Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull
Kohtuasi
Aleksander Raagi (Raag) hagi Westgate Transport OÜ vastu 14 212 euro 38 sendi ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-56623
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksander Raagi kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
32 449 eurot 47 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Aleksander Raag, esindaja vandeadvokaat Siiri Malmberg Kostja Westgate Transport OÜ (registrikood 11056908), esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee
Asja läbivaatamise kuupäev
24. august 2015. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 4. septembri 2014. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
26.jaanuari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-56623 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Aleksander Raagile.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aleksander Raag (hageja) esitas 29. novembril 2013 Harju Maakohtule hagi Westgate Transport OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 14 212 eurot 38 senti, hagi esitamise seisuga viivise 13 049 eurot 57 senti ja tasumata põhivõlalt viivise 0,1% päevas alates
30.novembrist 2013 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Raudteeveod OÜ (RV) ja kostja 17. detsembril 2008 raudteetsisternide rendilepingu, mille alusel kostja rentis RV-lt naftasaaduste transportimise tsisterne.
6.aprillil 2011 sõlmiti rendilepingu lisa nr 2, millega muuhulgas muudeti tsisternide eest makstavat
tasu. 1. maist 2011 kuni 1. maini 2012 oli ühe tsisterni renditasu ööpäevas 12 eurot 35 senti, millele lisandus käibemaks. RV esitas kostjale rendiarved, millest kolme arvet ei ole kostja täielikult tasunud. Renditasu on muutunud sissenõutavaks. Kokku on tasumata 14 212 eurot 38 senti. Kostja on kohustatud maksma ka viivist.
5.septembril 2013 sõlmis RV hagejaga nõude loovutamise lepingu, millega loovutas eelnimetatud 14 212 euro 38 sendi suuruse nõude hagejale. Nõude loovutamise lepingule kirjutas RV nimel alla Andres Gailit. Kostjale teatati nõude loovutamisest kirjalikult. Nõude loovutamise leping on kehtiv.
3.septembri 2013. a volikirjaga volitati RV esindajana loovutuslepingule alla kirjutama A. Gailitit. Volikirjale kirjutasid alla kõik RV juhatuse liikmed (A. Bachmann, A. Raag, G. Fell ja K. Štolf). Samuti on olemas juhatuse 29. juuli 2013. a otsus nõude loovutamise kohta. A. Gailitil oli ka RV osanike nõusolek lepingu sõlmimiseks, sest osaühingul on kolm osanikku: AS TREF (TREF), OÜ Lanidor (Lanidor) ja hageja. TREF-i esindas nõusoleku andmisel juhatuse liige A. Gailit, Lanidori juhatuse liige G. Fell ja hageja esindas iseennast. A. Gailit, G. Fell ja A. Raag olid samal ajal nii RV juhatuse liikmed kui ka osanike esindajad.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Nõude loovutamise leping on tühine, sest selle on sõlminud RV ja hageja kui RV juhatuse liige ja sellise tehingu tegemiseks peab olema osanike nõusolek, kuid osanikud ei ole nõusolekut andnud. Volikiri, millele on alla kirjutanud RV juhatuse liikmed, ei ole osanike nõusolek. Samuti ei ole osanike nõusolekuna käsitatav juhatuse otsus nõude loovutamise lepingu sõlmimise kohta. Osanike otsusele on ette nähtud kindel menetluskord ja seda ei ole järgitud. Väär on ka hageja seisukoht, et kostja peab tõendama, et tehing on tühine. Negatiivset asjaolu ehk osaniku või nõukogu nõustumise puudumist ei saa kostja tõendada. Hageja nõue on põhjendamatu ka seetõttu, et arved, millel nõue põhines, on alusetud.
13.juunil 2014 esitas kostja kohtule taotluse, milles palus teha vaheotsuse ja tuvastada, et vaidlusalune nõude loovutamise leping on tühine, kuna selle sõlmimiseks ei olnud RV osanike nõusolekut.
