3.Rahuldada määruskaebus osaliselt ning tühistada Tartu Halduskohtu 12.07.2017. a määrus. Saata haldusasi halduskohtule tagasi uueks lahendamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
Määruskaebuse esitaja viibib kinnipeetavana Viru Vanglas.
2.Määruskaebuse esitaja esitas 09.07.2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, millega palus halduskohtul peatada Viru Vangla direktori 13.06.2017. a käskkirja nr 1-1/68 kehtivus ja kohustada vanglat müüma vangla kauplusest rohkem kui kaks pakki sigarette ning väljastama jalutuskäigule rohkem kui kaks sigaretti. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt oli määruskaebuse esitaja esitanud 04.07.2017 Justiitsministeeriumile vaide Viru Vangla direktori 13.06.2017. a käskkirja peale.
3.Justiitsministeerium andis 11.07.2017 vastusena halduskohtu nõudele teada, et Justiitsministeeriumis on 06.07.2017 registreeritud määruskaebuse esitaja poolt Viru Vangla direktori 13.06.2017. a käskkirja nr 1-1/68 peale 04.07.2017 koostatud vaie. Justiitsministeerium märkis, et kuna nimetatud vaie ei ole Justiitsministeeriumisse saabunud läbi vangla, siis tagastab Justiitsministeerium selle kinnipeetavale.
4.Tartu Halduskohus jättis 12.07.2017. a määrusega määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohus märkis, et kohtu järelepärimise peale saadud vastus ja selle lisa kinnitavad, et esialgse õiguskaitse taotluse esitaja vaie on 06.07.2017 ministeeriumis registreeritud, kuid see kuulub tagastamisele, sest pole saabunud läbi vangla. Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja on jätnud arvestamata asjaolu, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 73 lg 1 kohaselt tuleb vaie esitada haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu. Kuna HMS § 74 näeb ette, et vaidemenetlus algab vaide esitamisega haldusorganile, mitte selle läbivaatamise õigust omavale organile või ametiasutusele, pole esialgse õiguskaitse taotluse menetlemise eelduseks olev vaidemenetlus veel alanud, mistõttu ei saa tegemist olla vaidemenetluse ajal esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega. Seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning tuleb HKMS § 55 lg 2 ja § 249 lg 5 alusel jätta läbi vaatamata.
5.Määruskaebuse esitaja esitas 16.07.2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 12.07.2017. a määruse peale, millega palus halduskohtu määruse tühistada ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse esitaja märgib, et ta esitas vaide vangla sisekorraeeskirja § 48 lg 6 alusel Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium on kohtule kinnitanud, et vaie on esitatud ning isegi registreeritud. Seetõttu ei olnud halduskohtul õigust järeldada, et vaiet ei ole esitatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 41 sätestab konkreetselt, et vangla direktori käskkirja peale esitatud vaide vaatab läbi Justiitsministeerium. Ei saa olla oluline, kas vaie on esitatud vangla kaudu või otse Justiitsministeeriumile. Vangla oleks edastanud vaide Justiitsministeeriumile. Ainuüksi põhjusel, et vaie saabus mitte vangla kaudu, vaid otse Justiitsministeeriumile, ei saa seda vaide esitajale tagastada. Halduskohus oleks pidanud kontrollima Justiitsministeeriumi toimingute õiguspärasust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha määruskaebuse esitaja menetluseabi taotluse kohta (I), otsustab seejärel määruskaebuse menetlusse võtmise (II) ning lahendab määruskaebuse sisuliselt
(III).
I
7.Määruskaebuse esitaja on esitanud ka menetlusabi taotluse, millega soovib, et ringkonnakohus vabastaks ta riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina vabastada isiku kas täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuu sissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.
8.Vastavalt määruskaebuse esitaja vanglasisese isikukonto väljavõttele on määruskaebuse esitajal menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul (16.03.–15.07.2017) olnud sissetulekuid summas 350 eurot. Nimetatud sissetulekutest on tehtud kinnipidamisi nõuete ja vabanemisfondi kokku summas 245 eurot. Kaebaja on tasunud sellel perioodil elektri eest summas 2,52 eurot. Need summad (kokku 247,52 eurot) saab HKMS § 112 lg 1 p 1 ja Riigikohtu praktika kohaselt (RKHKm 12.03.2014, 3-3-1-82-13) määruskaebuse esitaja tuludest (350 eurot) maha arvata. Lisaks sellele saab vastavalt Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-35-15 arvestada määruskaebuse esitaja tuludest maha ka igakuised eeldatavad kulutused summas kuni 94 eurot, s.o 5% kehtiva töötasu alammäärast. Määruskaebuse esitaja on teinud vaadeldavad ajavahemikul muid kulutusi (kaupluses tasumine) summas 87 eurot, mis saab koguulatuses määruskaebuse esitaja tuludest maha arvata. Seega oli määruskaebuse esitaja HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvutatud kahekordne keskmine kuusissetulek, millest on tehtud lubatud mahaarvamised, 7,74 eurot ((350-247,52-87):4×2). Nimetatud summa on ebapiisav määruskaebuse esitamisel nõutava riigilõivu 15 eurot tasumiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust pidada määruskaebust ka perspektiivituks. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse ja vabastab ta riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. II
9.HKMS § 252 lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. HKMS § 206 lg 1 teise lause kohaselt kontrollib kohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruskaebus menetlusse võtta, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud, määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades ning määruskaebus vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele. III
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja vaidlustatud halduskohtu määrus tuleb tühistada. Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, kuna vaidemenetlus ei olnud veel alanud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
11.HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Halduskohus on vaidlustatud määruses leidnud, et vaidemenetlus ei olnud veel alanud, sest määruskaebuse esitaja oli esitanud vaide selle läbivaatamise õigust omavale haldusorganile, mitte haldusakti andnud haldusorganile. Halduskohus viitas HMS § 73 lg-le 1, mille kohaselt tuleb vaie esitada haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu, ning HMS §-le 74, mille kohaselt algab vaidemenetlus vaide esitamisega haldusorganile.
