lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1411/16

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudRiigikohtu halduskolleegium · 26.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-1411/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1312
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

3-21-1411 26. mai 2022 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest X kaebus Tallinna Vangla vastu lühiajalise kokkusaamise korraldusega seotud mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Raiko Paas Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik Tartu Ringkonnakohtu 10. märtsi 2022. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 10. märtsi 2022. a määrus ja Tartu Halduskohtu
13.detsembri 2021. a määruse resolutsiooni p 1.
3.Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.
4.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.
X esitas vahistatuna 22. novembril 2018 Tallinna Vanglale taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks pereliikmetega (elukaaslane ja alaealised lapsed) ilma klaasist vaheseinata. Vangla lubas kokkusaamise, mille ajaks määrati 10. detsember 2018. 5. detsembril 2018 teatas vangla, et kokkusaamine toimub siiski vaheseinaga eraldamisega ning selle uus aeg on 12. detsember 2018. Kokkusaamine toimus.
2.Tartu Halduskohus tegi 18. märtsil 2020 asjas nr 3-19-293 otsuse, millega tegi kindlaks, et vangla
5.detsembri 2018. a otsus, millega asendati eraldamiseta toimuma pidanud kokkusaamine klaasist vaheseinaga eraldamisega kokkusaamisega, oli õigusvastane. Otsus on jõustunud.
3.X esitas Tallinna Vanglale 10. märtsil 2021 mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, kuna vangla lubas tal esialgu perega kokku saada ilma klaasist vaheseinaga eraldamiseta, kuid hiljem siiski keeldus sellest. Selline käitumine mõjus alandavalt ja tegi põhjendamatuid takistusi pereelule.
4.Tallinna Vangla jättis 25. mai 2021. a otsusega nr 5-37/21/36-4 kahjunõude rahuldamata. Vangla nõustus enda tegevuse õigusvastasusega, kuid leidis, et rikkumine polnud sellise raskusastmega, mis õigustaks mittevaralise kahju rahas hüvitamist.
5.X esitas kaebuse talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja leidis, et kohtumine klaasist vaheseinata on vajalik pereelu kaitseks ja aitab paremini kaasa nii vangistuse kui ka

3-21-1411 vanglavälise suhtlemise eesmärkide saavutamisele. Vangla sõnamurdlik käitumine põhjustas lootusetuse ja alanduse tunnet, pettumust ning hingelist kannatust ja valu. Kaebaja taotles hüvitist kohtu äranägemisel.

6.Tartu Halduskohus tagastas 13. detsembri 2021. a määrusega kaebuse (p 1) ning asendas avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (p 2). Kohus tugines halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-le 21. Kohus nõustus, et klaasist vaheseinaga eraldamisega lühiajaline kokkusaamine riivab kaebaja õigust perekonnaelu puutumatusele, kuid kohtupraktikat arvestades on äärmiselt vähetõenäoline, et saadava hüvitise suurus saaks olla 1000 eurost suurem. Vangla tegevus lühiajalise kokkusaamise võimaldamisel üksnes vaheseinaga ei saanud põhjustada kaebajale sedavõrd intensiivset riivet, et see nõuaks täiemahulist kohtumenetlust. Ebamugavustunnet ja vastumeelsust sellisel viisil kokkusaamise suhtes ei saa seostada väärikuse alandamisega. Samuti on täidetud eeldus, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Vangla võttis asjas nr 3-19-293 kaebaja õigusvastasuse tuvastamise nõude õigeks ning halduskohtu otsusega selles asjas on vangla tegevuse õigusvastasus tuvastatud. Igasugune õigusvastane haldusotsus ei too aga kaasa mittevaralise kahju hüvitamist. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud. Rikkumine pole sellise raskusastmega, mis õigustaks kahjuhüvitise määramist. Kinnipidamisega kaasnevad paratamatult emotsionaalsed läbielamised. Kaebajal olid alternatiivsed võimalused lähedastega suhtlemiseks (kiri, telefon, paki saamine).
7.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada ja halduskohtul jätkata menetlust.
8.Tartu Ringkonnakohus jättis 10. märtsi 2022. a määrusega määruskaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et kuna kaebaja rõhutab vangla sõnamurdlikku käitumist, tugineb ta oma õiguste ühekordsele rikkumisele. Õigust perekonnaelule saab põhiõigusena pidada kaalukaks, kuid ka kaaluka õiguse rikkumine võib iseloomult olla väheintensiivne. Kaebaja ei jäänud täiesti ilma võimalusest perega kohtuda, kuid muutusid kohtumise aeg ja tingimused. Lähedase inimese puudutamise võimalus on oluline, kuid sellest ühekordne ilmajäämine ei ole sellise kaaluga, et õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Samuti pole kord antud loa tagasivõtmine käsitatav väärikuse alandamisena. Puudub alus arvata, et vangla kaebajat teadlikult eksitas. Sarnastes asjades tuleks tavapäraselt eelistada kaebuse menetlusse võtmist ja sisulist lahendamist. Halduskohtu määruse põhjendused ongi sedavõrd detailsed ja mahukad, millele tuginedes oleks mõistetav kaebuse rahuldamata jätmine. Kohaseks hüvitiseks võib olla rahalise hüvitise asemel vangla keeldumise õigusvastasuse tuvastamine. Seda on praegusel juhul jõustunud kohtuotsusega tehtud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub haldus- ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning kohustada halduskohut jätkama menetlust sealt, kus see pooleli jäi. Kaebaja viitab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-s 8 sätestatud õigusele era- ja perekonnaelu kaitsele ning Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikale, milles on sarnaste rikkumiste puhul hüvitisi välja mõistetud. Menetluse algstaadiumis ei saa väita, et rikkumise iseloom ja raskus ei võimalda hüvitist välja mõista. Kaebaja taotles perega vahetut kokkusaamist juba 2018 juunist alates järjepidevalt. Vastustajale oli see soov teada, kuid isegi kui kauaoodatud kohtumine kaebajale lõpuks lubati, siis sellest hiljem siiski keelduti teadmata põhjustel. Neil asjaoludel ei saa rikkumist pidada vähetähtsaks või kaebaja üleelamisi olematuks. Rikkumise raskuse väljaselgitamisel edasises menetluses võivad tähtsust omada mh vastustaja motiivid.