3.Harju Maakohus tegi 4. septembril 2014 vaheotsuse, millega tuvastas, et nõude loovutamise leping on tühine, ja jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas RV ja hageja vahelise nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks oli osanike nõusolek ja kas leping kehtib või mitte. Äriseadustiku (ÄS) § 181 lg-t 3 tuleb tõlgendada selliselt, et juhatuse liige võib osanike nõusolekuta teha osaühinguga vaid selliseid tehinguid, mis puudutavad osaühingu igapäevast majandustegevust. Nõude loovutamise lepingu sõlmimine ei ole igapäevane majandustegevus, seega on selleks vajalik seaduses sätestatud korras vormistatud osanike nõusolek. Ei ole tõendatud, et RV osanikud oleksid võtnud vastu otsuse kas osanike koosolekul või muul seaduses sätestatud viisil. Osanike otsus peab vastama ÄS § 173 lg-s 3, § 171 lg-s 5 ja § 305 lg-tes 1-6 toodud protokollinõuetele. Volikirja, millega juhatus volitas A. Gailitit sõlmima hagejaga RV nimel nõude loovutamise lepingut, ei saa käsitada osanike nõustumusena. Osanike nõusoleku andmiseks on kindel menetluskord, mille
järgimist ei ole hageja tõendanud. Samuti ei ole tõendatud, et osanikud oleksid tehingu hiljem heaks kiitnud, nagu seda võimaldavad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 111 lg-d 1 ja 2. Kuna osanike nõusolekut ei olnud, siis on nõude loovutamise leping tühine ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tuvastada vaidlusaluse nõude loovutamise lepingu kehtivuse ja kohustada maakohut asja menetlust jätkama või alternatiivselt saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
5.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 26. jaanuari 2015. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus materiaalõigust õigesti, kui leidis, et nõude loovutamise leping on tulenevalt ÄS § 181 lg-st 3 tühine. Osaühingu ja juhatuse liikme vahelise lepingu tühisusele saab lisaks lepingu pooltele tugineda ka isik, kelle vastu tühise lepingu alusel loovutatud nõue esitatakse. Hageja pidi maakohtus tõendama, et nõue kuulub talle, ja lisaks nõude loovutamise lepingu esitamisele tõendama ka seda, et tehingu tegemiseks oli osanike nõusolek. Maakohus jagas tõendamiskoormuse õigesti, leides, et tühisust välistavatele asjaoludele pidi tuginema hageja. Kuna kumbki pool ei ole tühisust välistavatele asjaoludele tuginenud enne kui apellatsioonkaebuses, siis ei pidanud maakohus nende asjaoludega tegelema ega omal algatusel nende olemasolu või puudumist selgitama. Kuigi hageja väitis apellatsioonimenetluses, et maakohtu otsus oli talle üllatuslik, sest maakohus ei selgitanud hagejale, et loovutuslepingu tühisust välistavad asjaolud peab kohtu ette tooma ning tõendama tema, ei saa see väide tingida maakohtu otsuse tühistamist. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks oli osanike nõusolek. See nõusolek oleks saanud olla väljendatud vaid osanike otsusena, mida aga ei ole kohtule esitatud. Juhatuse liikmete allkirjadega volikiri, millega volitati tehingut tegema ühte juhatuse liiget, ja juhatuse koosoleku protokoll, millega nõustuti nõude loovutamisega, ei tõenda osanike nõusolekut. Need dokumendid on koostatud muul eesmärgil. Volikiri ei ole pealkirjastatud osanike otsusena ja selles ei mainita kordagi, et tegemist oleks osanike otsusega. Volikirja allkirjastasid neli füüsilist isikut. RV osanike hulgas on ka kaks juriidilist isikut, kes ei ole oma tahet avaldanud. Samuti ei saa osanike nõusolekuks pidada juhatuse otsust. Iseenesest saaks osanike nõusolek olla väljendatud ka hilisema heakskiiduna, kuid ka see saaks olla vormistatud vaid osanike otsusena. Muul viisil ei saa osanikud tehinguid heaks kiita.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja menetlemiseks Harju Maakohtule või Tallinna Ringkonnakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et osanikud said nõude loovutusega nõustuda vaid otsuse vormis. ÄS § 181 lg 3 järgi ei pea osanike nõusolek olema tingimata vormistatud otsusena, vaid võib olla antud ka muu tahteavaldusena. Juhatuse 29. juuli 2013. a koosoleku protokollist nähtuvalt otsustati nõustuda nõude loovutusega. Protokollile on alla kirjutanud A. Bachmann, A. Gailit, G. Fell ja kostja. A. Gailit on ühtlasi RV osaniku TREF-i seaduslik esindaja, G. Fell on osaniku Lanidori seaduslik esindaja ning ka kostja on RV osanik. Seega osalesid otsuse vastuvõtmisel ja avaldasid tahet kõik osanikud või nende esindajad. Tähendust ei ole sellel, et kõnealune dokument on pealkirjastatud juhatuse koosoleku protokollina. Lisaks sisaldub osanike kaudne tahteavaldus ka 3. septembri 2013. a volikirjas, millega samad isikud volitasid ühte juhatuse liiget vaidlusalust lepingut sõlmima. Maakohus leidis ekslikult, et hageja pidi tõendama, et ei esine asjaolusid, millest tulenevalt võiks osanike otsus olla tühine. Hageja tugines maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses sellele, et maakohus ei selgitanud pooltele, kellel on kohustus tõendada, et nõude loovutamise leping kehtib. Maakohus rikkus TsMS § 392 lg-t 2 ja ringkonnakohus ei kõrvaldanud seda rikkumist. Kuna kostja tugines tehingu tühisusele, soovis hageja apellatsioonimenetluses esitada lisatõenditena kõigi osanike kirjalikud kinnitused, millest nähtus, et nad olid nõude loovutamisega nõus. Ringkonnakohus ei võtnud neid tõendeid vastu, kuigi oleks pidanud võtma.
