X hagi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks, alternatiivselt ebaõigete andmete avaldamise keelamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.06.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
10 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets ja advokaat Simo Soolo Kostja MTÜ Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (registrikood 80040344), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oliver Nääs
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 06.04.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.06.2021 otsus osaliselt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Rahuldada hagi osaliselt ning jagada menetluskulud vastavalt ringkonnakohtu otsuses toodud resolutsiooni terviktekstile. Muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi ja täiendada otsust otsustusega hagi tagamise tühistamise kohta.
2.Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus kohustas Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda avaldama veebiportaalis Uued Uudised teate, et X ei olnud 26.11.2018 avalikul koosolekul joobes, ja keelas Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal sellekohast väidet edaspidi avaldada.
4.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte endi kanda.
5.Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus:
5.1.Hagi rahuldada osaliselt.
5.2.Kohustada käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates seitsme päeva jooksul Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda esitama omal kulul ebaõigete andmete ümberlükkamise avalduse
5.2.1.AS-le Postimees Grupp (avaldamiseks ajalehes Postimees paberkandja väljaandes, uudisteportaalis www.postimees.ee ja Kanal 2 saate uudisteprogrammis) e-postile [email protected];
5.2.2.AS-le Ekspress Meedia (avaldamiseks uudisteportaalis www.delfi.ee) epostile [email protected];
5.2.3.Eesti Rahvusringhäälingule e-postile [email protected] mistahes täiendavate hinnangute, kommentaaride või muu lisamaterjalita järgmiselt: „Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on avaldanud seoses 26.11.2018.a toimunud avaliku koosolekuga X kohta korduvalt ebaõigeid faktiväiteid selle kohta, et X oli 26.11.2018.a toimunud avalikul koosolekul alkoholi või muus joobes. Sellega seoses teatab Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, et X ei olnud 26.11.2018.a toimunud avalikul koosolekul alkoholi ega muus joobes.“
5.3.Kohustada käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates seitsme päeva jooksul Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda esitama omal kulul ebaõigete andmete ümberlükkamise avalduse
5.3.1.AS-le Postimees Grupp (avaldamiseks Kanal 2 saate uudisteprogrammis ja uudisteportaalis www.postimees.ee) e-postile [email protected];
5.3.2.AS-le Ekspress Meedia (avaldamiseks uudisteportaalis www.delfi.ee) epostile [email protected];
5.3.3.Eesti Rahvusringhäälingule e-postile [email protected] mistahes täiendavate hinnangute, kommentaaride või muu lisamaterjalita järgmiselt: „Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on avaldanud seoses 26.11.2018.a toimunud avaliku koosolekuga X kohta korduvalt ebaõigeid faktiväiteid selle kohta, et X tungis kallale korraldajatele ja laamendas. Sellega seoses teatab Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, et X ei tunginud 26.11.2018.a toimunud avalikul koosolekul kallale korraldajatele ega laamendanud.“
5.4.Kohustada käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates seitsme päeva jooksul Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda esitama omal kulul ebaõigete andmete ümberlükkamise avalduse AS-le Postimees Grupp (avaldamiseks Kanal 2 saate uudisteprogrammis ja uudisteportaalis www.postimees.ee) e-postile [email protected] mistahes täiendavate hinnangute, kommentaaride või muu lisamaterjalita järgmiselt: „Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on avaldanud seoses 26.11.2018.a toimunud avaliku koosolekuga X kohta korduvalt ebaõigeid faktiväiteid selle kohta, et X takistas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna sõnavabadust. Sellega seoses teatab Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, et X ei takistanud 26.11.2018.a toimunud avalikul koosolekul Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna sõnavabadust.“
5.5.Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kohustub käesoleva otsuse p 5.2. täitmiseks esitama avalduse X kohta avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ajalehe Postimees paberväljaandes avaldamiseks, kas ajalehe esilehel või vähemalt teisel leheküljel selliselt, et avaldus oleks mustas
2-19-2709 trükis valgel taustal ja hõlmaks terve lehekülje, tekstiga kaetud osa peaks hõlmama vähemalt 50 % lehepinnast.
5.6.Kohustada käesoleva kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt seitsme päeva jooksul Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda avaldama omal kulul ebaõigete andmete ümberlükkamise avaldus veebiportaalis Uued Uudised mistahes täiendavate hinnangute, kommentaaride või muu lisamaterjali ja kommenteerimise võimaluseta järgmiselt: „Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on avaldanud seoses 26.11.2018.a toimunud avaliku koosolekuga X kohta korduvalt ebaõigeid faktiväiteid selle kohta, et X oli 26.11.2018.a toimunud avalikul koosolekul alkoholi või muus joobes. Sellega seoses teatab Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, et X ei olnud 26.11.2018.a toimunud avalikul koosolekul alkoholi ega muus joobes.“
5.7.Keelata Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal alljärgnevate väidete avaldamine: 1) X oli 26.11.2018.a toimunud avalikul koosolekul alkoholi või muus joobes; 2) X tungis 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul kallale korraldajatele ja laamendas; 3) X pani 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul toime varguse; 4) X takistas 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna sõnavabadust.
5.8.Mõista Eesti Konservatiivselt Rahvaerakonnalt X kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 3000 eurot.
5.9.Ülejäänud hageja nõuded jätta rahuldamata.
5.10.Jätta Harju Maakohtu 27.03.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud kehtima.
5.11.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas Harju Maakohtule 20.02.2019 hagiavalduse (terviktekst 12.11.2020, alternatiivne nõue 15.02.2021) Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (kostja ja ka EKRE) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt avaldasid kostja juhatuse liikmed 26.11.2018 kell 10.00–12.00 Tallinnas Lossi plats 1 toimunud kostja korraldatud avalikul koosolekul ja sellele järgnevalt erinevates kohtades ja meediakanalite ning veebiportaalide kaudu hageja kohta
2-19-2709 ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Avaliku koosoleku sisuks oli meeleavaldus ÜRO globaalse ränderaamistikuga liitumise vastu, mida propageeriti kui kostja üritust ja kutsuti inimesi osalema. Koosolekul osales sadu inimesi. Teiste erakondade liikmete seas soovis sõna saada hageja. Hageja sõnavõtu ajal ei taganud kostja koosolekul avalikku korda. Tegemist oli Riigikogu valimiste eelse poliitilise positsioneerimisega, mis oli valdavalt suunatud Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale (SDE) vastandumisele. Kuigi hageja ei ole SDE liige, kandideeris ta Riigikogu valimistel SDE nimekirjas ja sellest tulenevalt asus kostja äärmiselt suure intensiivsusega hageja au teotama ja väärikust alandama. Kostja soovis teadlikult tõmmata endale kõrgendatud avalikkuse tähelepanu hageja väärikuse alandamise abil ning saavutada edu eelseisvatel Riigikogu valimistel. Kostja juhatuse liikmete suhtlus avalikkusega on kostja poliitilise tegevuse väljendusvorm ehk tegemist on kostja majandus- ja kutsetegevusega.
3.Hageja etteheite kohaselt avaldas kostja hageja kohta koosoleku toimumise ajal ja sellele järgnevalt järgmisi ebaõigeid andmeid: • X oli 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul alkoholi või muus joobes (väide 1); • X tungis 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul kallale korraldajatele ja laamendas (väide 2); • X pani 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul toime varguse (väide 3); • X takistas 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul EKRE sõnavabadust (väide 4).
4.Kõik avaldatud faktiväited on valed, hageja ei pannud avalikul koosolekul toime ühtegi õigusrikkumist. Avaldatud hinnangud on hageja au teotavad ja väärikust alandavad, sest nendega jäetakse avalikkusele ühene mulje, et hageja oli avalikul koosolekul joobes, pani toime erinevaid avaliku korra rikkumisi ja hageja suhtes oli õigustatud kehaline väärkohtlemine, s.t tegemist on kogumis ebakohase väärtushinnangu avaldamisega. Hageja väidetavat joovet puudutavad mitmed kostja juhatuse liikmete kontodelt tehtud või jagatud postitused sotsiaalmeedias Facebook ja kostja poolt hallatavas veebiportaalis Uued Uudised avaldatu.
