Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-113-12 Tartu, 31. oktoober 2012. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik Osaühingu PROJEKT INVEST hagi Swedbank P&C Insurance AS-i vastu kindlustushüvitise 1553 euro 10 sendi ja viivise väljamõistmiseks Tallinna Ringkonnakohtu 1. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-45322 Osaühingu PROJEKT INVEST määruskaebus Hageja Osaühing PROJEKT INVEST (registrikood 11190630), esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov Kostja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248) 1. oktoober 2012. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-45322 ja saata asi samale ringkonnakohtule Osaühingu PROJEKT INVEST apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada Vladimir Sadekov advokaadibüroo OÜ-le (konto nr 221048915745) 16. märtsil 2012 Osaühingu PROJEKT INVEST määruskaebuselt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Osaühing PROJEKT INVEST (hageja) esitas 23. septembril 2011 Harju Maakohtule hagi Swedbank P&C Insurance AS-i (kostja) vastu kindlustushüvitise 1553 euro 10 sendi ja viivise saamiseks. Hageja väitel sõlmisid hageja ning Swedbank Liising Aktsiaselts sõiduki Honda Accord (edaspidi Honda) liisingulepingu. Honda kindlustamiseks on hageja 3. juulil 2007 sõlminud kaskokindlustuslepingu kostjaga. 18. septembril 2010 toimus Sillamäel liiklusõnnetus, kus Hondat juhtinud A. Gruzdev sõitis otsa maja juurde pargitud sõidukile Ford Galaxy. Kostja keeldus hagejale kahju hüvitamisest, kuna Honda juht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt politseile teatamata. Ford Galaxy omanik elab A. Gruzdevi kõrvalmajas ja nad on tuttavad. Kuna kahju saaja oli teada, siis polnud vaja kindlustusjuhtumist politseid teavitada. Liiklusõnnetuses osalenud juht ja kahju saaja on vastutuse küsimuses ühel meelel. Kostja ei ole tõendanud, et kohaldatud tüüptingimused on kindlustuslepingu osa. Kindlustuslepingus on märgitud, et kindlustuslepingu tingimuste hulka kuuluvad Hansa Varakindlustuse kindlustuslepingute üldtingimused 2 (01.03.2007) ning Hansa Varakindlustuse kaskokindlustuse tingimused 10 (01.08.2006). Seega ei saanud kostja vaidluse lahendamisel hinnata vastutusest vabanemise aluseid 30. septembri 2010. a teates märgitud tüüptingimuste järgi. Kostja ei saa vabaneda kahju hüvitamise kohustusest, kuna ei ole tuvastatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 452 lg 2 p-des 3 ja 4 sätestatud eeldused. Isegi kui oleks tuvastatud, et
kindlustatud sõiduki autojuhil lasus kohustus teatada õnnetusjuhtumist politseile ja ta lahkus sündmuskohalt politseid teavitamata, ei saanud sel alusel kindlustusandja kahju hüvitamisest keelduda VÕS § 452 lg-s 2 sätestatud imperatiivse regulatsiooni tõttu. Sellist kindlustusandja täitmise kohustusest vabanemise alust sätestav tüüptingimus oleks VÕS § 42 lg-te 1 ja 2 alusel tühine.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Honda juht rikkus liikluseeskirja (LE) §-st 227 ja kindlustuslepingu üldtingimustest tulenevat kohustust teavitada liiklusõnnetusest viivitamata politseid ja kindlustusandjat. Kaskokindlustuse tingimuste kohaselt on kostjal õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda hüvitamisest, kui liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki juht oli narkootiliste ainete mõju all või alkoholijoobes. Sõiduki juhtimisega alkoholijoobes või narkootiliste ainete mõju all võrdsustatakse lahkumine sündmuskohalt, kui on vajalik politsei või päästeameti kohalekutsumine. Hageja võttis kostjalt võimaluse hinnata ja lasta tuvastada, kas Honda juhil esines liiklusõnnetuse toimumise ajal ja selle järel joove või mitte ning kuidas võimalik joove võis mõjutada Honda juhi käitumist liiklusõnnetuse toimumise ajal. Kindlustusvõtja on sellise käitumisega jätnud olulisel määral järgimata käibes vajaliku hoole. Hageja ei ole tõendanud, et kohustuse rikkumine oli vabandatav. Arusaamatud on hageja viited tüüptingimuste tühisuse kohta. Kostja vaidles vastu ka kahju suurusele.
