Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-19-11 Tartu, 20. aprill 2011. a Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve Baltic Energy Partners OÜ hagi Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (endine ärinimi AKTSIASELTS NARVA ELEKTRIJAAMAD) vastu kahju hüvitamiseks Tartu Ringkonnakohtu 29. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-68739 Baltic Energy Partners OÜ kassatsioonkaebus 168 144 eurot 72 senti (2 630 893 krooni 13 senti) Hageja Baltic Energy Partners OÜ (registrikood 11207916), esindajad vandeadvokaadid Andres Suik ja Allar Aru Kostja Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (endine ärinimi AKTSIASELTS NARVA ELEKTRIJAAMAD) (registrikood 10579981), esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher 21. märts 2011. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 29. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-68739 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Baltic Energy Partners OÜ-le kassatsioonkaebuselt 15. detsembril 2010 tasutud kautsjon 1681 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend üks) eurot 45 senti (26 309 (kakskümmend kuus tuhat kolmsada üheksa) krooni).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Baltic Energy Partners OÜ (hageja) esitas 20. oktoobril 2008 hagi Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (AKTSIASELTS NARVA ELEKTRIJAAMAD) (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Sagro Elekter ja AS Kulon 30. oktoobril 2007 ja 27. augustil 2007 kostjaga elektrienergia määratud tarne lepingud, mille kohaselt müüb kostja ostjatele elektrituruseaduses (ElTS) sätestatud müügikohustuse täitmiseks määratud tarnena elektrienergiat. Elektrienergia määratud tarne lepingu p 1.2 kohaselt on elektrienergia määratud tarne osutamise täpsemad tingimused ning ostja ja müüja õigused ja kohustused määratud muu hulgas "AS Narva Elektrijaamad elektrienergia määratud tarne tüüptingimustega". Hageja sõlmis 31. oktoobril 2007 ja
31.augustil 2007 võrguettevõtjatega OÜ Sagro Elekter ja AS Kulon elektrienergia avatud tarne lepingud, mille kohaselt osutab hageja avatud elektrienergia tarne teenust, ostes või müües üle jääva või puudu jääva elektrienergia koguse OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon lepingus kokkulepitud tingimustel alates 1. septembrist 2007. Avatud tarne lepingute kohaselt oli hageja ka elektrienergia bilansihaldur. Hageja ja võrguettevõtjate vaheline avatud tarne leping oli sõlmitud, võttes arvesse võrguettevõtjate ja kostja vahel sõlmitud määratud tarne lepingut ja seaduses sätestatud
müügikohustust. Kostja kehtestas ühepoolselt seni kehtinud elektrienergia määratud tarne tüüptingimuste asemel alates
1.jaanuarist 2008 "Elektrienergia määratud tarne tüüptingimused müügikohustuse täitmiseks ja võrgukadude korvamiseks" (tüüptingimused). Uute tüüptingimuste p 1.3 kohaselt on ostja avatud tarnija elektrituruseaduse kohaselt võrguettevõtja, kelle võrguga ühendatud elektripaigaldist ostja valdab, või selle võrguettevõtja nimetatud müüja, kui elektrituruseadusest ei tulene teisiti. Kostja peatas alates 1. veebruarist 2008 omapoolse määratud tarne täitmise OÜ-le Sagro Elekter ja ASle Kulon, sest viimased ei sõlminud tüüptingimuste p 1.3 kohaselt avatud tarne lepingut ElTS § 75 lg 1 kohaselt AS-ga Eesti Energia. Hageja kohustuseks oli hoida lepingutest tulenevalt pärast kostja energiatarnimise peatamist OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon elektrienergia bilanssi. Seetõttu oli hageja kohustatud bilansi hoidmiseks elektrienergiat ostma OÜ-lt Latvenergo Kaubandus, ASlt Eraküte ja OÜ-lt Põhivõrk tunduvalt kõrgema hinnaga kui kostja hind ja müüma seda odavamalt edasi. Kostja taastas elektritarned OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon alles pärast Konkurentsiameti ettekirjutuse saamist. Seega oli elektrienergia tarne peatatud ajavahemikul 1. veebruar 2008 kuni 21. mai 2008. Hageja juhtis võrguettevõtjate elektriportfelli ja tema