Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number
06.12.2017, Tartu
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-17-1449 Vjatšeslav Koguti taotlus esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 13.06.2017. a käskkirja nr 1-1/68 ja 16.08.2017. a käskkirja nr 1-1/102 kehtivuse peatamiseks Tartu Halduskohtu 11.09.2017. a määrus Viru Vangla määruskaebus Kirjalik menetlus Esialgse õiguskaitse taotleja Vjatšeslav Kogut Määruskaebuse esitaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Viru Vangla määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 11.09.2017. a määruse resolutsiooni p 3. Teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Tagastada esialgse õiguskaitse taotlejale määruskaebusele esitatud vastusele lisatud dokumendid.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kuni 30.06.2017 kehtinud Viru Vangla kodukorra alusel võis Viru Vangla kinnipeetav suitsetamiskohta kaasa võtta kuni kolm sigaretti ja osta kauplusest korraga kolm pakki sigarette. Seletuskirjas oli märgitud, et kuna kinnipeetaval on võimalik suitsetada kuni kolm sigaretti päevas, on kolm pakki ühe kauplusekülastuse kohta (6 pakki kuus) piisav kogus tagamaks sigarettide olemasolu üheks kuuks.
Viru Vangla direktor muutis 24.04.2017. a käskkirjaga nr 1-1/55 alates 01.10.2017 Viru Vangla kodukorda ja keelas alates 01.10.2017 vangla territooriumil suitsetamise (käskkirja p 1.1, kodukorra p 2.3) ning tunnistas suitsetamise regulatsiooni, sh sigarettide müügi vangla kaupluses kehtetuks (käskkirja p 1.9).
3.Viru Vangla direktor muutis 13.06.2017. a käskkirjaga nr 1-1/68 (tl 6-8, edaspidi 13.06.2017. a käskkiri) Viru Vangla kodukorda alates 01.07.2017 ja lubas kinnipeetaval suitsetamiseks ette nähtud ajal suitsetamiskohta kaasa võtta kuni kaks sigaretti (käskkirja p 1.6, kodukorra p 12.4) ja kauplusest osta kuni kaks pakki sigarette (käskkirja p 1.8, kodukorra p 16.4.19).
4.Viru Vangla direktor muutis 16.08.2017. a käskkirjaga nr 1-1/102 (tl 81-82, edaspidi 16.08.2017. a käskkiri) Viru Vangla kodukorda ja lubas alates 01.09.2017 kinnipeetaval suitsetamiseks ette nähtud ajal suitsetamiskohta kaasa võtta ühe sigareti (käskkirja p 1.1, kodukorra p 12.4) ja kauplusest osta ühe paki sigarette (käskkirja p 1.3, kodukorra p 16.4.19).
5.Esialgse õiguskaitse taotleja esitas 06.07.2017 vaide otse Justiitsministeeriumile (tl 21-23), milles palus 13.06.2017. a käskkirja kehtetuks tunnistada. Justiitsministeerium teatas halduskohtule (tl 65), et see vaie tagastati taotlejale. Kohtuasja materjalide põhjal oli vaide tagastamise põhjuseks see, et vaie esitati otse Justiitsministeeriumile, mitte Viru Vangla kaudu.
6.Esialgse õiguskaitse taotleja esitas 09.07.2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (tl 1-5, tõlge tl 10), milles ta palus peatada 13.06.2017. a käskkirja kehtivus. Taotleja leidis, et käskkiri rikub oluliselt eraõigust, õigust varale ja on diskrimineeriv. Oma tegevusega likvideerib vangla vägivaldselt, ilma isikute nõusolekuta privaatse ja varalise iseloomuga õigusi. Erinevalt kõikidest inimestest jäeti kinnipeetavad ilma õigusest individuaalsele otsustamisele suitsetamise osas. See ei ole kooskõlas inimväärikuse põhimõtetega. Suitsetamine on kahtlemata halb harjumus, aga otsuse sellest loobumiseks võtab vastu iga isik ise. Mitu sigaretti jalutuskäigule kaasa võtta ja mitu seal teatud aja jooksul ära suitsetada, seda saab otsustada ainult taotleja ise. See, et sigarettide pinnal pannakse toime väärtegusid, ei tohi mõjutada taotleja õigusi. Väärtegude eest on ette nähtud karistused.
