AS Generaator kaebus Põlva Vallavalitsuse 24.03.2015. a korralduse nr 2-3/184 tühistamise ja Põlva Vallavalitsuse kohustamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 09.07.2018. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Generaator apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Generaator, volitatud esindaja advokaat Hannes Olli Vastustaja – Põlva vald, vandeadvokaat Karl Haavasalu
volitatud
esindaja
RESOLUTSIOON
1.Jätta Põlva valla poolt esitatud otsus asjas nr 2-14-21673 paberkandjal asja juurde võtmata.
2.Jätta AS Generaator apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 09.07.2018. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud jätta nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 06.06.2019, arvates (HKMS § 212 lg 1).
Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põlva Vallavalitsuse 24.03.2015. a korraldusega nr 2-3/184 (I kd, tl 36-36p) keelduti Peri külas Oja kinnistul paikneva hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise ehitusele kasutusloa väljastamisest, võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, ehitusseaduse (EhS) § 33 lg 1, § 34 lg 1 p-d 3, 5, 8, ja 13 ning Põlva Vallavolikogu 11.06.2014. a määruse nr 1-2/28 „Põlva valla ehitusmäärus“ § 31 lg 5. Korralduse põhjenduste kohaselt ei ole ehitise projekteerimise käigus järgitud Põlva Vallavalitsuse 08.12.2011. a korralduse nr 317-k alusel väljastatud projekteerimistingimusi ning valminud ehitis ei vasta ehitusprojektile. Samuti puudub Keskkonnaameti kooskõlastus. Kontrollimisel on tuvastatud, et ehitamisega väljuti kaebaja kinnistu piiridest ning ehitusprotsess ei ole toimunud kooskõlas seadusega. Taotleja ei ole esitanud ka kõiki ehitamist kajastavaid dokumente. Elektripaigaldise kohta ei ole esitatud nõuetekohasuse tunnistust.
2.AS Generaator esitas 17.04.2015 Põlva Vallavalitsuse 24.03.2015. a korralduse nr 2-3/184 peale vaide, mille Põlva Vallavalitsus jättis 20.05.2015. a korraldusega nr 2-3/319 (I kd, tl 37-39) rahuldamata.
3.AS Generaator esitas 25.06.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Põlva Vallavalitsuse 24.03.2015. a korralduse nr 2-3/184 tühistada ning kohustada Põlva Vallavalitsust väljastama AS-ile Generaator Põlvamaal Põlva vallas Peri külas Mõisa tee 11 asuvale hüdroelektrijaama rajatisele kasutusluba. Kaebuse täienduses esitas kaebaja alternatiivse nõude kohustada vallavalitsust kasutusloa taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebuse põhjenduste kohaselt on Põlva Vallavalitsus kohaldanud ebaõigesti haldusakti andmise ajal kehtinud EhS § 34 lg 1 p 3, 5, 8 ja 13. Kaebaja ei ole ehitise kasutusotstarvet muutnud. Kasutusloa taotlus on esitatud vastavalt ehitise kasutusotstarbele, mis on kooskõlas Põlva Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimustega. Elektripaigaldistele ettenähtud nõuetele vastavuse kontrolli akti on kaebaja esitanud. Keskkonnaameti kooskõlastuse nõuet ei sätestatud. Kaebaja väitel ei ole Põlva Vallavalitsuse 24.05.2012. a ehitusloa nr 3104 alusel ehitustegevusega kinnistu piiridest väljutud. Paisurajatise omanikul on kohustus tagada kaldakindlustuste korrashoid ja töökindlus. Vastustaja ei ole arvestanud asjaoluga, et kasutusloa väljastamisest keeldumisel tekib AS-ile Generaator majanduslik kahju. Kaebajal on kaalukas huvi ehitise senisel kasutusotstarbel jätkamiseks. Samuti ei selgu haldusaktist, milliseid puudusi ehitusprojektile ette heidetakse. Kuna haldusaktist ei selgu, kes on selle adressaat, siis on haldusakt tühine. Ehitise nõuetele vastavus on tõendatud OÜ Tõnu Jõgi inseneribüroo auditiga.
Tartu Halduskohus jättis 29.02.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata.
5.Tartu Ringkonnakohus tühistas 30.11.2016. a otsusega Tartu Halduskohtu 29.02.2016. a otsuse ja saatis asja samale halduskohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.
Tartu Halduskohus jättis 09.07.2018. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata.
Halduskohtu hinnangul on selge, kellele haldusakt on adresseeritud, kuna see algab adressaadiks oleva isiku taotluse lahendamisega. Adressaat on AS Generaator. Seega ei ole vaidlusalune haldusakti tühine. Halduskohtu arvates on Põlva vald õigesti toiminud, jättes kasutusloa väljastamise taotluse hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise ehitisele rahuldamata. Peri hüdroelektrijaamas on rekonstrueeritud vana veehaare ja pealevoolutoru ning on ehitatud ka uus veehaare ja pealevoolutoru, mida ei ole üheski ehitusprojektis ette nähtud. Ehitusprojektita ja dokumentatsioonita on teostatud Peri hüdroelektrijaama juures kaldakindlustustöid (fotod, I kd, tl 172-175) ja hüdrojaama muudetud tehnosüsteemid on osaliselt naaberkinnistul, Peri Vesiveski A4 kinnistul. AS Kobras ekspertarvamuse (töö nr 2014-147) kohaselt on võimalik paisu leke, mis võib kujutada ohtu inimestele ja nende varale, mistõttu oli ka see põhjuseks kasutusloa väljastamata jätmisel. Halduskohtu hinnangul on E. Padari kirjalike ütlustega tõendatud asjaolud, mida vald võttis aluseks otsustuse tegemisel ja kohtul puudub alus E. Padari ütluste kahtluse alla seadmiseks. Kui leket ei oleks tekkinud, ei oleks