Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-107-12 Tartu, 3. oktoober 2012. a Eesistuja Jaak Luik, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu Kohtutäitur Elin Vilippuse avaldus saada luba võlgniku valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks Tallinna Ringkonnakohtu 3. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-8935 Sergey Simonenko määruskaebus Avaldaja kohtutäitur Elin Vilippus Võlgnik Sergey Simonenko (isikukood xxxxxxxxxxx) Sissenõudja Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja juhatuse liige Heiki Raadik 10. september 2012. a, kirjalik menetlus
1.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 3. aprilli 2012. a määrust tsiviilasjas nr 2-12-8935 võlgniku eluruumi sisenemise aja osas. Lubada kohtutäitur Elin Vilippusel ja kohtutäituri abi Sergei Volfil siseneda Sergey Simonenkole kuuluvasse ja tema valduses olevasse eluruumi Xxxxx xxxx xx, Tallinn (kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx) arestimistoimingute tegemiseks, vara ning kinnisasja ruumide, abiruumide, päraldiste ja oluliste osade seisukorra kindlaksmääramiseks ja fotografeerimiseks 60 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta Sergey Simonenko kanda.
4.
Arvata riigituludesse kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot, mille Deivi Vaht maksis 2. mail 2012 Sergey Simonenko eest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.2. märtsil 2012 esitas kohtutäitur Elin Vilippus (kohtutäitur) Harju Maakohtule avalduse, milles palus anda kohtutäiturile ja tema abile Sergei Volfile luba siseneda Sergey Simonenkole (võlgnik) kuuluvasse korteriomandisse (Xxxxx xxxx xx, Tallinn, registriosa nr xxxxxxx; eluruum) ajavahemikul 5. märtsist kuni 18. aprillini 2012, et korteriomand arestida, kindlaks määrata ja fikseerida fotodel vara seisukord ning kinnisasja ruumid, abiruumid, päraldised ja olulised osad. Avalduse järgi on kohtutäituri menetluses võlgniku vastu Swedbank AS (sissenõudja) avaldusel alustatud täiteasi hüpoteegiga tagatud võlgnevuse 270 506 euro 25 sendi sissenõudmiseks. Harju Maakohus on 18. oktoobri 2011. a määrusega rahuldanud kohtutäituri avalduse ning lubanud kohtutäituril ja tema abil siseneda võlgniku ruumidesse ajavahemikul 20. oktoobrist kuni
30.oktoobrini 2011, et kinnisasi arestida ja kindlaks määrata vara seisukord. 25. jaanuaril 2012 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2011. a määrus, millega jäeti maakohtu määrus muutmata ja võlgniku määruskaebus rahuldamata. Kuna selleks ajaks oli möödunud maakohtu määratud aeg, millal võis võlgniku ruumidesse siseneda, ja ringkonnakohus uut aega ei määranud,
võis kohtutäitur võlgnikule kuuluvad ruumid üle vaadata vaid võlgniku nõusolekul. Võlgniku esindaja Deivi Vaht teatas, et vara on võimalik visuaalselt üle vaadata 16. veebruaril 2012 kell 11.00. Teates kinnitas võlgnik, et kohtutäitur ei tohi elamust seest fotosid teha, millega kohtutäitur ei nõustunud, kuna täitemenetluse seadustiku (TMS) § 84 kohaselt peab kohtutäitur avaldama enampakkumise kuulutuses müüdava kinnisasja fotod. 15. veebruari 2012. a kirjas palus võlgniku esindaja vara vaatamise edasi lükata. 23. veebruaril 2012 lubas võlgnik teha vara visuaalse vaatluse, kuid ei lubanud kinnisasjast pilte teha. Võlgniku sellisest käitumisest sai järeldada vastuseisu täitemenetlusele, kuna võlgnik oli teadlik tema vastu alustatud täitemenetlusest ja kohtutäituri soovist ruumid üle vaadata. Võlgnik rikub varale juurdepääsu mittevõimaldamisega võlausaldaja õigusi. Täitemenetluse jätkamiseks on vaja eluruumi siseneda.