7.Viru Vangla leidis taotlusele esitatud vastuses (tl 69-70), et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole enam lubatav, kuna vaidemenetlus selles osas on lõppenud. Lisaks ei anna taotletav abinõu taotlejale kasu, kuna alates 01.09.2017 kehtib uus regulatsioon.
8.Tartu Halduskohus jättis 12.07.2017. a määrusega (tl 27-27p) esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohus põhjendas seda sellega, et taotleja vaie kuulub tagastamisele, sest see pole saabunud läbi vangla. Sel juhul ei ole taotlus esitatud vaidemenetluse ajal ja ei ole lubatav.
9.Esialgse õiguskaitse taotleja esitas 16.07.2017 vaide Viru Vangla Justiitsministeeriumile, milles palus 13.06.2017. a käskkirja kehtetuks tunnistada.
kaudu
10.Tartu Ringkonnakohus tühistas 27.07.2017. a määrusega halduskohtu 12.07.2017. a määruse ja saatis asja halduskohtule tagasi uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus leidis, et vaie tuleb lugeda esitatuks olenemata sellest, et see esitati valele haldusorganile. Vaide esitamine otse selle läbi vaatamise õigust omavale haldusorganile, mitte haldusakti andnud haldusorgani kaudu, ei ole vaide tagastamise aluseks. Vaideorgan võib saata vaide ise lähteorganile, andes lähteorganile võimaluse vaie läbi vaadata ja sellega nõustumise korral vaie rahuldada, või nõuda lähteorganilt seisukohta vaide põhjendatuse osas.
11.Justiitsministeerium jättis 16.08.2017. a vaideotsusega nr 11-7/5560-2 esialgse õiguskaitse taotleja 16.07.2017. a vaide rahuldamata (tl 66-67).
12.Taotleja esitas 21.08.2017 Viru Vangla kaudu Justiitsministeeriumile uue vaide (tl 77-79), milles palus 16.08.2017. a käskkiri kehtetuks tunnistada. Viru Vangla tagastas vaide 24.08.2017 (tl 80) kuna 16.08.2017. a käskkiri ei olnud veel jõustunud ega avaldanud taotlejale mõju. Seetõttu puudus taotlejal vaideõigus.
13.Esialgse õiguskaitse taotleja teatas 03.09.2017 halduskohtule, et soovib, et kohus kohaldaks esialgset õiguskaitset ka 16.08.2017. a käskkirja suhtes (tl 76). Taotleja kinnitusel esitas ta 03.09.2017 uue vaide 16.08.2017. a käskkirjale (tl 76). Viru Vangla kinnitas Tartu Halduskohtule, et selline vaie on 04.09.2017 vanglale üle antud (tl 83).