3.Harju Maakohus jättis 16. jaanuari 2012. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt on kindlustuspoliisist nähtuvalt kindlustuslepingu dokumentideks kaskokindlustuse tingimused 11 (01.10.2008) ja kindlustuslepingute üldtingimused 3 (01.03.2008). Maakohus ei nõustunud hageja tõlgendusega, et kuna sõiduki juht tundis kahju saajat, siis tal ei olnud vaja õnnetusjuhtumist politseile teatada. Viidates kehtinud LE §-le 227, leidis maakohus, et politseile võib jätta liiklusõnnetusest teatamata üksnes juhul, kui liiklusõnnetuses osalenud juht ja kahju saaja on oma ühise arvamuse vastutava isiku kohta vormistanud kirjalikult. Kuna kirjalikku dokumenti ei vormistatud, oleks Honda juht pidanud liiklusõnnetusest politseid teavitama. Kindlustuslepingute üldtingimuste 3 (01.03.2008) p 17.1 kohaselt peab kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi toimumise korral tegutsema õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt ja olenevalt kindlustusjuhtumi iseloomust teatama sellest viivitamatult politseile ja võimaldama kindlustusjuhtumiga seotud asjaolud välja selgitada. Kindlustuslepingute üldtingimuste 3 (01.03.2008) p 17.5 kohaselt ei või kindlustusvõtja enne kahju suuruse ja kindlustusjuhtumi asjaolude kindlakstegemist teha ilma kindlustusandja nõusolekuta kahjustatud asja ega sündmuskoha suhtes mingeid muudatusi, mis võivad mõjutada kahju tekkimise põhjuse või kahju suuruse kindlakstegemist. Maakohtu hinnangul rikkus Honda juht mõlemat lepingupunkti. Kaskokindlustuse tingimuste 11 (01.10.2008) kohaselt on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda hüvitamisest, kui liiklusõnnetuse põhjustanud juht oli narkootiliste ainete mõju all või alkoholijoobes. Sõiduki juhtimisega alkoholijoobes või narkootiliste ainete mõju all võrdsustatakse lahkumine sündmuskohalt, kui on vaja politsei või päästeamet kohale kutsuda. Kuna Honda juht lahkus sündmuskohalt, kuigi oli vaja politseid teavitada, siis on kaskokindlustuse tingimuste kohaselt võrdsustatud tema käitumine sõiduki
juhtimisega alkoholijoobes või narkootiliste ainete mõju all. Seega on kostjal õigus kahju hüvitamisest keelduda. Kohustuse rikkumisel oli mõju kindlustusandja täitmise kohustusele. Kohustuse rikkumise tõttu ei olnud võimalik tuvastada, kas Honda juhil esines liiklusõnnetuse toimumise ajal joove ning kas võimalikul joobel võis olla mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Kindlustuslepingu kohaselt on kohaldatavateks tüüptingimusteks kaskokindlustuse tingimused 10 (15.08.2006) ja kindlustuslepingute üldtingimused 2 (01.03.2007). Maakohus viitas VÕS § 434 lgtele 1 ja 2, § 428 lg 1 p-le 3, § 436 lg-tele 1 ja 2. Hageja ei ole tõendanud, et kaskokindlustuse tingimuste 11 (01.10.2008) ja kindlustuslepingute üldtingimuste 3 (01.03.2008) sisu nende tüüptingimuste punktide osas, mis on olulised selle vaidluse lahendamisel, erineks kaskokindlustuse tingimustest 10 (15.08.2006) ja kindlustuslepingute üldtingimustest 2 (01.03.2007). Tõendamata on hageja väide, et vaidluse lahendamiseks olulised kaskokindlustuse tingimuste 11 (01.10.2008) ja kindlustuslepingute üldtingimuste 3 (01.03.2008) punktid ei ole pooltevahelise kindlustuslepingu osa. Maakohus märkis otsuse edasikaebamise korra all muu hulgas, et kohus annab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 alusel loa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ning saata asi menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu uueks läbivaatamiseks maakohtule või teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 1. märtsi 2012. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus viitas, et tegemist on lihtmenetluse asjaga, ja märkis, et maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. Asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Kui maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema. Neid eeldusi, mis tingiksid kaebuse menetlusse võtmise, ei esine.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määrus tühistada ning saata asi ringkonnakohtule hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus on otsuses sõnaselgelt märkinud, et maakohus annab TsMS § 442 lg 10 alusel loa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks. Tähtsust ei ole sellel, et maakohtu otsustus edasikaebamise loa andmise kohta on märgitud jaos "edasikaebamise kord". Tegemist on loa andmisega, mitte edasikaebamise korra selgitamisega.
Apellatsioonkaebuses leidis hageja, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud kuni 1. juulini 2011 kehtinud LE § 227 ning jätnud kohaldamata VÕS § 452 lg 2 p-d 3 ja 4. Nende normide kohaldamise kohta ei ole Riigikohtu praktikat, mistõttu oleks ka seetõttu pidanud asja menetlusse võtma. Apellatsioonkaebuses leidis hageja, et maakohtu otsus on põhjendamatu tüüptingimuste kohaldamise osas, kuna tüüptingimused saavad lepingu osaks ainult juhul, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Põhjendamatu on maakohtu otsus osas, kus on hagejale pandud kohustuseks tõendada tüüptingimuste mittesiduvust põhilepinguga. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme - VÕS § 37 lg-t 1, § 452 lg 2 p 3 ja 4, LE § 227.
7.Kostja ei ole määruskaebusele nõuetekohaselt vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja hageja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
9.Kui asjas on esitatud varalise nõudega hagi, mille hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole (lihtmenetluse asi enne 1. juulit 2012 kehtinud TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt), ei pea ringkonnakohus apellatsioonkaebust tingimata menetlema. Sellisel juhul võib apellatsioonkaebuse jätta TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuses ei ole antud luba edasikaebamiseks ning kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi ega selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt valesti hinnatud tõendeid või see ei võinud oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 442 lg 10 kohaselt võib maakohus § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. Õige on see, et üldise edasikaebamise korra märkimine ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses (vt nt Riigikohtu 17. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-11, p 6), kuid praegusel juhul on maakohus otsuses selgelt märkinud: "Kohus annab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 442 lg 10 alusel loa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks." Kolleegium leiab, et sellega on maakohus andnud edasikaebamiseks loa TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Seega tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja hageja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
10.Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.
11.Tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuse rahuldamise tõttu
tagastada. Hageja on soovinud, et kautsjon tagastataks Vladimir Sadekov advokaadibüroo OÜ-le. Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.