2.Harju Maakohus võttis avalduse 5. märtsi 2012. a määrusega menetlusse ja rahuldas sama määrusega. Maakohus lubas kohtutäituril ja tema abil S. Volfil siseneda täiteasja raames võlgniku nõusolekuta võlgniku eluruumi ajavahemikul 5. märtsist kuni 18. aprillini 2012, et teha korteriomandi arestimistoiming ja vara ning määrata kindlaks ja fikseerida fotodel kinnisasja ruumide, abiruumide, päraldiste ja oluliste osade seisukord. Määrus kuulus selle järgi viivitamata täitmisele. Maakohtu määruse järgi on kohtutäituril TMS § 84 lg-st 21 tulenevalt kohustus täitemenetluses kinnisasja pildistada ning kohtutäiturile tuleb vastavasisuline nõusolek esitatud asjaoludel anda. Varale juurdepääsu mittevõimaldamisega takistas võlgnik kohtutäituril kinnisasja arestimiseks vajalike toimingute tegemist. Täitemenetluse jätkamiseks oli kohtutäituril vajalik siseneda võlgniku eluruumi, teisiti ei olnud täituril võimalik kinnisasja päraldiste koosseisu, kinnisasja seisukorda ja hinda kindlaks määrata.
3.Võlgnik palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja jätta kohtutäituri avalduse rahuldamata. Lisaks esitas võlgnik esialgse õiguskaitse taotluse keelata kohtutäituril ja tema abil ruumidesse siseneda. Kohtutäitur palus jätta määruskaebus rahuldamata ja mitte rahuldada esialgse õiguskaitse taotlust. Kui kohus rahuldab avalduse ja peatab täitemenetluse, kuid jätab kaebuse rahuldamata, palus kohtutäitur määrata uue aja võlgniku eluruumi sisenemiseks.
4.Maakohus jättis 23. märtsi 2012 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Sama määrusega rahuldas maakohus esialgse õiguskaitse taotluse ning keelas kohtutäituril ja tema abil ruumidesse sisenemise kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 3. aprilli 2012. a määrusega maakohtu 5. märtsi 2012. a määruse muutmata ning menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus võlgniku kanda. Samas pikendas ringkonnakohus ruumidesse sisenemise perioodi 31. maini 2012. Ringkonnakohus tühistas maakohtu
23.märtsi 2012 määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ega korranud neid. Avaldust ei saa jätta rahuldamata ja määruskaebust rahuldada põhjusel, et kohtutäitur soovib võlgniku majas pilte teha.
Kohtutäituril on kohustus fikseerida vara, mille suhtes täitetoiminguid tehakse. Samuti on kohtutäituril vaja kinnisasja enampakkumise korraldamiseks kinnisasja, sh kinnisasjal asuvat maja seestpoolt fotografeerida. Täitemenetluses toimub intensiivne võlgniku õiguste riive, mis võib eelduslikult viia selleni, et võlgniku kodu müüakse enampakkumisel maha. Teades kinnisasja ülevaatusest, on võlgnikul võimalik astuda vallasasjade suhtes, mille osas täitemenetlust ei toimu, samme, mis kaitsevad võlgniku privaatsust. Kohtutäituril on seadusest tulenevalt õigus viibida korduvalt võlgniku kinnisasjal niipalju, kui see on täitemenetluse jaoks vajalik. Määruskaebuses ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kohtutäitur soovib viibida võlgniku kinnisasjal põhjendamatult tihti. Kohtule esitatud asjaolud annavad aluse järeldada, et võlgnik takistab kohtutäituri juurdepääsu kinnisasjale. Kohtutäitur ei ole saanud kinnisasjal asuvat maja seestpoolt pildistada ning võlgnik on takistanud kohtutäituri juurdepääsu kinnisasjale. Seetõttu on seaduslik ja põhjendatud, et kohtutäitur pildistab vara, mille suhtes täitemenetlus toimub, mistõttu selle keelamiseks või välistamiseks ei ole alust. Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, tuleb maakohtu rakendatud esialgne õiguskaitse tühistada. Praegusel juhul oli esialgse õiguskaitse taotlus ilmselgelt põhjendamatu. Esialgse õiguskaitse taotluses tuleb selle vajadust põhistada, st tuleb kohtu jaoks usutavaks muuta, millised rasked tagajärjed saabuksid taotluse esitaja jaoks, kui esialgset õiguskaitset ei rakendataks või kui vaidlustatud maakohtu määruse täitmist ei peatataks. Selliseid asjaolusid taotluses, mis sisuliselt kujutas endast vaidlustatud maakohtu määruse täitmise peatamise taotlust, kohtu ette ei toodud. Kuivõrd kohtutäiturile on vaja tagada täitemenetluse korraldamiseks vajalikud õigused, tuleb kohtutäituri taotlus rahuldada ja pikendada perioodi, mille vältel võib võlgniku ruumidesse siseneda, aja võrra, mis võib mõistlikult kuluda kohtumääruse peale esitatava määruskaebuse menetlemiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Võlgnik palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta uue määrusega kohtutäituri avaldus rahuldamata. Määruskaebuse järgi ei ole varast piltide tegemise keelamine samastatav varale juurdepääsu mittevõimaldamisega. Võlgnik ei ole kohtutäiturit takistanud ning TMS § 28 lg 2 kohaldamiseks ei olnud alust. See säte ei näe ette õigust siseneda ruumidesse pildistamiseks. Ringkonnakohus on jätnud kaalumata võlgniku huvid kodu ja eraelu puutumatusele ning teinud võlgniku õigusi ebaproportsionaalselt riivava lahendi. Fotode puudumine ei takista kinnisasja müümist.