AS Generaator asunud lisatöid tegema (kaldakindlustusja ehitustööd naaberkinnistul), milleks puudus ehitusprojekt. OÜ Tõnu Jõgi inseneribüroo auditis ei ole öeldud, et tegemist ei ole veepaisu lekkega, vaid on nenditud, et hüdroelektrijaama juures on kasutatud otstarbekat tehnilist lahendust, mis võimaldab seda kasutada sihtotstarbeliselt. Auditi tegemiseks olid andmed aga ühepoolsed. Hinnatud ei ole keskkonnanõudeid ega 3. isikuid puudutavat teemat. Ka eksperthinnang (INSENERIBÜROO URMAS NUGIN OÜ) Peri hüdrosõlme tehnilisele seisundile ja vee läbilaskevõimele ei muuda kohtu seisukohti. Halduskohus leidis, et kaevatavas korralduses on viited EhS § 34 lg 1 p-dele 3, 5, 8 ja 13, mis tingisid kasutusloa väljastamisest keeldumise. Põhirõhk on EhS § 34 lg 1 p-del 5 ja 8. Põlva Vallavalitsus möönis vaidemenetluses, et elektriseadmete nõuetekohasuse tunnistus on 21.01.2015 esitatud. Sellest tulenevalt ei esinenud EhS § 34 lg 1 p 13 rikkumist. Kaevatav korraldus on õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Sellest tingituna jättis halduskohus rahuldamata ka kaebaja kohustamisnõude.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 09.07.2018. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Alternatiivselt palub saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Kaebaja leiab, et kohtunik oleks pidanud end taandama (HKMS § 99 lg 1 p 1, TsMS § 23 p 6). Halduskohus nimetab E. Padari 28.08.2017. a kirjalikku seletust tunnistaja ütlusteks, kuid E. Padarit ei ole tunnistajana vande all üle kuulatud. Halduskohus jättis käsitlemata kaebaja 10.05.2017. a seisukoha, milles ta juhtis tähelepanu OÜ Tõnu Jõgi inseneribüroo auditile. Vastustaja väited paisu lekke kohta on väljamõeldised. Kaebaja väitel ühtegi ehitise olulist tingimust ei muudetud. Ehitis vastab ettenähtud nõuetele, on ohutu ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele (EhS § 32 lg 1). Projekteerimistingimustes ühtegi arhitektuurset ega ehituslikku tingimust AS-le Generaator ei
kehtestatud, mistõttu ei ole võimalik, et mõni ehitusprojekt või valminud ehitis oleks projekteerimistingimustega vastuolus. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et ehitusluba oli küsitud ja kasutusluba taotletakse hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmisele. Sisuliselt on tegemist olemasoleva tehnosüsteemi remonttöödega. Vastustaja on õigusvastases haldusaktis ja kaebuse vastuses pühendunud tammile, sellel olevale paisurajatisele ja veehaardele. 24.03.2015. a korralduses ei sisaldu analüüsi, et valminud ehitis ei vasta mõnele ehitisele ettenähtud nõudele või kavandatud kasutamisotstarbele. Kaebaja leiab, et halduskohus hindas tõendeid valikuliselt. Keskkonnaameti 04.05.2015. a korralduse p-st 11 nähtuvalt on naaberkinnistu omanikud teadlikud, et vee väljakiildumine vasakpoolse pinnapaisu alavee poolsel nõlval on allikas. Halduskohus viitab AS Kobras ekspertarvamusele ja moonutab tõendi sisu. AS Kobras ekspertarvamuse lk-l 12 on ekspert alla jooninud selgituse, et ei ole võimalik väita, kas tegemist on paisulekkega või nõlvaallika väljavooluga.
8.Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja märgib, et TsMS § 23 p 6 ei näe ette kohtuniku taandamiskohustust olukorras, kus kohtunik on varem samas kohtuasjas teinud kohtulahendi ja vaatab asja uuesti läbi samas kohtuastmes. Tõik, et kohtuotsuses on ühel korral nimetatud E. Padarit tunnistajaks, ei ole käsitletav olulise menetlusõigusliku rikkumisena. OÜ Tõnu Jõgi inseneribüroo auditiga seonduvat on halduskohus kohtuotsuse motiveeriva osa p-des 6 ja 7 käsitlenud. Kasutusloa väljastamise taotluse menetlemise käigus ei esitatud vastustajale ühtegi dokumenti ega muud tõendit, mis oleks hüdroelektrijaama tammi lekkimise kahtluse ümber lükanud. Ehitusprojekti muutmisena ei saa olla käsitletav see, kui ehitustöid teostatakse ehitusprojektita. Peri hüdroelektrijaama juures kaldakindlustustööde teostamine on vaadeldav ehitise rekonstrueerimisena kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 2 lg 8 tähenduses, mille teostamiseks EhS § 22 lg 1 p 3 kohaselt oli tarvilik ehitusloa olemasolu. Kui kaebaja soovis oluliselt muuta eelprojekti, tuli tal kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 23 lg 81 alusel taotleda uue ehitusloa väljastamist. Seda tehtud ei ole. Olukorras, kus kasutusloa väljastamise taotluse menetlemise kestel selgub, et tehtud ehitustööd erinevad ulatuslikult ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektist ja teostatud on ka ehitustöid, mida ükski ehitusprojekt ette ei näe, siis omab selline teave olulist tähtsust kasutusloa väljastamise taotluse lahendamisel. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja väide, et tammi, paisu ja veehaarde rekonstrueerimiseks ei olnud ehitusluba vaja. Alates 01.07.2015 kehtiva ehitusseadustiku sätted ei oma tähendust, kuna kaebaja esitas taotluse kasutusloa väljastamiseks ajal, kui jõus oli kuni 30.06.2015 kehtinud EhS. Vastustaja arvates Keskkonnaameti 04.05.2015. a korralduse nr PVV 1-15/15/161 p-st 11 nähtuv ei lükka ümber AS-i Kobras ja INSENERIBÜROO URMAS NUGIN OÜ arvamustest nähtuvat, et tammi leke ei ole välistatud.