portfellihalduse teenus seisnes selles, et lubas oma klientidele korraldada elektrienergia ostu viisil, mis tagas võrreldes AS Eesti Energia suletud turu hinnapaketiga konkurentsivõimelise hinnaga elektrienergia ostu. Hageja hallatava elektriportfelli ostuhind võrguettevõtja jaoks koosnes kostja määratud tarnest ja mujalt hangitavast elektrienergiast ning hageja prognoosivigade katteks ostetavast ja müüdavast bilansienergiast. Kuna hageja ja võrguettevõtjad planeerisid kostjalt osta 12-kuulisel lepinguperioodil osa vajaminevast elektrienergiast, siis on kostja tarnete arvestamine ainuvõimalik portfellihalduse teenuse hinna kujundamisel. Määratud tarne kostjalt kattis peaaegu kogu võrguettevõtjate elektriostu mahu. Määratud tarnete lõpetamisega kaasnes hagejale oluline ostukulu kasv, mis oli vaja võrguettevõtjatele elektrienergia edasimüügiks. Hageja on võrguettevõtjate ja kostja vahelistes määratud tarne lepingutes võrguettevõtjate volitatud tellimuste esitaja. Kostjal on kohustus hüvitada tema ebaseadusliku tegevusega hagejale tekitatud kahju. Hageja viitas võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 7, leides, et hageja rikkus konkurentsiseaduse (KonkS) § 16 p-des 4 ja 6 sätestatud kohustusi. Alternatiivselt deliktiõiguslikule vastutusele esitas hageja nõude lepingulise kahju sätete järgi. Hageja kui OÜ Sagro Elekter ja AS Kulon avatud tarnija ning bilansihalduri huvid ja õigused olid ohustatud kostja ebaseadusliku elektritarnete katkestamise tõttu samal määral kui OÜ Sagro Elekter ja AS Kulon huvid või õigused. Hageja leidis, et talle laieneb VÕS §-s 81 sätestatud regulatsioon. Hagejale on tekitatud kostja tegevuse tõttu 2 630 893 krooni 13 senti otsest varalist kahju. Sellele lisandub VÕS §-s 113 sätestatud viivis, mis hagi esitamise hetkel on 176 701 krooni 50 senti. Hageja palus välja mõista ka viivise, mis polnud veel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel VÕS §-s 113 sätestatud protsendina põhinõudest.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja pole tekitanud võrguettevõtjatele määratud tarnete lõpetamisega hagejale mingit kahju, vaid lõi sellega hagejale võimaluse teenida lisatulu senisest suurema elektrienergia koguse müümisest. Hageja ja kostja vahel puuduvad lepingulised ja lepinguvälised võlasuhted, mis annaksid hagejale nõudeõiguse kostja vastu. Kostja ja võrguettevõtjad olid sõlminud kahepoolsed määratud tarne lepingud. Lepingute poolteks on seega kostja ja OÜ Sagro Elekter ning kostja ja AS Kulon. Need lepingud ei mõju kolmandate isikute õigustele ega kohustustele. Määratud tarne lepingud ei andnud hagejale mingeid õigusi ega kohustusi. Tõendamata on hagejale tekkinud väidetav kahju, puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hageja väidetava kahju vahel ning kostja ei tunnistanud oma tegevuse õigusvastasust ega süüd. Hageja kui kõnealuse kahe võrguettevõtja avatud tarnija ja bilansihaldur sai müüa kummalegi nende bilansi tagamiseks kauplemisperioodil puudu jääva elektrienergia koguse (E1TS § 3 p 1). Kui kostja lõpetas määratud tarned võrguettevõtjatele, tekkis hagejal võimalus suurendada võrguettevõtjatele müüdava ja nende bilansi hoidmiseks vajaliku elektrienergia kogust ja saada suuremat tulu. Kui hageja kaupleb elektrienergiaga ebamõistlikult ja kahjumiga, ei saa ta nõuda selle kahju hüvitamist kolmandatelt isikutelt, sh kostjalt. Hageja pole selgitanud, miks peaks kostja hüvitama talle eeldusliku hinnavahe, kui hageja omal vabal tahtel ostis kolmandatelt isikutelt elektrienergiat ning müüs selle edasi OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon. Hageja ja võrguettevõtjate vahel sõlmitud lepingute täitmiseks ja/või võrgukadude korvamiseks vajaliku määratud tarne hind ei ole kohaldatav avatud tarne eest arveldamisel. Määratud tarne hind on üldjuhul reguleeritud ja madalam kui avatud tarne hind. Avatud tarne hind on muutuv ja arvutatakse ElTS § 53 lg 1 kohaselt jooksvalt pärast vastava kauplemisperioodi lõppemist seaduses ja