7.Kohtutäitur palub jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise korral palub kohtutäitur määrata uue tähtaja võlgnikule kuuluvasse eluruumi sisenemiseks.
8.Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrust tuleb muuta osas, millega ringkonnakohus andis kohtutäiturile ja tema abile loa siseneda võlgniku ruumidesse ajavahemikul 5. märtsist kuni 31. maini 2012. Selles osas on võimalik anda kohtutäiturile ja tema abile luba siseneda võlgniku ruumidesse
vajalike arestimistoimingute tegemiseks ja fotografeerimiseks 60 päeva jooksul arvates praeguse määruse jõustumisest. Muus osas tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
10.TMS § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur võlgniku nõusolekul siseneda võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Kui võlgnik nõusolekut ei anna, võib TMS § 28 lg 2 järgi tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Praeguses asjas tuleb lahendada küsimus, kas TMS § 28 lg 2 annab kohtule aluse lubada kohtutäituril siseneda võlgniku ruumidesse mh selleks, et fikseerida fotodel vara seisukord. Pooled ei vaidle selle üle, et võlgnik lubas kohtutäituri abil siseneda oma ruumidesse, kuid keelas seal fotode tegemise. Fotosid lubas võlgnik teha kinnisasjast väljastpoolt.
11.Riigikohus on leidnud, et TMS § 28 lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse sisenemiseks ka juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind (vt Riigikohtu 29. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 11). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ja leiab, et loa võib anda ka võlgniku ruumidest hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks. TMS § 84 lg 21 esimese lause kohaselt avaldatakse kinnisasja müügi korral kuulutus mh ka Internetis vähemalt ühes enamlevinud müügipakkumiste portaalis. Sama lõike kolmanda lause kohaselt avaldab kohtutäitur Interneti-kuulutuses ka fotod kinnisasjast. Fotode avaldamine on kolleegiumi hinnangul mh võlgniku huvides, sest võib kaasa tuua enampakkumisel osalejate arvu suurenemise ning seeläbi ka müügihinna tõusu (ja sellega võla vähenemise). Võlgnikul on võimalik astuda oma privaatsuse kaitseks samme talle kuuluvate vallasasjade suhtes, mille osas täitemenetlust ei toimu, mh need fotografeerimise ajaks eemaldada või keelata nende fotografeerimist. Kolleegium nõustub seega kohtute seisukohtadega, et seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks tuleb kohtutäiturile anda luba võlgniku ruumidesse sisenemiseks. Selguse huvides tuleks fotografeerimise õigust kohtumääruses eraldi nimetada ja vähemalt lühidalt selle vajalikkust põhjendada, mida kohtud on praegusel juhul ka teinud.
12.Eespool esitatud põhjustel tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata osas, milles kohtutäituril ja tema abil lubati võlgniku ruumidesse siseneda, mh fotografeerimiseks. Kuna aga praeguseks on möödunud ringkonnakohtu määratud aeg, millal võis võlgniku ruumidesse siseneda, tuleb see aeg kohtutäituri taotlusel uuesti määrata. Kohtutäituril ja tema abil on õigus siseneda võlgniku eluruumi 60 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.
13.Kolleegium märgib lisaks, et TMS § 28 lg 6 järgi tehakse ruumidesse sisenemise loa andmise või sellest keeldumise määrus hiljemalt kohtutäiturilt avalduse saamisele järgneval tööpäeval. Lühikene tähtaeg on seletatav täitemenetluse tõhusa korralduse huvidega neil juhtudel, kui on alust eeldada, et võlgnik asub arestitavat vara varjama, kõrvale toimetama või kahjustama. Kinnisasja hindamiseks loa saamise taotlemisel sellist ohtu aga üldjuhul ei ole.
