lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-4-11

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 04.04.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-4-11
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
04.04.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1163
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Arco Vara AS10261718(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-4-11 Tartu, 4. aprill 2011. a Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu Indrek Porila taotlus täiendava määruse tegemiseks Tallinna Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-22874 Indrek Porila määruskaebus Hageja Indrek Porila (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Britta Oltjer Kostja Arco Vara AS (registrikood 10261718), esindaja vandeadvokaat Erki Kergandberg Puudutatud isik Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi kaudu) 7. märts 2011. a, kirjalik menetlus

1.Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-1022874.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Arvata Indrek Porila määruskaebuse eest 22. oktoobril 2010 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (400 (nelisada) krooni) riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Indrek Porila (hageja) esitas 13. mail 2010 Harju Maakohtule Arco Vara AS-i (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat täitma lepingut, mõista kostjalt välja viivis, tuvastada kostja ülesütlemisavalduse tühisus ning kohustada kostjat võõrandama 12,5% erinevate äriühingute osadest. Koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi taotlused, milles palus vabastada ennast riigilõivu tasumisest ja hagi tagamise tagatise andmisest. Lisaks esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palus arestida kostja omandis olevad erinevate äriühingute aktsiad, kokku nimiväärtusega 3 290 000 krooni ja kostja arvelduskontodel olev raha 10 000 000 krooni ulatuses. Maakohus rahuldas 18. mai 2010. a määrusega hageja menetlusabi taotluse osaliselt, vabastades ta riigilõivu tasumisest 530 750 krooni ulatuses ning kohustades hagejat tasuma riigilõivu 100 000 krooni. Sama kuupäeva määrusega rahuldas maakohus osaliselt hageja tagatise andmisest vabastamise taotluse ning kohustas hagejat tasuma hagi tagamise tagatiseks 25 000 krooni. Maakohus rahuldas 19. mai 2010. a määrusega hagi tagamise taotluse samuti osaliselt, arestides kostja omandis olevate erinevate äriühingute osad nimiväärtusega kokku 3 290 000 krooni. Seejuures jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse arestida kostja arvelduskontod.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
2.Eesti Vabariik (puudutatud isik) esitas maakohtu 18. mai 2010. a määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja jätta rahuldamata hageja menetlusabi taotlus. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. septembri 2010. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Kostja esitas maakohtu 19. mai 2010. a määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada osas, millega arestiti kostja omandis olevad äriühingute osad. Tallinna Ringkonnakohus jättis
13.septembri 2010. a määrusega maakohtu määruse muutmata.
3.Hageja esitas 6. oktoobril 2010 ringkonnakohtule taotluse, milles palus teha ringkonnakohtul omal algatusel 13. septembri 2010 määruseid täiendava määruse, millega määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta kõik määruskaebemenetlusest tekkinud menetluskulud kostja ja puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. oktoobri 2010. a määrusega hageja taotluse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt märgib asja menetlenud kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetlusseadustik ei näe ette, et menetluskulude jaotus määratakse kindlaks määruses, millega kohus lahendab menetlusosalise taotluse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt oleks ringkonnakohus pidanud poolte menetluskulude jaotuse määrama kindlaks määrustes, mis tehti hagi tagamise ja menetlusabi andmise tühistamise taotluste kohta. Need määrused on menetlust lõpetavad määrused TsMS § 173 lg 1 mõttes, sest nende määrustega lõpetati menetlusabi saamise ja hagi tagamise vaidlused. Selles sättes ei ole menetlust lõpetavad määrused loetletud ammendavalt, mistõttu tuleb menetlust lõpetavaks määruseks lugeda ka määrus, mis lõpetab mingi õiguse teostamise võimaluse selles menetlusstaadiumis. Vastasel korral võidakse määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud jätta menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses arvestamata.
6.Kostja ja puudutatud isik paluvad jätta hageja määruskaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et TsMS § 695 ja § 691 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
8.TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, mh määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui määruskaebus jääb rahuldamata. Kolleegium on menetlust lõpetava määruse tähendust selgitanud nt 3. oktoobril 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06 tehtud määruse p-s 10, mille järgi tuleb menetlust lõpetavaks määruseks pidada määrust, millega asi lahendatakse, st menetlus n-ö suletakse või lõpetatakse. Kolleegiumi arvates ei ole hagi tagamise või menetlusabi taotluse kohta tehtav määrus kohtuasja menetlust lõpetavaks määruseks eelnimetatud sätte järgi. Menetlust lõpetavaks määruseks TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi ei ole ka menetlust mittelõpetava määruse peale

esitatud määruskaebuse kohta tehtav kõrgema astme kohtu määrus eelnimetatud määruste kohta. Seega ei pidanud TsMS § 173 lg 1 esimesest lausest tulenevalt ringkonnakohus märkima menetluskulude jaotust oma määruses. Menetlust lõpetavaks määruseks TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi ei ole lisaks eelnimetatud määrustele menetlusabi andmise või sellest keeldumise määrused.

9.Kolleegium selgitab, et kõrgema astme kohus võib TsMS § 171 lg 1 esimesest lausest tulenevalt märkida oma määruses, et menetluskulusid TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi lahendav kohus peab määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvestama TsMS § 171 lg 1 esimese lauses sätestatuga. Menetluskulusid lahendav kohus võib ka TsMS § 171 lg 1 esimesest lausest tuleneva jaotuse korral kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, mille kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamise õigus on menetluskulusid jagaval kohtul ka siis, kui kõrgema astme kohus on oma määruses viidanud TsMS § 171 lg 1 esimesele lausele.
10.Ühtse kohtupraktika kujundamiseks selgitab kolleegium, et hagimenetluse menetluskulud jagatakse üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Erandid sellest põhimõttest on seaduses selgelt sätestatud (nt TsMS § 169 ja § 170). Kõikidel juhtudel on kohtul õigus kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. Näiteks, kui maakohus rahuldab hagi, kuid on jätnud hagi tagamise taotluse rahuldamata, peaks TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kandma kõik menetluskulud. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus erandlikel asjaoludel jätta hagi tagamise taotluse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda. Samas kui maakohus on hagi tagamise taotluse rahuldanud, kuid jätab hagi rahuldamata, võib ta TsMS § 162 lg 4 järgi jätta hagi tagamisega seotud menetluskulud kostja kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka menetluskulude jaotamisel kõrgema astme kohtus, sh juhul, kui kõrgema astme kohus jagab apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi. Menetluskulude jagamisel peab kõrgema astme kohus arvestama erisätteid, nt TsMS § 171 lg-d 2 ja 3.
11.Kolleegium selgitab lisaks, et juhul, kui kohus rahuldab hagi tagamise avalduse, mis on esitatud TsMS § 382 lg 1 järgi enne hagi esitamist, kuid kohtu määratud tähtaja jooksul hagi ei esitata, määrab kohus menetluskulud kindlaks hagi tagamise tühistamise määruses (TsMS § 382 lg 2).
12.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon arvata TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. Villu Kõve, Henn Jõks, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.