bilansilepingus kehtestatud metoodika alusel. Konkurentsiameti ettekirjutusel ei ole prejudikatiivset jõudu tsiviilasja lahendavale kohtule. Ainuüksi ettekirjutus ei tekita hagejale iseenesest alust kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Konkurentsiameti 15. mai 2008. a ettekirjutuses pole tuvastatud, et võrguettevõtjate poolt avatud tarnena hagejalt ostetud elektrienergia oleks toodetud soojuse ja elektrienergia koostootmise režiimis. Kostja pole määratud tarne lõpetamisel rikkunud konkurentsiseadust ega kuritarvitanud turgu valitsevat seisundit. Kostja ei ole süüdi hagejal väidetava kahju tekkimises. Võrguettevõtjatele määratud tarne lõpetamisel ei näinud kostja võimaliku tagajärjena hagejal väidetava kahju tekkimist ette ega pidanud seda ette nägema, mis samuti välistab kostja vastutuse (VÕS § 127 lg 3 ja § 1050). Hageja pole tõendanud kahju tekkimist, kahju suurust ega kahju tekkemehhanismi. Elektrienergia odavam edasimüük ei ole mingis sõltuvuses ega põhjuslikus seoses määratud tarne lõpetamisega. Metoodiliselt vigane on ka hinnavahe arvestus, kuna hagejal puudus alus võtta avatud tarne kasumlikkuse/kahjumlikkuse mõõtmisel aluseks määratud tarne tariife.
3.Viru Maakohus rahuldas 20. aprilli 2010. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja tekitatud kahju hüvitamiseks 2 630 893 krooni 13 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 491 619 krooni 80 senti ja lisanduva viivise VÕS § 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
Maakohtu otsuse kohaselt tuleb delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena kõigepealt kindlaks teha, et kostja on kahju põhjustanud, samuti kostja teo õigusvastasus, ning alles seejärel eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja süüd. Deliktilise vastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Maakohus luges tõendatuks, et kostja on alates 1. veebruarist 2008 elektrienergia tarnimise peatamisega OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon tekitanud hagejale otsese varalise kahju, kuna hageja oli sunnitud bilansihaldurina oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks OÜ Sagro Elekter ja AS Kulon ees ostma elektrienergiat OÜ-lt Latvenergo Kaubandus, AS-lt Eraküte ja OÜ-lt Põhivõrk tunduvalt kõrgema hinnaga, kui oli kostja hind. Kostja kehtestas varem kehtinud tüüptingimuste asemel alates 1. jaanuarist 2008 uued tingimused. Kostja saatis 8. jaanuaril 2008 OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon kirja, milles teatas, et viimased peavad uute tüüptingimuste kohaselt sõlmima avatud tarne lepingu AS-ga Eesti Energia. Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et kostja rikkus KonkS § 16 p 4 ja 6, seades OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon määratud tarne taastamise eeltingimuseks selle, et nimetatud ettevõtjad sõlmiksid avatud tarne lepingu AS-ga Eesti Energia, ja ta keeldus põhjendamatult elektrienergia müügist määratud tarne alusel. Kostja tegevus oli õigusvastane. Maakohus pidas tuvastatuks, et kostja tekitas hagejale kahju süüliselt, hooletuse tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei olnud süüdi KonkS § 16 p-de 4 ja 6 rikkumises. Sellest tulenevalt on olemas põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejale tekitatud kahju vahel. Maakohus luges hageja esitatud tõenditega kahju suuruse tõendatuks ning ei nõustunud kostja esitatud kahju arvestusega, kuna viimane ei esitanud kohtule arvutusi tõendavaid dokumente.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 29. novembri 2010. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on ebaõigesti rahuldanud hagi lepinguvälise kahju hüvitamise sätete alusel. Ringkonnakohus leidis, et on tõendatud, et kostja rikkus KonkS § 16 p 4 ja 6, kuna peatas määratud tarne OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon ajavahemikul 1. veebruar 2008 kuni 21. mai 2008. KonkS § 16 p 4 kohaselt on keelatud ühe või mitme ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, sealhulgas kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmine, et teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi, ning p 6 kohaselt on keelatud põhjendamatu keeldumine kauba müümisest või ostmisest. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust
rikkuva käitumisega. Tuleb tuvastada, kas asjas esineb delikti üldkoosseis, s.o objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Objektiivse teokoosseisu tasandil tuleb kindlaks teha, kas kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab, samuti põhjuslik seos kostja teo ja hageja kahju vahel. Ringkonnakohus leidis, et puudub põhjuslik seos väidetavalt hagejal tekkinud kahju ning kostja teo (määratud tarnete peatamine OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon) vahel. Kostja, peatades määratud tarned OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon, rikkus nendega sõlmitud lepinguid ning OÜ-l Sagro Elekter ja AS-l Kulon võib olla tekkinud nõue kostja vastu tulenevalt lepingu rikkumisest. Samas aga puudub viidatud konkurentsiseaduse sätete rikkumisel selline seos hageja väidetava kahjuga, mis oleks normide kaitse-eesmärgiga hõlmatud. Hageja ei ole oma kahju hüvitamise nõudes välja toonud, milline kahju tal seetõttu tekkis, et kahjustati tema kui AS-ga Eesti Energia avatud tarne osutamisel konkureeriva ettevõtja konkurentsivõimet. Riigikohtu praktika kohaselt ei vastuta kahju tekitaja üldjuhul deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest, st deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui selline (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-164-05, p 20; Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-123-05, p 24). Samas on Riigikohus asjas nr 3-2-1-7-10 asunud seisukohale, et see põhimõte ei ole absoluutne, esmajoones võib erandiks olla kahju tekitamine käitumisega, mis rikub sellist normi (VÕS § 1045 lg 1 p 7), mille eesmärk on kaitsta kannatanut just puhtmajandusliku kahju tekitamise eest. Nähtuvalt hageja nõudest ja asja materjalidest ei ole hagejal tekkinud väidetavat kahju seetõttu, et kostja rikkus KonkS § 16 p 4 ja 6, s.o hagejal ei ole puhtmajandusliku kahju hüvitamise nõuet. Hageja ei ole tuginenud kahju nõudes sellele, et kostja oleks keeldunud temaga kokkuleppe sõlmimisest, seades eelduseks tingimuse, et teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi (KonkS § 16 p 4) või et kostja oleks põhjendamatult keeldunud kauba müümisest hagejale. Seega ei põhjustanud kostja KonkS § 16 p-de 4 ja 6 rikkumine kahju hagejale, vaid sai (nagu juba eespool märgitud) kahju põhjustada OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon. Kuna puudub põhjuslik seos kostja teo ja hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel, ei ole vajadust hinnata nõutava kahju suurust. Viidates VÕS §-le 81, leidis ringkonnakohus, et hageja ei ole kaitstav isik määratud tarne lepingute järgi ning talle väidetavalt tekitatud kahju ei ole hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, mistõttu ei saa hageja esitada kostja vastu nõudeid, mis on seotud määratud tarne lepingute rikkumisega. Iseenesest õige on hageja väide, et hageja, olles OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon avatud elektrienergia tarnija ja bilansihaldur, arvestas oma tegevuses võrguettevõtjate ja kostja vahel sõlmitud määratud tarne lepinguid, kuid see asjaolu ei anna alust väita, et lepingud, mille AS Kulon ja OÜ Sagro Elekter kostjaga sõlmisid, on hagejat kaitsvad lepingud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta jõusse maakohtu otsus samas asjas, või saata asi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Ringkonnakohtu otsus on olulises osas põhjendamata. Tühistades maakohtu otsuse, oleks ringkonnakohus pidanud otsuses põhjendama, miks ta hindab esitatud tõendeid maakohtust erinevalt (TsMS § 653 ja § 654 lg 5 teine lause). Ringkonnakohtu otsus on üllatuslik. Ringkonnakohus leidis hageja jaoks üllatuslikult, et kostja rikkumisel puudub selline seos hageja kahjuga, mis oleks normide kaitse-eesmärgiga hõlmatud. Hageja kahju väidetavat mittehõlmatust normide kaitse-eesmärgiga selgitas ringkonnakohus aga nn puhtmajandusliku kahju mõiste abil. Maakohtu otsuses ei olnud käsitletud ei normide kaitseeesmärke ega ka puhtmajandusliku kahju hüvitamisega seotud küsimusi. Olukorras, kus ringkonnakohus soovis seadust tõlgendada maakohtust erinevalt ning tugineda nn puhtmajandusliku kahju teooriale, oleks ringkonnakohus pidanud seda istungil pooltega enne läbi arutama ja andma hagejale võimaluse selles küsimuses oma seisukohtade esitamiseks. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Hageja ei nõustu ringkonnakohtuga, et hagejal ei ole õigust nõuda talle tekitatud puhtmajandusliku kahju hüvitamist, kuna see ei vastavat rikutud normide kaitse-eesmärgile. Ringkonnakohus pole üldse selgeks teinud, mida tähendab tema arvates nn puhtmajanduslik kahju ja mille põhjal ringkonnakohus järeldab, et hageja nõuab selle hüvitamist. Asjas ei ole hageja nõudnud saamata jäänud tulu, st puhtmajandusliku kahju hüvitamist. Ka sellisel juhul, kui kostja tekitatud kahju hinnata nn puhtmajandusliku kahjuna, oleks kostja kohustatud hagejale kahju hüvitama. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kostja rikkus seadusest tulenevat kohustust, sest peatas määratud tarne hageja lepingupartneritele OÜ-le Sagro Elekter ja ASle Kulon. Hagejale kaasnes kostja kahju tekitamisega viimase jaoks ettenähtav kahju, kuna hageja saatis kostjale 6. veebruaril 2008 kirjaliku pöördumise. Väär on ringkonnakohtu järeldus, et kostja õigusvastase tegevuse tagajärjel võib olla tekkinud nõue kostja vastu hoopis OÜ-l Sagro Elekter ja AS-l Kulon, mitte hagejal. Kuna hageja tagas elektrihinda avatud tarnijana OÜ-le Sagro Elekter ning AS-le Kulon, võttes aluseks nende seadusekohased elektriostu võimalused, oli ka ainuvõimalik arvestada ostuhinna puhul võrguettevõtjale saadaolevaid elektrimüüjaid, milleks seaduse järgi oli ka kostja (kes keeldus müügist õigusvastaselt). Kahju ei kannatanud kostja õigusvastase tegevuse tõttu mitte OÜ Sagro Elekter ja AS Kulon, vaid just hageja, kes ostis elektrienergiat kallimalt. Avatud tarne lepingute sõlmimisel eeldas hageja, et kostja täidab Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi, sealhulgas elektrituruseadusega talle pandud kohustust müüa elektrienergiat võrguettevõtetele Konkurentsiametis kooskõlastatud hindadega. Elektrienergia planeeritust kallim ostmine ja odavam edasimüük ning seeläbi hagejale kahju tekkimine on otseselt põhjuslikus seoses kostja õigusvastase teoga, st määratud tarne ebaseadusliku lõpetamisega. Kui kostja ei vastutaks hageja ees deliktiõiguse alusel, vastutaks ta lepingulise kahju sätete järgi. Viidates VÕS §-le 81 (kolmandat isikut kaitsev leping), leidis hageja, et tulenevalt esitatud asjaoludest olid hageja kui OÜ Sagro Elekter ja AS Kulon avatud tarnija ning bilansihalduri huvid ja õigused ohustatud kostja ebaseadusliku elektritarnete katkestamise tõttu samal määral kui OÜ Sagro Elekter ja AS Kulon huvid ja õigused.
8.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu
otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on tekkinud hagejale kahju hüvitamise kohustus. Hageja leidis, et kostja on talle tekitanud kahju sellega, et peatas ajavahemikuks 1. veebruar 2008 kuni 21. mai 2008 elektrienergia määratud tarne hageja lepingupartneritele OÜ-le Sagro Elekter ja ASle Kulon, mistõttu pidi hageja OÜ Sagro Elekter ja AS Kulon bilansihaldurina ostma puudujääva elektrienergia kolmandatelt isikutelt planeeritust kõrgema hinnaga. Kostja sellega ei nõustunud, vaid leidis, et tõendamata on hagejale tekkinud väidetav kahju, puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hageja väidetava kahju vahel ning kostja ei tunnista ka oma tegevuse õigusvastasust ega süüd. Kui hageja kaupleb elektrienergiaga ebamõistlikult ja kahjumiga, ei saa ta kostja arvates nõuda selle kahju hüvitamist kolmandatelt isikutelt, sh kostjalt.
