Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
10. september 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-980
Haldusasi
X kaebus Maksu- ja Tolliameti 13. aprilli 2021. a nr 8-3.1/22567 otsuse ,,Tulumaksu tagastusnõude täitmise taotluse osalise rahuldamise kohta“ tühistamiseks ning 60 euro tagastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. juuni 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16. juuni 2021. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. juuni 2021. a määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Määruse punkt 1 ei ole edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).
1.Harju Maakohus rahuldas 15.03.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-3217 X riigi õigusabi taotluse osaliselt ning andis X-le riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud kuue kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Määrus jõustus edasi kaebamata.
2.Harju Maakohus tegi 14.03.2020 määruse nr 2-19-3217, millega lõpetas X-le riigi õigusabi andmise, määras kindlaks riigi õigusabi tasu suuruse ja mõistis X-lt välja riigituludesse riigi
3-21-980 õigusabi tasu 60 eurot, mis tuli tasuda kuue kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates. Määrus ei olnud edasikaevatav.
3.Harju Maakohtu 14.03.2020 lahendiga nr 2-19-3217/24 väljamõistetud menetluskulude hüvitis kanti maksukohustuslaste registri põhimääruse § 42 lg 2 alusel riiginõuete arvestusse (nõue nr NPHMD/03.2020/2-19-3217).
4.Maksu- ja Tolliamet (MTA) edastas 07.09.2020 X-le automaatteavituse riiginõude tasumise kohustuse kohta. Automaateavitus edastati e-posti aadressile, mis on kaebaja maksukohustuslase registri isikukaardil ning langeb kokku kaebuses märgitud e-posti aadressiga. Kaebuses märkis X, et sai nõudest teada 2020. a novembris.
5.MTA tegi 13.04.2021 otsuse, milles teavitas, et X poolt 2020. a kohta esitatud tuludeklaratsioonis deklareeritud andmete alusel on välja arvutatud enammakstud tulumaksu summa 383,58 eurot, millest arvestatakse maha menetluskulude hüvitise tasumise kohustuse katteks 60 eurot ja tagastatakse 323,58 eurot. Tasaarvestamise õiguslikuks aluseks on maksukorralduse seaduse (MKS) § 105 lg 3.
6.X esitas 07.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 13.04.2021 otsuse nr 83.1/22567 tühistamiseks, 60 euro tagastamiseks ning kõigi asjaga seotud täitemenetluste kehtetuks tunnistamiseks ja summade tagastamiseks. Tõele ei vasta väide, et kaebaja on 2019. või 2020. a-l saanud tasulisi õigusteenuseid. Vandeadvokaat M ei ole kaebajat 2019. ega 2020. a-l nõustanud küsimuses, mille tõttu pöördus kaebaja riigi õigusabi taotlusega kohtusse. Kaebaja esitas riigi õigusabi taotluse, kuna tal puuduvad juriidilised teadmised, võime ennast juriidilistes küsimustes esindada ning majanduslikud võimalused esindajat palgata. Eeldused riigi õigusabi saamiseks olid täidetud. Kaebajale ei selgitatud, et õigusabi osutamisel võib määrata, et taotleja kannab õigusabikulud täies ulatuses kuue kuu jooksul. See on vastuolus riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-dega 7 ja 14. Kaebaja päringutele ei vastatud ning tal puudus võimalus Harju Maakohtu määrust vaidlustada. Kaebaja andis 18.03.2019 teada, et loobub riigi õigusabist. Riigi poolt määratud esindaja ei selgitanud kaebajale olukorda. Advokaat ei vastanud X 21.03.2021 pöördumisele. Riigi õigusabi eest arve esitamine on alusetu. Kaebaja jäeti abita ning lisaks juba tekkinud kahjule lisandus uus rahaline nõue. Samuti tekitati kaebajale mittevaralist kahju, mille tagajärjel kaebaja haigestus. Kaebajal õnnestus välja nõuda üksnes 14% tekitatud kahjust.