8.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu ja maakohtu otsused tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 4 ning § 692 lg 1 p 1 ja lg 5 teise lause alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.
10.Kostja palus maakohtul teha vaheotsuse, millega tuvastada, kas RV ja hageja vahel 5. septembril 2013 sõlmitud nõude loovutamise leping kehtib. Maakohus tegi kostja taotluse kohta vaheotsuse lõppotsusena, millega jättis hagi rahuldamata, leides, et nõude loovutamise leping on tühine, kuna selle sõlmimiseks ei olnud osanike nõusolekut. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Kassatsiooniastmes vaieldakse selle üle, kas RV osanikud olid andnud nõusoleku RV ja hageja kui RV juhatuse liikme vahelise nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks.
11.Esmalt märgib kolleegium, et õige on ringkonnakohtu seisukoht, et osaühingu ja tema juhatuse liikme vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu tühisuse vastuväite võib esitada ka võlgnik ehk isik, kelle vastu olev nõue loovutati. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et VÕS § 170 esimese lause eesmärk ei ole välistada võlgniku vastuväidet selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv, ja seega võib võlgnik VÕS § 171 lg 1 alusel esitada ka need vastuväited, mis tulenevad nõude loovutamisest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05, p 17).
12.Õige on ka maakohtu järeldus, et nõude loovutamise lepingu sõlmimine osaühingu ja tema juhatuse liikme vahel ei ole igapäevane majandustegevus ÄS § 181 lg 3 teise lause mõttes. Seega on selleks vajalik osanike nõusolek ÄS § 181 lg 3 esimese lause järgi. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole osanikud nõude loovutusega nõustunud, kuna kohtule ei ole esitatud vastava sisuga osanike otsust. Maakohus leidis, et volikiri, millega RV juhatuse liikmed on volitanud A. Gailitit sõlmima hagejaga nõude loovutamise lepingut, ega ka RV juhatuse otsus, millele on alla kirjutanud kõik RV juhatuse liikmed, ei saa olla käsitatav osanike nõustumusena tehingu tegemisega isegi siis, kui neis dokumentides on väljendatud kõigi RV osanike või nende esindajate tahe. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, märkides, et osanike nõusolek vaidlusaluse tehingu tegemiseks oleks saanud olla väljendatud vaid osanike otsusena. Kolleegium sellega ei nõustu.
13.ÄS § 181 lg 3 esimene lause sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Riigikohus on oma varasemas praktikas leidnud, et osanikud väljendavad oma tahet eelkõige osanike otsuse kaudu, mis on mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause mõttes (vt nt Riigikohtu 20. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13, p 21; 1. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1157-10, p 12; 25. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10). Samuti on Riigikohus leidnud, et kuna osanike otsuste vastuvõtmiseks on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177), siis on näiteks juhatuse liikme ametiaja pikenemiseks lisaks (endise) juhatuse liikme jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu osanike otsus, millega kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 34). Osanikud võivad võtta otsuseid vastu kolmel viisil: osanike koosolekul (ÄS § 170-1721), koosolekut kokku kutsumata, korraldades hääletamise kirja teel (ÄS § 173 lg-d 1-4) või erandina ka kirjaliku ühehäälse otsusena muid formaalsusi järgimata (ÄS § 173 lg-d 6 ja 7). Kolleegium on aga seisukohal, et erinevalt nt juhatuse liikme valimise otsustamisest ei näe ÄS § 181 lg 3 ette, et osanike nõusolek juhatuse liikmega tehingu tegemiseks peaks olema tingimata väljendatud osanike otsusena. See tähendab, et osanikud võivad sellise tehingu tegemiseks nõusoleku anda osanike otsusega, mis on tehtud ükskõik millisel eespool nimetatud viisil, kuid see nõusolek võib olla väljendatud ka eraldi antud kirjalike tahteavaldustena.
