Eesistuja Villu Kõve, liikmed Malle Seppik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Juri Andrejevi hagi Victor Strelkovi vastu au teotavate andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju eest 80 000 euro suuruse hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 22. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-15968
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Juri Andrejevi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Juri Andrejev, esindaja vandeadvokaat Vladimir Rogulski Kostja Victor Strelkov
Asja läbivaatamise kuupäev
1. detsember 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-15968 osas, millega kohus jättis Viru Maakohtu 18. detsembri 2013. a määruse muutmata (hageja nõuete 1, 2 ja 5 osas). Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
2.Tühistada Viru Maakohtu 18. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-15968 osas, millega maakohus lõpetas asjas menetluse Juri Andrejevi nõuete 1, 2 ja 5, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Saata asi selles osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Ringkonnakohtu määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: „Tühistada Viru Maakohtu 18. detsembri 2013. a menetluse lõpetamise määrus tsiviilasjas nr 2-12-15968 ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks."
4.Määruskaebus rahuldada.
5.Tagastada Mihhail Kuzminile (konto nr EE422200221018255956) Juri Andrejevi määruskaebuselt 24. juulil 2014 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Juri Andrejev (hageja) esitas 23. aprillil 2012 Viru Maakohtule hagi Victor Strelkovi (kostja) vastu au teotavate andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise saamiseks.
27.septembri 2012. a täpsustatud hagiavalduse kohaselt palus hageja järgmist: 1) Lükata ümber raamatu „Hungerburgi kuldne ring" autori V. Strelkovi (kostja) poolt 2006. a esimeses väljaandes hageja suhtes esitatud valeandmed, laimuandmed, mis olid avaldatud leheküljel 183, ja nimelt: „Ütleme kibedusega, et Juri Andrejev, nagu ka paljud esimese laine demokraadid, ei kannatanud välja võimukatseid ja isikliku rikastumise ahvatlusi. 1991. a detsembris kaotas ta oma ametiposti avastatud finantsrikkumiste, firma-rentnike ja firma-ettevõtjatega läbiviidud mahhinatsioonide ja autoritaarsete juhtimismeetodite tõttu. Tema vastu hääletasid peaaegu ühehäälselt kõik need inimesed, kes 1990. aastal usaldasid temale asula saatuse." 2) Lükata ümber raamatu „Hungerburgi kuldne ring" autori V. Strelkovi (kostja) poolt 2007. a teises väljaandes hageja kohta esitatud valeandmed, mis olid avaldatud leheküljel 183, ja nimelt: „Ütleme kibedusega, et Juri Andrejev, nagu ka paljud esimese laine demokraadid, ei kannatanud välja võimukatseid. 1991. a detsembris kaotas ta oma ametiposti avastatud finantsrikkumiste, firmarentnike ja firma-ettevõtjatega läbiviidud mahhinatsioonide ja autoritaarsete juhtimismeetodite tõttu. Tema vastu hääletasid peaaegu ühehäälselt kõik need inimesed, kes 1990. aastal usaldasid temale asula saatuse." 3) Kohustada kostjat, raamatu autorit V. Strelkovi viivitamatult kõrvaldama müügist ja Eesti raamatukogudest raamatu „Hungerburgi kuldne ring" 2006. ja 2007. a esimese ja teise väljaande kogu tiraaži (300 eksemplari igat väljaannet). 4) Kohustada kostjat V. Strelkovi maksma kõik Eesti keskajalehtede, televisiooni ja raadio arved tema laimupublikatsioonide ümberlükkamise eest, mis olid avaldatud hageja kohta raamatu „Hungerburgi kuldne ring" esimeses ja teises väljaandes. 5) Välja nõuda kostjalt V. Strelkovilt kompensatsioon hagejale tekitatud moraalse kahju eest üldsummas 80 000 eurot ja kõik asjaga seotud kohtukulud.
2.Kostja vaidles hagile vastu, viidates, et asjas tuleb menetlus lõpetada, kuna sama asi oli menetluses Sankt-Peterburi linna Petrogradi rajooni kohtus (otsus jõustus 9. novembril 2009).