7.Tallinna Halduskohtu 16.06.2021 määrusega tagastati X kaebus (resolutsiooni p 2). Kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel. Varaliselt hinnatava hüve riive on vähese intensiivsusega eelkõige juhul, kui selle väärtus ei ületa 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1 teine lause; Riigikohtu 01.11.2018 määrus nr 3-18-763, p 9). Praegusel juhul soovib kaebaja 60 euro tagastamist. Seega tuleb kaebaja varaliselt hinnatava õiguse riivet pidada väheintensiivseks. Kaebajal ei ole kaebuse rahuldamisega võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2). X ei ole tsiviilasja nr 2-19-3217 raames vaidlustanud Harju Maakohtu 15.03.2019 määrust, millega talle määrati riigi õigusabi hüvitamiskohustusega, ega ka 14.03.2020 määrust, millega määrati kindlaks tema poolt hüvitamisele kuuluva riigi õigusabi tasu suurus. 14.03.2020 määrusest tulenev kehtiv rahaline nõue kanti maksukohustuslaste registrisse ning MTA oli MKS § 105 lg 3 kohaselt kohustatud tasaarvestama riiginõude kaebaja enammakstud tulumaksu 2(5)
3-21-980 summaga. Seetõttu ei ole põhjust pidada vaidlustatud otsust õigusvastaseks ja kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kaebuse väited seonduvad Harju Maakohtu 15.03.2019 ja 14.03.2020 määrustega tsiviilasjas nr 2-19-3217 riigi õigusabi andmise tingimuste ja tasu kindlaksmääramise ning tasu maksmiseks kohustamise kohta. Isegi kui halduskohus tühistaks MTA 13.04.2021 otsuse, ei vabaneks X sellega riigi õigusabi tasu maksmise kohustusest. Selleks tuleks X-l vaidlustada viidatud Harju Maakohtu määrused. Halduskohus ei hinda maakohtu määruse õiguspärasust. Kui määruste vaidlustamise tähtaeg on möödunud ja kaebaja leiab, et tal ei olnud mõjuval põhjusel võimalik maakohtu määruseid tähtaegselt vaidlustada, tuleb tal pöörduda tähtaja ennistamise taotlusega Harju Maakohtu poole, näidates ära tähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 5 kohaselt on täitemenetlusega seotud hagide ja kaebuste lahendamine maakohtu pädevuses. Seega ei ole täituri tegevusega seotud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses ja kaebus tuleb selles osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X esitas 30.06.2021 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse (täiendatud 23.07.2021), milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 16.06.2021 määrus. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kaebajal oli riigi õigusabi määramisel võimalik tasuda õigusabikulude eest. Kohtul oli võimalik kontrollida kaebaja majanduslikku seisundit. Maakohtu määrus on vastuolus RÕS-ga. Kaebaja ei olnud teadlik sellest seadusest ega võimalusest vaidlustada maakohtu määrus. Kaebajale ei osutatud nõuetekohast õigusabi. Kaebajal ei ole võimalik riigi õigusabi tasu hüvitada, sest tal puudub kindel töökoht ning kaebaja taotlusele eelnenud kuue kuu keskmine töötasu oli 287 eurot. Kaebaja loobus riigi õigusabist. Kaebajale ei ole õigusabi osutatud ning ta ei ole tasulist teenust saanud. Advokaadi tegevuse kohta on 07.05.2021 esitatud kaebus Eesti Advokatuurile. Kaebajale ei ole selgitatud, kuidas peab esitama määruskaebuse. Riigi õigusabi taotluse esitas ta seetõttu, et tal puuduvad juriidilised teadmised, võime ennast juriidilistes küsimustes esindada ning majanduslikud võimalused esindajat palgata. Advokaat ei nõustanud kaebajat edasikaebamise võimaluste osas. Kaebaja ei oska kasutada avaliku e-toimiku keskkonda. 2020. a tehtud maakohtu määrust ei ole e-toimikus siiani vastu võetud. Kaebajat ei ole sellest asjaolust teavitatud. Kaebaja sai nõudest teada 2020. a novembris kohtutäituri kaudu. Kaebajale on tekkinud psühholoogiline trauma ning ta on kaotanud töö. Seega ei ole tegemist väheintensiivse riivega. Täiendavalt taotleb kaebaja täitemenetluse (määrus tsiviilasjas nr 2-193217) kehtetuks tunnistamist ja sellega tekitatud kahju hüvitamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 3(5)
3-21-980
10.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.06.2021 määruse resolutsiooni p 2 muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
11.Haldusasjas on vaidlustatud MTA 13.04.2021 otsus, millega arvestati X poolt 2020. a enammakstud tulumaksust 383,58 eurot maha menetluskulude hüvitise tasumise kohustuse katteks 60 eurot ja tagastati 323,58 eurot. Kaebaja kohtumenetluses esitatud väidetest nähtuvalt ei ole ta rahul sellega, et on kohustatud tasuma 60 eurot riigi õigusabi tasuna. Kaebaja hinnangul talle riigi õigusabi ei osutatud, talle ei olnud arusaadav maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise vajalikkus ning riigi õigusabi määramise ajal ei olnud tema majanduslik seis piisav, et riigi õigusabi eest tasuda.