5.Hageja palub 12.11.2020 hagiavalduse terviktekstis ja 15.02.2021 menetlusdokumendis: 1) kohustada kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt teisel tööpäeval kostjat avaldama omal kulul ebaõigete andmete ümberlükkamise avalduse AS-le Postimees Grupp (avaldamiseks ajalehes Postimees paberkandja väljaandes ja uudisteportaalis www.postimees.ee ja Kanal 2 saate uudisteprogrammis) e-postile [email protected]; AS-le Ekspress Meedia (avaldamiseks ajalehes Eesti Päevaleht paberkandja väljaandes ja uudisteportaalis www.delfi.ee) e-postile [email protected]; Eesti Rahvusringhäälingule e-postile [email protected] mistahes täiendavate hinnangute, kommentaaride või muu lisamaterjalita järgmiselt: „Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on avaldanud seoses 26.11.2018 toimunud avaliku koosolekuga X kohta korduvalt ebaõigeid faktiväiteid selle kohta, et X oli 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul alkoholi või muus joobes, tungis kallale korraldajatele ja laamendas, pani toime varguse ja takistas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna sõnavabadust. Sellega seoses teatab Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, et: 1) X ei olnud 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul alkoholi ega muus joobes; 2) X ei tunginud 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul kallale korraldajatele ega laamendanud; 3) X ei ole pannud 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul toime vargust; 4) X ei takistanud 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna sõnavabadust.“ 2) kohustada kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt teisel tööpäeval kostjat avaldama omal kulul ebaõigete andmete ümberlükkamise avaldus veebiportaalis Uued Uudised mistahes täiendavate hinnangute, kommentaaride või muu lisamaterjali ja kommenteerimise võimaluseta
2-19-2709 järgmiselt: „Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on avaldanud seoses 26.11.2018 toimunud avaliku koosolekuga X kohta korduvalt ebaõigeid faktiväiteid selle kohta, et X oli 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul alkoholi või muus joobes, tungis kallale korraldajatele ja laamendas, pani toime varguse ja takistas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna sõnavabadust. Sellega seoses teatab Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, et: 1) X ei olnud 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul alkoholi ega muus joobes; 2) X ei tunginud 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul kallale korraldajatele ega laamendanud; 3) X ei ole pannud 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul toime vargust; 4) X ei takistanud 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna sõnavabadust.“ 3) kohustada kostjat lõpetama või alternatiivselt keelata alljärgnevate väidete avaldamine: X oli 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul alkoholi või muus joobes; X tungis 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul korraldajatele kallale või laamendas; X pani 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul toime varguse; X takistas 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna sõnavabadust. 4) mõista kostjalt välja hageja kasuks tekitatud mittevaraline kahju kohtu õiglasel äranägemisel määratud summas.
6.Arvestades rikkumise ulatust ja intensiivsust, aga ka seda, et hageja ei nõua kostjalt ümberlükkamise avaldust kõikides kanalites, kus kostja on ebaõigeid andmeid esitanud, on hageja hinnangul õiglane, kui kostja avaldus esitatakse paberväljaannete kas esilehel või vähemalt teisel leheküljel selliselt, et avaldus oleks mustas trükis valgel taustal ja hõlmaks terve lehekülje, tekstiga kaetud osa peaks hõlmama vähemalt 50 % lehepinnast.
7.Hageja palub määrata hüvitise suuruse kohtu diskrektsiooniõiguse alusel. Tegemist on pretsedendiga juba üksnes avalduste sedavõrd massilise ja süstemaatilise ulatuse osas, kostja poolt hageja õiguste rikkumist on kajastatud lisaks erinevatele paberväljaannetele ka kõikvõimalikes veebikanalites (sotsiaalmeedias, ajalehtede veebilehtedel, kostja enda veebiportaalis jne), sellel teemal on sõna võtnud tipp-poliitikud (sh EV peaminister, EV President), seda on kajastatud välismeedias. Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
9.Hageja on vääral seisukohal, et kostja vastutab füüsiliste isikute (oma juhatuse liikmete) poolt avaldatu eest. Hageja seisukoht, et kostja juhatuse liikmete suhtlus avalikkusega on kostja poliitilise tegevuse väljendusvorm ehk tegemist on kostja majandus- ja kutsetegevusega, on ebaõige. Kostja ei saa olla vastutav hageja nimetatud füüsiliste isikute tegevuse eest ning vastutada kellegi tegevuse kaudu, kuna tal puudub majandus- või kutsetegevus. Kostja hinnangul piisab sellest järeldusest, et hagi rahuldamata jätta.
10.Kostja kui juriidiline isik ei saa olla antud juhul vastutav deliktilise kahju tekitamise ja füüsiliste isikute poolt avaldatu eest. See, et juriidilise isiku organi liikmed on midagi kellegi kohta väitnud, ei tähenda, et vastavaid väiteid oleks avaldatud juriidilise isiku poolt ja nimel. Iga poliitiku iga faktiväidet või väärtushinnangut (olgu need väärad ja/või ebakohased) ei saa omistada erakonnale.
11.Hageja välja toodud avaldused ei ole tehtud kostja organi (juhatuse) nimel. Isikud, kelle avaldustele hagiavalduses on viidatud, ei täitnud avaldusi tehes tööülesandeid ning juhul, kui
2-19-2709 pidada teise poliitiku kohta väärtushinnangute andmist poliitiliseks tegevuseks, ei saa kostja olla vastutav. Kostjat ei saa mingil juhul lugeda ajalehes Postimees ega Aktuaalses Kaameras avaldatu avaldajaks ning hageja selline nõue ei ole täidetav.
12.Hageja nõude avaldada ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade täitmise tähtaeg on liialt lühike.
13.Hageja välja toodud väidetavalt ebaõiged andmed on käsitatavad väärtushinnangutena ning nende väärtushinnangute andmine oli õiguspärane, kuna nende avaldamine oli põhjendatud. Hageja kohta avaldatu ei ole au teotav hinnang ega ka au teotava tegelikkusele mittevastava asjaolu avaldamine. Antud asjaoludel kaalub avalik huvi ilmselgelt üles hageja isikuõigused. Hageja esitatud tõend joobe puudumise kohta ei ole tõendina usaldusväärne ega asjakohane ning seega ei tõenda see hagejal joobe puudumist. Hageja kui poliitiku suhtes tehtava kriitika osas rakendatakse kõrgendatud talumiskohustust. Isegi kui väärtushinnangute avaldamine oleks hageja au teotav ning õigusvastane, siis peaks väljamõistetav hüvitis olema hageja enda käitumist arvestades minimaalne, kuna hageja käitumine oli provokatiivne ning tema eesmärgiks oli enne valimisi poliitilist profiiti lõigata. Maakohtu otsus
14.Maakohus rahuldas 21.06.2021 otsusega hagi ja kohustas kostjat avaldama hiljemalt teisel tööpäeval pärast otsuse jõustumist omal kulul ebaõigete andmete ümberlükkamise avalduse AS-le Postimees Grupp, AS-le Ekspress Meedia ja Eesti Rahvusringhäälingule, samuti veebiportaalis Uued Uudised, ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 3000 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 13 565 eurot.
15.Pooled vaidlesid järgmiste asjaolude üle: 1) kas vaidlusaluse informatsiooni avaldajaks on kostja või füüsilised isikud; 2) kas hageja ümberlükkamise, avaldamise lõpetamise/ alternatiivselt keelamise nõudega seonduva informatsiooni puhul on tegemist faktiväidete või väärtushinnangutega; 3) kas avaldatud informatsioon on hageja au teotav; 4) kas hagejal on mittevaralise kahju hüvitamise nõue kostja vastu.
16.Maakohus tuvastas, et UE, MH, HP, MH ja JM olid kostja juhatuse liikmed. 26.11.2018 kell 10.00 toimus EKRE korraldatud avalik koosolek, mille sisuks oli meeleavaldus ÜRO globaalse ränderaamistikuga liitumise vastu. Kostja propageeris avalikku koosolekut kui kostja üritust ja kutsus inimesi sellel osalema. Avaliku koosoleku füüsilisest isikust korraldajaks oli ürituse registreerimisel märgitud kostja juhatuse liige UE. Poolte vahel puudus vaidlus ja kohus tuvastas esitatud tõendite alusel, et avalikul koosolekul osales laval sõnavõtuga teiste erakondade liikmete seas ka hageja, millele järgnenud sündmuste ahelas avaldasid kostja juhatuse liikmed hageja kohta vaidlusaluse informatsiooni selle kohta, et X oli 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul alkoholi või muus joobes, tungis kallale korraldajatele ja laamendas, pani toime varguse ja takistas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna sõnavabadust.
17.Kohus asus seisukohale, et kostja on VÕS § 1046 lg 1 ja VÕS § 1047 tähenduses hagis toodud väärtushinnanguid/faktiväiteid sisaldava teabe avaldajaks. Maakohus selgitas, et 26.11.2018 avalik koosolek oli korraldatud kostja kui erakonna huvides ja tema eesmärkide teostamiseks ning eeltoodud informatsioon avaldati hageja kohta ajendatuna kostja korraldatud koosolekul aset leidnud sündmustest. Arvestades avaldatud informatsiooni sisu, konteksti ja avaldamise asjaolusid, oli kostja juhatuse liikmete tegutsemine juriidilise isiku nimel väliselt äratuntav.
2-19-2709
18.Järgmisena analüüsis maakohus, kas kostja on vaidlusaluses informatsioonis avaldanud faktiväiteid ja kas avaldatud faktiväited on ebaõiged VÕS § 1047 lg 1 tähenduses.