9.15.04.2019 esitas vastustaja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja täiendava dokumentaalse tõendina Tartu Ringkonnakohtu 18.10.2018. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-14-21673, mis jõustus 14.01.2019.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus käsitleb esmalt Põlva valla poolt 15.04.2019 esitatud täiendava dokumentaalse tõendi paberkandjal asja materjalide juurde võtmise vajadust. Nagu juba märgitud, esitas vastustaja täiendava dokumentaalse tõendina Tartu Ringkonnakohtu 18.10.2018. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-14-21673, millega jäeti rahuldamata AS Generaator hagi naaberkinnistu (Peri Vesiveski A4) ühisomanike vastu nende kohustamiseks taluma hageja hoonestusõigusest ja selle esemeks olevast Peri hüdroelektrijaamast tulenevaid mõjutusi Peri Vesiveski A4 kinnistule. Vastustaja viitas kõigepealt sellele, et nimetatud otsuse motiveeriva osa p-s 14 tuvastati, et AS Generaator on teinud Peri Vesiveski A4 kinnistul Peri hüdroelektrijaama rajatiste ehitustöid Peri Vesiveski A4 kinnistu omanike nõusolekuta. Vastustaja arvates omab nimetatu tähendust ka käesoleva haldusasja lahendamisel, kuna üheks argumendiks, millega põhjendati kasutusloa väljastamisest keeldumist, on ka Peri Vesiveski A4 kinnistu omanike huvide oluline kahjustamine seonduvalt hüdroelektrijaama rajatiste ilma loata ehitamisega Peri Vesiveski A4 kinnistule. Samuti tuleks Põlva valla arvates Tartu Ringkonnakohtu 18.10.2018. a kohtuotsust tsiviilasjas nr. 2-14-21673 vaadelda koosmõjus kaebaja poolt 19.06.2015 esitatud kaebuse lisaks nr 12 oleva Keskkonnaameti 04.05.2015. a korralduse nr PVV 1-15/15/161 resolutsiooni p-ga 2, sest selles on haldusakti kõrvaltingimusena sätestatud, et kaebajale seonduvalt Peri hüdroelektrijaamas vee paisutamise ja hüdroenergia tootmisega väljastatud vee erikasutusluba tunnistatakse kehtetuks, kui tema hagi tsiviilasjas nr 2-14-21673 jäetakse rahuldamata. Seega on 18.10.2018. a kohtuotsuse jõustumine tsiviilasjas nr 2-14-21673 toonud kaasa olukorra, kus kaebajale väljastatud vee erikasutusluba tunnistatakse ilmselt kehtetuks ja seetõttu pole ka elektri tootmine jaamas enam võimalik, mis omakorda võib mõjutada kaebaja huvi vaidlusaluse kasutusloa saamiseks. Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt HKMS § 61 lg-st 4 hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Samas ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta esitatud lahendit tsiviilasjas nr 2-14-21673 paberkandjal käesoleva asja materjalide juurde, sest nagu käesoleva asja menetlusosalistele, on ka ringkonnakohtule nimetatud lahend kättesaadav elektrooniliselt.
11.Ringkonnakohus leiab, et AS Generaator apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebuse põhjendustest käsitleb ringkonnakohus kõigepealt neid, milles halduskohtule heidetakse ette menetlusnormide olulist rikkumist. Esmalt leidis kaebaja, et Tartu Halduskohus on 09.07.2018. a otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõigust sellega, et asjas tegi teist korda lahendi kohtunik M. Priks, olenemata sellest, et tema varasema, 29.02.2016. a otsuse ringkonnakohus tühistas ja saatis asja halduskohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus 09.07.2018. a kohtuotsuse tegemisel menetlusõigust HKMS § 199 lg 1 p 1 tähenduses rikkunud. HMKS § 199 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks see, kui asja lahendas kohus (kohtunik), kellel seaduse järgi ei olnud õigust asja lahendada.
Riigikohtu praktikas peetakse HMKS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks näiteks olukordi, kus kollegiaalse kohtukoosseisu asemel lahendas asja kohtunik üksinda või on kohtuotsuse teinud teistsugune kohtukoosseis, kui menetlusosalistele algselt teatati. Käesoleval juhul kumbagi kirjeldatud olukorda ei esinenud. Seega oli kohtunik M. Priksil õigus teha samas asjas kohtuotsus ka teist korda. Ebaõige on ka kaebaja käsitlus selle kohta, nagu oleks kohtunik M. Priks pidanud sellisel juhul taanduma HKMS § 13 lg 1 ja TsMS § 23 p 6 alusel. TsMS § 23 p-s 6 on sätestatud kohtuniku kohustus taanduda juhul, kui kohtunik on osalenud kohtueelses menetluses, eelnevas kohtuastmes või vahekohtumenetluses lahendi tegemisel. Käesoleva asja kohtueelses menetluses kohtunik M. Priks osalenud ei ole. Samuti ei ole käesolevas kaasuses toimunud vahekohtumenetlust. TsMS § 23 p-s 6 sätestatud kohtuniku kohustus taanduda, kui ta on osalenud sama asja lahendamisel eelmises kohtuastmes tähendab seda, et keelatud on olukord, kus sama kohtunik lahendab sama vaidlust mitmes erinevas kohtuastmes – näiteks esmalt esimese astme kohtunikuna ja siis ringkonnakohtu kolleegiumi koosseisus sama lahendi peale esitatud edasikaebust läbi vaadates. Ka sellist olukorda käesoleval juhul ei esinenud. TsMS § 23 p 6 ei näe ette kohtuniku taandumiskohustust olukorras, kus ta on varem samas kohtuasjas teinud kohtulahendi, see tühistatakse ja ta vaatab asja kohtunikuna uuesti läbi samas kohtuastmes. Samuti ei sätesta HKMS, et haldusasja peaks selle uuel läbivaatamisel lahendama teistsugune kohtukoosseis.
12.Kaebaja käsitles menetlusõiguse olulise rikkumisena ka seda, et halduskohus motiveeris oma otsust E. Padari ebaseaduslikul paikvaatlusel tehtud märkmetega ja E. Padari kirjaga halduskohtule, mida halduskohtus otsuses nimetab tunnistaja ütluseks. Viide läbi viidud paikvaatlusele tuleneb vaidlustatud haldusaktist (kd I, lk 36), milles märgitakse, et kasutusloa väljastamisest keeldumisel kontrolliti kasutusloa taotlust ja viidi 18.02.2015 läbi ka paikvaatlus, mille käigus tuvastati, et ehitise projekteerimise käigus ei ole järgitud projekteerimistingimusi ning valminud ehitis ei vasta ehitusprojektile. Kuigi vastustaja ametnike poolt 18.02.2015 Peri hüdroelektrijaama juures teostatud paikvaatluse kohta ei ole koostatud eraldi dokumenti, kirjeldab selle teostamist ja seal tuvastatut vallavalitsuse ehitusspetsialist E. Padar halduskohtule esitatud 08.02.2016. a ja 28.08.2017. a kirjalikes seletustes (kd II, lk-d 36-38 ja 152-155), mistõttu ei ole alust pidada läbi viidud paikvaatlust ebaseaduslikuks. Samas tuleb kaebajaga nõustuda selles, et E. Padari 28.08.2017. a kirjalikke seletusi (kd II, lk 152-155) ei olnud halduskohtul alust nimetada tunnistaja ütluseks või tunnistaja kirjalikuks ütluseks HKMS § 56 lg 2 ja TsMS §-de 251 ning 253 mõistes. Asja materjalidest nähtuvalt ei kuulanud kohus E. Padarit ütluste saamiseks kohtuistungil tunnistajana üle (kd II, lk 125) ning olenemata sellest, et 22.08.2017. a määruses (kd II, lk 146) käsitles halduskohus E. Padarilt kirjaliku seletuse küsimist tema kirjalikult tunnistajana üle kuulamisena, ei rakendanud halduskohus E. Padari suhtes tunnistajalt kirjalike ütluste võtmise kohta käivaid sätteid (TsMS § 253). Asja materjalidest nähtuvalt ei vaadanud halduskohus AS Generaator kaebust läbi ka lihtmenetluses, vaid esmalt kohtuistungil ja siis kirjalikus menetluses (kd II, lk-d 104, 125 ja 165p). Samas ei ole ringkonnakohtu arvates tõik, et halduskohus ise nimetab vaidlusaluses otsuses E. Padarit tunnistajaks ja kd II lk-del 152-155 olevat E. Padari kirjalikku seletust tunnistaja (kirjalikeks) ütlusteks, käsitatav olulise menetlusõigusliku rikkumisena, mis õigustaks halduskohtu lahendi tühistamist või asja halduskohtule lahendamiseks tagasisaatmist.