14.Osanike nõusolek võib olla antud nii enne tehingu tegemist kui ka hiljem heakskiiduna TsÜS § 111 lg 1 teise lause mõttes. TsÜS § 111 lg 1 sätestab, et kui tehingu kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust, võib kolmas isik nõusoleku andmise või sellest keeldumise avaldada tehingu teinud isikule, mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele. Nõusolek võib olla tehingu tegemisele eelnev või antud tagantjärele (heakskiit). TsÜS § 113 järgi kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti.
15.Eelnevast tulenevalt tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus uuesti hindama, kas RV osanikud või nende esindajad on väljendanud nõutavas vormis nõusolekut nt RV juhatuse 29. juuli 2013. a otsuses, A. Gailitile nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks 3. septembril 2013 antud volikirjas või muus dokumendis.
16.Kolleegium märgib täiendavalt, et kui osaühingu osanikuks on juriidiline isik, siis tuleb osaniku nõusoleku tuvastamisel lähtuda selle juriidilise isiku esindamise üldistest reeglitest. Maakohtu tuvastatud asjaolude kohaselt oli RV-l vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal kolm osanikku - üks aktsiaselts, üks osaühing ja üks füüsiline isik. Aktsiaseltsi kui osaniku tahet väljendab juhatus ja ÄS § 307 lg 1 järgi võib aktsiaseltsi kõigi tehingute tegemisel (sh osaniku nimel hääle andmisel või muu tahteavalduse tegemisel) esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada aktsiaseltsi ühiselt, arvestades ka seda, et kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult juhul, kui see on kantud äriregistrisse. Sama sätestab ÄS § 181 lg 1 ka osaühingu kohta, millest järeldub, et ka osaühingust osaniku tahet väljendab juhatus oma liikmete kaudu, arvestades äriregistri vahendusel kolmandate isikute suhtes kehtivaid esinduspiiranguid. Seega tuleb asja uuel läbivaatamisel lisaks kirjalike tahteavalduste olemasolu tuvastamisele hinnata, kas isikutel, kes tahet avaldasid, oli juriidilistest isikutest osanike esindamise õigus. Kui asja uuel läbivaatamisel selgub, et RV osanikeks olnud või osanikke esindama õigustatud isikud on avaldanud kirjalikku nõusolekut nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks, siis saab maakohus TsMS § 449 lg 2 teise lause järgi nõude põhjendatust vaheotsusega tunnustada ja jätkata menetlust nõude suuruse üle ning teha selle kohta otsuse. Samas on vaheotsuse tegemine TsMS § 449 lg 1 kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus, ja lugedes nõude põhjendatuks, on menetlusökonoomiliselt põhjendatud asi lahendada ja teha lõppotsus. Vaheotsuse eesmärk on menetlust lihtsustada ja kiirendada, mitte aga komplitseerida.
17.Lisaks märgib kolleegium, et kui hageja oli ühtlasi nii RV juhatuse liige kui ka osanik, ei ole hageja enda antud tahteavaldusel loovutusega nõustumise kohta õiguslikku tähendust, sest osanik ei saa hääletada (tahet avaldada), kui otsustatakse temaga tehingu tegemist. Nimelt ei või osanik ÄS § 177 lg 1 järgi muu hulgas hääletada, kui otsustatakse tema ja osaühingu vahel tehingu tegemist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. Sel juhul on osanike nõusoleku olemasolu hindamisel tähendus vaid TREF-i ja Lanidori tahteavaldustel.
18.Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, et kohtud pöörasid tõendamiskoormuse ekslikult hageja kahjuks ümber, märgib kolleegium, et hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks oli tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 muu hulgas tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega. Loovutustehingu tühisuse vastuväite esitas kostja oma vastuses ja hageja ei pidanud enne sellest vastuväitest teadasaamist tõendama, et loovutustehing kehtib. Kui kostja oli tehingu tühisuse vastuväite esitanud, väitis hageja omakorda, et tehing siiski kehtib, sest osanikud olid
loovutusega nõus, ning esitas muude tõendite hulgas ka volikirja ja juhatuse koosoleku protokolli. Seega on ekslik ringkonnakohtu väide, et hageja ei tuginenud tühisust välistavatele asjaoludele enne kui apellatsioonkaebuses. Alles apellatsioonimenetluses esitas ta küll lisatõenditena osanike heakskiidud loovutuslepingule, kuid vastuväited tühisusele ja muud tõendid esitas ta juba eelmenetluses. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et hageja pidi juba hagi esitamisel tõendama, et ei esine asjaolusid, millest tulenevalt võiks osanike otsus olla tühine.
19.Menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja uuel läbivaatamisel. Menetluskulude rahaline suurus määratakse madalama astme kohtus kindlaks TsMS § 174 lg-tes 4 ja 6 sätestatu kohaselt.
20.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Villu Kõve, Henn Jõks, Ants Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.