18.1.Kohus tuvastas hageja esile toodud informatsiooni alusel, et kostja juhatuse liikmete poolt ja kostja hallatavas veebiportaalis Uued Uudised on avaldatud hageja kohta nii otseste kui ka kaudsete faktiväidetena andmed, mille järgi oli hageja 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul alkoholi või muus joobes. Hageja esitatud tõendi ja tunnistaja Ivari Padari ütlustega, et hageja oli kindlasti kaine, oli tõendatud, et hageja ei olnud 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul alkoholijoobes. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et kostja poolt avaldatud faktiväide hageja joobe kohta 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul on VÕS § 1047 lg 1 tähenduses ebaõige.
18.2.Kohus tuvastas, et kostja juhatuse liikmete poolt on avaldatud hageja kohta nii otseste kui ka kaudsete faktiväidetena andmed, mille järgi X tungis 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul kallale korraldajatele ja laamendas. Maakohus leidis, et ei ole tõendatud 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul hageja poolne korraldajatele kallale tungimine ja laamendamine. Eelpool maakohtu poolt tuvastatud kostja poolt korduvalt avaldatud faktiväide hageja poolt toime pandud kallaletungi ja laamendamise kohta 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul on VÕS § 1047 lg 1 tähenduses ebaõige.
18.3.Kohus tuvastas, et kostja juhatuse liikme poolt on avaldatud hageja kohta otsese faktiväitena andmed, mille järgi X pani 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul toime varguse. Kohus asus seisukohale, et ei ole tõendatud 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul hageja poolt mikrofoni varguse toimepanemine. Kohus asus seisukohale, et kostja poolt korduvalt avaldatud faktiväide hageja poolt toime pandud varguse kohta 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul on VÕS § 1047 lg 1 tähenduses ebaõige.
18.4.Kohus tuvastas, et kostja juhatuse liikme poolt on avaldatud hageja kohta otsese faktiväitena andmed, mille järgi X takistas 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul EKRE sõnavabadust. Kohus asus seisukohale, et avalikul koosolekul sõnavõtuga osalemist ei saa faktiliselt pidada kostja sõnavabaduse takistamiseks. Tõendatud ei ole kostja väide, et hageja oleks koosolekul mingilgi viisil takistanud kostja sõnavabadust. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostja poolt korduvalt avaldatud faktiväide hageja poolse kostja sõnavabaduse takistamise kohta 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul on VÕS § 1047 lg 1 tähenduses ebaõige.
19.Kohus hindas kostja juhatuse liikmete poolt avaldatud informatsiooni selle avaldamise kontekstis ja tuvastas, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Kõik hageja esile toodud asjaolud ja kostja avaldatud informatsioon käsitleb 26.11.2018 avalikul koosolekul aset leidnud sündmusi hagejaga seonduvalt. Hageja kohta koosolekul ja sellele järgnevalt avaldatu hageja joobe, korraldajatele kallaletungi, laamendamise, varguse ja sõnavabaduse takistamisega seoses on ebaõige ja hageja au teotav.
20.Kohus tuvastas, et kostja on hageja suhtes avaldanud ebaõigetele faktiväidetele tuginevaid väärtushinnanguid ja need ebakohased väärtushinnangud on oma sisult hagejat halvustavad ja inimväärikust alandavad (VÕS § 1046 lg 1). Väärtushinnangute ebakohasus on tingitud nende põhjendamatusest, s.t sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud ebaõigete faktide (asjaolude) alusel (sh joobe korduv rõhutamine), asjaolusid selgitamata. Kostja avaldatud pilapildid ja väärtushinnangud alandavad hagejat (sh hageja suhtes toime pandud füüsilise ründe naeruvääristamine, ähvardava alatooniga hageja naeruvääristamine „ta ei oleks siit ära läinud, mitte just meie valge inimese näoga“ jm).
2-19-2709
21.Kohus asus eeltooduga seisukohale, et kostja on antud juhul avaldaja, kes on 26.11.2018 avalikul koosolekul ja sellele järgnevalt erinevate meediaallikate kaudu teinud kolmandatele isikutele teatavaks hageja kohta sisult eksitavad ja ebaõiged andmed ning ebakohased väärtushinnangud.
22.Juhindudes hageja TsMS § 445 lg 1 ja 5 alusel esitatud taotlusest, oli kohtu hinnangul võimalik rahuldada hageja taotlus ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, kohustades kostjat esitama hagis soovitud isikutele avaldus ebaõigete andmete ümberlükkamiseks kostja kulul.
23.Maakohus leidis, et hageja au teotamise asjaolusid (sh kestust, intensiivsust ja ulatust) arvestades, ei ole hageja taotlenud ebamõistlikult lühikest tähtaega.
24.Kostja on avaldanud hageja kohta au teotavaid ebaõigeid andmeid. Arvestades avaldatud faktiväite sisu (isik on joobes) ja selle laiale üldsusele avaldamise korral kaasneda võiva kahju raskust, lasus avaldajal kohustus enne andmete avaldamist kontrollida nende tõelevastavust. Kohus leidis, et avaldatud ebaõigete faktiväidete puhul ei kontrollinud kostja VÕS § 1047 lg 3 kohaselt andmeid piisava põhjalikkusega. Kostja ei suutnud oma väiteid hageja joobe kohta kohtumenetluses tõendada. Avalik huvi ei saa üles kaaluda mh avaliku elu tegelase õigust aule ja heale nimele ega õigustada tegelikkusele mittevastavate faktiväidete, sh kaudsete faktiväidete, avaldamist isiku kohta. Eraisikul ja avaliku elu tegelasel on võrdne õigus aule ja heale nimele nii era- kui ka avalikus elus. Seega ei saa avaliku elu tegelase suurem taluvuskohustus tema avaliku tegevuse kajastamise tõttu välistada tema õigust nõuda tema suhtes avaldatud ning tema au ja head nime kahjustavate ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist.
25.Hageja ei ole kostjale andnud põhjust VÕS § 1046 lg 1 tähenduses halvustavate väärtushinnangute avaldamiseks, kuivõrd osales avalikul koosolekul rahumeelselt. Kostjal puudus mõistlik õigustus hageja halvustamiseks üldsuse ees. Kohus leidis, et VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ei ole praegusel juhul rikkumine õigustatud, arvestades avalikkuse huve.
26.Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja on avalikkusele edastanud vaidlusalused ebaõiged faktiväited andmete õigsuses eelnevalt veendumata. Samuti jätkas kostja peale politseiametniku poolt hagejal joobe puudumise tuvastamist avalikkusele ebaõige teabe edastamist. Seeläbi on kostja jätkuva hageja au ja väärikuse teotamisega tekitanud hagejale kahju VÕS § 1045 lg 1 pde 4 ja 8 järgi.
27.Maakohtu hinnangul ei toonud kostja kohtu ette kahju tekitava teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samuti ei toonud kostja kohtu ette VÕS § 1050 kohaselt süüd välistavaid asjaolusid. Kostja kahju tekitav tegevus on kvalifitseeritav kohtu ette toodud asjaoludel VÕS § 104 lg 5 kohaselt tahtlusena. Kostja tegevus oli kohtu hinnangul õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p-de 4 ja 8 järgi. Nõude rahuldamise eeldused olid täidetud VÕS § 1046, § 1047 ja § 1050 alusel. Hageja kohta ebaõiget informatsiooni ja ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldava teabe avaldamine on põhjendamatu.
28.Arvestades, et kostja poolt aset leidnud õigusvastase teo tagajärjel tekkinud kahju on kestev, asus kohus seisukohale, et hageja oli antud juhul õigustatud esitama kostja vastu 15.02.2021 VÕS § 1055 lg 1 alusel alternatiivse nõude keelata kostjal hageja nõudes toodud väidete avaldamine.
2-19-2709
29.Mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab eelkõige hageja füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja isiklike õiguste rikkumise tagajärjel tuleb mittevaralise kahju olemasolu VÕS § 128 lg 5 tähenduses eeldada, kuna rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Hagejale mittevaralise kahju tekkimist tuleb eeldada seoses hageja au teotavate ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega kostja juhatuse liikmete poolt erinevates meediakanalites. Aset leidnud sündmusi ja sellega seonduvat (sh hiljem avaldatud teavet) kajastati üleriigiliselt ja ka välisriigi meediaväljaannetes. Kohus tuvastas esitatud tõendite alusel, et 26.11.2018 koosolekul aset leidnud sündmuste tagajärjel on ka kolmandad isikud hageja isikule suunanud nii kirjalikke kui ka verbaalseid ründeid, milles hagejat sõimatakse ning ähvardatakse kümnete pöördumistega, halvustatakse ja alavääristatakse internetiportaalides. Kohus asus seisukohale, et kõik eeltoodud hageja vastu suunatud ründed on aset leidnud intensiivse ja laiaulatusliku hageja au teotava info avaldamise tagajärjel. Kuigi hageja puhul on tegemist avaliku elu tegelasega, on toime pandud au teotav õigusvastane rünne hageja kui füüsilise isiku vastu.