Seetõttu leiab kolleegium, et TMS § 28 alusel toimuvas kohtumenetluses tuleks võlgnik enne loa andmist ära kuulata vähemalt juhtudel, mil kohtutäitur ei ole suutnud avalduses kohut täielikult veenda loa andmise vajalikkuses, kuid kohus ei ole veendunud ka loa andmisest keeldumises. Kolleegium märgib ka seda, et kui kohus peab vajalikuks võlgnik ära kuulata, tuleks seisukoha andmise võimalus tagada ka sissenõudjale, kelle huvides ruumidesse sisenemist otsustatakse. Kui kohus ei pea võlgniku ärakuulamist vajalikuks ning võlgnik esitab kohtumääruse peale määruskaebuse, tuleb sissenõudjale seisukoha andmise võimalus tagada kaebemenetluses.
14.Lisaks märgib kolleegium, et esialgset õiguskaitset on TMS § 28 järgses loa andmise menetluses võimalik TsMS § 665 lg 2 järgi kohaldada alles määruskaebuse lahendamisel. Kolleegium märgib samuti, et TMS § 28 lg 6 alusel tehtav määrus on TsMS § 478 lg 4 järgi viivitamata täidetav, kui kohus ei määra hilisemat täitmisele kuulumise aega.
15.Menetluskulud kõigis kohtuastmetes kannab TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause järgi võlgnik. Teised menetlusosalised võivad TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
16.Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Jaak Luik, Villu Kõve, Tambet Tampuu Kohtunik Tambet Tampuu eriarvamus Leian, et kolleegium oleks pidanud määruskaebuse rahuldama, kohtute määrused tühistama ja tegema uue määruse, millega jätma kohtutäituri avalduse rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 2 sätestab, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Sellest sättest tulenevalt oli maakohtul õigus rahuldada kohtutäituri avaldus üksnes juhul, kui see oli vajalik võlgniku ruumide või maatüki läbiotsimiseks. Kuna kohtutäitur ei põhjendanud oma avaldust läbiotsimise vajadusega, siis ei olnud maakohtul alust kohtutäituri avaldust rahuldada. Ma ei nõustu Riigikohtu kohtukoosseisu enamuse ning Riigikohtu varasema seisukohaga, et TMS § 28 lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse sisenemiseks ka juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind, ning et loa võib anda ka võlgniku ruumide hindamise või müümise eesmärgil ruumidest fotode tegemiseks. Selliseid võlgniku õiguste riive võimalusi see säte ette ei näe. TMS § 28 lg 2 ei näe ette ka seda, et võlgniku ruume tohiks täitemenetluse huvides fotografeerida võlgniku tahte vastaselt ning tehtud fotosid avaldada. Kuigi võib nõustuda kohtukoosseisu enamuse seisukohaga, et seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks tuleks kohtutäiturile anda luba siseneda võlgniku ruumidesse, on minu arvates sellise loa andmise võimaluse sätestamine seadusandja, mitte Riigikohtu pädevuses. Isiku loata tema valduses olevatesse ruumidesse sisenemine, ruumide fotografeerimine ning ruumidest tehtud fotode
avaldamine riivavad isiku eraelu puutumatust. Isiku eraelu puutumatus on isiku üks põhiõigustest. Nimelt sätestab põhiseaduse § 26 esimene lause, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Põhiseaduse § 26 teine lause sätestab, et riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Isiku eraelu puutumatuse riivel peab omama selge seadusest tulenev alus ja legitiimne eesmärk ning riive peab olema selle eesmärgi saavutamise abinõuna vajalik, sobiv ning mõõdukas. Riigikohtul ei ole põhiseadusest ja seadusest tulenevat pädevust lubada isikute põhiõiguste riiveid seadusest suuremas ulatuses. Seetõttu ei ole TMS § 28 lg 2 kui isiku põhiõigusi riivava sätte laiendav tõlgendamine lubatav. Kõnealust põhiõiguse riivet ei saa põhjendada ka kohtukoosseisu enamuse viidatud TMS § 84 lg 21 kolmanda lausega, mille järgi avaldab kohtutäitur Interneti-kuulutuses ka fotod kinnisasjast. See säte ei näe ette võimalust, et võlgniku kinnisasja fotografeerimiseks võib kohus anda kohtutäiturile loa minna võlgniku kinnisasjale ilma võlgniku nõusolekuta. Ilmselt on TMS § 84 lg 21 järgi lubatav ilma võlgniku nõusolekuta avaldada fotosid tema kinnisasjast, mis on tehtud ilma kinnisasjale minemata, või fotosid, mis on võlgniku kinnisasjast varem tehtud ning mis on seaduslikul teel sattunud kohtutäituri kätte (näiteks on need esitanud avaldamiseks võlgnik ise). Võlgniku ruumidest tehtud fotode avaldamist TMS § 84 lg 21 ei reguleeri. Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.