Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk 30.11.2016, Tartu 3-15-1590 Aktsiaseltsi Generaator kaebus Põlva Vallavalitsuse 24.03.2015. a korralduse nr 2-3/184 tühistamise ja Põlva Vallavalitsuse kohustamise nõudes Tartu Halduskohtu 29.02.2016. a otsus Aktsiaselts Generaator apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja - aktsiaselts Generaator, esindaja advokaat Hannes Olli Vastustaja – Põlva vald, esindaja advokaat Karl Haavasalu
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 29.02.2016. a otsus tervikuna ja saata asi samale halduskohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 30.11.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põlva Vallavalitsuse 24.03.2015. a korraldusega nr 2-3/184 (I kd, tl 36-36p) keelduti Peri külas Oja kinnistul paikneva hüdroelektrijaama tehnosüsteemide muutmise ehitusele kasutusloa väljastamisest. Korralduse põhjenduste kohaselt ei ole ehitise projekteerimise käigus järgitud Põlva Vallavalitsuse 08.12.2011. a korralduse nr 317-k alusel väljastatud projekteerimistingimusi ning valminud ehitis ei vasta ehitusprojektile. Samuti puudub Keskkonnaameti kooskõlastus. Kontrollimisel on tuvastatud, et ehitamisega on väljutud kinnistu piiridest ning ehitusprotsess ei ole toimunud kooskõlas seadusega. Taotleja ei ole esitanud ka kõiki ehitamist kajastavaid dokumente. Elektripaigaldise kohta ei ole esitatud nõuetekohasuse tunnistust.
2.AS Generaator esitas 17.04.2015 Põlva Vallavalitsuse 24.03.2015. a korralduse nr 2-3/184 peale vaide, mille Põlva Vallavalitsus jättis 20.05.2015. a korraldusega nr 2-3/319 (tl 37-39) rahuldamata.
3.AS Generaator esitas 25.06.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Põlva Vallavalitsuse 24.03.2015. a korralduse nr 2-3/184 tühistada ning kohustada Põlva Vallavalitsust väljastama AS-ile Generaator Põlvamaal Põlva vallas Peri külas Mõisa tee 11 asuvale hüdroelektrijaama rajatisele kasutusluba. Kaebuse täienduses on kaebaja esitanud alternatiivse nõude kohustada vallavalitsust kasutusloa taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebuse põhjenduste kohaselt on Põlva Vallavalitsus kohaldanud ebaõigesti haldusakti andmise ajal kehtinud ehitusseaduse (EhS) § 34 lg 1 p-e 3, 5, 8 ja 13. Kaebaja ehitise kasutusotstarvet muutnud ei ole. Kasutusloa taotlus on esitatud vastavalt ehitise kasutusotstarbele, mis on kooskõlas Põlva Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimustega. Elektripaigaldistele ettenähtud nõuetele vastavuse kontrolli akti on kaebaja esitanud. Keskkonnaameti kooskõlastuse nõuet projekteerimistingimustes ei sätestatud. Kaebaja väitel ei ole Põlva Vallavalitsuse 24.05.2012. a ehitusloa nr 3104 alusel ehitustegevusega kinnistu piiridest väljutud. Paisurajatise omanikul on kohustus tagada kaldakindlustuste korrashoid ja töökindlus. Samuti on kaebaja seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on oluliste kaalutlusvigadega. Vastustaja ei ole arvestanud asjaoluga, et kasutusloa väljastamisest keeldumisel tekib AS-ile Generaator majanduslik kahju. Kaebajal on kaalukas huvi ehitise senisel kasutusotstarbel jätkamiseks. Samuti ei selgu haldusaktist, milliseid puudusi ehitusprojektile ette heidetakse. Kuna haldusaktist ei selgu, kes on selle adressaat, siis on haldusakt tühine.
4.Tartu Halduskohus jättis 29.02.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane. See on motiveeritud, selge ja üheselt mõistetav, haldusakti põhjendustes on välja toodud nii haldusakti andmise faktiline kui õiguslik alus ning haldusakt on antud selleks pädeva haldusorgani poolt ja sel ajal kehtinud õiguse alusel. Samuti on ilmselge, et haldusakti adressaadiks on AS Generaator. Kaebaja väite osas, et vaideotsusega on haldusakti põhjendusi täiendatud, on halduskohus märkinud, et ta võib arvestada ka hilisemalt vastustaja poolt antud täiendavate selgitustega, kui ta on veendunud, et ka haldusakti andmisel on samadest kaalutlustest lähtutud. Antud juhul on halduskohus seisukohal, et see on nii. Halduskohus leidis, et vastustaja on õigesti jätnud kasutusloa väljastamise taotluse rahuldamata. Halduskohus leidis, et vaatamata sellele, et kaebaja ei viibinud 18.02.2015 vastustaja poolt läbi viidud paikvaatluse juures, on usaldusväärsed vastustaja märkmed selle kohta, et paikvaatlus siiski läbi viidi, kuigi ei saadud siseneda elektrijaama hoonesse. Halduskohus leidis, et vastustaja on põhjendatult asunud seisukohale, et hüdroelektrijaamas tehtavad tööd on tehtud ilma ehitusprojekti ja ehitusloata, sest kaebaja on rekonstrueerinud vana veehaarde ja pealevoolutoru, kuid on ehitanud ka uue veehaarde ja pealevoolutoru, kuigi projekti kohaselt ei ole samaaegselt vana veehaarde ja pealevoorutoru ning uue veehaarde ja pealevoolutoru ehitamist ette nähtud. Asja materjalides on viidatud ka võimalikule paisulekkele ning see võib kujutada ohtu nii inimestele kui ka varale, mistõttu ka see on olnud vallal põhjuseks kasutusloa väljastamata jätmisel. Halduskohus märkis, et EhS § 34 lg 1 p 13 rikkumist ei esine, sest vastustaja on vaidemenetluses möönnud, et elektriseadmete nõuetekohasuse tunnistus on esitatud. Halduskohus leidis kokkuvõttes, et vastustaja on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja ei ole rikkunud haldusmenetluse põhimõtteid. Kaebaja tellitud auditi osas märkis halduskohus, et audit on puudulik, kuna selles ei ole analüüsitud, millistele seaduse sätetele ehitis vastab ning lähtutud on vaid kaebaja poolt esitatud dokumentatsioonist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja esitas 30.03.2016 Tartu Halduskohtu 29.02.2016. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti kaebus rahuldamata ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks tagasi. Kaebaja leiab, et halduskohus on oluliselt rikkunud nii menetlus- kui
materiaalõiguse norme ning hinnanud tõendeid valikuliselt ja puudulikult. Jättes mõlema menetlusosalise taotluse asja läbivaatamiseks kohtuistungil rahuldamata, on halduskohus rikkunud ka ärakuulamisõigust ja jätnud tõendid sisuliselt uurimata. Kohtuotsuse põhjendav osa koosneb valdavalt vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud menetlusdokumentide tsiteerimisest. Vee erikasutusloa aluseks oleva korraldusega ei ole kohus tutvunud. Kasutusloa väljastamisest keeldumise osas on halduskohus tuginenud asjaoludele, mida vaidlustatud korralduses ei ole märgitud. Kaebaja on seisukohal, et nii vastustaja kui halduskohus on jätnud tähelepanuta, et kasutusloa väljastamisel peab valminud ehitis vastama projekteerimistingimustes märgitud kasutusotstarbele, ehitusprojekt kui selline peab oma sisus vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010. a määrusele nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ (määrus nr 67). Sama määruse kohaselt võib projekteerija ehitusprojekti muuta ning valminud ehitis peab vastama vaid kõige viimasele, muudetud projektile. Projekti muudatuste korral ei ole vaja uut ehitusluba taotleda ega muudatusi haldusorganis kooskõlastada, kui ehitise olulisi tingimusi ei muudeta. Halduskohus on nimetatud määruse jätnud kohaldamata. Käesoleval juhul ühtegi ehitise olulist tingimust ei muudetud. Valminud ehitis vastab projektile ja projekteerimistingimustes ettenähtud kasutusotstarbele. Põlva Vallavalitsuse projekteerimistingimused ühtegi arhitektuurset ega ehituslikku tingimust AS-le Generaator ei kehtestanud, mistõttu ei saanud ka ehitusprojekt või valminud ehitis olla projekteerimistingimustega vastuolus. Halduskohus on väljunud kaebuse piiridest ja jätnud tuvastamata, kas esineb mõni kehtinud EhS § 34 lg-s 1 loetletud kasutusloa väljastamisest keeldumise alus. Halduskohus on ise sisuliselt asunud vaidlustatud haldusakti motiveerima. Halduskohtu väide, et tehtavad tööd on tehtud ilma ehitusprojekti ja ehitusloata, ei põhine ühelgi tõendil, vaid üksnes vastustaja väidetel. Halduskohus ei ole ise tõendeid ja kaebuse väiteid hinnanud ning on lähtunud üksnes vastustaja selgitustest. Kaebaja arvates on käesoleva asja raames asjakohatu kohtuotsuse põhjendused seoses Keskkonnaameti kooskõlastusega. Halduskohus on jätnud tähelepanuta Keskkonnaameti väljastatud vee erikasutusloa andmise aluseks oleva korralduse, kus on leitud, et paisurajatis ei ole ohtlik kellegi varale ega keskkonnale. Võimalikule paisulekkele ja sellest tulenevale ohule ei ole kasutusloa väljastamisest keeldumisel tuginenud ka vastustaja. Halduskohus ei ole viidanud ühelegi õigusaktile, mis kohustaks olemasoleva tammi muldkeha savikottidega tihendamiseks esitama projektdokumentatsiooni. Kasutusloa menetlusse ei kuulu küsimus, kas olemasolev tamm võib lekkida. Kaebaja hinnangul on halduskohus ebaõigesti kohaldanud EhS § 34 lg 1 p-i 3, sest AS Generaator ei ole muutnud ehitise otstarvet. Halduskohus ei ole põhjendanud, millisele määrusega nr 67 kehtestatud nõudele AS-i Generaator ehitusprojekt ei vasta.
6.Põlva vald palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja on seisukohal, et esinesid piisavalt kaalukad asjaolud selleks, et keelduda kasutusloa väljastamisest. Vastustaja on seisukohal, et kõik põhjendused, millega vastustaja on kohtumenetluses motiveerinud kasutusloa väljastamisest keeldumist, olid kaebajale arusaadavad ka haldusmenetluse läbiviimise ajal. Juhul, kui kohus leiab, et kohtumenetluses haldusorgani poolt esitatud täiendavate põhjendustega ei saa arvestada, siis tuleks kaebus ikkagi jätta rahuldamata, sest võimalikud minetused haldusakti motiveerimisel ei ole käesoleval juhul saanud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole vaidlustanud 20.05.2015. a korraldusega nr 2-3/319 vormistatud vaideotsust. Vastustajal oli õigus täiendada vaideotsusega oma seisukohti, et põhjendada, miks kasutusluba ei olnud võimalik väljastada. Käesolevaks ajaks on vaideotsuse
vaidlustamise tähtaeg möödunud. Seega ei saa vaideotsusega täiendavalt tuvastatud asjaolude üle vaielda. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus on kohtuistungit korraldamata jättes rikkunud kohtumenetluse norme. Halduskohtu põhjendustest nähtub, et halduskohus on kirjaliku menetluse kasuks otsustades lähtunud eelkõige menetlusökonoomilistest kaalutlustest. Kaebaja ei ole esimese astme kohtumenetluses asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ka vastu vaielnud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 29.02.2016. a otsus tuleb HKMS § 199 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel olulise menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada. Kaebaja apellatsioonkaebus tuleb seega rahuldada.
8.Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et halduskohus on rikkunud menetlusnormi, sest kohtuotsuse põhjendav osa ei vasta HKMS-i nõuetele. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga ja leiab, et kohtuotsuse põhjendav osa ei vasta sellisena tõesti HKMS § 157 lg-s 1, § 158 lg-tes 1, 2 ja 3 ning § 165 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Kuna ringkonnakohtul ei ole võimalik selliseid puudusi ise kõrvaldada ja asjas uut otsust teha, tuleb asi saata halduskohtule uueks läbivaatamiseks (HKMS § 200 p 2).
9.HKMS § 157 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtulahendi põhjenduste puudumine tähendab HKMS §
10.165 rikkumist. HKMS § 165 lg 1 p-de 1-3 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas asjaolud ja tõendid, millele kohus otsuse tegemisel tugineb ning lg-te 4-6 kohaselt põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega, õigus, mida kohus kohaldas ja kohtu järeldused. Kohtuotsuse põhjendamise kohustus tähendab kohtu kohustust esitada kohtuotsuse põhjendavas osas resolutsiooni kohta selged, ammendavad, vastuoludeta ja veenvad põhistused, mille aluseks oleks kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav (I. Pilving. Kohtulahend. – K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 523). Riigikohtu praktika kohaselt peavad menetlusosalistele kohtuotsuse põhjendavast osast selguma põhjused, miks kohus lahendas asja kohtuotsuse resolutsioonis märgitud viisil (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.12.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-70-07, p 10). Kohtulahendi põhjendamise kohustus loob tingimused seaduslikkuse nõudest kinnipidamise kontrollimiseks nii järgmise kohtuastme kui ka avalikkuse poolt. Otsuse põhjendav osa peab võimaldama jälgida otsuse resolutsiooni kujunemist ja on seetõttu otsuse kontrollitavuse seisukohalt määrava tähtsusega. Kohtuotsuse põhjendava osa peamine eesmärk on selgitada otsuse resolutsioonis esitatud otsuste kujunemist ja teha seeläbi otsus arusaadavaks ning edasikaebemenetluses kontrollitavaks (T. Saar. Kohtulahend. - K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 560).
10.Vaidlustatud halduskohtu otsusel on vormiliselt küll olemas põhjendav osa, kuid sisuliselt kohtu enda põhjendused otsuses puuduvad. Halduskohtu 29.02.2016. a otsuses välja toodud kohtu põhjendused ei põhine nende sisust tulenevalt mitte ühelgi asjas esitatud tõendil ega kohtupoolsel analüüsil. Vastavaid seisukohti põhjendab halduskohus üksnes vastustaja väidetega ja seda järgmisel viisil: „Vastustaja on välja toonud ebaselge olukorra...“;
„Vastustaja on märkinud .....“; „Vastustaja on teinud paikvaatlust /..../ kohus peab usaldusväärseks vastustaja märkmeid, kuigi paikvaatlus viidi läbi selleks elektrijaama hoonesse sisenemata“; „Vastustaja on teinud kindlaks....“ jne. Võrreldes halduskohtu otsuse põhjendusi asja materjalidega, tuleb nõustuda kaebaja väitega, et otsuse põhjendustena esitatakse üksnes vastustaja poolt halduskohtule esitatud kirjalikes seisukohtades ja muudes materjalides toodut, eelkõige vastustaja vastuses kaebusele (kd I, tl 144-150) ja vastustaja täiendavates seisukohtades (kd II, tl 29-34) märgitut. Halduskohtu otsuse põhjendava osaga tutvudes saab ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et halduskohus ei ole ise asjas esitatud tõendeid ja kaebuse väiteid sisuliselt hinnanudki ning on lähtutud üksnes vastustaja selgitustest. Samuti nähtub otsuse põhjendustest, et kohus on vaidlusalusele Põlva Vallavalitsuse 24.03.2015. a korraldusele omistanud sellist sisu ja põhjendusi, mida selles tegelikult märgitud ei ole, asudes sellega vaidlustatud haldusakti sisuliselt ise motiveerima vastustaja poolt alles halduskohtumenetluses esitatud väidetega.
11.HKMS § 165 lg 1 p 4 järgi peab kohus otsuse põhjendavas osas märkima muuhulgas põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega. Olukorras, kus kohus jätab kaebuse rahuldamata, peab kohus seega põhjendama eeskätt seda, miks ta ei nõustu kaebaja poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega. Halduskohus on küll otsuse põhjendava osa p-s 3 märkinud, et kaebaja viitab kaebuses vastustaja poolt tehtud kaalutlusvigadele korralduse andmisel ja deklareerinud, et halduskohus ei nõustu kaebajaga, kuid pole sisuliselt põhjendanud, miks ta siis ei nõustu kaebaja vastavasisuliste etteheidetega. Vastusena kaebaja väitele vastustaja poolt HMS-i nõuete rikkumise kohta vaidlusaluse haldusakti andmisel märgib halduskohus põhjendusena üksnes seda, et kaevatav haldusakt on motiveeritud, selge ja üheselt mõistetav, haldusakti põhjendustes on välja toodud nii haldusakti andmise faktiline kui õiguslik alus ning haldusakt on antud selleks pädeva haldusorgani poolt ja sel ajal kehtiva õiguse alusel. Mis puudutab kaalutlusõiguse teostamise nõuete rikkumise väidet haldusakti andmisel, siis selles osas on halduskohus leidnud üksnes seda, et: „Antud asjas on välja toodud põhjendused ja asjaolud, mis viitavad sellele, et kasutusloa väljastamisest on keeldutud põhjendustega, mistõttu ainuüksi vähene kaalutlemispuudus ei anna alust haldusakti tühistamiseks“. Ringkonnakohtu arvates ei saa selliseid põhjendusi kuidagi pidada sisulisteks põhjendusteks ega ka sellisteks, millega oleksid kuidagigi ümber lükatud kaebaja kahtlused HMS-i nõuete rikkumise kohta 24.03.2015. a korralduse andmisel. Mis puudutab kaebaja väidet, et 20.05.2015. a korraldusega (vaideotsusega) on vaidlusaluse haldusakti põhjendusi samuti lubamatult asutud uute põhjenduste ja keeldumisalustega täiendama, siis selles osas märgib halduskohus, et nõustub vastustajaga ja leiab, et: „Kohus võib arvestada ka hilisemalt vastustaja poolt antud täiendavate selgitustega kui on veendunud, et ka haldusakti andmisel on samadest kaalutlustest lähtutud. Kohus on seisukohal, et see on nii“. Ringkonnakohus leiab, et iseenesest ei välista kehtiv kohtupraktika võimalust arvestada haldusakti kontrollimisel ka haldusorgani poolt hilisemalt, s. h kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kuid seda siiski üksnes juhul, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest juba haldusakti andmisel (vt. näiteks RkHKo 14.12.2012. a otsust asjas nr 3-3-1-33-12 ja 28.10.2014. a otsust asjas nr 3-3-1-46-14). Käesoleval juhul on halduskohus oma sellekohast veendumust põhjendanud üksnes lausega – „Kohus on seisukohal, et see on nii“, mis ei ole aga sugugi piisav ega ka sisuliselt kontrollitav ja seda eriti olukorras, kus kaebaja on esitanud väite, et tema hinnangul on vastustaja 24.03.2015. a korraldus motiveerimata ja kaalutlusvigadega ning vastustaja on seda viga asunud parandama alles hilisemas haldusmenetluses, tuues 20.05.2015. a vaideotsuses kasutusloa väljaandmisest keeldumise alusena välja selliseid uusi kaalutlusi ja põhjendusi, millest haldusorgan 24.03.2015. a korralduse andmise ajal ei lähtunud ja kuidagi ka lähtuda ei saanud.
Samuti nähtub halduskohtu vaidlustatud otsusest, et kasutusloa andmisest keeldumisega nõustumist põhjendab halduskohus üksnes järgmiselt: „Kokkuvõttes on peamised põhjused kasutusloa väljaandmisest keeldumisel puudused projektdokumentatsioonis ning ehitise, millele kasutusloa väljastamist taotletakse, mittevastavus õigusaktides ettenähtud nõuetele. Samuti on väljutud ehitustegevusega kinnistu piiridest ning puudub kokkulepe 3. isikuga ehk naaberkinnistu omanikuga ehitustegevuseks ning Peri hüdroelektrijaam võib kujutada endast ohtu 3. isikutele ja nende varale, Peri hüdroelektrijaama pais võib lekkida. Sellest tulenevalt on põhjendatud kasutusloa andmisest keeldumine“. Otsusest ei nähtu jätkuvalt ühtegi põhjendust ega analüüsi selle kohta, mida arvab halduskohus nende kaebaja väidete õigsuse/ebaõigsuse või põhjendatuse kohta, millega kaebaja vastustaja poolt välja toodud kasutusloa andmisest keeldumise põhjendustele vastu vaidles. Käesoleval juhul ei nähtu seega mitte kuskilt otsuse põhjendustest kaebuse väidete sisulist käsitlemist ega nende ümberlükkamist. Seega on halduskohus rikkunud HKMS § 165 lg 1 p-s 4 sätestatud põhjendamiskohustust. Samuti märgib ringkonnakohus siinkohal, et vaidlusaluse kohtuotsuse põhjenduste pinnalt tekib kahtlus, et põhjenduste koostamisel ei ole kohus kaebuse ja kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud seisukohtadega üldse tutvunudki. Ilmselge on aga see, et isegi nendega tutvumise korral on kohus neid täielikult ignoreerinud, sest ühestki kohtuotsuse põhjendava osa lausest ei saa järeldada sisulist põhjendust selle kohta, miks kohus ei nõustu mõne kaebaja väitega. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme. HKMS § 199 lg 2 p 3 järgi võib ringkonnakohus olenemata apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui kohtumenetluse normide olulisi rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
12.Ringkonnakohus leiab, et tal ei ole endal võimalik kõrvaldada halduskohtu otsuse puudust, sest halduskohus ei ole sisuliselt täitnud esimesele kohtuastmele pandud ülesannet. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik halduskohtu otsuse puudusi apellatsioonimenetluses kõrvaldada, sest sisuliselt on kõik kaebaja esitatud väited tähelepanuta jäetud ning tänu sellele on halduskohtule esitatud kaebus sisuliselt täies ulatuses lahendamata jäänud. Sellises olukorras ei ole ringkonnakohtul võimalik täita apellatsiooniastme ülesannet - kontrollida esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust, kuna halduskohus pole oma seisukohti kaebuse väidete osas üldse väljendanudki. Kui ringkonnakohus hakkaks olukorras, kus halduskohtu põhjendused kohtuotsuses puuduvad, seda puudust ise kõrvaldama, peaks ta asja lahendades asuma analüüsima kaebuse väiteid ja vastuväiteid, asudes sellega kaebust lahendama esimese astme kohtuna. Sellisel juhul ei eksisteeriks kolmeastmelist kohtusüsteemi, mis omakorda piiraks oluliselt menetlusosaliste edasikaebeõigust (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 27.04.2012. a otsus asjas nr 3-10-541, p 13 ja 07.02.2012. a otsus asjas nr 3-08-2411, p 12). Halduskohtu otsuses sisuliste põhjenduste puudumine ei võimalda ringkonnakohtul tegelikult ka otsuse resolutsioonis esitatud otsustuse kujunemist kontrollida.
13.Kuna halduskohtu otsus ei ole kohtupoolsete sisuliste põhjenduste puudumise tõttu edasikaebemenetluses kontrollitav, tühistab ringkonnakohus HKMS § 199 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel halduskohtu otsuse, s. h otsuse resolutsiooni tervikuna, sest sellises olukorras ei ole enam eraldiseisvat õiguslikku tähendust ka otsuse nendel osadel, millega halduskohus lahendas vastustaja vastuväite ja taotluse. Seetõttu pole alust otsust ka viimati mainitud osas osaliselt jõusse jätta. Ringkonnakohus saadab HKMS § 200 p 2 alusel asja uueks lahendamiseks halduskohtule tagasi. Sellest tulenevalt ei anna ringkonnakohus käesolevas
otsuses hinnangut apellatsioonkaebuse ülejäänud väidetele ning ei lahenda ka menetluskulude jagamise küsimust.
Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.