30.VÕS § 127 lg 4 kohaselt on hagejale isikuõiguste rikkumisega ja tahtliku heade kommete vastase tegevusega tekkinud kahju põhjuslikus seoses talle tekkinud mittevaralise kahjuga. Kohus asus seisukohale, et rikkumise raskuse hindamisel tuleb lähtuda hagejale kostja teo tagajärjel tekkinud hingelise valu asjaoludest.
31.Hageja au teotav informatsioon on avaldatud erinevate sise- ja välisriigi meediaväljaannete poolt nii paberkandjal kui ka veebiväljaannetes. Samuti on sündmusi kajastatud üleriigiliselt televisiooni vahendusel, kostja ise on andmeid avaldanud vaidlusalusel koosolekul 26.11.2018, samuti enda poolt hallatavas veebiväljaandes Uued Uudised ja sotsiaalmeedia vahendusel.
32.Hageja pöördus peale vaidlusaluste ebaõigete andmete avaldamist 21.01.2019 nõudekirjaga kostja poole ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudega, kuid kostja jätkas ebaõigete andmete avaldamist.
33.Rikkumise ulatuse ja intensiivsuse hindamisel leidis kohus, et avaldatud informatsioonist tekkiv kahju on kestev, kuivõrd kostja ei ole 2018–2019 avaldatud informatsiooni internetist eemaldanud, hageja ees vabandanud ega püüdnud tekkinud kahju muul viisil kompenseerida.
34.Maakohus asus seisukohale, et arvestades rikkumise raskust, intensiivsust, ulatust, kostja käitumist ja suhtumist hagejasse pärast rikkumist jm asjaolusid, on hageja taotletud mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmine põhjendatud 3000 euro ulatuses. Apellatsioonkaebus
35.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub: - maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni punktide 1-3 ning 6-11 osas ning teha uue otsuse, millega jätta punktide 1-3 ning 6-11 osas hagi rahuldamata; - maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni punkti 4 osas ulatuses, milles kohustati kostjat avaldama omal kulul ebaõigete andmete ümberlükkamise avalduse veebiportaalis Uued Uudised mistahes täiendavate hinnangute, kommentaaride või muu lisamaterjali ja kommenteerimise võimaluseta järgmiste faktiväidete osas: X tungis 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul kallale korraldajatele või laamendas; X pani 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul toime varguse; X takistas 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna sõnavabadust;
2-19-2709 -
-
maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni punkti 5 osas ulatuses, millega keelati Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal alljärgnevate väidete avaldamine: X tungis 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul korraldajatele kallale või laamendas; X pani 26.11.2018.a toimunud avalikul koosolekul toime varguse; X takistas 26.11.2018.a toimunud avalikul koosolekul Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna sõnavabadust; jätta maakohtu menetluskulud 90% hageja kanda ja 10% kostja kanda ning ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.
36.Maakohus kohaldas ebaõigesti nii materiaal- kui menetlusõiguse norme.
37.Maakohus omistas ebaõigesti kostjale vastutuse füüsiliste isikute avalduste eest. Kostja hinnangul ei ole kohtu põhjendused kostjale vastutuse omistamisel piisavad ega võimalda teha järeldust, justkui oleksid füüsilised isikud võtnud sõna kostja eest ja nimel.
37.1.Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt ei olnud kostja 26.11.2018 toimunud koosoleku korraldaja. Koosoleku korraldaja oli füüsiline isik UE. Hageja ega kohus ei ole veenvalt põhjendanud järeldust, et hagis nimetatud sõnavõttude ajal esinesid MH, JM ja UE EKRE juhatuse liikmetena, esindades kostja seisukohti ja huvisid.
37.2.Ebaõige on maakohtu järeldus, nagu saaks Riigikogu liige tegutseda Riigikogus juriidilise isiku esindajana või nagu oleks Riigikogu istungil avaldatu eest võimalik riigikogu liikmel füüsilise isikuna (ning seeläbi juriidilisel isikul) vastutada.
37.3.Otsuses on kostjale omistatud ebaõigesti mitmeid avaldusi, milliseid tegid kostja juhatuse liikmed neile kui füüsilistele isikutele kuuluvatelt sotsiaalmeedia Facebook kontodelt.
37.4.Pidades silmas Kanal 2 saate “Hommik!” formaati ja tõsiasja, et saatesse oli kommentaare jagama kutsutud ka hageja, näib MH avaldus sobituvat pigem koosolekul osalenu, mitte juhatuse liikme rolliga.
37.5.Mõlemast väljaandes Postimees avaldatud artiklist nähtub üheselt, et avaldused on esitatud Riigikogu (mitte EKRE juhatuse) liikmetena.
37.6.Raadiosaate kuulajale ei saanud jääda mõistlikku kahtlust, et MH ei olnud raadio Kuku 21.01.2019 saatesse kutsutud kostja juhatuse liikmena, vaid Riigikogu saadiku ning sündmusi vahetult tunnistanud koosolekul osalejana.
37.7.Kostja möönab, et on veebiportaali Uued Uudised haldaja ja selle väljaandja. Sellega seonduvalt ei vaidlusta kostja otsuse resolutsiooni punkte 4 ja 5 osaliselt osas, millega kohustatakse kostjat ümber lükkama veebiportaalis Uued Uudised faktiväidet „X oli 26.11.2018.a toimunud avalikul koosolekul alkoholi või muus joobes“, ning osas, millega keelatakse kostjal selle faktiväite avaldamine. Veebiportaalis Uued Uudised ei ole avaldatud teisi hageja esile tõstetud faktiväiteid, mistõttu ei ole põhjendatud panna kostjale kohustust nimetatud väidete ümberlükkamiseks veebiportaalis Uued Uudised.
38.Juhatuse liikme avaldused ei võrdu juhatuse seisukohtadega. Isegi, kui juhatuse liige on andnud kommentaare teadvalt ja tahtlikult juhatuse liikme rollis olles, ei ole võimalik järeldada, et esitatud seisukohad kattuvad ja kajastavad juriidilise isiku vaateid.
2-19-2709
39.Maakohus tuvastas põhjendamatult põhjusliku seose hagejale tekkinud väidetava kahju ning kostja tegevuse vahel ning jättis mittevaralise kahju suuruse hindamisel arvesse võtmata asjas tähtsust omavad ning kostja esitatud väited. Maakohus oleks pidanud mittevaralise kahju hüvitamisel silmas pidama hageja käitumist ning motiive ning vähendama vastavalt ka kahjuhüvitist. Kostja hinnangul oleks õiglane vähendada hagejale väljamõistetava kahjuhüvitise suurust nullini.
39.1.Kohus jättis tähelepanuta, et arvestatav osa meediakajastusest võrsus hageja suhtes aset leidnud kehalisest väärkohtlemisest, mitte ebaõigete faktiväidete või väärtushinnangute avaldamisest. Selliselt puudub näiteks välismaiste meediakajastuste ning hagejale tekkinud kannatuste vahel igasugune põhjuslik seos hageja kohta avaldatud faktiväidetega.
39.2.Kohus jättis tähelepanuta tõsiasja, et hageja avalik sõnavõtt oli tahtlikult ja teadlikult provokatiivne ning kuulajaskonnale vastandumist taotlev. Antud juhul olid hageja vastu suunatud kommentaarid, sh MH viide hageja joobele, tihedas seoses hageja veiderdava käitumise, kuulajaskonnale taotlusliku vastandumise ja enda tähelepanu keskpunkti asetamisega. Samuti oleks hagejalt võinud mõistlikult oodata, et hageja oleks pärast mikrofoni üle kontrolli saamist enda au riivanud valeväite koheselt ja arusaadavalt ka ise ümber lükanud.
40.Kohtuotsust ei ole võimalik täita ning ümberlükkava avalduse ulatus ja kanalid ei ole kohased.
40.1.Maakohus ei täpsustanud, kuidas peaks ümberlükkamine Kanal 2 saate uudisteprogrammis toimuma, mh on ebaselge, millises Kanal 2 saate uudisteprogrammis ja mis viisil peaks ümberlükkamine toimuma. Paberväljaannetes on võimalik raha eest kuulutusi avaldada, kuid uudisteprogrammides ei ole see nii tavapärane. Seega ei ole selles osas otsuse resolutsiooni täitmine kostjale võimalik.