12.Halduskohus on tuginenud vaidlustatud määruses sellele, et Justiitsministeerium on vastuses kohtunõudele märkinud, et määruskaebuse esitaja vaie kuulub tagastamisele, kuna see ei ole Justiitsministeeriumisse saabunud läbi vangla. Samas ei olnud Justiitsministeerium veel vaide
tagastamise otsust teinud. Riigikohus on rõhutanud, et kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimisel ei tohi kohus piirduda üksnes formaalse kontrolliga, vaid peab veenduma, et kas ka tegelikult esinesid puudused, millele viidates isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses tagastati (vt nt RKHKm 20.06.2013, 3-3-1-34-13). Ringkonnakohtu hinnangul on sama põhimõte kohaldatav ka olukorras, kus halduskohtul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse hindamisel kontrollida, kas vaie haldusorganile on esitatud.
13.Vaide tagastamise alused on sätestatud HMS § 79 lg-s 1. Vaide esitamine otse selle läbi vaatamise õigust omavale haldusorganile, mitte haldusakti andnud haldusorgani kaudu, ei ole vaide tagastamise aluseks. HMS § 79 lg 2 kohaselt on haldusorganil küll õigus tagastada vaie, kui vaide lahendamine ei kuulu haldusorgani pädevusse, kuid nimetatud säte ei ole käesolevas asjas kohaldatav, sest VangS § 11 lg 41 kohaselt vaatab vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid läbi Justiitsministeerium. Kuna määruskaebuse esitaja on esitanud vaide Viru Vangla direktori käskkirja peale, siis on Justiitsministeerium pädev selle käskkirja peale esitatud vaiet läbi vaatama.
14.Halduskohus on leidnud, et esialgse õiguskaitse taotluse menetlemise eelduseks olev vaidemenetlus ei ole veel alanud, kuna HMS § 74 kohaselt algab vaidemenetlus vaide esitamisega haldusorganile, mitte selle läbivaatamise õigust omavale organile või ametiasutusele. Ringkonnakohus sellise tõlgendusega ei nõustu. HMS § 80 lg 1 kohaselt edastab haldusorgan, juhul, kui vaie vastab seaduses sätestatud nõuetele, vaide koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul haldurorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Seega nimetab haldusmenetluse seadus ka vaide läbi vaatamise õigust omavat haldusorganit haldusorganiks. Seetõttu ei saa HMS § 74 sõnastusest järeldada, et vaidemenetlus ei alga, kui isik esitab vaide otse vaide läbi vaatamise õigust omavale haldusorganile.
15.Ringkonnakohus märgib, et HMS § 73 lg 1 kohaselt tuleb küll vaie esitada haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu, kuid nimetatud nõude vastu eksimine ei tee esitatud vaiet olematuks ega muuda seda ebapädevale haldusorganile esitatud vaideks. Kui isik esitab vaide ekslikult otse vaideorganile, mitte lähteorgani kaudu, võib vaideorgan saata vaide ise lähteorganile, andes lähteorganile võimaluse vaie läbi vaadata ja sellega nõustumise korral vaie rahuldada, või nõuda lähteorganilt seisukohta vaide põhjendatuse osas (A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. TÜ Kirjastus, 2004, lk 410-411).
16.Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on vaidlustatud määruses ebaõigesti leidnud, et esialgse õiguskaitse taotlus ei olnud lubatav, kuna vaidemenetlus ei olnud veel alanud. Määruskaebuse esitaja oli Justiitsministeeriumile vaide esitanud ning kuna vaide tagastamise otsust ei olnud veel tehtud, samuti ei olnud vaie esitatud ilmselgelt ebapädevale haldusorganile, siis oli ringkonnakohtu hinnangul täidetud HKMS § 249 lg-st 5 tulenev nõue, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada pärast haldusorganile vaide esitamist.
17.Määruskaebuse esitaja on palunud ringkonnakohtult Tartu Halduskohtu 12.07.2017. a määruse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osas, millega taotleti halduskohtu määruse tühistamist. HKMS § 210 lg 3 kohaselt teeb ringkonnakohus võimaluse korral vaidlustatud määruse tühistamisel ise uue määruse, kuid vajaduse korral saadab asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Kuna vaidemenetlusega seotud asjaolud võivad käesolevaks hetkeks olla muutunud, siis saadab ringkonnakohus asja tagasi halduskohtule uueks lahendamiseks. Halduskohtul tuleb määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel välja selgitada, kas vaidemenetlus on käimas, arvestades seejuures käesolevas määruses esitatud ringkonnakohtu seisukohti.
18.HKMS § 210 lg 1 teise lause kohaselt võib esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse lahendada üks ringkonnakohtunik, kui see on vajalik asja kiiremaks lahendamiseks. Arvestades puhkuste perioodi ja vajadust lahendada määruskaebus võimalikult kiiresti, lahendab käesoleval juhul määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.