11.Esmalt hindab kolleegium hageja kassatsioonkaebuse väidet, et kui kostja ei vastutaks hageja ees deliktiõiguse alusel, vastutaks ta lepingulise kahju sätete järgi (hageja viitab seejuures kolmandat isikut kaitsva lepingu regulatsioonile (VÕS §-le 81)). Tulenevalt VÕS § 1044 lg-st 2 ei või lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist võlaõigusseaduse 53. peatükis (kahju õigusvastane tekitamine) sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab võlaõigusseaduse
53.peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Kuna hageja tugines oma hagis ka võimalikule lepingust tulenevale kahju hüvitamise kohustusele, tuleb seega esmalt hinnata, kas põhjendatud on hageja väited kostja võimalikust vastutusest lepingulisel alusel. VÕS § 81 lg 1 kohaselt võib lepinguga kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega. Sellist kohustust eeldatakse, kui: 1) kolmanda isiku huvid või õigused on lepingu täitmise käigus ohustatud samal määral kui võlausaldaja huvid või õigused ja 2) võib eeldada võlausaldaja tahet kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ja 3) võlausaldaja tahe kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ning kolmas isik on võlgnikule äratuntavad. VÕS § 81 lg 2 kohaselt võib kolmas isik VÕS § 81 lg-s 1 nimetatud kohustuse rikkumise korral nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Hageja leiab, et talle laieneb VÕS § 81 regulatsioon, kuna tulenevalt esitatud asjaoludest olid hageja kui OÜ Sagro Elekter ja AS Kulon avatud tarnija ning bilansihalduri huvid ja õigused ohustatud kostja ebaseadusliku elektritarnete katkestamise tõttu samal määral kui OÜ Sagro Elekter ja AS Kulon huvid ja õigused. Kolleegium leiab, et hageja seisukoht on ekslik. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et hagejat ei saa praegusel juhul pidada kaitstavaks isikuks kostja ja OÜ Sagro Elekter ning AS Kulon vahel sõlmitud määratud tarne lepingute järgi. Hagejale väidetavalt tekitatud kahju ei ole hõlmatud kostja ja OÜ Sagro Elekter ning AS Kulon vahel sõlmitud määratud tarne
lepingutest tuleneva lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Seetõttu ei saa hageja esitada nõudeid kostja vastu, tuginedes sellele, et kostja rikkus OÜ-ga Sagro Elekter ja AS-ga Kulon sõlmitud määratud tarne lepinguid.
12.Kuna hageja kahju hüvitamise nõude aluseks ei saa olla kostja ja OÜ Sagro Elekter ning AS Kulon vahel sõlmitud määratud tarne lepingute rikkumine, tuleb järgmisena hinnata seda, kas hageja nõue võiks olla põhjendatud deliktiõiguse alusel. Hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kostja vastu deliktiõiguse alusel tuleb kindlaks teha, kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja seega tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (vt ka nt Riigikohtu
12.jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p 15).
13.Hageja on tuginenud oma nõude alusena muu hulgas VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 7, leides, et kostja rikkus KonkS § 16 p-des 4 ja 6 sätestatud kohustusi, keeldudes täitmast OÜ-ga Sagro Elekter ja AS-ga Kulon sõlmitud määratud tarne lepinguid. Kuna hageja pidi seetõttu ajavahemikul veebruarist 2008 maini 2008 AS-le Kulon ja OÜ-le Sagro Elekter vajamineva elektri ostma kolmandatelt isikutelt kõrgema hinnaga ja müüma seda odavamalt edasi, on hagejale tekkinud kahju, mille kostja on kohustatud hüvitama.
14.VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. KonkS § 16 p-de 4 ja 6 kohaselt on keelatud ühe või mitme ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, sealhulgas kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmine, et teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi, ning põhjendamatu keeldumine kauba müümisest või ostmisest.
15.Ringkonnakohus luges tõendatuks, et kostja rikkus KonkS § 16 p 4 ja 6, kui peatas ajavahemikuks 1. veebruar 2008 kuni 21. mai 2008 määratud tarne OÜ-le Sagro Elekter ja ASle Kulon. Ringkonnakohus on seejuures viidanud ka Konkurentsiameti 15. mai 2008. a ettekirjutusele, kus Konkurentsiamet leidis, et kostja rikkus KonkS § 16 p 4 ja 6. Pooled ei ole ringkonnakohtu seisukohta KonkS § 16 p-de 4 ja 6 rikkumise kohta vaidlustanud. Seega on tuvastatud, et kostja rikkus KonkS § 16 p 4 ja 6.