40.2.Kostjale on ebaselge, millistel alustel rahuldas kohus hageja taotluse kohustada kostjat lükkama ümber erinevaid avaldusi kõikmõeldavates erinevates meediakanalites. Faktiväide, nagu oleks hageja pannud 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul toime varguse, on avaldatud üksnes ühel korral MH sotsiaalmeedia Facebook isiklikul kasutajakontol. Faktiväite, nagu oleks hageja takistanud sõnavabadust, on MH avaldanud kahel korral: sotsiaalmeedia Facebook isiklikul kasutajakontol ja telesaates „Hommik!“. Faktiväide, nagu oleks hageja laamendanud, kõlas üksnes kahes kanalis: Riigikogu istungil, mida kandis üle ERR ja Kanal 2 telesaates “Hommik!”.
40.3.Kuivõrd veebiportaali Uued Uudised väljaandja on kostja, on kostja nõus otsuse resolutsiooni punktiga 4 osas, millega kostja kohustub avaldama veebiportaalis Uued Uudised avalduse, millega lükkab ümber hageja kohta esitatud faktiväite, nagu oleks hageja olnud 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul alkoholi või muus joobes. Veebiportaalis Uued Uudised ei ole avaldatud muid väiteid. Ebaproportsionaalne on ülejäänud 3 väite osas kohustada kostjat neid ümber lükkama või keelata nende väidete avaldamine.
40.4.Kostja hinnangul on 2-päevane ümberlükkava teate avaldamise tähtaeg ebamõistlikult lühike.
41.Kostja hinnangul oli esitatud hagi põhjendatud ca 10% ulatuses. Seega on kostja nõus kandma kuni 10% kohtu poolt mõistlikuks ja põhjendatuks loetud ning kindlaks määratud hagejale hüvitatavatest menetluskuludest.
2-19-2709 Vastustaja seisukoht
42.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
43.Ringkonnakohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate menetlusdokumentide ja tõenditega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue otsuse hagi osalise rahuldamise kohta. Kuna apellatsioonkaebus ja hagi rahuldatakse osaliselt, siis menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäävad poolte endi kanda. Ringkonnakohus esitab käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 22 järgi kehtiva kohtuotsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
44.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mis on apellatsioonikaebuses vaidlustatud. Seega ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsustust osas, milles maakohus kohustas kostjat avaldama veebiportaalis Uued Uudised teate selle kohta, et hageja joobe kohta avaldatu on ebaõige, ja keelas kostjal edaspidi seda väidet avaldada. Eeltoodud osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud.
45.Hageja esitas kostja vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks (alternatiivselt ebaõigete andmete avaldamise keelamiseks) ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
46.Hagi lahendamisel oli esmalt vajalik tuvastada, kas kostja on väidete avaldaja või on seda teinud füüsilised isikud. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja on faktiväidete ja väärtushinnangute avaldaja. Kostja on selle järelduse apellatsioonkaebuses vaidlustanud, väljaarvatud veebiportaalis Uued Uudised avaldatu osas, ja leiab, et avaldajaks olid füüsilised isikud.
47.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, et kostja on faktiväidete ja väärtushinnangute avaldaja (maakohtu otsuse p-d 14 ja 15), ja selles osas TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Kostja on erakond ja tema tegevus on suunatud erakonnaseaduse (EKS) § 1 lg 1 järgi oma toetajaskonna ja liikmete poliitiliste huvide väljendamisele ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamisele. EKS § 1 lg 2 järgi on erakond mittetulundusühing. Erakonnale laieneb mittetulundusühingute seadus (MTÜS) niivõrd, kuivõrd erakonnaseaduses ei sätestata teisiti. MTÜS § 26 lg 1 järgi juhib mittetulundusühingut juhatus. Maakohus on õigesti tuvastanud, et faktiväited ja väärtushinnangud avaldanud isikud olid kostja juhatuse liikmed ja 26.11.2018 toimunud avalik koosolek, kus esimesed väited avaldati, ja millel toimunu järelmina on kostja juhatuse liikmed avaldanud hageja kohta faktiväiteid ja väärtushinnanguid, oli kostja korraldatud. Kostja on reklaaminud 26.11.2018 koosolekut oma üritusena, mille eesmärgiks oli avaldada meelt ÜRO globaalse ränderaamistikuga liitumise vastu. Asjaolu, et koosoleku registreeris avaliku üritusena kostja juhatuse liige UE, ei anna alust järelduseks, et tegemist oleks olnud UEi isikliku üritusega. Kostja on esitlenud avalikkusele koosolekut enda üritusena ja kutsunud inimesi sellel osalema (III kd, tl 30). Kostja juhatuse liikmed on lisaks avalikul koosolekul avaldatule avaldanud hageja esile toodud faktiväiteid ka meedias, Riigikogus ja Facebookis. Samuti on meedias üle kantud ja refereeritud 26.11.2018 koosolekul ja Riigikogus kostja juhatuse liikmete poolt avaldatut. Juriidilise isiku tegevusena on käsitatav tema juhatuse liikmete vastav
2-19-2709 käitumine. Kostja juhatuse liikmete poolt 26.11.2018 koosolekul ja sellele järgnevalt erinevates kohtades ja viisidel avaldatut saab ringkonnakohtu arvates pidada kostja poolt avaldatuks. Kostja juhatuse liikmete poolt hageja kohta avaldatud väited ja väärtushinnangud on seostatavad kostja kui erakonna tegevusega ja kostja poliitilise tegevuse kuvandiga. Esitatud asjaolude järgi ei ole alust järeldada, et isikud, kes vaidlusalused väited ja väärtushinnangud hageja kui poliitikas tegutseva isiku, kes ei jaga kostja vaateid, kohta avaldasid, on teinud seda mingitel muudel, sh isiklikel põhjustel või ajenditel. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja kohta hinnangut andes tuleb lähtuda muuhulgas ka sellest, kuidas kõrvalised isikud tajuvad avaldajat ja avaldatut, s.t kas nad saavad aru, et füüsilised isikud avaldavad oma isiklikku seisukohta või on tegemist kostja kui erakonna poolt avaldatuga. Eeltoodut tuleb hinnata tavalise mõistliku inimese arusaama järgi ja ringkonnakohtu hinnangul mõistlikul isikul sai avaldatud väidete ja väärtushinnangute sisust ja avaldamise viisist tekkida arusaam, et tegemist on just kostja kui erakonna poolt avaldatuga.
48.Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et kostja juhatuse liikmed avaldasid väiteid ja väärtushinnanguid koosolekul osalejatena, Riigikogu liikmetena ja eraisikutena. Seda, kas kostja juhatuse liikmed tegutsesid kostja esindajana või muus rollis, tuleb hinnata lisaks nende poolt väljendatu sisule ka kontekstis, kus vastavad avaldused tehti. Hageja esile toodud ja tuvastamist leidnud asjaoludest saab järeldada, et kostja juhatuse liikmed on väljendanud ennast sarnaselt ja ringkonnakohtu arvates kostja kui erakonna poliitikat tehes. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole maakohtu menetluses selgesõnaliselt väitnud, et kostja juhatuse liikmed oleksid faktiväiteid ja väärtushinnanguid avaldanud Riigikogu liikme või koosolekul osalejana. Täpsed vastuväited selle kohta, kellena on kostja juhatuse liikmed erinevates kohtades faktiväiteid ja väärtushinnanguid avaldades tegutsenud ja miks ei saa nende poolt avaldatut pidada kostja poolt avaldatuks, on kostja esitanud esmakordselt apellatsioonkaebuses, seejuures põhjendamata selle apellatsioonimenetluses esitamise lubatavust (TsMS § 652 lg 4).
49.Ringkonnakohus ei nõustu, et Riigikogu liikme poolt Riigikogus avaldatut ei saa käsitada erakonna kui juriidilise isiku poolt avaldatuna. Riigikogu tegevuses osalevad selle liikmed mh erakonna, kuhu nad kuuluvad, liikmetena, sh ka juhatuse liikmetena, ja nende poolt avaldatu väljendab ennekõike vastava erakonna seisukohti. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et Riigikogu liikmete vastutus Riigikogus avaldatu osas on välistatud põhiseaduse (PS) § 62 järgi, mille kohaselt Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. PS §-s 62 sätestatud indemniteet kui õigusvastasust välistav asjaolu kohaldub ainult poliitiliste avalduste tegemisel Riigikogu liikme poolt, mitte aga juhul, kui Riigikogu liige avaldab Riigikogus või selle organites faktiväiteid või väärtushinnanguid füüsilise isiku kohta.
50.Õige on apellandi osundus, et hageja poolt esiletoodud faktiväidetest ja väärtushinnangutest osa on avaldatud Facebookis kostja juhatuse liikmete isiklikel kontodel. Hageja on need väited eile toonud, kuid faktiväidete ümberlükkamist Facebookis ei ole hageja palunud. Küll aga on ringkonnakohtu arvates Facebookis kostja juhatuse liikmete poolt avaldatut asjakohane hinnata faktiväidete avaldamise keelamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude eelduste kontrollimisel.