2(4)

3-21-1411

10.Vastustaja palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub haldus- ja ringkonnakohtu seisukohtadega. Vastustaja on oma käitumise õigusvastasuse õigeks võtnud ning tegu oli ühekordse eksimusega, mis polnud kantud eesmärgist kaebajat alandada, halvustada või tema pereelu takistada. Asjassepuutumatud on väited, et kaebaja taotles perega vahetut kokkusaamist juba 2018. a suvest. Enamuse ajavahemikust, mis jäi 2018. a suve ja vaidlusaluse kokkusaamise vahele, paiknes kaebaja Viru Vanglas ega saanud vastustajalt kokkusaamisi taotleda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11.Ringkonnakohtu määrus ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tuleb tühistada kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu (HKMS § 234 ja § 230 lg 1). Asi tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule.
12.HKMS § 121 lg 2 p 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tegu on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega, millele tuginemiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (RKHKm nr 3-18-763/15, p 9; RKHKm nr 3-21-980/24, p 11). Vähese intensiivsusega riivega on varaliselt hinnatava hüve puhul tegemist siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1 teine lause; RKHKm nr 3-18-763/15, p 9), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud. Kui tegu on kaaluka õigushüvega ja sellesse võidakse olla intensiivselt sekkutud, ei saa riivet väheintensiivseks pidada ka juhul, kui varaliselt hinnatava hüve väärtus ei ületa lihtmenetluse piirmäära (vt ka RKHKo 3-3-1-80-13, p 11), sh kui mõne olulise põhiõiguse riive eest määratav mittevaralise kahju hüvitis tõenäoliselt ei ületaks seda summat.
13.Kaebaja nõuab hüvitist lähedastega (sh alaealiste lastega) klaasseinata kohtumise keelamise eest olukorras, kus vangla oli seda varem juba lubanud, kuid siis muutis meelt. Kaebaja väidab nii perekonnaelu kui ka inimväärikuse rikkumist.
14.Varasema kohtuotsusega asjas nr 3-19-293 on tuvastatud vangla vaidlusaluse käitumise õigusvastasus. Seejuures oli kriminaalasja menetlev kohtunik vaheseinata kohtumisi lubanud. Kolleegiumi hinnangul on kohtud kahjunõuet käsitledes põhjendamatult kitsalt keskendunud kokkusaamisele kui üksikjuhtumile. Hinnates kaebaja õiguste riive intensiivsust, ei tohi tähelepanuta jätta tema olukorda tervikuna. Kinnipeetava jaoks võib kohtumine olla seda olulisem, mida kauem tal ei ole olnud võimalust lähedastega (vahetult) kokku saada (vt ka RKHKo 3-19-1416/43, p 30). Praegusel juhul oli kaebaja vahi all olnud juba 2015. a-st alates ning oli avaldanud alates 2018. a juunist korduvalt soovi lähedastega klaasseinata kokku saada, kuid logistilistel põhjustel (kaebaja etapeerimise tõttu kriminaalasja istungite vahelisel ajal teise vanglasse) polnud kokkusaamisi võimaldatud. Samuti ei nähtu kohtumäärustest, et tähelepanu oleks pööratud kaebaja laste vanusele, kellega ta soovis kokku saada – tegemist on olulise asjaoluga, mis mõjutab riive intensiivsust. Eriti väikelapse puhul avaldavad suhtluspiirangud suhtele isaga olulist mõju ning klaasist vaheseinaga eraldatult kohtumine ei ole väikelapsega kontakti saamiseks ja suhte hoidmiseks hea lahendus (RKHKo 3-19-1416/43, p 30; vt ka EIK suurkoja 30. juuni 2015. a otsus asjas Khoroshenko vs. Venemaa, nr 41418/04, p 147). Kaebaja lastest noorim oli taotletud kokkusaamise ajal viieaastane. Selles vanuses on füüsiline kontakt vanema ja lapse suhtluses äärmiselt oluline. Neil asjaoludel ei saa kaebaja perekonnaelu põhiõiguse riivet pidada väheintensiivseks.
15.Samadel põhjustel ei ole praeguses menetlusstaadiumis võimalik võtta seisukohta, kas kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline. Küsimusele, kas vaidlusaluse riive intensiivsus on varasemas 3(4)

3-21-1411 Riigikohtu ja EIK praktikas rahalise hüvitisega lõppenud vaidlustega võrreldes sedavõrd palju väiksem, et see toob kaasa hüvitise vähenemise nullini, tuleb vastata asja sisulisel lahendamisel.

16.HKMS § 178 lg 3 ja § 175 lg 3 alusel tuleb avaldatavas määruses asendada kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium