EK kaebus Maksu- ja Tolliameti 12.01.2016 otsuse nr 6-4/00297-30-1 tühistamiseks ning kinnipeetud tulumaksu tagastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – EK Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.05.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
EK apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta EK apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 16.05.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-336 muutmata.
2.Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.04.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-16-336 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.EK ja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti (MTA) kaudu) sõlmisid tsiviilasjas nr 2-0829561 kompromissi, milles leppisid muu hulgas kokku järgmises: 1) MTA hüvitab EK-le menetluskulud 3514 eurot; 2) MTA maksab EK-le mittevaralise kahju hüvitist brutosummas 20 000 eurot, millest on kinni peetud tasumisele kuuluv tulumaks; 3) MTA maksab EK-le kahju hüvitist brutosummas 16 595 eurot (nelja aasta ametipalk), millest on kinni peetud tasumisele kuuluv tulumaks. Kompromiss kinnitati Harju Maakohtu 15.09.2014 määrusega. Kompromissi alusel kandis Rahandusministeerium 25.09.2014 EK-le üle 32 424,05 eurot. 2014. a tuludeklaratsiooni kohaselt sai EK pensioni summas 3359,55 eurot ning muuks tuluks oli MTA poolt makstud hüvitis summas 36 595 eurot, millest oli kinni peetud tulumaks summas 7684,95 eurot. EK esitas 14.12.2015 taotluse tagastada alusetult kinni peetud tulumaks summas 7684,95 eurot, leides, et tema tervisele tekitatud kahju hüvitis maksutati alusetult tulumaksuga. Maksu- ja Tolliamet jättis 12.01.2016 otsusega nr 6-4/00297-30-1 EK taotluse rahuldamata. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg 3 sätestab, et füüsilise isiku tulu ei ole teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulu hüvitis ega otsese varalise kahju hüvitis, välja arvatud hüvitis, mida makstakse seoses ettevõtlusega. Mittevaralise kahju hüvitis ei mahu TuMS § 12 lg-s 3 sätestatud erandite alla. Seega on tegemist tuluga, mida maksustatakse tulumaksuga. Samuti ei rakendu nimetatud säte EK-le välja makstud varalise kahju hüvitisele.
2.EK esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Maksu- ja Tolliameti 12.01.2016 otsus tühistada ning kohustada maksuhaldurit alusetult kinnipeetud tulumaksu tagastama. Kompromisslepingus kokkulepitud kahju hüvitiste maksmist reguleerib võlaõigusseadus (VÕS). Füüsilise isiku maksustatava tuluna TuMS § 12 lg 1 tähenduses saab käsitada üksnes sellist rahaliselt hinnatavat, tagastamatut ja realiseeritavat sissetulekut, mis tekib tulu saamise eesmärgil toimuva majandus- ja kutsetegevuse tulemusena. VÕS alusel makstud mittevaralise kahju hüvitis tervise kahjustamise eest ei ole oma olemuselt tulu TuMS § 12 lg 1 tähenduses ning sellelt tulumaksu kinnipidamine oli õigusvastane. Samuti ei tingi tervisekahju varaline hüvitis saamata jäänud tulu näol kaebajal vara suurenemist, vaid aitab toime tulla. Tegemist ei ole tuluga, vaid valurahaga kaotatud hüvede eest. Kuna TuMS-s ei ole piisavalt selgelt määratletud VÕS alusel tervisekahju hüvitise maksustamise korda, on see vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 13. Võrdse kohtlemise põhimõtet (PS § 12) on rikutud sellega, et alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) alusel isikule makstud hüvitis mittevaralise ja varalise (saamata jäänud tulu) kahju eest on tulumaksuvaba.
3.Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata. TuMS § 12 lg 3 sätestab, millised hüvitised ei kuulu füüsilise isiku tulu hulka. Mittevaralise kahju hüvitise väljamaksmisel on tegemist kaebaja tagastamatu sissetulekuga, mis tähendab, et kaebaja vara suureneb. Seega on tegemist kaebaja tuluga. Kaebajale ei ole kahju hüvitatud AVVKHS alusel, mistõttu ei ole asjakohane viide Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-72-08. Pealegi on nimetatud lahendis leitud, et mitte kogu hüvitis ei ole tulumaksuvaba. Kaebajale makstud varalise kahju hüvitis oli 2(6)
3-16-336 arvutatud tema palga baasil ja olnuks maksustatav TuMS § 12 lg 1 järgi, kuna see on võrdsustatav kaebaja saamata jäänud tuluga. Käesoleva asja puhul on määrav, et kaebajale on väljamaksed tehtud kohtumenetluses sõlmitud kompromisslepingu alusel. Lepingus on pooled kokku leppinud kahju hüvitamises ühekordsete väljamaksetena, mis maksustatakse tulumaksuga. Kaebajal ei ole alust taotleda jõustunud kompromisslepingu muutmist. Samuti ei ole tal alust tugineda TuMS ebaselgusele ning selle vastuolule PS §-dega 12 ja 13. Kompromisslepingu sõlmimisega on kaebaja nõustunud, et väljamaksete näol on tegemist tema maksustatava tuluga, millelt kuulub arvestamisele tulumaks.
4.Tallinna Halduskohus jättis 16.05.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. VÕS § 578 kohaselt on kompromissleping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Eeldatakse, et kompromisslepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromisslepingu alusel uued õigused. Kompromisslepingu sõlmimine on poolte vaba tahte avaldus. Kohus aktsepteeris kompromisse kinnitades selle seaduslikkust. Kompromisslepet ei ole vaidlustatud. Lepingu p-s 7 on pooled kinnitanud, et kompromiss lahendab ammendavalt ja lõplikult tsiviilasja nr 2-08-29561 esemeks olevad nõuded. Kaebaja hagejana kinnitas, et tal ei ole Eesti Vabariigi vastu 27.10.2002 toimunud liiklusõnnetusest tulenevaid olemasolevaid ega tulevikus tekkida võivaid nõudeid ega pretensioone. Väljamaksete tulumaksuga maksustamise küsimus oli kompromisslepingu vaieldamatu osa. Kaebaja väidab, et 2014. aastal kehtinud TuMS ei olnud piisavalt selge, olles PS-ga vastuolus. Kohus ei anna hinnangut kehtivuse kaotanud seadusele ega teosta põhiseaduslikku normikontrolli kehtetu õigusnormi suhtes. Vaidlust ei saa olla selles, et 2014. aastal kehtinud TuMS ei võimaldanud kaebajale tehtud väljamakseid maksustada teisiti, kui tsiviilasjas nr 208-29561 sõlmitud kompromisslepinguga kokku lepiti.
5.EK palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 16.05.2016 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Vastustaja ja halduskohus on teinud ebaõige järelduse, et kompromisslepingu vaieldamatuks osaks oli tulumaksuga maksustamise küsimus. Tsiviilasja esemeks oli mittevaralise ja varalise kahju hüvitamine VÕS alusel ehk kaebaja ja MTA vaheline võlaõigussuhe. Otsusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes on halduskohus leidnud, et kaebaja pole vastustajat ja kompromissi kinnitanud kohut teavitanud, et ta ei ole mingi kompromissi tingimusega nõus. Kaebajal puudus oma õigusliku seisundi tõttu juurdepääs vaba tahte avaldamisele kompromisslepingu sõlmimisel. Seda kinnitab kompromisslepingus sisalduv eestkostja nõusolek. Kaebaja vaba tahet piiras ka see, et ta oli väga tugeva psüühilise surve all. Halduskohus ja vastustaja on tulu mõiste ebaõigesti sisustanud. Otsusest tuleneb, et tuluks on igasugune tagastamatu sissetulek. Tulu ei saa samastada kahjuga. Riigikohus on asjas nr 3-31-72-08 leidnud, et mittevaralise kahju hüvitis ei ole isiku tulu, vaid valuraha kaotatud hüvede eest. Ebaõige on kohtu seisukoht, et tulumaksu määramise aluseks on TuMS § 12 lg 1. Nimetatud säte ei näe sõnaselgelt ette, et tulumaksu objektiks on ka püsiva tervisekahju 3(6)
3-16-336 hüvitis, saamata jäänud tulu hüvitis või mittevaralise kahju hüvitis. Samuti ei sätesta seadus maksuobjektina tagastamatut sissetulekut. Halduskohtu otsus on põhjendamata ning kohus kohaldas ebaõigesti HKMS § 165 lg-t 2.
6.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes halduskohtus esitatud seisukohtade juurde. Tulumaksu kinnipidamine oli vaieldamatult kompromisslepingu osa. Seejuures ei tegutsenud MTA mitte maksu sissenõudjana, vaid füüsilisele isikule tulumaksuga maksustatava väljamakse tegijana TuMS § 40 lg 1 tähenduses. Kaebajale hüvitatud summad lepiti kompromissläbirääkimiste käigus eelnevalt kokku netosummana (15.04.2016 kohtule esitatud e-kirjavahetus). Seega ei ole õige kaebaja väide, et MTA võlgnikuna asus väljamakstavat hüvitist vähendama. MTA kandis 25.09.2014 kaebaja pangakontole üle 32 424,05 eurot, täites sellega maakohtu poolt kinnitatud kompromissi. Tegemist ei olnud olukorraga, kus eelnevalt kohtu poolt väljamõistetud hüvitise suurust oleks tulumaksu kinnipidamise kaudu vähendatud. Isegi juhul, kui kaebaja etteheited kompromisslepingu sõlmimisele oleks õigustatud, ei saa halduskohtus asuda vaidlustama maakohtu jõustunud määrust. Samuti ei saa halduskohus kahtluse alla seada maakohtu määruse seaduslikkust. Kaebajat on tsiviilkohtumenetluses esindanud vandeadvokaat, kes on kompromisslepingus kinnitanud, et kokkuleppe on heaks kiitnud ka kaebaja eestkostja. TuMS § 12 lg 1 toob mitteammendava loetelu võimalikest tulumaksuga maksustatavatest tululiikidest, mistõttu kuuluvad nimetatud sätte alusel maksustamisele ka muud füüsilise isiku saadud tulud, sh ka makstavad hüvitised. Tuginemine Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-72-08 pole põhjendatud, sest selle tegemise ajal kehtis TuMS § 12 lg 3 sõnastuses, mis välistas hüvitiste maksustamise tulumaksuga. Kaebajale väljamaksete tegemise ajal kehtis norm juba teises redaktsioonis.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
8.Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et kuna väljamaksed tehti kohtumäärusega kinnitatud kompromissi alusel, ei saa kaebaja väljamaksete suurust, sh ka summadelt tulumaksu kinnipidamist enam vaidlustada. Antud juhul on kompromissis sõnaselgelt välja toodud, et tegemist on brutosummadega, millelt peetakse kinni tulumaks. Kaebajal ongi seetõttu subjektiivne õigus üksnes sellele brutosummale. Vastav väljamakse on toimunud 25.09.2014 ning kaebaja ei saa väita, et ta oleks pidanud Harju Maakohtu 15.08.2014 määruse alusel saama rohkem raha. Kompromisse sõlmides on pooltel võimalus olemasolevaid õigussuhteid ümber kujundada. Isegi juhul, kui TuMS oli maksukohustuse tekkimise osas ebaselge, oli pooltel õigus kompromissis kokku leppida, et hüvitist vaadeldakse tuluna ning sellest tasutakse tulumaksu. Kuni puudub õigusnorm, mis sõnaselgelt keelab vastavatelt kahjuhüvitistelt tulumaksu arvestamise, pole alust pidada kompromissi õigusvastaseks.
4(6)
3-16-336 Väited, et kaebajal puudus kompromissi sõlmimisel vaba tahe, ei ole asjakohased. Maakohtu määrus on jõustud. Kui kaebajale oli sel ajal seatud eestkoste, siis oligi vajalik eestkostja osalemine kompromisslepingu sõlmimisel. Lisaks sellele esindas kaebaja huvisid advokaat.
9.Eeltoodut silmas pidades puudub vajadus asuda asja lahendamisel kohaldama TuMS-st. Ringkonnakohus märgib üksnes, et halduskohus ja vastustaja on kaebajale TuMS § 12 lg-te 1 ja 3 sisu õigesti selgitanud. TuMS § 12 lg 1 eesmärgiks ei ole loetleda üles kõikvõimalikud tulu liigid. Sellist ammendavat loetelu polekski võimalik seadusandjal paika panna. Tuluks TuMS § 12 lg 1 mõttes on igasugune tagastamatu sissetulek, kui seadus ei näe ette teisiti. Antud juhul ongi TuMS § 12 lg 3 loetlenud üles juhud, mida tuluks ei peeta. Ringkonnakohus nõustub, et kompromisslepingu alusel kaebajale tehtud väljamaksed TuMS § 12 lg-s 3 nimetatud erandite hulka ei liigitu. Kohtu poolt väljamõistetud varalise kahju hüvitisi ei loetud isiku tuluks kuni 01.01.2011 kehtinud TuMS § 12 lg 3 alusel.
10.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 225 eurot) tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 14.11.2017 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada EK kassatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. mai 2016. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
9.märtsi 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-336 osas, millega jäeti kaebus rahuldamata kaebajale välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitise tulumaksuga maksustamist puudutavas osas.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega tühistada Maksu- ja Tolliameti 12. jaanuari 2016. a otsus nr 6-4/00297-30-1 osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja nõue tagastada 20 000 euro suuruselt mittevaralise kahju hüvitiselt alusetult kinni peetud tulumaks.
4.Teha Maksu- ja Tolliametile ettekirjutus kaebaja 2014. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonis tagastamisele kuuluva tulumaksu summa väljaarvutamiseks ja väljamaksmiseks, lähtudes käesoleva otsuse põhjendava osa punktist 20.
5.Mõista Maksu- ja Tolliametilt EK kasuks välja menetluskulu 248 eurot.
6.Tagastada kautsjon. 5(6)
3-16-336
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.