E. Padari kirjalikke selgitusi saab vastavalt HKMS § 56 lg-le 2 ja TsMS §-le 272 käsitleda dokumentaalse tõendina.
13.Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et vaidlusaluse otsuse tegemisel jättis halduskohus käsitlemata tema 10.05.2017 esitatud protsessidokumendist nähtuvad seisukohad. 10.05.2017. a protsessidokumendile (kd II, lk 109) lisas kaebaja Tartu Maakohtu jõustumata kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-14-21673 ja esitas oma seisukohad seonduvalt mainitud otsusega. Tsiviilasjaga nr 2-14-21673 seonduvat käsitles halduskohus 09.07.2018. a otsuse põhjendava osa p-s 9. Kaebaja esitas 10.05.2017. a seisukohas ka omapoolsed väited seonduvalt Tõnu Jõgi Inseneribüroo OÜ ehitise auditi aruandega, millega seonduvat käsitles halduskohus vaidlusaluse kohtuotsuse põhjendava osa p-des 6 ja 7.
14.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Põlva Vallavalitsuse 24.03.2015. a korraldusega nr 2-3/184 keelduti Peri külas Oja kinnistul paikneva hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise ehitusele kasutusloa väljastamisest. Kaebajale väljastatud projekteerimistingimuste (kd I, lk 12) kohaselt võis selle alusel toimuda Põlva vallas Peri külas Oja kinnistul asuva hüdroelektrijaama tehnosüsteemide järgnev muutmine: veehaarde ja pealevoolutoru uus konstruktsioon, turbiini ja generaatori asendamine elektrijaama hoones ning imitoru ja elektrijaama elektripaigaldis. Projekteerimistingimused kinnitati Põlva Vallavalitsuse korraldusega 08.12.2011 nr 317-k. Ehitusluba nr 3104 on kaebajale väljastatud 2012. a Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmiseks. Asja materjalidest nähtuvalt esitas AS Generaator 22.01.2015 vastustajale taotluse Peri külas Oja kinnistul asuva hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmisele kasutusloa saamiseks. Põlva valla ehitusspetsialist vaatas taotluse läbi ning palus taotlejal esitada kasutusloa saamiseks ehitusprojekti. Kasutusloa taotleja esitas Põlva Vallavalitsusele eelprojekti. Vallavalitsus nõudis 27.01.2015 taotlejale saadetud kirjaga endiselt puuduolevate dokumentide ja ehitusprojekti esitamist. 13.02.2015 esitas AS Generaator uue taotluse hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmisele kasutusloa saamiseks. Kasutusloa taotlusele oli lisatud eelprojekt. Viimane kasutusloa väljastamiseks vajalik dokument – ehituse põhiprojekt - esitati vallavalitsusele 10.03.2015. Esitatud ehitise kasutusloa taotluse kontrollimisel ja 18.02.2015 läbiviidud paikvaatlusel tuvastas vastustaja, et ehitise projekteerimise käigus ei järgitud projekteerimistingimusi ning valminud ehitis ei vasta ehitusprojektile. Kontrollimise käigus tuvastati ka see, et ehitamisega on väljutud AS Generaator kinnistu piiridest ja ehitusprotsess ei ole toimunud kooskõlas seadusega, samuti ei ole AS Generaator vallale esitanud kõiki vajalikke dokumente. Vastustaja väljastas AS-le Generaator ehitusloa nr 3104 Põlva vallas Peri külas Oja kinnistul asuva hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmiseks ning see väljastati tingimusega, millega kohustati ehitusloa saajat kooskõlastama ehitustööde teostamine Keskkonnaametiga. Vald leidis, et nimetatud kooskõlastus puudub ning AS Generaator ei ole esitanud ehitusloa väljastajale ka vähemalt kolm tööpäeva enne ehitamise alustamist teatist ehitamise alustamise kohta. Vastustaja keeldus kaebajale 24.03.2015. a korraldusega kasutusloa andmisest kokkuvõtvalt põhjustel, et ehitis ei vasta ehitusprojekti nõuetele, ehitustööde teostamist ei ole kooskõlastatud Keskkonnaametiga, ehitustegevusega on väljutud taotleja kinnistu piiridest, elektripaigaldise
kohta ei ole esitatud nõuetekohasuse tunnistust ning puuduvad tehnosüsteemide kohta kontrolli aktid. 24.03.2015. a korralduse peale esitas kaebaja vaide, mis jäeti 20.05.2015. a vaideotsusega rahuldamata (kd I, tl 37-39). Viidatud vaideotsusega tuvastas vastustaja lisaks 24.03.2015. a korralduses esile toodule ka järgmised olulised asjaolud: ehitustegevusest hüdroelektrijaama juures ei ole teavitatud naaberkinnistu Peri Vesiveski A4 omanikke; Peri hüdroelektrijaama rajatiste, millele kaebaja kasutusluba taotleb, ehitusalune pind (kasutusloa taotluse kohaselt 16m2, millele lisandub vana rajatise rekonstrueerimise alune pind) ei vasta ehitusloas määratud ehitusalusele pinnale (6,0m2); ehitise rajamiseks on õgvendatud olemasolevat kallast ning rajatise kindlustusosa rajati naaberkinnistule.