14.Tartu Halduskohus vabastas 11.09.2017. a määrusega (tl 84-86p) taotleja menetlusabi jätkuvuse korras riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (resolutsiooni p 1), lubas taotlejal täiendada taotlust Viru Vangla 16.08.2017. a käskkirja nr 1-1/102 kehtivuse peatamise taotlusega (resolutsiooni p 2) ning rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Viru Vangla 13.06.2017. a käskkirja nr 1-1/68 punktide 1.6 ja 1.8 ning 16.08.2017. a käskkirja nr 1-1/102 punktide 1.1 ja 1.3 kehtivuse (resolutsiooni p 3). Halduskohus kohaldas analoogia korras halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg-t 1 ja lubas esialgse õiguskaitse taotlejal taotlust täiendada Viru Vangla 16.08.2017. a käskkirja nr 1-1/102 kehtivuse peatamise taotlusega. Kuna taotleja tugines selles osas Viru Vanglale 03.09.2017 esitatud vaidele, mille esitas 16.08.2017 ning Viru Vangla kinnitas vaide esitamist, on menetluslikult otstarbekas lahendada taotlused sama kohtuasja raames. Halduskohus selgitas, et kuigi 13.06.2017. a käskkiri ei reguleeri alates 01.09.2017 enam suitsetamise korraldust vanglas, taastub selle kehtivus 16.08.2017. a käskkirja kehtivuse peatamise korral. See tähendab, et kui kohus 16.08.2017. a käskkirja kehtivuse peatab, muutub koheselt lubatavaks ka 13.06.2017. a käskkirja peatamise nõue. Halduskohus selgitas, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav ka olukorras, kus haldusorgan on vaide lahendanud, kuid kohtule kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Taotluse esitamine vaidemenetluse ajal hõlmab ka taotluse esitamist kaebetähtaja jooksul. Praeguses asjas lahendati 13.06.2017. a käskkirjale esitatud vaie 16.08.2017, 16.08.2017. a käskkirjale esitatud esimene vaie lahendati 24.08.2017 ja teist vaiet ei ole veel lahendatud. Seega ei saa olla möödunud 30 päeva kummagi vaidemenetlust lõpetanud lahendi kättetoimetamisest taotlejale ja üks vaidemenetlus on käimas. Halduskohus selgitas, et kohtul tuleb lahendada 13.06.2017. a käskkirja punktide 1.6 ja 1.8 ning 16.08.2017. a käskkirja punktide 1.1 ja 1.3 kehtivuse peatamise taotlus. Halduskohus leidis, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Taotleja ei ole küll selge sõnaga välja toonud, milline pöördumatu kahjulik tagajärg kaasneb talle esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega, kuid halduskohtule oli äratuntav, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks taotlejale kaasa ebamõistlikud piirangud. Vaidlusalused käskkirjad vähendavad taotleja võimalusi suitsetada. Kui vaidlus peaks lõppema taotleja võiduga, siis ei ole enam võimalik tagasi pöörata seda, et praegu ei saanud taotleja suitsetada varem talle lubatud kolme sigaretti päevas. Halduskohus luges üldiselt teadaolevaks, et suitsetaval isikul tekib nikotiinisõltuvus ning suitsetamisest loobumisel võivad tekkida võõrutusnähud. Tervise Arengu Instituudi peetava internetilehe www.tubakainfo.ee andmetel võivad sellisteks nähtudeks olla näiteks unehäired, korratu südametegevus, meeleolulangus, peavalu, seedehäired, kõrgenenud ärrituvus ja rahutus, liighigistamine, söögiisu muutus, üldine ärevus, tähelepanuvõime ja töövõime langus. Nähtude ilmnemine, intensiivsus ja ajaline kestus võivad inimeseti erineda. Võõrutusnähtude esinemine ei sõltu sellest, kas isik loobus suitsetamisest oma vabal tahtel või seetõttu, et temalt võeti võimalus suitsetada. Kui kinnipeetava õigust suitsetada piiratakse või kehtestatakse talle suitsetamise keeld, siis võib see põhimõtteliselt põhjustada võõrutusnähte ja need võivad ületada kinnipidamisega paratamatult kaasnevate kannatuste või ebameeldivuste taseme. Praeguse asja lahendamisel ei ole oluline, kas taotlejal esineb selliseid nähte või millise