12.MKS § 105 lg 3 kohaselt tasaarvestab maksuseaduses või tollialastes õigusaktides sätestatud rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäeval maksuhaldur maksudeklaratsiooni alusel maksukohustuslase rahalised kohustused tema tagastusnõudega (§ 33). Rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval toimub tasaarvestamine jooksvalt ilma maksukohustuslase sellekohase taotluseta. Kaebaja vaidleb vastu asjaolule, et tsiviilasja nr 2-19-3217 raames oli talle määratud riigi õigusabi ning määratud kindlaks nende kulude kandmise kohustus. Seega saaks kohus tühistada vaidlustatud MTA haldusakti üksnes juhul, kui selgub, et maksuhaldur on tasaarvestamise teinud ebaõigesti ning tegelikkuses puudus kaebajal kohustus riigi õigusabi eest tasuda.
13.Riigi õigusabi osutamine ning selle eest tasu määramine otsustati Harju Maakohtu 15.03.2019 ning 14.03.2020 määrustega tsiviilasjas nr 2-19-3217. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtumenetluses ei ole võimalik vaidlustada ning haldusasja lahendaval kohtul ümber hinnata tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtulahendeid, sest selleks on ette nähtud erikord (HKMS § 4 lg 1). Sõltumata sellest, kas kaebajal oli määruste vaidlustamata jätmiseks mõjuv põhjus või mitte, tuleb sellest tõusetunud võimalikud vaidlused lahendada tsiviilkorras. Kaebajal oli võimalus Harju Maakohtu 15.03.2019 määrus ringkonnakohtus vaidlustada, taotledes vajadusel määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist ning selgitusi kohtumääruse vaidlustamise korra kohta (Harju Maakohtu 14.03.2020 määrus ei olnud edasikaevatav). Samuti nt juhul, kui maakohus mõistis ebaõigesti X 18.03.2019 e-kirja õigusabist loobumise kohta ning oleks pidanud seda tõlgendama (puudustega) määruskaebusena, tulnuks kaebajal selles küsimuses esitada enda seisukohad ja taotlused viidatud tsiviilasja raames. Seejuures on kaebaja suhelnud nii maa- kui ka halduskohtuga e-posti teel, mistõttu ei saanud määruskaebuse esitamist takistada üksnes avaliku e-toimiku kasutamise kohustus. Jõustunud kohtumääruseid, mis on edasikaevatavad (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 703 lg 1), on võimalik vaidlustada teistmise korras selle eelduste täitmisel (TsMS §-d 702–710). Eelnevast tulenevalt ei ole haldusega ringkonnakohus pädev hindama, kas riigi õigusabi määramise ajal olid selle andmise (majanduslikud) eeldused täidetud. Samadel põhjendustel ei ole halduskohtus võimalik esitada kaebust kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks (vt ka TMS §-d 217, § 218 ja § 221) ega hagi kohtutäituri põhjustatud kahju hüvitamiseks (kohtutäituri seaduse § 9 lg 8; aegumise kohta kohtutäituri seaduse § 9 lg 9). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on X vaidlustanud kohtutäituri tegevuse tsiviilasjas nr 2-2112260.
14.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et tegemist ei ole väheintensiivse riivega HKMS § 121 lg 21 mõttes. Kaebaja on praeguses menetluses vaidlustanud MTA 13.04.2021 otsuse, 4(5)
3-21-980 millega tasaarvestati kaebaja tulumaksutagastus ning tasaarveldati see 60 euro suuruse menetluskulu nõudega. Lisaks soovib kaebaja 60 euro tagastamist. Seega ei ületa kaitstava hüve väärtus 1000 eurot HKMS § 133 lg 1 mõttes ning seda käsitatakse varaliselt hinnatava hüve puhul väheintensiivse riivena HKMS § 121 lg 21 mõttes (vt ka Riigikohtu 01.11.2018 määrus nr 3-18-763, p 9), vaatamata sellele, et summa on kaebaja sissetulekuid arvestades tema jaoks olulise tähtsusega. Kaebuse rahuldamine on ringkonnakohtu eelnevatest selgitustest tulenevalt vähetõenäoline. Halduskohus jõudis seega kaebuse tagastamise osas õigele järeldusele.
(allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 14.12.2021 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. juuni 2021. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 10. septembri 2021. a määrused osas, millega kaebus tagastati Maksu- ja Tolliameti 13. aprilli 2021. a otsuse peale esitatud osas. Saata kohtuasi selle nõude osas Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kohtutäituri tegevust puudutavas osas jätta määruskaebus rahuldamata ja kohtute määrused muutmata.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.