebaja nõude osas tuvastada, et AKI vastas vaidele mittetähtaegselt. Vaidele vastuse esitamise tähtaja ületamise tuvastamine kohtu poolt ei muuda vaide tagastamise otsust õigusvastaseks ega vii kaebajat oma eesmärgile lähemale. Kaebajal puudub vaide tagastamise otsuse õiguspärasuse ja vaidele vastamise tähtaja ületamise tuvastamise iseseisvaks vaidlustamiseks kaebeõigus ning nende kahe nõude osas kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
13.Eelnevalt asus ringkonnakohus seisukohale, et kaebajal esines kaebeõigus kohtule kohustamisnõude esitamiseks ning kohustamisnõude rahuldamise korral oleks täidetud ka kaebaja eesmärk saada vanglalt soovitud teave. Asjaoludest lähtuvalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul aga teabenõudele sisulise vastuse saamata jäämisel kaebaja õigusi intensiivselt riivatud. Kohustamisnõude rahuldamise korral saab kohus teha vanglale ettekirjutuse kaebaja teabenõue uuesti läbi vaadata, kuid kohus ei saa kohustada vanglat teabenõudele sisuliselt vastama ja kõiki kaebaja soovitud andmeid väljastama. Halduskohus märkis õigesti, et kohtulik

kontroll vastuse õigsuse üle ei ole kohtu pädevuses. Seega ei ole teabenõudele vastamiseks kohustamise nõue jätkusuutlik ja ei taga, et teabenõude uuesti läbivaatamisel vangla teabe väljastab. Kaebaja leiab, et kui ta ei saa vanglalt teavet, rikutakse tema Põhiseaduse § 44 lg-st 1 tulenevat õigust vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei pea ringkonnakohus vajalikuks praeguses menetlusetapis analüüsida, kas kaebaja poolt vanglale esitatud küsimuste vastuseid tuleb pidada avalikuks teabeks või mitte. Selle üle otsustab teabevaldaja, antud juhul vangla, kui ta teabenõude saab ja sellele vastama asub. Teabenõude esitamist ei tingi alati teabenõudja õiguste rikkumise oht või antud juhul vangla väitel vangistuse täideviimise eesmärgid. Määruskaebuses ei ole kaebaja täpsustanud andmete saamise vajadust, heites samas halduskohtule ette, et halduskohus ei tea, milleks kaebaja taotletud andmeid vajab. Seega ei ole ka ringkonnakohtule äratuntav kaebaja kindel vajadus teabenõudele sisulist vastust saada. Ringkonnakohus ei välista kaebaja soovi esitada andmed mõnes teises kohtuasjas enda õiguste kaitseks, kuid arvestades andmete statistilist sisu, võib nende kaalukus tõendina olla küsitav. Ringkonnakohus selgitab, et kui kaebaja jätkuvalt leiab, et soovitud andmed on vajalikud esitada tõendina tema õiguste kaitseks mõnes teises kohtuasjas, on tal võimalik pöörduda kohtuasja menetleva kohtu poole ja taotleda kohtult vastavate andmete vanglalt väljanõudmist.

14.HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel on kohtul õigus kaebus tagastada, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eeltoodud asjaoludele tuginedes asub ringkonnakohus seisukohale, et M.M. kaebus nõude osas kohustada Tartu Vanglat vastama tema teabenõudele kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel ning M.M. nõue AKI vaide tagastamise otsuse õiguspärasuse ja vaidele vastamise tähtaja ületamise tuvastamiseks kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
15.Ringkonnakohus märgib lisaks, et kui teabevaldaja teabe väljastamisest keeldub, on vastav otsustus esmalt vaidlustatav kohtueelse menetluse korras vaide esitamise kaudu. Teabevaldajate üle teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet AvTS § 44 ja 45 alusel Andmekaitse Inspektsioon, algatades järelevalvemenetluse vaide alusel või omal algatusel. VangS § 11 lg 5 alusel on kinni peetaval isikul õigus vaidlustada vangla haldusakti või toimingut esmalt vanglale vaide esitamisega. Antud juhul küsiti teavet Tartu Vanglalt ning vangla keeldus teabe väljastamisest. Ringkonnakohtu hinnangul vajab edasistes kohtuvaidlustes analüüsimist küsimus, kas VangS § 11 lg 5 võib olla AvTS § 46 lg 1 suhtes erinorm ning kinni peetava isiku poolt teabenõudele keelduva otsuse vaidlustamisel esitada vaie lähtudes VangS § 11 lg-st 5.
16.Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 1. jaanuarist 2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on kaebaja esitatud määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna kaebajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus kaebaja menetlusabi taotluse tähelepanuta.

(allkirjastatud digitaalselt) Riigikohtu lahend 02.12.2021

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 3. juuli 2020. a ja Tartu Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2020. a määrused osas, millega tagastati kaebus Tartu Vangla kohustamiseks teabenõudele vastama, ja saata asi kaebuse nimetatud osas menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20263-26-1432/9Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1884/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium