XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 03.01.2019 otsuse nr 15.3-3.2/3-1 ning 07.01.2019 lahkumisettekirjutuse nr 1045482844 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata tähtajalise elamisloa taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja: XX (ik: xxxxxxxxxx), volitatud esindaja Olga Väina Vastustaja: PPA, volitatud esindaja Kristiina-Marita Alliksoo
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Tühistada PPA 03.01.2019 otsus nr 15.3-3.2/3-1 ja 07.01.2019 lahkumisettekirjutus nr 1045482844 ning kohustada vastustajat kaebaja tähtajalise elamisloa taotlust uuesti läbi vaatama.
2.Mõista vastustajalt välja kaebaja kasuks menetluskulu summas 30 eurot. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
3.Asendada kohtuotsuses isikute nimed initsiaalidega ning isikukoodid, sünniajad ja töökohad tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 17.04.2019 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.Valgevene Vabariigi kodanik XX esitas 04.09.2018 PPA-le 09.08.2016 otsusega antud tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse.
2.PPA keeldus 03.01.2019 otsusega nr 15.3-3.2/3-1 tähtajalise elamisloa pikendamisest välismaalaste seaduse (VMS) § 123 p-i 3, § 124 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel ning tegi 07.01.2019 isikule ettekirjutuse Eestist lahkumiseks hiljemalt 06.02.2019.
3.XX esitas 16.01.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 03.01.2019 otsuse ja 07.01.2019 lahkumisettekirjutuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks pikendada kaebaja elamisluba.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 22.01.2019 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas PPA 07.01.2019 lahkumisettekirjutuse täitmise ning võttis kohustamisnõude menetlusse sõnastuses - kohustada PPA-d kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
5.Kaebaja ei nõustu PPA otsuses väidetuga, et 400 euro suurune rahatrahv on tasumata. Kaebaja tasus 400 euro suuruse rahatrahvi 09.04.2018 kohtutäitur Elin Vilippuse kontole ning 800 euro suurust rahatrahvi tasub vastavalt maksegraafikule.
6.PPA seisukoht, et kaebaja Eestis viibimine võib tekitada ohtu ühiskondlikule korrale, on põhjendamata. Kaebaja ei olnud teadlik, et tal on Eestis viibides vaja oma Valgevene juhiluba Eesti juhiloa vastu vahetada. Pärast auto ostmist ja selle Maanteeametis registreerimisel esitas kaebaja Maanteeametile Valgevene juhiloa, kuid ametnik ei maininud, et see tuleks välja vahetada. Eestis autot juhtides eeldas kaebaja, et tal on juhtimisõigus.
7.Kaebaja hinnangul on ta oma elamisloa taotlust asjakohaselt põhjendanud. Kaebaja on alates 06.05.2016 abielus Eestis sündinud ja Eestis elava määratlemata kodakondsusega YYga. Neil on ühine, xx xx xxxx sündinud, laps. Seega on tal Eestis perekond ning ta töötas kuni 2018. aasta juulini. Kehtiva elamisloa puudumise tõttu ei saa ta praegu töötada, kuid elamisloa pikendamise korral on tal töökoht olemas. Seda tõendab kaebusele lisatud tõend.
8.PPA pole põhjendanud väidet, et kaebaja abikaasal on võimalik asuda kaebaja ja nende ühise lapsega Valgevenesse. Abikaasa lähedased ja elukoht on Eestis, kus ta on sündinud. PPA on otsuste tegemisel rikkunud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-des 13 ja 27 sätestatud põhimõtteid. PPA otsused rikuvad kaebaja õigust perekonnaelu puutumatusele ning mõjutavad ka abikaasa ning lapse õigusi ja huve. Kaebaja hinnangul jätab PPA ta ilma õigusest kasvatada oma last ja hoolitseda perekonna eest. Vastustaja seisukohad
9.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda.
10.Kuigi kaebaja esitatud tõendist nähtub, et ta on 09.04.2018 tasunud kohtutäitur Elin Vilippusele 645,49 eurot, peab vastustaja võimalikuks, et kohtutäituri nimega eksimise tõttu (õige „Vilippus“ asemel on märgitud „Vilippuse“) ei ole raha kohtutäiturini jõudnud. Seega nähtub ka karistusregistrist jätkuvalt, et karistus täidetud ei ole.
11.Kaebajat on juhtimisõiguseta sõitmise eest karistatud väärteokorras kahel korral, mille eest talle määrati rahatrahvid ning kriminaalkorras ühel korral (karistusseadustiku (KarS) § 4231), tingimisi vangistusega. Vastustaja peab usutavaks, et 01.11.2017 rikkumine võis olla toime pandud teadmatusest, kuid ei pea seda võimalikuks järgmiste rikkumiste puhul. Väide, et kaebaja ei olnud teadlik juhiloa vahetamise vajadusest, on põhjendamatu. Teise riiki elama tulles tuleb selgeks teha tingimused, kas ja kui kaua kehtib teises riigis välja antud juhiluba. 2(6)
Kuna kaebaja abikaasa on Eesti pikaajaline elanik, siis tulnuks ka temal oma abikaasat selles osas aidata. Kaebaja pidanuks pärast 01.11.2017 väärtegu astuma ise samme, et tal oleks juhtimisõigus või siis teades, et tal seda ei ole, ei oleks ta tohtinud mootorsõidukit juhtida. 05.08.2018 rikkumise puhul ei saa kaebaja tugineda teadmatusele, sest ta oli juba juhtimisõiguse mitteomamise eest karistatud ning seega pidi tal olema teada, et ta ei tohi Eestis autot juhtida.
12.PPA hinnangul kujutab kaebaja ohtu avalikule korrale, sest rikub teadlikult seadust. 25.06.2018 otsusega karistati kaebajat väärteokorras ka sõidukiiruse ületamise eest mitte vähem kui 22 km/h asulasisesel teel, kus lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Väärteoprotokollist (05.06.2018 väärteoprotokoll) nähtuvalt pani ta rikkumise toime 05.06.2018 kell 12:31 Tallinna kesklinnas. Võttes arvesse süüteo toimepanemise asjaolusid (kohta, aega ja kiirust), seadis kaebaja ohtu kaalukad õigushüved. Tegemist ei ole vähetähtsa õigusrikkumisega. Kuna kaebaja on oma tegudega ohustanud avalikku korda, siis saab asuda seisukohale, et ta võib seda teha ka tulevikus.
13.PPA on vaidlusaluses elamisloa pikendamisest keeldumise otsuses tuginenud VMS § 123 ple 3, mille kohaselt tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud. Põhjendatuse hindamisel võtab PPA arvesse isiku poolt elamisloa kasutamist selle kehtivusajal, elamisloa taotlemise aluse põhjendatust ning ka isiku käitumist üldiselt. VMS § 142 lg 2 alusel loetakse elamisloa taotlus elama asumiseks Eestis elava välismaalasest abikaasa juurde põhjendamatuks, kui elamisluba taotlev välismaalane ja abikaasa, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, ei tõenda, et neil ei ole võimalik elama asuda ühisesse kodakondsusjärgsesse riiki ega elamisluba taotleva välismaalase kodakondsusjärgsesse riiki või asukohariiki. Kaebaja ei ole haldusmenetluse käigus esitanud PPA-le vastuväiteid ega tõendeid selle kohta, et temal ja tema perekonnal ei ole võimalik asuda elama kaebaja kodakondsusjärgsesse riiki. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole kaebaja Eestis viibimise ajal püsivat töökohta omanud. Seega puudub kaebajal Eestiga püsiv majanduslik seos ning on alust arvata, et kaebaja ei ole Eestis hästi kohanenud. Vastustaja hinnangul ei välista eeltoodu kaebaja ja tema perekonna elama asumist Valgevene Vabariiki. Kuna kaebaja ei ole sedavõrd kaua oma kodakondsusjärgsest riigist eemal olnud ning ka tema vanemad elavad Valgevenes, ei teki tal märkimisväärseid raskusi kohanemisega ning Eestist lahkumisel ei halvene kaebaja ega kutsuja majanduslik või sotsiaalne seisund.
14.Kuigi tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumine riivab kaebaja õigust elada perekonnaja eraelu Eestis, on kaebajast lähtuv oht piisavalt kaalukas argument elamisloa pikendamisest keeldumiseks. Kaebaja ei ole Eestis viibinud väga pikka aega, kuid on selle aja jooksul pannud toime kaks väärtegu ja ühe kuriteo. Seega ei saa kaebajat pidada seaduskuulekaks inimeseks.
15.Vastavalt kaebusele lisatud tõendile peaks kaebaja alates 25.02.2018 töötama xxxxxx OÜ-s. Samas ei ole kaebaja PPA päringute kohaselt alates 2018. aasta augustist töötasu saanud. Seega on kaebaja poolt esitatud tõend vastuolus PPA poolt esitatud tõenditega.
16.Kuivõrd lahkumisettekirjutus on koostatud põhjusel, et kaebajale keelduti tähtajalist elamisluba pikendamast, sõltub lahkumisettekirjutuse õiguspärasus PPA 03.01.2019 otsuse õiguspärasusest. Kui PPA otsus on õiguspärane, on õiguspärane ka 07.01.2019 lahkumisettekirjutus.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Kohus rahuldab kaebuse kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel: Kohtu hinnangul ei ole PPA käesolevas asjas täitnud piisavalt uurimis- ja selgitamiskohustust. Otsus on tehtud formaalselt ja ebapiisavate põhjendustega ning PPA otsuse sisulise õiguspärasuse kohtulik kontroll pole võimalik enne PPA poolt haldusmenetluse korrektset läbiviimist. 3(6)
Taotlus tähtajalise elamisloa pikendamiseks esitati PPA-le juba 04.09.2018 ning alles 29.10.2108 on küsitud kaebaja seisukohta viidates, et PPA arvates esineb VMS § 124 lg 1 p-s 5 sätestatud keeldumise alus (karistatus süüteo eest). Kaebaja on samal päeval lühidalt vastanud (vt kaebaja e-kiri). PPA on 20.11.2018 kirjas nr 15.3-3.1/6067-1 küll märkinud, et taotleja ja tema abikaasa peaks tõendama, et nad ei saa elada perekonnaelu Valgevenes ning et kaebaja pole tasunud väärteomenetluses määratud trahve, kuid kirja venekeelses kokkuvõttes need selgitused puuduvad. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja ei ole eesti keelt valdav inimene ja tema haridustase ei ole kõrge. Kohtu hinnangul tuleb PPA-l sellises olukorras täita selgitamiskohustust põhjalikumalt. Näiteks saanuks PPA esitada konkreetse nõude kaebajale, et kaebaja esitaks trahvide tasumist tõendavad dokumendid, millisel juhul oleks eksimus trahvi tasumise maksekorralduses ilmnenud juba haldusmenetluse ajal. Kui kaebaja on soovinud trahvi tasuda, kuid inimliku eksimuse tõttu pole see kohtutäituri arvele jõudnud, pole põhjust trahvi mittetasumisele omistada olulist negatiivset mõju. Samuti ei saa vähese haridusega inimese puhul eeldada, et talle on arusaadav, milliseid asjaolusid ta oma perekonnaelu osas peab selgitama. Kaebaja on e-kirjadest nähtuvalt ilmselt pidanud piisavaks selgitust, et tema abikaasa ja lapse elamine Eestis iseenesest on piisav, et ta võiks saada elamisloa. E-kirjadest (03.01.2019) nähtub, et PPA on palunud kaebajal tulla kokkusaamisele, kuid kohtule pole esitatud andmeid, kas see kohtumine toimus ning kui, siis millised selgitused anti seal kaebajale ja millised asjaolud ärakuulamise käigus ilmnesid. Kohus ei pea nende asjaolude selgitamist kohtumenetluses otstarbekaks, kuna PPA otsuses puudub käsitlus selle kohta, millised tagajärjed kaasnevad kaebajale elamisloa andmisest keeldumise korral tema abikaasale ja lapsele, kelle õiguste riivet tuleb otsust tehes samuti kaaluda. Sellega koosmõjus tuleb hinnata kaebaja perekonnaelu elamise õigust ning kaebajast avalikule korrale tuleneva ohu tõsidust ja reaalsust. Kaebaja abikaasaga kontakti võtmist asja materjalidest ei nähtu. Eelviidatud 20.11.2018 kiri pole selgelt piisav antud juhtumil selgitamiskohustuse täitmiseks ning asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. PPA on pärast menetluse alguses toimunud viivitust ja sellele järgnenud kaebaja päringut taotluse staatuse kohta, teinud otsuse ära kiirustades. Samuti on puudulik PPA otsuse argumentatsioon kaebajast lähtuva ohu osas. PPA on kaebajast lähtuva personaalse ohu põhjendamisel tuginenud üldisele liiklusstatistikale ning täitevvõimu seatud karistuspoliitika eesmärkidele liiklusrikkumiste ärahoidmisel. Kohus ei nõustu PPA seisukohaga, et kohane meede selleks oleks liiklusrikkujatest välismaalastele ilma põhjaliku menetluseta lahkumisettekirjutuste tegemine, seda olukorras, kus kaalul on nende perekonnaelu tõsine riive. Arvestades, et kaebajale ei ole pandud sissesõidukeeldu, poleks see ka piisavalt eesmärgipärane. Kohus ei ole lisaks veendunud, et kaebaja õigusrikkumiste raskus kaalub tingimata üles tema perekonnaelu elamise õiguse Eestis, kuid sellele lõpliku hinnangu andmine eeldab kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamist ja seejärel uue kaalutlusotsuse tegemist, mida kohus ei saa teha vastustaja eest.
18.Mittevaieldavad asjaolud: -
Kaebaja on alates 06.05.2016 abielus YY. Kaebaja perekonnaelu fiktiivsust vastustaja ei väida;
-
Kaebaja abikaasa on määratlemata kodakondsusega aga Eestis sündinud ja siin elanud kogu senise elu (pikaajaline elanik);
-
Abikaasadel on Eestis sündinud alaealine laps, kellel on isa järgi Valgevene kodakondsus ning kes samuti omab pikaajalist elamisluba Eestis elamiseks;
-
09.08.2016 sai kaebaja tähtajalise elamisloa elama asumiseks abikaasa juurde ning seda pikendati kuni 08.09.2018.
-
Kaebaja on kahel korral karistatud väärtegude eest ja omab ühte kehtivat kriminaalkaristust, mis on kõik määratud liiklusalaste rikkumiste eest. 4(6)
19.PPA keeldus kaebaja tähtajalist elamisluba pikendamast VMS § 123 p 3 alusel, kuna taotlus ei ole põhjendatud. Kaevatavas otsuses tuginetakse VMS § 124 lg 1 p-le, mille kohaselt võib tähtajalise elamisloa andmisest keelduda, kui on alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada avalikku korda. Tugineti ka VMS § 124 lg 1 p-le 5, mille kohaselt võib tähtajalise elamisloa andmisest keelduda, kui välismaalast on karistatud süüteo eest. Puudub vaidlus, et mõlemal alusel on tegemist PPA kaalutlusotsusega. Seega eeldab otsuse tegemine kaalumist, kas isikust lähtuv oht avalikule korrale kaalub üles tema huvi saada pikendatud tähtajaline elamisluba. Seejuures on õige vastustaja viide, et rahvusvahelisest õigusest ega põhiseadusest ei tulene riigi üldist kohustust aktsepteerida teise riigi kodaniku elukohariigi valikut. Kaalutlusotsuse kohtulik kontroll on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 kohaselt piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes seda, kas haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning kas kaalutlusotsuse tegemisel järgiti diskretsiooni piire, eesmärke ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusakt peab vastama seega nii haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatud tingimustele kui sisaldama kaalutlusi, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus (HMS § 56 lg 3). Kohtul puudub õigus hinnata kaalutlusõiguse alusel tehtud otsustuse sisulist otstarbekust ja teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et keskpäeval Tallinna kesklinnas (millised asjaolud tõi PPA välja alles kohtumenetluses) sõidukiiruse ületamine enam kui 22 km/h ning korduvalt lubadeta sõitmine on teod, mille põhjal ei saa välistada kaebajast tingitud ohtu avalikule korrale ka tulevikus (prognoosotsus, vt RKHK lahend asjas 3-3-1-1-14). Arvestades, et kaebajal oli juhiluba Valgevenes ja tal on võimalik naasta seda uuendama ning talle määrati viimase rikkumise eest kriminaalkaristuseks tingimisi vangistus ja ta on haldusmenetluses väljendanud kahetsust oma tegude üle, ei ole kohus veendunud, et kaebajast tingitud oht panna õigusrikkumisi toime ka tulevikus oleks väga kõrge. Liiklusrikkumiste üldine kõrge sagedus ja riigi soov reageerida neile rangelt, ei saa põhistada konkreetsest isikust lähtuva ohu tõsidust ja reaalsust tuleviku perspektiivis. Asja materjalidest nähtub ka see, et kaebaja on soovinud trahvi (400 eurot) tasuda, kuid maksekorralduses on eksimus adressaadi nimes, mistõttu on jäänud summa laekumata. Samuti on kaebaja kaebuses märkinud (tõendit esitamata), et tasub 800 eurost trahvi osadena. Haldusorgan saanuks haldusmenetluses nõuda kaebajalt trahvide tasumise kohta tõendite esitamist (HMS § 36 lg 1 p 3), pärast seda, kui kaebaja oli väitnud e-kirjas, et on trahvi (400 eurot) tasunud. Kohtu hinnangul tuleb haldusorganil kaebajast lähtuvat ohtu uuesti kaaluda kõigi kohaste asjaolude koosmõjus. Kohus peab samas vajalikuks märkida, et kui kaebaja paneb toime uusi õigusrikkumisi, mis toovad kaasa vangistuse täitmisele pööramise, on tõenäoliselt põhjendatud hinnata kaebaja retsidiivsusriski kõrgeks. VMS § 11 kohaselt on välismaalasel õiguskorra järgimise kohustus. Viidatud alustel otsuse tegemisel tuleb haldusorganil arvestada PS §-ga 11 (proportsionaalsuse põhimõte) ning PS §-dega 26 ja 27 õigus perekonna- ja eraelule ning riigi kohustus nende kaitsmisel.
20.VMS § 142 lg 2 alusel loetakse elamisloa taotlus, välismaalase Eestis elava abikaasa juurde elama asumiseks, põhjendamatuks, kui elamisluba taotlev välismaalane ja abikaasa, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, ei tõenda, et neil ei ole võimalik elama asuda elamisluba taotleva välismaalase kodakondsusjärgsesse riiki. Tegemist on õigusliku alusega, mis ei välista muudel asjaoludel keelduvat otsust (VMS § 142 lg 3). Viidatud sättes toodud tõendamiskoormist tuleb sõltuvalt menetlusosalise arusaamisvõimest (mh tingituna keeleoskusest) piisavalt selgitada (HMS § 36, 38). Nagu kohus eelnevalt leidis, siis käesolevas asjas PPA seda piisavalt teinud ei ole. 5(6)
Kohaldatud sätte sõnastus viitab sellele, et ka välismaalase abikaasa peab olema menetlusest ja tõendamiskoormisest teavitatud. Abielus ollakse kahekesi. Ühestki dokumendist ei nähtu, et vastustaja oleks olnud kontaktis kaebaja abikaasaga või veendunud, et kaebaja abikaasa on teadlik vajadusest esitada tõendeid või selgitusi, miks tema või alaealine laps ei saa elada perekonnaelu kaebaja kodakondsusjärgses riigis. Haldusorgani poolt ebapiisava selgitamiskohustuse ja uurimispõhimõtte täitmise korral ei saa pelgalt taotleja poolt tõendite esitamata jätmise põhjal järeldada, et takistused taotleja kodakondsusjärgses riigis pereelu elamiseks puuduvad. Asjaolust, et kaebaja ei ole kodakondsusjärgsest riigist kaua eemal olnud, ei saa teha järeldusi mõjude kohta kaebaja pereliikmetele.
21.Kohus leiab, et eelnevast tulenevalt ja HKMS § 5 lg 1 p 1 alusel tuleb PPA 03.01.2019 otsus nr 15.3-3.2/3-1 tühistada.
22.Kaebaja taotlus tuleb haldusmenetluses uuesti läbi vaadata, mistõttu rahuldab kohus kaebaja kohustamisnõude (HKMS § 5 lg 1 p 2). Kohus ei saa PPA eest langetada kaalutlusotsust ega kohustada sellest tulenevalt PPA-d kaebaja elamisluba pikendama.
23.PPA 03.01.2019 otsuse nr 15.3-3.2/3-1 tühistamisega seoses tuleb tühistada ka sellele tuginev 07.01.2019 lahkumisettekirjutus nr 1045482844 (HKMS § 5 lg 1 p 1). Menetluskulud
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks tuleb esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda. Kaebaja on tasunud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse pealt riigilõivu kokku 30 eurot, mis tuleb vastustajalt välja mõista. Muude menetluskulude osas kohtule taotlust, kulude nimekirja ega kuludokumente esitatud pole. Jõustunud otsuse avaldamise piirang
25.Kohtuotsus sisaldab kaebaja karistusandmeid ja identifitseerimist võimaldavat eraelulist teavet. Jõustunud kohtuotsuses tuleb seetõttu kohtu algatusel, HKMS § 175 lg 3 alusel, asendada isikute nimed initsiaalidega ning isikukoodid, sünniajad ja töökohad tähemärkidega. Esialgse õiguskaitse kehtivus
26.Kuna kohus kaebuse rahuldab, kehtib esialgne õiguskaitse kohtuotsuse jõustumiseni (HKMS § 249 lg 4, § 253 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.