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust asuda seisukohale, nagu oleks halduskohus 09.07.2018. a kohtuotsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud 2015. a kehtinud EhS-i sätteid. Nagu juba märgitud, keeldus vastustaja kaebajale kasutusloa väljastamisest, kuna Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmist käsitlevad ehitusprojektid olid omavahel vastuolus ning Peri hüdroelektrijaama muudetud tehnosüsteem ei vastanud kohati ühelegi olemasolevale ehitusprojektile. Vastuolu erinevate ehitusprojektide vahel seisnes toimikute materjalidest nähtuvalt järgnevas. OÜ Raamprojekt poolt koostatud Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise eelprojekti kohaselt, mille alusel väljastas Põlva Vallavalitsus kaebajale ehitusloa, pidi toimuma olemasoleva veehaarde ja pealevoolutoru rekonstrueerimine, kusjuures hüdroelektrijaamas pidid säilima olemasolev turbiin, generaator ja hammasrihmülekanne. See, et tegemist on nimelt veehaarde ja pealevoolutoru rekonstrueerimisega, ilmneb eelprojekti koosseisu kuuluvalt asendiplaanilt, mille kohaselt veehaarde ja pealevoolutoru asukoht ei muutu. See, et säilivad olemasolev turbiin, generaator ja hammasrihmülekanne, nähtub eelprojekti seletuskirja üldosast. OÜ Raamprojekt poolt koostatud Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise põhiprojekti kohaselt pidi toimuma uue veehaarde ja pealevoolutoru ehitamine ning olemasoleva veehaarde ja pealevoolutoru lammutamine. Samuti järeldub põhiprojektist, et hüdroelektrijaama võimsus suureneb, kuid kasutatakse ühte turbiini ja ühte generaatorit. Asjaolu, et põhiprojekt näeb ette uue veehaarde ja uue pealevoolutoru ehitamise ning olemasoleva veehaarde ja pealevoolutoru lammutamise, nähtub põhiprojekti koosseisus olevast asendiplaanist, mille kohaselt senine pealevoolutoru likvideeritakse ning teise asukohta ehitatakse uus veehaare ja uus pealevoolutoru. See, et põhiprojekti kohaselt hüdroelektrijaama võimsus suureneb, kuid kasutatakse ühte turbiini ja ühte generaatorit, nähtub põhiprojekti seletuskirja osadest „Elektripaigaldis“ ja „Ehitustegevus“. Elektritsehh No11 OÜ poolt koostatud Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise elektriprojektist ilmneb aga, et kasutusele võetakse kaks generaatorit ja kaks turbiini. Seega esinevad vastuolud nimetatud kolme projekti vahel selles, et on ebaselge, kas toimuma pidi Peri hüdroelektrijaama olemasoleva veehaarde ja pealevoolutoru rekonstrueerimine või olemasoleva veehaarde ja pealevoolutoru lammutamine ning teise asukohta uue veehaarde ja pealevoolutoru rajamine. Ebaselge on ka see, kas kasutusele pidid jääma üks olemasolev turbiin ja üks generaator või üks uus võimsam turbiin ja üks uus võimsam generaator või kaks uut turbiini ja kaks uut generaatorit.
Tegelikkuses on Peri hüdroelektrijaamas rekonstrueeritud vana veehaare ja pealevoolutoru ning on ehitatud lisaks ka uus veehaare ja pealevoolutoru. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ arvamuses on samuti mainitud, et Peri hüdrosõlm koosneb vasak- ja parempoolsest pinnapaisust, liigveelaskmest, tühjenduslaskmest ja hüdroelektrijaama veehaardest. Ka Keskkonnaameti 04.05.2015. a korraldusest nr PVV 1-15/15/161 nähtub, et kaebaja soovis Peri hüdroelektrijaamas toota elektrit kahe veehaarde ja kahe turbiini abil. Samas ei ole üheski olemasolevas ehitusprojektis ette nähtud olemasoleva veehaarde ja pealevoolutoru rekonstrueerimist ning samas ka uue veehaarde ja pealevoolutoru ehitamist. Peri hüdroelektrijaama juures on teostatud ka kaldakindlustustöid, kuid nende tööde, s. h betoonitööde kohta ehitusprojekt ja muu dokumentatsioon puudub. Samuti paiknevad Peri hüdroelektrijaama muudetud tehnosüsteemid osaliselt naaberkinnistul - Peri Vesiveski A4 kinnistul. Samas tuleneb OÜ Raamporjekt eelprojekti ning põhiprojekti asendiplaanidest, et kõik veehaardega seonduvad ehitustööd teostatakse ainult kaebajale kuuluval Oja kinnistul, mille oluliseks osaks on Peri hüdroelektrijaam.
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et vastuolud erinevate ehitusprojektide vahel ning ehitusprojektide ja tegelikkuses välja ehitatud Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muudatuste vahel andsid vallale aluse kasutusloa väljastamisest keeldumiseks kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 34 lg 1 p 5 ja p 8 alusel. EhS § 34 lg 1 p 5 järgi keeldutakse kasutusloa väljastamisest, kui kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele. Käesoleval juhul esitas kaebaja kasutusloa taotlemisel Raamprojekt OÜ poolt koostatud põhiprojekti ning Elektritsehh No11 OÜ poolt koostatud elektriprojekti, kuid need on oma sisult vastuolus üksteisega ja ka vastustaja poolt väljastatud projekteerimistingimustega, Raamprojekt OÜ eelprojektiga ning ehitusloaga. Sellise vastuolu korral on ka ringkonnakohtu hinnangul kohaldatav EhS § 34 lg 1 p 5 kui kasutusloa väljastamisest keeldumise alus. Samuti on halduskohus ja vastustaja põhjendatult viidanud Riigikohtu 22.02.2005. a lahendile haldusasjas nr 3-3-1-84-04, mille p-s 10 märgitakse, et EhS § 34 lg 1 kohaselt ei saa kohalik omavalitsus anda kasutusluba ehitisele, mis ei vasta ehitusprojektile, mille alusel on välja antud ehitusluba. Kuna käesoleval juhul ei vasta Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muudatused mitmes osas ka OÜ Raamprojekt eelprojektile, mille alusel anti välja ehitusluba, siis on vastustaja õigesti keeldunud kaebajale kasutusloa väljastamisest. Asja materjalidest nähtuvalt kinnitas vastustaja kohtumenetluse käigus, et kasutusloa väljastamise taotluse menetluses ei esitanud kaebaja taotlust ehitusloa muutmiseks ning sellise ehitusloa väljastamiseks, mis vastaks Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide tegelikule muutmisele. EhS § 34 lg 1 p 8 järgi keeldutakse kasutusloa väljastamisest, kui ehitis ei vasta õigusaktides ettenähtud nõuetele. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei vasta Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise ehitus, mille suhtes kaebaja taotles kasutusloa väljastamist, õigusaktides ettenähtud nõuetele, kuna EhS § 12 lg 1 järgi tuli ehitis ehitada vastavalt ehitusprojektile. Käesoleval juhul rekonstrueeriti Peri hüdroelektrijaama vana veehaare ning rajati uus veehaare, kuid ei ole olemas ühtegi ehitusprojekti, milles nähtaks ette Peri hüdroelektrijaamas nii vana veehaarde rekonstrueerimine kui ka uue veehaarde ehitamine. Ka Peri hüdroelektrijaama uue veehaarde kaldakindlustuse rajatiste kohta, mis on rajatud Peri Vesiveski A4 kinnistule ilma selle kinnistu omanike nõusolekuta, puudub igasugune projektdokumentatsioon.