51.Seda, et veebiportaalis Uued Uudised avaldatu on kostja poolt avaldatud ja seal avaldatu osas saab kostja faktiväited samas portaalis ümber lükata, apellatsioonimenetluses vaidlustatud ei ole.
2-19-2709
52.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus maakohtu otsust puutuvalt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudega. Hageja esitas maakohtule nõude, milles ta palus kohustada kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt teisel tööpäeval kostjat avaldama omal kulul ebaõigete andmete ümberlükkamise avalduse AS-le Postimees Grupp (avaldamiseks ajalehes Postimees paberkandja väljaandes, uudisteportaalis www.postimees.ee ja Kanal 2 saate uudisteprogrammis) e-postile [email protected]; AS-le Ekspress Meedia (avaldamiseks ajalehes Eesti Päevaleht paberkandja väljaandes ja uudisteportaalis www.delfi.ee) e-postile [email protected]; Eesti Rahvusringhäälingule e-postile [email protected] mistahes täiendavate hinnangute, kommentaaride või muu lisamaterjalita, esitades ühtlasi teksti, mida peab kostja poolt esitatav avaldus sisaldama. Ringkonnakohtu istungil juhtis kohus hageja tähelepanu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude sõnastusele ja hageja täpsustas nõude sõnastust viisil, kus ta palub kostjat kohustada esitama avalduse eelnevalt viidatud isikutele. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole TsMS § 376 lg-s 1 sätestatud hagi muutmisega, vaid nõude sõnastuse täpsustusega.
53.VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega on VÕS § 1047 lg 4 eelduseks üksnes ebaõigete andmete avaldamine ja avaldamise õigusvastasus ei ole selle nõude puhul oluline. VÕS § 1047 tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväite avaldamiseks. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-161-05, p 10; nr 32-1-5-07, p 26 ja nr 3-2-1-53-07, p 18). VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, s.t faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad avaldatu sisust (vt Riigikohtu 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15, p 13).
54.Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu järeldust, et kostja juhatuse liikmete avaldatu näol oli tegemist faktiväidetega ja need olid ebaõiged. Kostja ei vaidlusta maakohtu järeldust ka selle kohta, kus ja milline isik on väiteid avaldanud, välja arvatud Uutes Uudistes avaldatu, mille osas kostja leiab, et faktiväiteid 2–4 ei ole seal avaldatud. Samas on kostja esile toonud, et väiteid on esitatud erinevates kohtades, mistõttu ei ole õige kohustada kostjat neid ümber lükkama olenemata avaldamise kohast. Samuti ei ole vaidlustatud maakohtu järeldust, et avaldatud faktiväited olid hageja au teotavad.
55.Apellant väidab, et ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude kohta tehtud otsust ei ole võimalik täita ja meediakanalite osas, kellele ümberlükkamise kohta avaldus tuleb esitada, on ebaselge, millistel alustel on kohus nõude rahuldanud. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et VÕS § 1047 lg 4 kohaldamine eeldab, et kostjal kui avaldajal oleks võimalik tema poolt avaldatud ebaõiged andmed ümber lükata, kuid arvestades hageja esitatud nõuet ei soovi hageja, et kostja lükkaks avaldatud faktiväited ise meediaväljaandes ümber. Nõude sõnastusest tulenevalt on hageja esitanud oma nõude viisil, kus ta soovib, et kostjat kohustatakse omal kulul esitama meediaväljaannete omanikele avalduse andmete ümberlükkamiseks. Hageja on hagiavalduse terviktekstis ka ise esile toonud, et kostjat ei saa kohustada meediaettevõtteid andmeid ümberlükkavaid avaldusi avaldama, kuid kohus saab TsMS § 445 lg-te 1 ja 5 järgi määratleda, millistes väljaannetes avaldamist ja millises vormis peab kostja taotlema (III kd, tl 22-23). Arvestades hagi alusena toodud asjaolusid, võib ringkonnakohtu arvates olla võimalik selline nõue rahuldada VÕS § 1047 lg 4 ja § 1055 lg 1 järgi.
2-19-2709
56.Riigikohus on oma varasemas praktikas selgitanud, et VÕS § 1047 lg 4 järgi saab kannatanu nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees (vt Riigikohtu 17.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 14). Samuti on selgitatud seda, et VÕS § 1047 lg 4 järgi vastutab ka isik, kes avaldas ebaõigeid andmeid meediaväljaandele ja viimati nimetatud isikult saab nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist, kuid ainult meediaväljaande ees (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13). Juhtudel, kus meediaväljaanded väidetavalt kajastasid kostja varem mujal avaldatud andmeid, ei saa kostjat lugeda nendes kajastustes avaldatud andmete avaldajaks. Küll aga võib sellisel juhul hagejal olla VÕS § 1055 lg 1 järgi kostja vastu nõue, et viimane teeks enda kulul vajalikke toiminguid väidetavate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks samades meediaväljaannetes. Õige on see, et VÕS § 1047 lg 4 kohaldamine eeldab seda, et kostjal oleks võimalik hageja poolt nõutud teadet avaldada. Riigikohtu arvates on kannatanul VÕS § 1047 lg-st 4 tulenevalt lisaks õigusele nõuda andmete avaldajalt ebaõigete andmete ümberlükkamist õigus nõuda temalt ka muude toimingute tegemist, mis on suunatud avaldatud andmete ümberlükkamisele. Näiteks on kannatanul õigus nõuda, et andmete avaldaja esitaks taotluse meediaväljaandele või muule isikule ebaõigete andmete ümberlükkamiseks tema kulul (Riigikohtu 19.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140/47, p 11). Arvestades eelviidatud Riigikohtu seisukohti saab hageja esitada nõude kostja kohustamiseks meediaväljaannetele kostja kulul ebaõigeid väiteid ümberlükkava avalduse esitamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja esitatud nõue on õiguslikult alusetu ja seda ei ole võimalik täita.
57.Ringkonnakohus nõustub kostja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei ole tuvastanud, milliseid faktiväiteid millistes meediaväljaannetes on kostja avaldanud ja millal meediaväljaanded kajastasid kostja varem mujal avaldatud andmeid. Kostja selgitas apellatsioonkaebuses, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kostja oleks kõigis hageja loetletud meediaväljaannetes avaldatu osas avaldajaks, ja kohtul tuli tuvastada, milliste meediaväljaannete kaudu avaldatut saab lugeda kostja poolseks avaldamiseks ning milliste meediaväljaannete kaudu konkreetseid faktiväiteid avaldati, s.t kui ühe meediaväljaande kaudu avaldati üksnes üks faktiväide, ei ole põhjendatud selle meediaväljaande kaudu teiste vaidlusaluste faktiväidete ümberlükkamine. Vastuses apellatsioonkaebusele väitis hageja, et kostja ei ole maakohtu menetluses esile toonud, et kostja ei ole teatud faktiväidete osas avaldaja. Õige on see, et maakohtus oli kostja põhiliseks vastuväiteks, et väited on avaldanud füüsilised isikud, mistõttu kostja ei saa nende isikute poolt avaldatu eest vastutada. Samas on kostja 21.05.2020 menetlusdokumendis avaldanud, et kui kohus ei nõustu tema põhilise vastuväitega ebaõige kostja kohta, siis peab kohus arvestama, et ümberlükkamine peab toimuma samal kujul ja viisil kui andmete avaldamine ja kohus peab seda asja lahendamisel kontrollima (II kd, tl 138). Lisaks on kostja väitnud, et kostjat ei saa mingil juhul pidada Aktuaalses Kaameras ja Postimehes avaldatu osas avaldajaks. Seega ei ole alust järeldada, et kostja oleks hageja väited selle kohta, kus ja millal mingi väide avaldati, TsMS § 231 lg 4 järgi omaks võtnud.
58.Ringkonnakohus leiab, et õiguslikult saab VÕS § 1047 lg 4 ja § 1055 lg 1 alusel nõuda konkreetses väljaandes ainult selliste väidete ümberlükkamist või nende ümberlükkamiseks avalduse esitamist, mis seal tegelikult avaldati. Samas see, millised konkreetsed väited millistes väljaannetes avaldati, on faktiküsimus, mis vajab tõendamist, mistõttu oleks hageja pidanud oma nõude täies ulatuses rahuldamiseks tõendama, et kõigis väljaannetes avaldati kõiki faktiväiteid. Maakohus selgitas vajadust asjaolude esiletoomiseks ja tõendamiskoormust 08.05.2020 kirjas (II kd, tl 125–131). Seda, kas hageja on oma nõude eeldusi (täies mahus)
2-19-2709 tõendanud, peab kohus hagi lahendamisel kontrollima. Kuna kostja ei ole hageja esitatud faktilisi asjaolusid väidete avaldamise koha kohta omaks võtnud, siis tuli maakohtul tuvastada, kas kõik faktiväited avaldati kõigi hageja väidetud meediaväljaannete poolt või mitte. Hageja nõude saab rahuldada ainult nende meediaväljaannete osas, kus tegelikult andmed avaldati või mis kajastasid kostja poolt mujal avaldatud andmeid. Maakohus eeltoodud asjaolusid tuvastanud ei ole, kuid ringkonnakohtul on võimalik maakohtu minetus kõrvaldada ja tuvastada vastavad asjaolud.