3.Viru Maakohus lõpetas 18. detsembri 2013. a määrusega menetluse välisriigi kohtulahendi nr 22355/09 esitamise tõttu, jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis temalt kostja kasuks välja menetluskulu 691 eurot 20 senti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 78 lg 4 sätestab, et kohus teeb menetluse lõpetamise määruse, kui talle esitatakse välisriigi kohtu lahend, mis kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele. Kostja on kohtule esitanud Vene Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna Petrogradi rajooni kohtu
21.oktoobri 2009. a (jõustunud 9. novembril 2009) otsuse (edaspidi ka VF kohtuotsus), kust nähtub, et hageja on pöördunud 2009 kohtusse kostjate kirjastaja ZAO „Sotis" ja V. Strelkovi vastu selleks, et ümber lükata raamatu „Hungerburgi kuldne ring" lk-l 183 avaldatud andmed, mis rikuvad Juri Andrejevi au ja väärikust. Kohtuotsusest nähtub, et hageja palus kostjatel täielikult ümber lükata raamatu leheküljel 183 sisalduvad vale- ja laimuandmed kostjate poolt kirjade avaldamisega, milles nad tunnistavad laimu avaldamist. Samuti nõudis hageja laimu avaldamise eest moraalse kahju hüvitist ZAO-lt „Sotis" 1 000 000 rubla ja V. Strelkovilt 500 000 rubla. Kohus rahuldas J. Andrejevi
haginõuded osaliselt, kohustas ZAO-d „Sotis" ja V. Strelkovi ümber lükkama J. Andrejevit laimavad andmed, mis sisaldavad toimetuse ZAO „Sotis" avaldatud V. Strelkovi raamatu „Hungerburgi kuldne ring" lk-l 183 olevat teksti. Välja mõisteti Juri Andrejevi kasuks moraalse kahju hüvitis ZAO-lt „Sotis" 1000 rubla ja V. Strelkovilt 2000 rubla. Muud nõuded jäid rahuldamata. Otsust ei vaidlustatud. Viidates TsMS § 428 lg 1 p-le 2, leidis maakohus, et asjas on tegemist samade poolte vaidlusega samal alusel sama hagieseme üle, mille kohta on 9. novembril 2009 jõustunud VF kohtuotsus. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades art 50 kohaselt tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi põhjustatud kahju hüvitamise osas, mistõttu kuulub ka VF Sankt-Peterburi linna Petrogradi rajooni kohtu 21. oktoobri 2009. a otsus Eesti Vabariigis tunnustamisele. Eeltoodud põhjendustel tuleb menetlus tsiviilasjas lõpetada.
4.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes määruse tühistada ning jätkata tsiviilasja menetlemist.
5.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
6.Viru Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tartu Ringkonnakohus jättis 22. mai 2014. a määrusega maakohtu määruse muutmata osas, millega kohus lõpetas tsiviilasja menetluse hageja nõuete 1, 2 ja 5 osas. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse osas, millega kohus lõpetas tsiviilasja menetluse hageja nõuete 3 ja 4 osas, ning saatis tsiviilasja hageja nõuete 3 ja 4 osas sisuliseks läbivaatamiseks maakohtule. Sankt-Peterburi Petrogradi rajooni kohus rahuldas 21. oktoobri 2009. a otsusega asjas nr 2-2355/09 Juri Andrejevi hagi osaliselt ja kohustas ZAO-d „Sotis" ning V. Strelkovi lükkama Juri Andrejevi kohta ümber andmed, mille toimetus „Sotis" avaldas V. Strelkovi raamatu „Hungerburgi kuldne ring" leheküljel 183: „1991. a detsembris jäi ta ilma oma tööpostist väljatulnud finantsrikkumiste, mahhinatsioonide pärast firmade rentijatega ja teostajatega ning autoritaarsete juhtimismeetodite tõttu. Tema vastu hääletasid peaaegu ühehäälselt samad inimesed, kes 1990. a usaldasid tema