17.Vastustaja ja halduskohus on põhjendatult viidanud ka sellele, et vastustaja poolt väljastatud projekteerimistingimuste, Raamprojekt OÜ eelprojekti ning ehitusloa kohaselt tuli elektrijaama vana veehaare ja selle pealevoolutoru rekonstrueerida. Raamprojekt OÜ põhiprojekt, mis esitati kasutusloa väljastamise menetluses, nägi aga ette vana pealevoolu likvideerimist. Samas nähtub Keskkonnaameti 23.07.2015. a kirjast nr. PVV 7-6/15/8232-47 ja eksperthinnangust Peri hüdrosõlme tehnilisele seisnudile ja vee läbilaskevõimele, et vana pealevool töötab kuni käesoleva ajani ja lisaks sellele on rajatud ka uus pealevool. Seega on Peri hüdroelektrijaamas ka seonduvalt pealevooluga teostatud ehitustöid, mis ei vasta ühelegi ehitusprojektile. Tulenevalt EhS § 3 lg-st 1 peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava kohaselt ning peab olema ohutu. Neile nõuetele Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise ehitus, millele kaebaja taotles kasutusloa väljastamist, ei vasta. Vastuoluliste ehitusprojektide koostamine, ehitamine kas vastuolulistest ehitusprojektidest lähtudes või ehitamine üldse ilma ehitusprojektideta, ei ole kindlasti kooskõlas hea projekteerimis- ja ehitamistavaga.
18.Vastustaja keeldus kasutusloa väljastamisest ka põhjusel, et ehitustöid oli teostatud osaliselt naaberkinnistul Pervi Vesiveski A4. Naaberkinnistul ehitustööde teostamist ükski olemasolev ehitusprojekt ette ei näe ning ehitustööde teostamiseks naaberkinnistul puudus ka naaberkinnistu omanike nõusolek. Riigikohtu poolt 10.10.2003 haldusasjas nr 3-3-1-62-03 tehtud otsuse p-s 10 selgitatakse muuhulgas, et kasutusloa andmise välistab ka see, kui ehitise kasutamine kavandatud otstarbel oleks õigusvastane, näiteks rikuks ümberkaudsete elanike õigusi. Riigikohus märkis, et see seisukoht on kooskõlas ka kehtiva EhS § 34 lg 1 p-dega 5 ja 8, mis sätestavad, et kasutusluba ei anta, kui kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele või kui ehitis ei vasta õigusaktis sätestatud nõuetele, sest projekt ja ehitis ei vasta nõuetele ka siis, kui ehitis või selle projektikohane kasutamine kahjustaks ebamõistlikult kolmandate isikute õigusi. Samuti on halduskohus 09.07.2018. a otsuses asjakohaselt viidanud Riikohtu 18.10.2007. a lahendile haldusasjas nr 3-3-1-60-07, mille p-s 16 selgitati, et kasutusloa väljastamise otsustamisel tuleb vaatamata EhS §-s 34 sõnaselge sätte puudumisele muu hulgas hinnata ka seda, kas kasutusloa väljastamine ning ehitise või selle osa kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel ei too kaasa kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet või rikkumist. Hüdroelektrijaama rajatiste ehitamine naaberkinnistule ilma naaberkinnistu omanike loata kahjustab ilmselt ebamõistlikult naaberkinnistu omanikke. Ka vastustaja poolt Kobras AS-i asjatundja arvamuses viidatakse näiteks sellele, et Peri Vesiveski A4 kinnistul paikneva hoone vundament jääb Peri hüdroelektrijaama lekkivast paisurajatisest vaid 5,37 meetri kaugusele, mistõttu on oht maja vundamendile reaalne.
19.Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda kaebaja arvamusega, et Riigikohtu poolt käesolevas asjas 10.04.2018 tehtud kohtumääruse järgi ei ole lubatud kasutusloa väljastamisest keeldumine põhjusel, et naaberkinnistul on selle kinnistu omanike nõusolekuta teostatud Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise ehitustöid. Riigikohtu viimati nimetatud määruse p-s 11.5 öeldakse, et: „Praeguses kohtuasjas ja viidatud tsiviilasjas [2-14-21673] käsitletavad mõjutused naaberkinnistule on erinevad nii oma sisult kui ka õiguslikult regulatsioonilt. Kinnistuomaniku kohustusest taluda oma kinnistu veerežiimi mõjutamist ei tulene tema kohustus taluda naaberkinnistul asuva ehitise ulatumist oma kinnisasjale. Naaberkinnistu omanike nõusolek paisutamiseks on Keskkonnaameti poolt 04.05.2015 kaebajale väljastatud vee erikasutusloa kõrvaltingimus. Põlva Vallavalitsus ei
keeldunud aga kasutusloa andmisest põhjusel, et kaebajal puudus VeeS § 8 lg 1 esimese lause ja § 17 lg 1 alusel nõutav nõusolek. Lisaks ei anna ehitise aluse maa omaniku nõusoleku puudumine alust ehitise kasutusloa andmisest keeldumiseks (EhS § 55). Kasutusluba ei asenda kinnisasja omaniku nõusolekut.“ Seega järeldub Riigikohtu määrusest, et kinnistuomaniku kohustusest taluda oma kinnistul veerežiimi mõjutamist ei tulene kohustust taluda oma kinnistule ehitiste ulatumist, mille abil veerežiimi mõjutatakse. Sellest, et Peri Vesiveski A4 kinnistu omanikud peavad taluma vee paisutamisest tulenevat veerežiimi mõjutamist Peri Vesiveski A4 kinnistul ei tulene järelikult Peri Vesiveski A4 kinnistu omanike kohustust taluda Peri hüdroelektrijaama ehitiste osalist paiknemist Peri Vesiveski A4 kinnistul. Samas ei ole Põlva Vallavalitsus keeldunud kaebajale kasutusloa väljastamisest põhjusel, et tal puudus Peri Vesiveski A4 kinnistu omanike nõusolek vee paisutamiseks Oja kinnistul. Riigikohtu 10.04.2018. a määrusest asjas menetluse peatamise/mittepeatamise kohta ei nähtu aga, et Riigikohus oleks oma varasemaid seisukohti, mis tulenevad lahenditest asjades nr 3-3-1-62-03 ja nr 3-3-1-60-07 muutnud. Järelikult on vastustaja seisukoht, et kasutusloa väljastamisest tuli keelduda kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 34 lg 1 p-de 5 ja 8 alusel muuhulgas põhjusel, et naaberkinnistul on selle kinnistu omaniku nõusolekuta teostatud Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise ehitustöid, jätkuvalt asjakohane.