intensiivsusega need on. Oluline on see, et selliste nähtude tekkimine on põhimõtteliselt võimalik. Kuna halduskohus leidis, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus, siis kaalus halduskohus taotleja huve ja avalikku huvi. Halduskohus leidis, et asjas puudub avalik huvi, mis kaaluks üles taotleja huvi. Viru Vangla on 13.06.2017. a ja 16.08.2017. a käskkirjades põhjendanud tehtavaid muudatusi vajadusega tagada vangla julgeolek. Tunniajase jalutuskäigu jooksul ei tarvitata ära kolme sigaretti. Ülejäänud sigaretid toovad kaasa korrarikkumisi. Vangla on kinnipeetavatelt paljudel juhtudel ära võtnud keelatud sigarette. Viidatud on ka sellele, et vangla teeb pingutusi suitsuvaba keskkonna loomiseks ja kuna järsk suitsetamisest loobumine tekitab kannatusi, siis vähendatakse sigarettide kogust järk-järgult. Halduskohus leidis, et julgeoleku tagamine vanglas on kahtlemata oluline avalik huvi. Samas ei saa eeltoodud huvi pidada sedavõrd pakiliseks, et see välistaks esialgse õiguskaitse kohaldamise vaidluse ajaks. Vangla julgeolekut on praeguseni olnud võimalik tagada ka olukorras, kus kinnipeetavad saavad suitsetada kuni kolm sigaretti päevas. Vaidlusaluste käskkirjade andmed ei kinnita seda, et korrarikkumisi saab ära hoida sigarettide keelamisega. See, et suitsetamine on tervisele kahjulik, on küll õige, kuid tegemist ei ole tervisehäirega, mis õigustaks selle ravimist sunniviisiliselt. Halduskohus pidas oluliseks ka seda, et õiguskantsler on 15.04.2016. a arvamuses nr 18-2/160449/1601615 leidnud, et suitsetamise täielik keelamine vanglas võib olla vastuolus vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 2, mis reguleerib seda, milliseid piiranguid on lubatud kohaldada kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabaduse suhtes. Tegemist on suitsetavate kinnipeetavate elukorraldust oluliselt mõjutava muudatusega. Seda arvestades ei saa taotleja nõuet pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kokkuvõttes pidas halduskohus õigeks, et suitsetamise korraldust vanglas ei muudeta enne seda, kui kohtumenetluses on kindlaks tehtud kinnipeetavatele kehtestatud suitsetamise piirangute, sh 24.04.2017. a käskkirjast tuleneva piirangu õiguspärasus. Seni tuleks säilitada varasem ehk kuni 30.06.2017 kehtinud suitsetamise korraldus, s.o olukord, kus kinnipeetav võib suitsetamiskohta kaasa võtta kuni kolm sigaretti ja kauplusest osta kuni kolm pakki sigarette kuus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
15.Viru Vangla esitas Tartu Halduskohtu 11.09.2017. a määruse resolutsiooni p 3 peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse resolutsiooni p 3 tühistada ja jätta esialgse õigusalge õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohus on õiguskaitsevajadust põhjendanud suures osas sellega, et pidas üldteadaolevaks asjaolu, et suitsetaval isikul tekib nikotiinisõltuvus, sellest tulenevalt võivad suitsetamisest loobumisel tekkida võõrutusnähud. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus on antud seisukohta käsitlenud põhjendamatult laialt, samuti on ebaõige halduskohtu seisukoht, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei ole oluline, kas esialgse õiguskaitse taotlejal selliseid nähte esineks või millise intensiivsusega need on. Kui isikul tegelikult kohtu märgitud võõrutusnähud puuduvad või oleksid minimaalsed, ei saa rääkida taotleja õiguste rikkumisest või ebamõistlikest piirangutest. Antud juhul tegi halduskohus määruse ajal, kui taotleja osas oli juba de facto täies mahus kohaldunud 13.06.2017. a käskkiri, mis lubas määruskaebuse esitajal ajavahemikul 01.07.