kätte alevi saatuse", kohustades kirjutama kirjad, milles tunnistatakse laimu avaldamise fakti. Seega rahuldati VF kohtuotsusega hageja nõuded lükata ümber teose „Hungerburgi kuldne ring" leheküljel 183 avaldatud laimavad andmed hageja kohta (nõuded 1 ja 2) ning moraalse kahju hüvitamise nõue V. Strelkovi vastu (nõue 5). Maakohus on õigesti leidnud, et hageja hagiavalduse nõuete 1, 2 ja 5 osas on olemas jõustunud kohtulahend samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Määruskaebuse esitaja väide, et tegemist ei ole sama hagiesemega, sest praegusel juhul soovib hageja lükata ümber laimu teose 2006. a I väljaandes ja 2007. a II väljaandes, ei ole põhjendatud. Hageja on nii Sankt-Peterburi Petrogradi rajooni kohtule esitatud tsiviilhagis kui ka praeguses hagis tuginenud
laiemas mõttes samale juhtumile – kostja on avaldanud teose „Hungerburgi kuldne ring" leheküljel 183 hageja kohta laimu; hageja soovib laimu ümberlükkamist ja moraalse kahju hüvitamist. VF kohtuotsusega kohustati kostjaid lükkama ümber teose leheküljel 183 avaldatud andmed hageja kohta kirjade saatmisega. Otsusest ei nähtu, et kostjat oleks kohustatud lükkama ümber andmed teose kindla aasta ja/või väljaande osas ning praeguses tsiviilasjas esitatud nõuded 1 ja 2 on viidatud otsusega rahuldatud. Sama otsusega on rahuldatud ka hageja nõue mõista V. Strelkovilt välja moraalse kahju hüvitis. Asjaolul, et Sankt-Peterburi Petrogradi rajooni kohtus oli kaks kostjat, V. Strelkov ja toimetus ZAO „Sotis", ei ole tähtsust. V. Strelkovi vastu esitatud nõuded on juba läbi vaadatud välisriigi kohtus. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu seisukohaga selle kohta, et tsiviilasja menetlus tuleb TsMS § 78 lg 4 ja § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada hageja nõuete 3 ja 4 osas. Sankt-Peterburi Petrogradi rajooni kohtus ei tehtud hageja nõuete 3 ja 4 osas samade poolte vahel sisulist otsust, mis annaks aluse kohaldada TsMS § 428 lg 1 p 2. Sellest otsusest ei nähtu, et hageja oleks palunud kohustada V. Strelkovi kõrvaldama viivitamatult müügist ja raamatukogudest raamatu „Hungerburgi kuldne ring" väljaannete kogu tiraaži (nõue 3) ja kohustada teda tasuma kõik laimavate andmete ajalehtedes, televisioonis ja raadios ümberlükkamise kulud (nõue 4). Hageja nõuete 3 ja 4 osas ei ole poolte vahel jõustunud kohtulahendit. Asi tuleb saata selles osas maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja ringkonnakohtu määruse osas, millega määruskaebus jäeti rahuldamata, ning saata asja maakohtule menetlemiseks. Hageja on oma hagiavalduse Eestis esitanud raamatu I väljaande (2006. a) kohta, mille ta avastas Eesti raamatukogudes, jaekaubanduses, sanatooriumides ja kämpingutes. Venemaal oli hagiavaldus esitatud raamatu II väljaande (2007. a) ning selle kohta, et hageja kohta valed andmed olid avaldatud Venemaal. Hageja ei olnud kuni käesolevas menetluses hagiavalduse esitamiseni 2006. a raamatu olemasolust teadlik. Tegemist ei ole seega sama sisuga hagiga samade poolte vahel. Venemaal esitatud hagiavalduses oli palutud ümber lükata andmed 1992. a kohta, maakohtule esitatud hagiavalduses aga ka andmed 1991. a kohta. Kohtud on määruse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (TsMS § 78 lg 4). Eestis on ebaõiged andmed avaldatud 2006. a väljaandes ning need erinevad Venemaal 2007. a väljaandes avaldatud ebaõigetest andmetest.