20.Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja veel, nagu oleks Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmist käsitlevaid ehitusprojekte ehituse käigus muudetud üksnes ebaolulisel määral ja sel põhjusel ei oleks vastustaja tohtinud kasutusloa väljastamisest keelduda. Kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 23 lg-st 81 kohaselt peab ehitusloa omanik taotlema uue ehitusloa, kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et muutuvad ehitise olulised tingimused, nagu näiteks tuleohutus, energiatõhusus, ehitise kasutusotstarve, mõjuvad koormused (kandevõime) või ehitusloa taotluses näidatud muud olulised tehnilised näitajad. Samuti nähtub majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010. a määrusega nr 67 ehitusprojektile kehtestatud nõuete §-ist 15, et ehitusprojekti ebaoluline muutmine on võimalik ehitusluba muutmata. Ehitusprojekti ebaolulise muutmisena ei saa aga olla käsitletav see, kui teatud ehitustöid teostatakse üldse ilma ehitusprojektita. Nagu juba varem märgitud, teostas kaebaja ilma igasuguse ehitusprojektita järgmised ehitustööd - Peri hüdroelektrijaama vana veehaarde ja pealevoolutoru rekonstrueerimine ja samaaegselt uue veehaarde ja uue pealevoolutoru valmisehitamine; Peri hüdroelektrijaama juures kaldakindlustustööde teostamine, s. h tööde teostamine osaliselt naaberkinnistul, milleks on Peri Vesiveski A4 kinnistu. Peri hüdroelektrijaama juures kaldakindlustustööde teostamine oli samuti vaadeldav ehitise rekonstrueerimisena kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 2 lg 8 tähenduses, mille teostamiseks sama seaduse § 22 lg 1 p 3 kohaselt oli tarvilik ehitusloa olemasolu. Ka vastuolusid erinevate ehitusprojektide vahel ei saa antud juhul vaadelda eelprojekti ebaolulise täiendamisena, kuna tegemist oli elektrijaama seisukohalt oluliste küsimustega, millest sõltusid ehitisealuse pinna suurus, ehitise maht ning toodetava elektrienergia kogus. Nagu juba märgitud, siis juhul, kui kaebaja oleks soovinud eelviidatud küsimustega seoses
muuta eelprojekti, oleks tal tulnud EhS § 23 lg 81 alusel taotleda uue ehitusloa väljastamist, mida aga tehtud ei ole.
21.09.07.2018. a kohtuotsuse tühistamist ei too ringkonnakohtu arvates kaasa ka kaebaja poolt viidatud Tõnu Jõgi Inseneribüroo OÜ ehitise auditi aruandest nähtuv seisukoht, nagu vastaks valminud Peri hüdroelektrijaama ehitis üldjoontes ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektile ja nagu oleks ehitusprojekti üksnes ebaoluliselt täiendatud. Nagu vastustaja kogutud materjalide pinnalt selgitas, erineb kaebaja poolt hüdroelektrijaama juures tegelikkuses välja ehitatu oluliselt eelprojektist, millest lähtudes kaebajale ehitusluba väljastati. Sellele, et tegemist ei saa olla üksnes ehitusprojektide ebaolulise muutmisega, viitab näiteks ka asjaolu, et ehitist iseloomustavad olulised andmed on olulises ulatuses muutunud. Nii nähtub näiteks ehitusloalt nr 3104, et see väljastati Peri hüdroelektrijaama ehitiste ehitamiseks, mille ehitisealune pindala kokku on 6 m2. Seevastu kaebaja poolt 26.01.2015 esitatud kasutusloa taotlusest ilmneb, et kasutusluba taotletakse Peri hüdroelektrijaama ehitistele, mille alune pind on 13,6 m2. Seega on kaebaja taotlenud kasutusloa väljastamist ehitisele, mille pind on rohkem kui poole suurem ehitusloas märgitud ehitusalusest pinnast. Ehitamine viisil, kus ehitusalune pind ehitusloas sätestatud andmetega võrreldes suureneb rohkem kui 50%, ei saa olla vaadeldav ehitusprojekti ebaolulise täiendamisena. Tõnu Jõgi Inseneribüroo OÜ ehitise auditi aruandes sisalduvad väited ehitusprojekti ebaolulise muutmise kohta ning selle kohta, et teostatud ehitustööd üldjoontes vastavad eelprojektile lükkab samuti ümber asjaolu, et tegelikkuses teostati ka mitmeid ehitustöid, mida ükski ehitusprojekt ette ei näe. Samuti on küsitav Tõnu Jõgi Inseneribüroo OÜ poolt koostatud ehitise auditi aruandest nähtuv väide selle kohta, et olemasolev turbiin ja generaator demonteeritakse pärast uue pealevoolutoru rakendamist. Nagu ilmneb kaebajale väljastatud vee erikasutusloast, soovib kaebaja energia tootmiseks kasutada siiski kahte turbiini. Ka ringkonnakohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et kõiki olemasolevaid ehitusprojekte eirates rekonstrueerib kaebaja kõigepealt vana veehaarde ja pealevoolutoru ning ehitab välja uue veehaarde ja pealevoolutoru, taotleb seejärel vee erikasutusluba kahe turbiiniga seonduvalt ning seejärel väidetavalt demonteerib vana turbiini, et jätkata elektri tootmist ühe turbiini abil. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et sellisest kaebaja käitumisest ilmneb, et tema tegelikuks sooviks on hakata tootma elektrit kahe turbiini ja kahe generaatori abil, mis omakorda on aga vaadeldav ehitusloa aluseks oleva eelprojekti olulise muutmisena.