59.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, milliseid faktiväiteid ja kus on kostja oma juhatuse liikmete kaudu avaldanud.
60.Hageja on esile toonud, et väite 1 on kostja juhatuse liikmed avaldanud lisaks 26.11.2018 avalikule koosolekule, Facebooki vahendusel ja Riigikogu saalile AK-s, Delfis, Kanal 2 saates „Hommik!“, ajalehes Postimees, uudisteportaalis Postimees ning raadios Kuku. Eeltoodud meediaväljaannetes väite 1 avaldamist on hageja tõendanud. Hageja ei ole esile toonud, et kostja oleks ajalehe Eesti Päevaleht paberkandjal hageja joobe ega ka muude faktiväidete kohta andmeid avaldanud, kuigi seal ümberlükkamist hageja nõuab. Arvestades hageja esile toodud asjaolusid, ei ole alust rahuldada hageja nõuet osas, milles hageja palus kohustada kostjat esitama avaldus AS-le Ekspress Meedia ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ajalehe Eesti Päevaleht paberväljaandes.
61.Väite 2 osas on hageja esile toonud, et see on avaldatud kostja juhatuse liikmete poolt avalikul koosolekul, Riigikogu istungil ja Facebookis. Portaalis Delfi.ee 26.11.2018 MH artiklis on avaldatud: „...Oleks X korraldajate ja turvameeste korraldustele allunud, poleks tekkinud mingit rüselust ega saaks rääkida ka mingist vägivallast. Väited X peksmisest ei pea vähimalgi määral paika....“ Ringkonnakohtu arvates ei ole eelviidatud artiklis väidetud, et hageja tungis 26.11.2018 toimunud avalikul koosolekul korraldajatele kallale või laamendas, mistõttu ei ole väidet 2 Delfis esitatud. Kanal 2 27.11.2018 saates „Hommik!“ esines MH, kes avaldas: „fakt on see, et /.../ tema [hageja] alustas vägivallaga..., ... tema tuli kätega kallale...“. Ringkonnakohtu arvates on kostja oma juhatuse liikme kaudu avaldanud Kanal 2 saates „Hommik!“ väite 2. MH esinemist ja esitatud väidet kajastati uudisteportaalis Postimees. Aktuaalses Kaameras ja uudisteportaalis Delfis kajastati 26.11.2018 MH poolt samal päeval Riigikogus avaldatut, mh seda, et hageja tungis koosoleku korraldajatele kallale ja hakkas laamendama. Seega saab kohustada kostjat esitama selle väite osas avalduse Kanal 2 ja uudisteportaali Postimees omanikule AS-le Postimees Grupp, uudisteportaali Delfi omanikule AS-le Ekspress Meedia ja Eesti Rahvusringhäälingule.
62.Hagiavalduse tervikteksti kohaselt on väite 3 esitanud ainult MH oma Facebooki kontol, mistõttu ei ole alust kohustada kostjat selle väite ümberlükkamiseks esitama avaldust hagis loetletud meediaväljaannetele.
63.Väite 4 on hageja poolt esiletoodu kohaselt avaldanud 27.11.2018 MH Kanal 2 saates „Hommik!“ ja oma Facebooki kontol. MH sõnavõttu kajastati uudisteportaalis Postimees. Seega saab kohustada kostjat ebaõigete väidete kohta avalduse esitamiseks AS-le Postimees Grupp.
64.Ringkonnakohus leiab, et 26.11.2018 Riigikogu istungil ja Lossiplatsil toimunud avalikul koosolekul kostja juhatuse liikmete poolt avaldatut samas vormis ümber lükata ei ole võimalik. See, et meediakanalid kajastasid päevasündmuste ülevaadetes eeltoodud kohtades kostja juhatuse liikmete sõnavõttusid, on eelduseks, et kohustada kostjat vastavate meediaettevõtete
2-19-2709 ees andmeid ümberlükkava avalduse esitamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kostja poolt tema juhatuse liikmete poolt Facebooki kontol avaldatu ei ole tulenevalt hageja nõudest oluline ebaõigete andmete ümberlükkamiseks avalduse esitamiseks kohustamise nõude lahendamisel, kuna hageja ei ole palunud väiteid Facebookis ümber lükata.
65.Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et hageja nõue kohustada kostjat erinevatele meediaettevõtetele avalduse esitamiseks tuleb rahuldada osaliselt, s.t kostjat saab kohustada avaldust esitama ainult selliste meediaväljaannete osas, kus oli väiteid avaldatud, kusjuures väite 3 osas tuleb hagi jätta rahuldamata, sest faktiväide on esitatud ainult Facebookis, kus väite ümberlükkamist ei ole taotletud.
66.Hageja tõi esile, et ebaõiged faktiväited on avaldatud veebiportaalis Uued Uudised 26.11.2018 artiklis pealkirjaga „EKRE miitingult kõrvaldati jõuga mikrofoni haarata püüdnud nokastanud eurosaadik X“ (III kd, tl 44) ja 08.12.2018 avaldatud artiklis pealkirjaga „JM: X alkojoobe test oli politsei poolt täielik seaduserikkumine“ (III kd, tl 75). Kostja ei vaidlustanud, et hageja poolt esile toodud artiklites on avaldatud väide 1, kuid ülejäänud väidete osas ei ole hageja esile toonud, et veebiportaalis Uued Uudised oleks faktiväiteid 2–4 avaldatud. Õige on kostja väide, et VÕS § 1047 lg 4 järgi, mille alusel kuulub lahendamisele hageja nõue veebiportaali Uued Uudised vastu, on kostjal kohustus ümber lükata veebiportaalis ainult need faktiväited, mille ta on seal avaldanud. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kostja oleks veebiportaalis Uued Uudised avaldanud faktiväiteid 2–4, mistõttu on maakohus ebaõigesti rahuldanud hagi nende väidete ümberlükkamiseks. Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada ja jätta hageja nõue veebiportaalis Uued Uudised väidete 24 ümberlükkamiseks rahuldamata.
67.Maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 kohaselt kohustas kohus esitama kostjat avalduse hageja kohta esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ajalehtedes Postimees ja Eesti Päevaleht vastava teate avaldamisega kas ajalehe esiküljel või vähemalt teisel leheküljel selliselt, et avaldus oleks mustas trükis valgel taustal ja hõlmaks terve lehekülje, tekstiga osa peaks hõlmama vähemalt 50% lehepinnast. Tegemist on TsMS § 445 lg-te 1 ja 5 järgi määratud kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramisega maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 suhtes. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses sõnaselgelt vaidlustanud maakohtu otsustust kohtuotsuse täitmise korra osas puutuvalt ajalehtedes Päevaleht ja Postimees teate avaldamist. Kuna eelnevalt leidis ringkonnakohus, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kostja oleks avaldanud ajalehes Eesti Päevaleht hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, siis tuleb eeltoodud osas maakohtu otsus tühistada ja määrata täitmise kord kindlaks üksnes ajalehe Postimees kohta.
68.Kostja on vaidlustanud kohtuotsuse täitmise korra osas, milles kohustati kostjat esitama avaldus meediaväljaannete omanikele ja avaldama ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade veebiportaalis Uued Uudised hiljemalt teisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kohustuse täitmiseks tuleb anda kostjale mõistlik aeg, mille jooksul jõuab kostja kohustuse täita. Kaks päeva on selleks ringkonnakohtu arvates ebamõistlikult lühike aeg. Kuna Uued Uudised on kostja veebiportaal, mille sisu määrab kostja, ja meediaväljaannete omanikele tuleb kostjal esitada avaldus, mida ei saa pidada väga keeruliseks ega aeganõudvaks toiminguks, leiab ringkonnakohus, et mõistlikuks ajaks nende toimingute tegemiseks saab lugeda 7 päeva otsuse jõustumisest.
69.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude keelata kostjal hagis loetletud nelja faktiväite edaspidine avaldamine. Apellant ei
2-19-2709 ole eeltoodud nõudes tehtud otsust vaidlustanud osas, milles keelati kostjal avaldada väidet 1, ülejäänud osas on maakohtu otsus vaidlustatud.