–31.08.2017 jalutuskäigule kaasa võtta maksimaalselt kaks sigaretti ning 11 päeva oli juba kehtinud 16.08.2017. a käskkiri, mis lubas suitsetamiskohale kaasa võtta maksimaalselt ühe sigareti. Seega oleks vaidlustatud määruse tegemise ajaks pidanud olema avaldunud kohtu kirjeldatud kahjulikud mõjud võimalike võõrutusnähtude näol ning kohus ei oleks saanud neile viidata ainuüksi abstraktselt esinemise võimalusena. Määruskaebuse esitajale ei ole teada, et esialgse õiguskaitse taotlejal oleks selliseid nähte esinenud. Arvestades käesoleva asja faktilisi asjaolusid, kus taotleja sai suitsetada varemalt kolm sigaretti tunniajase jalutuskäigu jooksul, mida siis vaidlustatud käskkirjadega vähendati vastavalt kahe ja üheni, oleks kohtu kirjeldatud võõrustusnähtude tekkimine üleüldse vähetõenäoline. Halduskohtu viidatud veebilehel
tubakainfo.ee asuva Fagerströmi testi kohaselt saaks sellisel isikul olla ainult pigem nõrk sõltuvus. Halduskohus on ühelt poolt põhjendamatult suurt osatähtsust omistanud õiguskantsleri 15.04.2016. a arvamusele ning pidanud põhjendamatult vähetähtsaks tervise kaitse küsimust. Arvestada tuleb, et erinevalt vabadusest, kus isikul on väga suur vabadus otsustada endale tervishoiuteenuste osutamist, siis VangS § 52 lg 2 sätestab vanglale imperatiivse kohustuse kinnipeetavate tervise jälgimisel ning ravimisel. Suitsetamisega kaasnevate tervisehäirete ravimine on teadaolevalt kulukas. Halduskohus jättis tähelepanuta, et alates 01.10.2017 ei keela kinnises vanglas suitsetamist mitte ainult vangla kodukord (direktori käskkiri 1-1/55),vaid samuti samast kuupäevast kehtima hakkav justiitsministri määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muudatused.
16.Esialgse õiguskaitse taotleja palub vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse taotleja väidab, et on kaebuses, esialgse õiguskaitse taotluses märkinud nikotiinisõltuvuse ärajäämisnähtusid. Lisaks on need andmed olemas ka Viru Vangla psühhiaatril. Nikotiinisõltlastele Viru Vanglas abi ei osutata. Vangla ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et ärajäämisnähud puuduksid. Vangla ei ole kohustatud järgmina kinnipeetavate tervist vaid meditsiinitöötaja. Vaidlustatud haldusaktid tegid vanglaametnikud mitte meditsiinitöötajad. Suitsetamine on igaühe õigus. Suitsetamine ei ole tervise rikkumine, mille puhul oleks õigustatud sundravi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 11.09.2017. a määruse resolutsiooni p 3 tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab esialgse õiguskaitse taotleja taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse taotleja poolt määruskaebusele esitatud vastusele lisatud dokumendid tuleb talle tagastada.
18.Esialgse õiguskaitse taotleja esitas koos vastusega määruskaebusele Tartu Halduskohtu 12.09.2017. a määruse asjas nr 3-17-1824 ja 17.10.2017. a määruse asjas nr 3-17-1973. Ringkonnakohus leiab, et kumbki neist ei ole käesoleva määruskaebuse lahendamisel asjakohane, mistõttu tuleb need esialgse õiguskaitse taotlejale tagastada.
19.HKMS § 249 lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad neli tingimust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema subjektiivne õigus, mis annab talle õiguse esitada nõue peaasjas ning nõuda esialgset õiguskaitset. Teiseks tuleb kontrollida, kas esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel esineb pöördumatu tagajärje võimalus. Kolmandaks tuleb hinnata summaarselt kaebuse eduväljavaateid ning lõpuks tuleb esialgse õiguskaitse andmise otsustamiseks kaaluda vastanduvaid huvisid, kusjuures kaalukausile tuleb asetada ühelt poolt avalik huvi ja ettenähtavad tagajärjed vastustaja jaoks esialgse õiguskaitse kohaldamisel, ning teiselt poolt esialgse õiguskaitse taotleja õigused, nende rikkumise tõenäosus ja raskus, pöördumatu tagajärje saabumise tõenäosus ja raskus.