9.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2, § 695 ja § 701 lg 3 alusel rahuldada ning ringkonnakohtu määrus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata. Tühistada tuleb ka maakohtu määrus osas, millega maakohus lõpetas asja menetluse hageja nõuete 1, 2 ja 5 osas, ning asi tuleb saata
maakohtule ka nende nõuete menetlemiseks. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Et ringkonnakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohtu määrus tühistati ja asi saadeti maakohtule uueks läbivaatamiseks, on määrus selles osas jõustunud. Kokkuvõttes on maakohtu 18. detsembri 2013. a määrus tühistatud täielikult.
11.Kolleegium leiab, et kohtute määrused hageja nõuete 1, 2 ja 5 menetlemise lõpetamise osas TsMS § 78 lg 4 ja § 428 lg 1 p 2 järgi ei ole põhjendatud. TsMS § 78 lg 4 esimese lause kohaselt teeb kohus menetluse lõpetamise määruse, kui talle esitatakse välisriigi kohtu lahend, mis kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele. TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
12.VF kohtuotsusest (II kd, tl 94–101) nähtuvalt on kohus kohustanud kostjat ja kirjastust ZAO „Sotis" ümber lükkama kirjade kirjutamise teel kirjastuse „Sotis" avaldatud V. Strelkovi raamatus „Золотое кольцо Гунгербурга" sisalduvad hagejat laimavad andmed – selle raamatu tekst leheküljel 183: „1992. a detsembris jäi Andrejev oma ametist ilma väljaselgitatud finantsrikkumiste eest firmade-rentnikega ning firmade-töövõtjatega ning autoritaarsete juhtimismeetodite tõttu. Tema vastu hääletasid peaaegu ühehäälselt need samad inimesed, kes 1990. a usaldasid tema kätte alevi saatuse." Sama kohtuotsusega on kostjalt hageja kasuks mõistetud välja moraalse kahju hüvitis 2000 rubla. Täpsustatud hagiavalduses palub hageja nõude 1 järgi lükata ümber raamatu „Hungerburgi kuldne ring" autori V. Strelkovi (kostja) poolt 2006. a esimeses väljaandes hageja kohta esitatud valeandmed, laimuandmed, mis olid avaldatud leheküljel 183, ja nimelt: „Ütleme kibedusega, et Juri Andrejev, nagu ka paljud esimese laine demokraadid, ei kannatanud välja võimukatseid ja isikliku rikastumise ahvatlusi. 1991. a detsembris kaotas ta oma ametiposti avastatud finantsrikkumiste, firma-rentnike ja firma-ettevõtjatega läbiviidud mahhinatsioonide ja autoritaarsete juhtimismeetodite tõttu. Tema vastu hääletasid peaaegu ühehäälselt kõik need inimesed, kes 1990. aastal usaldasid temale asula saatuse." Nõude 2 järgi palus hageja lükata ümber raamatu „Hungerburgi kuldne ring" autori V. Strelkovi (kostja) poolt 2007. aasta teises väljaandes hageja kohta esitatud valeandmed, mis olid avaldatud leheküljel 183, ja nimelt: „Ütleme kibedusega, et Juri Andrejev, nagu ka paljud esimese laine demokraadid, ei kannatanud välja võimukatseid. 1991. a (tegel. 1992. a) detsembris kaotas ta oma ametiposti avastatud finantsrikkumiste, firma-rentnike ja firma-ettevõtjatega läbiviidud mahhinatsioonide ja autoritaarsete juhtimismeetodite tõttu. Tema vastu hääletasid peaaegu ühehäälselt kõik need inimesed, kes 1990. aastal usaldasid temale asula saatuse." Nagu nähtub eeltoodud nõuetest ja VF kohtuotsusest, on hageja Eesti kohtus palunud ümber lükata ka järgmised raamatus sisalduvad laused: „Ütleme kibedusega, et Juri Andrejev, nagu ka paljud esimese laine demokraadid, ei kannatanud välja võimukatseid ja isikliku rikastumise ahvatlusi." (2006. a väljaandes) ja „Ütleme kibedusega, et Juri Andrejev, nagu ka paljud esimese laine demokraadid, ei kannatanud välja võimukatseid" (2007. a väljaandes). Nende lausete ümberlükkamist ei ole hageja
VF kohtuotsuse kohaselt taotlenud. Seega vähemasti nende lausete osas ei ole VF-s tehtud otsuse järgi nõuet lahendatud, mistõttu TsMS § 78 lg 4 ja § 428 lg 1 p 2 ei andnud alust selles osas menetlust lõpetada.