70.VÕS § 1055 lg 1 järgi esitatud nõude rahuldamise eelduseks on, et kostja on pannud toime õigusvastase teo ja õigusrikkumine on jätkuv. Nimetatud nõue on suunatud tulevikku. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ebaõigete faktiväidete avaldamine kostja poolt oli VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg-te 1 ja 2 järgi õigusvastane. Lisaks õigusvastasusele tuleb tuvastada, kas kostja on jätkuvalt ebaõigeid andmeid avaldanud. Maakohus on vaidlustatud otsuse p-s 25 leidnud, et ebaõigete faktiväidete avaldamise kahjulik mõju hagejale on jätkuv, millega ringkonnakohus nõustub. Kostja apellatsioonkaebuses seda, et faktiväidete avaldamine on jätkuv, vaidlustanud ei ole. Kuna Harju Maakohus keelas 27.03.2019 määrusega kostjal kuni lahendi jõustumiseni nelja ebaõige faktiväite avaldamise, siis tuli hinnata eelkõige seda, kas selle ajani jätkas kostja ebaõigete faktiväidete avaldamist ja kas postitused ja artiklid on jätkuvalt jälgitavad. Pärast 26.11.2018 on kostja juhatuse liige MH jätkanud hageja joobe kohta väidete avaldamist oma Facebooki kontol ja 21.01.2019 on ta ka ajalehes Postimees väidet hageja joobe kohta korranud. Seda, et tehtud postitused oleksid kõrvaldatud, kostja väitnud ei ole. Samuti ei ole kostja esile toonud, et väidete 2-4 avaldamine kas kostja liikmete Facebooki kontol või meediaväljaannetes oleks praeguseks lõppenud. Seega on kostja tegevus jätkuv. Kostja jätkuv väite 1 avaldamine ilmneb ka ringkonnakohtule esitatud veebiportaali Uued Uudised 15.05.2021 artiklist, kus jätkuvalt tuuakse esile hageja joovet (IV kd, tl 143). Apellant on esile toonud, et kostja ei saa kontrollida MH Facebooki sisu ega seda, mida avaldavad meediaväljaanded, mistõttu on väidete avaldamise keelamine ebaproportsionaalne. Hageja väitis vastuses apellatsioonkaebusele, et väited, et kostja suhtes on ebaproportsionaalne keelata väidete 2-4 avaldamine ja kostjale ei saa nende faktiväidete avaldamist omistada, on esmakordset esitatud apellatsioonkaebuses. Kostja on maakohtu menetluses väitnud ainult üldsõnaliselt, et VÕS § 1055 lg 1 eeldused on täitmata. Ringkonnakohus leiab, et nõude rahuldamine ei ole kostja suhtes ebaproportsionaalne. Hageja ei ole nõudnud, et kostja kustutaks juba avaldatud ebaõigeid faktiväiteid sisaldavad artiklid või Facebooki postitused, vaid hageja nõue on keelata nende avaldamine edaspidi, mis ei ole kostja suhtes ebaproportsionaalne. Seega on maakohus õigesti nõude rahuldanud.
71.Maakohus rahuldas hageja nõude kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Nimetatud nõuet rahuldades tuvastas maakohus, et hagejale põhjustati õigushüve riive ja talle tekkis kahju (tagajärg), kostja on avaldanud ebaõigeid faktiväiteid või mittekohaseid väärtushinnanguid (tegu), teo ja õigushüve riive vahel on põhjuslik seos, kahju tekitamine oli õigusvastane ning kostja tekitas kahju tahtlikult (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja p 8, § 1046 lg 1, § 1047, § 128 lg 5, § 127 lg 4, § 134 lg 2, 5 ja 6 ning § 104 lg 5). Arvestades rikkumise raskust, intensiivsust ja ulatust ning kostja käitumist, mh suhtumist hagejasse pärast rikkumist, ja ka muid asjaolusid, mõistis kohus välja mittevaralise kahju hüvitamiseks 3000 eurot. Kostja tõi apellatsioonkaebuses esile, et maakohus ei ole põhjusliku seose tuvastamisel arvestanud seda, et välismeedia meediakajastused oli põhiliselt kehalise väärkohtlemise kohta ja mitte ebaõigete faktiväidete ja väärtushinnangute kohta. Vägivallast põhjustatud mittevaralise kahju osas oleks hageja saanud esitada avalduse kriminaalasja raames. Lisaks väidab kostja, et ta on esile toonud VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaldamise aluseks olevad asjaolud. Kuna hageja käitus koosolekul provokatiivselt ja tema veiderdav käitumine andis põhjust edasisteks kommentaarideks, siis kuulub hüvitis vähendamisele.
72.Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega puutuvalt põhjuslikku seost. Maakohus on eeldanud hagejale mittevaralise kahju tekkimist just tulenevalt ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisest. Maakohus on küll viidanud
2-19-2709 üldsõnaliselt välismeediale, kuid ühtegi konkreetset välismeedias avaldatud artiklit ei ole maakohus mittevaralise kahju tekkepõhjusena esile toonud, mistõttu ei saa nõustuda kostjaga, et maakohus tuvastas mittevaralise kahju tekkepõhjusena olulises ulatuses just välismeedias avaldatud artiklid.
73.Õige on see, et maakohus ei ole hinnanud, kas esinevad kahju hüvitise vähendamise alused. Kostja on vastuväites hagi terviktekstile väitnud, et hageja käitus ise vääritult, seejuures täpsustamata, mida selle all silmas pidas (III kd, tl 188 pöördel). Lisaks on kostja esile toonud, et hagejal kui poliitikul on kõrgendatud talumiskohustus ja avalikul koosolekul mikrofoni haarates oli hageja eesmärgiks poliitilist profiiti lõigata. Maakohus eelviidatud kostja vastuväidetele otsuses hinnangut ei ole andnud. Ringkonnakohus möönab, et kostja on alles apellatsioonkaebuses toonud täpselt esile, millest kostja arvates järeldub, et hagejale tekkis kahju tulenevalt tema enda käitumisest. Ringkonnakohus leiab, et poolte poolt esiletoodud asjaolud ei anna alust vähendada maakohtu poolt kindlaksmääratud mittevaralise kahju hüvitise suurust. Õige on see, et sündmuse toimumise ajal oli hageja poliitikas tegutsev isik, olles Euroopa Parlamendi saadik, kuid eelviidatud asjaolu ei tähenda, et tema kohta võiks valimatult ja järjepidevalt avaldada ebaõigeid väiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, sealjuures ka pärast seda, kui oli teada, et hageja kohta avaldatu on ebaõige. Vaidlust ei ole, et 26.11.2018 koosolek oli avalik, ja kostja ise on esile toonud, et seal võisid kõneleda ka teiste erakondade esindajad. Seega ei saa nõustuda kostjaga, et hageja ei oleks tohtinud kostja koosolekul esineda. See, et kostja kui koosoleku korraldaja ja hageja poliitilised vaated on erinevad, ei anna alust järeldada, et hageja oleks pidanud hoiduma koosolekul esinemast või käituma kuidagi teisiti. Demokraatliku riigi poliitiline kultuur eeldab, et erinevate tõekspidamistega isikud saavad avalikul üritusel vabalt sõna. Sellest, et pärast koosolekul MH poolt hageja joobe kohta tehtud esimest kommentaari ei hakanud hageja seda koheselt ümber lükkama, ei saa teha kostja apellatsioonkaebuses soovitud järeldust, et hageja ise soodustas kahju tekkimist väitele vastamata jätmisega. Eeltoodut arvestades ei ole alust vähendada väljamõistetud hüvitist.
74.Harju Maakohus tagas 27.03.2019 määrusega hagi ja keelas kuni lahendi jõustumiseni kostjal avaldada väiteid 1-4. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hagi tagamise abinõudega seotut otsustanud, mis on TsMS § 442 lg 5 rikkumine. Kuna ringkonnakohus rahuldas hageja nõude keelata kostjal edaspidi väidete avaldamine, siis on põhjendatud jätta hagi tagamise abinõud kuni kohtuotsuse jõustumiseni tühistamata kehtima.
75.Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamise ja hagi osalise rahuldamisega muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust ja jätab TSMS § 163 lg 1 järgi maakohtu menetluskulud poolte enda kanda. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb apellatsiooniastme kulud jätta samuti poolte enda kanda. Eeltoodu tõttu ei kuulu menetluskulude suurus kindlaksmääramisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 20.12.2022 otsusega
2-19-2709
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. mai 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-2709 menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta X menetluskuludest kõigis kohtuastmetes 80% MTÜ Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kanda ja MTÜ Eesti Konservatiivne Rahvaerakond menetluskulud tema enda kanda. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.Rahuldada X kassatsioonkaebus osaliselt.
3.Määrata kindlaks X menetluskulud. Mõista MTÜ-lt Eesti Konservatiivne Rahvaerakond X kasuks välja 15 948 eurot (sh käibemaks) kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulude katteks.
4.Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.