20.Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus ning et asjas puudub avalik huvi, mis kaaluks üles taotleja huvi.
21.Ringkonnakohus märgib, et iseenesest tuleneb põhiõigustest küll ka õigus oma tervist suitsetamise teel kahjustada, kuid see õigus ei ole absoluutne. Tegemist on õigusega, mida on võimalik piirata, muuhulgas ka vangla julgeoleku tagamise, suitsetajate endi, nende kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike tervise kaitse ning maksumaksja raha otstarbekama kasutamise eesmärkidel.
22.Ringkonnakohus ei saa käesoleval juhul hinnata kaebuse eduväljavaateid, kuna käesolevas asjas menetleb kohus ainult esialgse õiguskaitse taotlust.
23.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et suitsetamise piiramise või keelustamisega kaasneb pöördumatu tagajärje oht. HKMS § 249 lg 1 ls 1 lubab esialgset õiguskaitset kohaldada ainult siis, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seaduse seletuskirja kohaselt on seadusandja tahtnud sellega öelda, tuginedes seejuures Riigikohtu seisukohtadele, et „kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine asutuse poolt või haldustoimingust tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik.“ (HKMS seletuskiri seisuga 06.05.2010, 758 SE). Halduskohus leidis, et kui vaidlus peaks lõppema taotleja võiduga, siis ei ole enam võimalik tagasi pöörata seda, et praegu ei saanud taotleja suitsetada varem talle lubatud kolme sigaretti päevas. Ringkonnakohus seda pöördumatuks tagajärjeks ei pea. Sellisel juhtumil isik vahepealsel perioodil küll suitsetada ei saa, kuid võib peale keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib. Peale selle on halduskohus viidanud võõrutusnähtudele. Ringkonnakohus ei välista küll teatud võõrutusnähtude esinemise võimalikkust teatud juhtudel, kuid leiab, et need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. Ringkonnakohus leiab niisiis, et pöördumatuid tagajärgi käesoleval juhul ei esine. Loobumise kõrvalnähtude ravimiseks on vanglas olemas meditsiinitöötajad, kelle poole on võimalik pöörduda. Kui kohtud jõuavad viimaks seisukohale, et põhiseaduse järgi peab suitsetamine olema vanglas lubatud, siis saab keelava regulatsiooni uuesti tühistada.
24.Esialgse õiguskaitse andmise otsustamiseks on vajalik kaaluda vastanduvaid huvisid. Kaalukausile tuleb asetada ühelt poolt avalik huvi ja ettenähtavad tagajärjed vastustaja jaoks esialgse õiguskaitse kohaldamisel ning teiselt poolt esialgse õiguskaitse taotleja õigused, nende rikkumise tõenäosus ja raskus, pöördumatu tagajärje saabumise tõenäosus ja raskus. Kui pöördumatut tagajärge ei esine, siis tuleb ka seda kaalumisel arvesse võtta.