22.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vastustaja on ka kõikidest vaidemenetluse ja käesoleva kohtuasja menetlemise käigus esile toodud põhjendustest tegelikult lähtunud juba kasutusloa väljastamisest keeldumisel ning seetõttu pidid kõik põhjendused, millega vastustaja motiveeris kasutusloa väljastamisest keeldumist, olema kaebajale arusaadavad ka haldusakti andmise menetluses. Vastustaja 24.03.2015. a korraldusest nr 2-3/184 ning 20.05.2015. a vaideotsusest ilmnevad samasisulised seisukohad ja need on vastustaja omapoolsete põhjendustena esile toonud ka käesoleva kohtuasja menetlemise käigus. Asjaolud ja põhjendused, mille alusel kaebajale keelduti kasutusluba väljastamast, nähtuvad ka valla ehitusspetsialisti E. Padari kirjalikest selgitustest selle kohta, kuidas vaidlusalust haldusmenetlust läbi viidi.
Isegi kui nõustuda kaebaja väitega, et vallavalitsuse 24.03.2015. a korralduse põhjendused on napid, ei anna see veel alust haldusakti tühistamiseks, sest Riigikohus on oma 28.10.2014. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-46-14 muuhulgas märkinud, et: „Kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada ka haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (vt nt 29.11.2012. a otsust asjas nr 3-3-1-29-12, p 20 ning 14.12.2012. a otsust asjas nr 3-3-1-33-12, p 16).“
23.Kaebaja märkis apellatsioonkaebuses, et arvestada tuleb seda, et ehitusluba oli küsitud ja kasutusluba taotletakse vaid hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmisele. Samas on asjaolu, et Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise käigus teostati mitmeid ehitustöid, mida ükski ehitusprojekt ette ei näe, üheks olulistest põhjustest, miks vastustaja keeldus kaebajale kasutusloa väljastamisest. Seetõttu ei saa nõustuda kaebaja käsitlusega selle kohta, nagu ei pidanukski kasutusloa väljastamise taotluse lahendamisel vallavalitsus asuma uurima, milliseid ehitustöid tegelikkuses on teostatud ja kas need on kooskõlas ehitusprojekti(de) ja kehtiva ehitusloaga. EhS § 32 lg-te 1 ja 11 järgi oli ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolekuks, et valminud ehitis vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ning et valminud ehitis vastab ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektile. Olukorras, kus kasutusloa väljastamise taotluse menetlemisel selgus, et tegelikkuses hüdroelektrijaamas teostatud ehitustööd erinevad ulatuslikult ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektist ning muuhulgas on teostatud ka selliseid ehitustöid, mida ükski ehitusprojekt ette ei näe, omab selline teave vaieldamatult olulist tähtsust kasutusloa väljastamise taotluse lahendamisel. Samuti on nii haldus- kui ka kohtumenetluses igati põhjendatult kohaldatud vaidlusaluse haldusakti andmise ajal kehtinud EhS-i sätteid ning kaebaja poolt apellatsioonkaebuses viidatud ja alates 01.07.2015 kehtiva EhS-i sätted ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, mistõttu jätab ringkonnakohus need sätted ja nendega seotud kaebaja väited tähelepanuta.
24.Ka kaebaja viide Riigikohtu 24.11.2017. a kohtumäärusele haldusasjas nr 3-17-1398 ei anna alust käesolevas asjas tehtud kohtuotsuse muutmiseks või tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks, sest viimati nimetatud kohtulahendis käsitletud asjaolud on käesoleva kaasusega võrreldes teistsugused ning haldusasjas nr 3-1-7-1398 antud suunistest ei ole käesoleva kohtuasja lahendamisel võimalik juhinduda. Haldusasjas nr 3-17-1398 paluti halduskohtusse esitatud kaebuses muuhulgas tuvastada Varbla Vallavalitsuse algatatud Tamba tuulegeneraatoritele kasutuslubade väljastamise menetluse õigusvastasus ning keelata selle menetluse jätkamine. Vaidlusküsimuseks oli seega asjaolu, kas õiguslikult on võimalik, et kohus keelab kohalikul omavalitsusel kasutusloa väljastamise haldusmenetluse läbiviimise, kusjuures selle haldusmenetluse ajal oli teadmata, kas kohaliku omavalitsuse arvates tuleks kasutusluba väljastada või selle väljastamisest keelduda. Riigikohtu määrusest haldusasjas nr 3-17-1398 ei saa kuidagi järeldada, nagu lasuks kohalikul omavalitsusel kasutusloa väljastamise kohustus või nagu oleks antud juhul Peri hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise ehitusega seonduvalt Põlva Vallavalitsus pidanud kaebajale kasutusloa väljastama.
25.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.07.2018. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
26.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud (taotlus ja menetluskulude nimekiri esitatud 11.04.2019) apellatsiooniastmes tema enda kanda. Vastustaja Põlva vald esitas ringkonnakohtule samuti taotluse menetluskulude (õigusabikulud) hüvitamiseks summas 1368 eurot. Kohus lähtub vastustaja poolt esitatud menetluskulude väljamõistmise taotluse lahendamisel Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.2015. a lahendist asjas nr 3-3-1-34-15, milles asuti seisukohale, et enamasti ei ole haldusorgani kasuks õigusabikulude väljamõistmine põhjendatud. Riigikohus ei välistanud menetluskulude väljamõistmist haldusorgani kasuks, kuid märkis, et õigusabikulude kaebajalt väljamõistmine võib olla põhjendatud eelkõige juhul, kui kohtus arutatavad probleemid väljuvad haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest. Käesoleval juhul vaidlustati halduskohtus kasutusloa väljastamisest keeldumist ja ka apellatsioonimenetlus seondub sama küsimusega, mis aga ei välju ringkonnakohtu hinnangul valla kui KOV-i põhitegevuse raamidest. Nimelt kuulub just KOV-i pädevusse anda välja projekteerimistingimused ehitustegevuseks, otsustada ehitusloa ja kasutusloa väljastamise üle ning teostada kontrolli ehitisele esitatavate nõuete täitmise üle. Seega jäävad ka vastustaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.