16.Samas on ringkonnakohus leidnud, et puudub põhjuslik seos väidetavalt hagejal tekkinud kahju ning kostja teo (määratud tarnete peatamine OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon) vahel.
Ringkonnakohus märkis, et peatades määratud tarned OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon, rikkus kostja nendega sõlmitud lepinguid ning OÜ-l Sagro Elekter ja AS-l Kulon võib olla tekkinud nõue kostja vastu tulenevalt lepingu rikkumisest. Konkurentsiseaduse sätete rikkumisel puudub aga ringkonnakohtu arvates selline seos hageja väidetava kahjuga, mis oleks normide kaitse-eesmärgiga hõlmatud. Ringkonnakohus on lisaks märkinud, et hagejal ei ole puhtmajandusliku kahju hüvitamise nõuet ning et KonkS § 16 p-de 4 ja 6 rikkumine sai kahju põhjustada OÜ-le Sagro Elekter ja ASle Kulon.
17.Iseenesest on õige ringkonnakohtu viide, et üldjuhul ei vastuta kahju tekitaja deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest, st deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui selline (vt Riigikohtu 13. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p 20; 30. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 24). Õige on ka ringkonnakohtu viide, et Riigikohtu praktika kohaselt ei ole see põhimõte absoluutne. Esmajoones võib erandiks olla kahju tekitamine käitumisega, mis rikub sellist normi (VÕS § 1045 lg 1 p 7), mille eesmärk on kaitsta kannatanut just puhtmajandusliku kahju tekitamise eest (VÕS § 1045 lg 3). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.
18.Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtuga, et praegusel juhul ei saa hagejal olla tekkinud kahju (puhtmajanduslik kahju, mis tekkis seetõttu, et kostja peatas määratud tarne OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon ning seetõttu pidi hageja bilansihaldurina ostma OÜ Sagro Elekter ja AS Kulon bilansi hoidmiseks elektrienergiat kolmandatelt isikutelt tunduvalt kõrgema hinnaga kui kostja hind ning müüs seda odavamalt edasi), mis oleks rikutud normide (KonkS § 16 p-de 4 ja 6) kaitse-eesmärgiga hõlmatud. KonkS § 1 lg 1 kohaselt on konkurentsiseaduse reguleerimisala vaba ettevõtluse huvidest lähtuva konkurentsi kaitsmine loodusvarade kaevandamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel ning toodete ja teenuste (edaspidi kaubad) ostmisel ja müümisel ning muus äritegevuses konkurentsi takistamise, piiramise või kahjustamise (edaspidi kahjustamine) ärahoidmine ja kõrvaldamine. Konkurentsiseaduse eesmärk on kolleegiumi arvates muu hulgas tagada aus konkurents ja kaitsta turgu tervikuna, mitte vaid konkreetseid lepingupartnereid. Konkurentsiseaduse kaitstavaks õigushüveks on konkurents kui turumajanduse toimemehhanism. Konkurentsideliktide puhul kaitstakse turul osalejate majanduslikku huvi. ElTS § 1 lg 1 kohaselt reguleerib elektrituruseadus elektrienergia tootmist, edastamist, müüki, eksporti, importi ja transiiti ning elektrisüsteemi majanduslikku ja tehnilist juhtimist. Seadus näeb ette elektrituru toimimise põhimõtted, lähtudes vajadusest tagada põhjendatud hinnaga, keskkonnanõuete ja tarbija vajaduste kohane tõhus elektrivarustus ning energiaallikate tasakaalustatud, keskkonnahoidlik ja pikaajaline kasutamine. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt järgitakse lg-s 1 nimetatud tegevuses koostöö, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et KonkS § 16 p-de 4 ja 6 rikkumisega võib tekkida kahju OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon kui kostja lepingupartneritele. Samas ei välista eelnev, et KonkS § 16 p-de 4 ja 6 rikkumise tõttu tekib kahju kolmandatel isikutel (praegusel juhul hagejal), kes