25.Asudes kaaluma, tõdeb ringkonnakohus, et üldteadaolevalt kahjustab krooniline tubakasuitsetamine südame-veresoonkonda, hingamis-, seede-, kuse-suguelundkonda ja meeleelundeid ning on paljude haiguste tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur. Sellisteks haigusteks on ennekõike südameveresoonkonna haigused, kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused ja kopsuvähk. Tubakatoodetes leiduvat nikotiini peetakse närvimürgiks. Tubakasuitsetamist ennast peetakse sõltuvushaiguseks, mis kahjustab närvisüsteemi. Tubakaseaduse seletuskirjas on märgitud: „Tubakatoodete tarbimine on muutunud kogu maailmas globaalseks sotsiaalmajanduslikuks probleemiks, ohustades inimeste tervist ja pidurdades riigi majandusarengut. [...] Suitsetamine on sõltuvushaigus, mis on fikseeritud diagnoosina rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis. WHO andmetel on tubaka tarbimine seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning suitsetamist peetakse maailmas tapjaks nr 1. [...] Pikaajalised teadusuuringud on näidanud, et 90% kopsuvähist (30% kogu vähihaigestumusest), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ja 40% südame-veresoonkonna haigustest on otseses seoses suitsetamisega. [...] Suitsetamisest on ohustatud kõik suitsetajad ja mittesuitsetajad, kes hingavad sisse tubakasuitsust saastatud õhku. Tubaka tarbimine on kõige olulisem üksik tervise riskifaktor Euroopas. [...] Tubakatarbimise levimuse vähendamine vähendab omakorda varajast
suremust ja haigestumist tubaka tarbimisega seotud ennetatavatesse kroonilistesse haigustesse ning otseseid ja kaudseid tervishoiukulutusi, tõstab inimeste elukvaliteeti ja seeläbi ka riigi majanduslikku jõukust. [...] Eestis regulaarselt läbiviidud uuringud nii täiskasvanute kui kooliõpilaste seas on esile toonud vajaduse abistada suitsetajaid tubakasõltuvusest loobumisel, sest 70% suitsetajatest sooviksid suitsetamist maha jätta, kuid vastav teenus on välja arendamata. [...] Omaette probleemiks on passiivne suitsetamine, st mittesuitsetaja poolt tubakasuitsuse õhu sissehingamine“ (Tubakaseaduse seletuskiri seisuga 20.04.2004, 350 SE).1 Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) kodulehel oleva teabelehe järgi tapab tubakasuits kuni pooled suitsetajatest: tubakasuits tapab iga aasta üle 7 miljoni inimese maailmas, kusjuures rohkem kui 6 miljonit surma on tingitud aktiivsest suitsetamisest ning ligikaudu 890 000 passiivsest suitsetamisest, st tubakaõhu sissehingamisest.2 Euroopa Liidu tubakateemalise rohelise raamatu järgi sisaldab tubakasuits rohkem kui 4000 kemikaali, sealhulgas 50 teadaolevat vähitekitajat ja palju muid mürgiseid aineid.3 Seda loetelu võiks jätkata. Ringkonnakohus ei kahtle viidatud andmetele tuginedes, et suitsetamine kujutab endast teaduslikult tõestatud tõsist ohtu nii suitsetajate endi tervisele, kusjuures kinnipeetavate ravi rahastamise riisikot kannab Eesti maksumaksja, kui ka nende kinnipeetavate ja vanglaametnike tervisele, kes ei suitseta, kuid on sunnitud viibima suitsetavate kinnipeetavate läheduses. Halduskohus on toonud välja võimalikud võõrutusnähud suitsetamisest loobumisel, milleks on unehäired, korratu südametegevus, meeleolulangus, peavalu, seedehäired, kõrgenenud ärrituvus ja rahutus, liighigistamine, söögiisu muutus, üldine ärevus, tähelepanuvõime ja töövõime langus. Ringkonnakohus nõustub, et mõni või koguni enamus kirjeldatud võõrutusnähtudest võib üksikul juhul esineda, kuid on seisukohal, et suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad kui viidatud võimalikud võõrutusnähud nende kogumis. Ringkonnakohus lisab, et kuna esialgse õiguskaitse taotleja ei rahasta vajaminevaid tervishoiuteenuseid ise, ei saa tal olla ainuõigust langetada ainuisikuliselt ka suitsetamisest loobumise või suitsetamise jätkamise otsust. Ringkonnakohus ei nõustu ka õiguskantsleri 15.04.2016. a arvamuses4 väljendatud seisukohaga, et töötajate ja kaaskinnipeetavate tervise kaitse on juba kindlustatud sellega, et siseruumides suitsetamine on keelatud ning suitsetamisele ka selleks kohandatud õuealal kehtivad piirangud. Ringkonnakohus leiab, et ka piiratud õuealal ei ole välistatud passiivne sundsuitsetamine.