13.Samuti ei ole kohtud arvestanud seda, et hageja taotleb hagis nüüd lisaks raamatu 2007. a väljaandes avaldatule ka 2006. a väljaandes avaldatu ümberlükkamist. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et VF kohtuotsusest ei tulene, et sellega oleks kohustatud kostjat ümber lükkama andmeid teose kindla aasta ja/või väljaande osas. Samas nähtub tsiviilasja materjalide juurde esitatud 2006. ja 2007. a väljaannete lk-l 183 avaldatust, et kummaski väljaandes sisaldub mõnevõrra erinev tekst, mille ümberlükkamist hageja taotleb. Sellele, et VF-s tehtud kohtuotsuses on käsitletud 2007. a väljaannet, võib viidata asjaolu, et kohus on kohustanud kostjat ja kirjastust „Sotis" ümber lükkama järgmised raamatu lk-l 183 sisalduvad andmed: „1992. a detsembris jäi Andrejev [---]". 1992. a detsembrile on viidatud 2007. a väljaandes. 2006. a väljaandes on viidatud samas kohas 1991. a detsembrile. Kohtumäärustest ei nähtu, et kohtud oleksid seda erinevust käsitlenud hinnangu andmisel sellele, kas tegemist on sama hagiesemega. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arvestada ka seda, et hageja on esitanud nõude kahes erinevas väljaandes sisalduvate andmete ümberlükkamiseks.
14.Kolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 tuleb kohtul anda hagejale võimalus oma nõudeid 1 ja 2 täpsustada. Paludes raamatutes kajastuvad ebaõiged andmed ümber lükata, ei ole hageja märkinud andmete ümberlükkamise viisi, mida võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 alusel nõude esitamine eeldab, sest teisiti ei oleks otsus täidetav. Tulenevalt Riigikohtu 13. aprillil 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07 tehtud lahendi p-st 29 saab üldjuhul ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees. Samas võib nõuda andmete ümberlükkamist erandjuhtudel ka teisel viisil või teises kohas, näiteks siis, kui meediaväljaannet, kus ebaõigeid andmeid avaldati, ümberlükkamise ajaks enam ei ole. TsMS § 445 lg 5 võimaldab kohtul isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise tuvastamise korral hageja taotlusel otsuses ette näha, et kohtuotsuses sisalduvad andmed tuleb kostja kulul kohtu määratud viisil avalikult teatavaks teha või kohtuotsus osaliselt või täielikult avaldada. Nõudes 4 on hageja küll palunud kohustada kostjat V. Strelkovi maksma kõik Eesti keskajalehtede, televisiooni ja raadio arved tema laimupublikatsioonide ümberlükkamise eest, mis olid avaldatud hageja kohta raamatute „Hungerburgi kuldne ring" esimeses ja teises väljaandes, ning 27. septembril 2012 esitatud täpsustustes on ta viidanud sellele, et hagejal endal on õigus tellida kostja poolt avaldatud laimu ümberlükkamist Eesti keskajalehtedes, televisioonis ja raadios kostja vahendite arvel (I kd, tl 88). Siiski ei nähtu hagiavaldusest selgelt andmete ümberlükkamise taotletavat viisi. Nõudes 3 palub hageja kohustada kostjat viivitamatult kõrvaldama müügist ja Eesti raamatukogudest raamatu „Hungerburgi kuldne ring" 2006. ja 2007. a esimese ja teise väljaande kogu tiraaži (300 eksemplari igat väljaannet), selle nõude seos andmete
ümberlükkamise nõuetega jääb siiski samuti ebaselgeks. Kohus peab seega asja uuel läbivaatamisel võimaldama hagejal oma nõudeid täpsustada, sh selgitada, kas nõuded 3 ja 4 on seotud nõuetega 1 ja 2 ning mil viisil hageja ebaõigete andmete ümberlükkamist taotleb.