on samuti turul tegutsev ettevõtja/turuosaline, kuid pole kostjaga lepingulistes suhetes. Riigikohus on mõneti sarnases olukorras ka varem leidnud, et kahju hüvitamise nõuet ei välista ainuüksi see, et kahju saajaks ei ole isik, kelle suhtes kohustust rikuti (vt Riigikohtu 13. mai 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-04, p 26). Praegusel juhul väidabki hageja, et kahju tekkis määratud tarnete peatamise tõttu temal, mitte kostja lepingupartneritel OÜ-l Sagro Elekter ja AS-l Kulon. Asjaolu, et hageja ja kostja ei ole sõlminud lepingut, ei tähenda, et KonkS § 16 p-d 4 ja 6 ei kaitseks hagejat kui turul tegutsevat ettevõtjat kahju eest, mis tekib talle seetõttu, et kostja peatab oma lepingupartneritele elektrienergia määratud tarned ja rikub sellega KonkS § 16 p 4 ja 6. Kolleegium leiab, et eeltoodut arvestades on hagejal väidetavalt tekkinud kahju hõlmatud KonkS § 16 p-de 4 ja 6 kaitse-eesmärgiga. Väär on seega ka ringkonnakohtu järeldus, et praegusel juhul puudub hagejal tekkinud kahju ja kostja käitumise (tarnete peatamise) vahel põhjuslik seos. Kolleegium leiab, et KonkS § 16 p-d 4 ja 6 on muu hulgas mõeldud ka sellise kahju hüvitamiseks, nagu tekkis hagejal ning hagejal tekkinud kahju ning kostja käitumise (tarnete peatamise) vahel võib olla põhjuslik seos, kuna elektrienergia määratud tarnete peatamiseta ei oleks hagejal tekkinud vajadust puudujäävat elektrienergiat kolmandatelt isikutelt kõrgema hinnaga osta. Seega tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada materiaalõiguse normide väära kohaldamise tõttu ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks, et ringkonnakohus saaks hinnata ülejäänud deliktilise kahju hüvitamise nõude eeldusi, samuti kahju suurust.
19.Vastuseks hageja kassatsioonkaebusele märgib kolleegium veel, et põhjendatud ei ole hageja väide, et ringkonnakohus leidis üllatuslikult, et kostja rikkumisel puudub selline seos hageja kahjuga, mis oleks normide kaitse-eesmärgiga hõlmatud. Hageja arvates oleks ringkonnakohus pidanud andma hagejale võimaluse esitada oma seisukoht nn puhtmajandusliku kahju teooria kohta. Kostja esindaja on maakohtu 21. oktoobri 2009. a istungil viidanud, et "nõue ei tulene väidetavast konkurentsiseaduse rikkumisest, mille kaitse-eesmärk on hoopis muu" (II kd, lk 194). Kostja on viidanud maakohtus oma kirjalikes seisukohtades sellele, et hageja nõuab puhtmajandusliku kahju hüvitamist ning et hageja nõue ei ole kooskõlas normi kaitse-eesmärgiga (III kd, tl 10-11). Samuti on kostja osutanud sellele, et hageja nõuab puhtmajandusliku kahju hüvitamist ning et hageja nõue ei ole kooskõlas normi kaitse-eesmärgiga, apellatsioonkaebuses (III kd, tl 115-117). Ka ringkonnakohtu
9.novembri 2010. a istungil on kostja esindaja leidnud, et "kui lähtume normi kaitse-eesmärgist, siis on kohtupraktika olemas, et tegelikult lepinguvälise kahju hüvitamise koosseisus tuleb analüüsida rikutud normi kaitse-eesmärki" (III kd, tl 163). Ka hageja esindaja on ringkonnakohtu istungil märkinud: "Õiguslik küsimus - normi kaitse-eesmärk ja kahju ettenähtavus - kui isikule tekitatakse kahju, on õigus nõuda selle hüvitamist." (III kd, tl 163.) Seega ei saanud ringkonnakohtu otsus olla hagejale üllatuslik osas, milles ringkonnakohus käsitles normide kaitse-eesmärki ja puhtmajandusliku kahju hüvitamist, kuna kostja oli nii maa- kui ka ringkonnakohtus sellele tuginenud ning hagejal oli võimalik esitada oma seisukoht ka puhtmajanduslikku kahju ja normi kaitse-eesmärki puudutavate väidete kohta. Seega ei ole ringkonnakohus menetlusnorme rikkunud.
20.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
21.Kuna kassatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hagejale tagastada. Tambet Tampuu, Henn Jõks, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.