26.Üldteadaolevalt vähendab suitsetamisest loobumine märkimisväärselt tubakasuitsust tingitud haigustesse suremuse riski nagu ka muid suitsetamisest tingitud terviseriske. Statistilised uuringud on siiski näidanud, et suitsetamisest loobumine on ilma abita edukas üksnes väga väikesel protsendil üritustest, kusjuures suitsetajate seas on iseenesest võrdlemisi levinud soov suitsetamisest loobuda. Sotsiaalministeeriumi kodulehel olevas uuringus „Suitsetamine ning sellealased hoiakud“ on märgitud: „Inimestest, kes käesoleval ajal suitsetavad, on suitsetamisest loobumisele mõelnud 87%, sealjuures igapäevastest suitsetajatest on seda teinud 86% ning juhuslikest suitsetajatest 92%.“5 Ka WHO rõhutab oma kodulehel, et suitsetajad vajavad abi suitsetamisest loobumisel. Ringkonnakohus leiab, et Justiitsministeeriumi ja Viru Vangla meetmed Viru Vanglas suitsetamise keelamiseks on põhimõtteliselt kooskõlas WHO soovitustega eeldusel, et seni suitsetanud kinnipeetavatele on tagatud suitsetamisest loobumise võimalike võõrutusnähtude asjatundlik ravi.
27.Ringkonnakohus juhib täiendavalt tähelepanu sellele, et käesoleva määruse tegemise ajal kehtib vanglas suitsetamise keeld kõigile, kusjuures ainult mõne üksiku suhtes on kohtud kohaldanud esialgset õiguskaitset. Ringkonnakohus leiab, et selline olukord tekitab vanglas pingeid ning võib omakorda ohustada vangla julgeolekut.
28.Ringkonnakohus leiab kõiki asjaolusid kokkuvõttes kaaludes, et käesoleval juhtumil esineb väga oluline avalik huvi, mis seisneb vangla julgeoleku tagamises, samuti suitsetajate endi, nende kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike tervise kaitses. Samuti ei saa tähelepanuta jätta seda, et suitsetajate tervishoid on kallim kui mittesuitsetajate tervishoid, mistõttu võimaldab üldine suitsetamise keeld kasutada maksumaksja raha otstarbekamalt. Ettenähtavad tagajärjed seisnevad esialgse õiguskaitse taotleja jaoks võimaluses suitsetamisest loobuda. Halvimal juhul kaasnevad sellega mõningased võõrutusnähud, mis aga mööduvad. Ringkonnakohus leiab, et kõiki asjaolusid kogumis hinnates kaaluvad suitsetamisest loobumise positiivsed küljed üles vabaduse suitsetada. Sellest tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab halduskohtu 11.09.2017. a määruse resolutsiooni p 3 ja teeb uue määruse, millega jätab esialgse õiguskaitse taotleja taotluse rahuldamata.
29.Esialgse õiguskaitse tulemusena peatati määruskaebuse esitaja suhtes käskkirjade mõju selliselt, et tema osas ei kehti jalutuskäigule kaasa võetavate sigarettide arvu piiramine vastavalt kahele ning ühele sigaretile ja kauplusest ostetavate sigarettide koguse piiramine. Määruskaebuse esitaja osas jäi kehtima regulatsioon, millega ta võis jalutuskäigule kaasa võtta kuni kolm sigaretti ja osta vangla kauplusest kuni kolm pakki sigarette. Ringkonnakohus selgitab, et esialgse õiguskaitse lõppedes kohaldub esialgse õiguskaitse taotleja suhtes 01.10.2017 saati kehtiv üldine suitsetamiskeeld.
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.