15.Kolleegium juhib tähelepanu veel sellele, et kohtud ei ole praegusel juhul asja menetluse lõpetamisel TsMS § 78 lg 4 ja § 428 lg 1 p 2 järgi hinnanud seda, kas VF kohtuotsus on Eestis üldse täidetav. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades art 50 kohaselt tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi põhjustatud kahju hüvitamise osas. Lepingupoolte territooriumil tunnustatakse ka erimenetluseta eestkoste-, hooldus- ja perekonnaseisuorganite ning muude asutuste otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades, mis ei vaja oma iseloomu poolest täitmist. Õigusabi lepingu art 54 kohaselt reguleeritakse täitmise korda selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus täita. VF kohtuotsuse kohaselt kohustati kirjastust „Sotis" ja kostjat laimavaid andmeid ümber lükkama kirju kirjutama kohustamise teel, samas ei nähtu otsusest, kuhu või kellele nimetatud kirjad saata tuleb. Seega ei nähtu VF otsusest selget ebaõigete andmete ümberlükkamise viisi, mis on VÕS § 1047 lg 4 alusel tehtud otsuse täidetavuse eelduseks.
16.Kolleegium leiab, et ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas (nõue 5) ei ole selge, kas see nõue on juba lahendatud VF kohtuotsusega. Nii on VF kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud moraalse kahju hüvitis 2000 rubla, eespool märgitust nähtub aga, et hüvitist välja mõistes ei hinnanud VF kohus 2007. a väljaandes sisalduvat lauset: „Ütleme kibedusega, et Juri Andrejev, nagu ka paljud esimese laine demokraadid, ei kannatanud välja võimukatseid." Samuti ei ole hinnatud 2006. a väljaandes sisalduvat lauset: „Ütleme kibedusega, et Juri Andrejev, nagu ka paljud esimese laine demokraadid, ei kannatanud välja võimukatseid ja isikliku rikastumise ahvatlusi." Lisaks ei ole selge, kas VF kohus on kahjuhüvitist välja mõistes pidanud silmas teisi selles väljaandes sisalduvaid lauseid, mille ümberlükkamist hageja Eestis esitatud hagiga taotleb. Seega tuleb ka hageja viienda nõude osas saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hagejale selgitada, et tal tuleb kohtule esitada põhjendused, millest nähtuks see, millistele asjaoludele hageja VF kohtus mittevaralise kahju hüvitamist nõudes tugines.
17.TsMS § 78 lg 4 ja § 428 lg 1 p 2 järgi saab tsiviilasja menetluse lõpetada üksnes juhul, kui kohus esitatud nõuete, põhjenduste ja tõendite alusel tuvastab, et samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend. Olukorras, kus hageja esitatud nõuded, nende aluseks olevad asjaolud, nende seos jõustunud kohtulahendiga ja selle täidetavus Eestis ei ole selged, ei saa tsiviilasja menetlust sel alusel lõpetada. TsMS § 392 lg 1 p 1 kohaselt on kohtul kohustus selgitada eelmenetluses muuhulgas eelkõige välja ka hageja nõuded. Kui kohtul ei ole võimalik vajaliku kindlusega tuvastada, kas praeguses asjas on kohtusse pöördutud vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, mille kohta on olemas välisriigi kohtu jõustunud otsus, ei ole täidetud TsMS § 78 lg 4 ja § 428 lg 1 p-s 2 sätestatud asja menetluse lõpetamise eeldused.
18.Kuna asjas tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata (st osas, millega hageja nõuete 1, 2 ja 5 osas menetlus lõpetati), ning maakohtu määrus tuleb seega ringkonnakohtus tühistamata osas tühistada ja nõuded 1, 2 ja 5 tuleb saata maakohtule läbivaatamiseks, tühistab kolleegium ka maakohtu määrusega määratud menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise. Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada alama astme kohtus.
19.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Villu Kõve, Malle Seppik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.