Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-16-11 Tartu, 30. märts 2011. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull Rinat Kalimulini hagi Liider Service OÜ (likvideerimisel) vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-77781 Rinat Kalimulini määruskaebus Hageja Rinat Kalimulin (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Kostja Liider Service OÜ (likvideerimisel) (registrikood 11128074) 7. märts 2011. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-77781 ja Harju Maakohtu 2. augusti 2010. a määrus samas asjas osas, milles mõisteti Rinat Kalimulinilt Liider Service OÜ kasuks välja menetluskulud 19 374 krooni 90 senti. Saata asi selles osas samale maakohtule uueks lahendamiseks.
Rinat Kalimulin (hageja) esitas 14. augustil 2008 Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile (töövaidluskomisjon) Liider Service OÜ (likvideerimisel) (kostja) vastu avalduse, milles palus tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, lugeda tööleping lõpetatuks töötaja algatusel Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 79 alusel ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 49 440 krooni suurune hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest.
2.Töövaidluskomisjon jättis 9. oktoobri 2008. a otsusega avalduse rahuldamata.
3.Hageja esitas 20. novembril 2008 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, lugeda tööleping lõpetatuks töötaja algatusel TLS § 79 alusel ning mõista kostjalt hageja kasuks välja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitis 34 960 krooni.
4.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
5.Harju Maakohus jättis 17. mai 2010. a otsusega hagi rahuldamata.
6.Hageja esitas 18. juunil 2010 hagist loobumise avalduse.
7.Kostjal ei olnud vastuväiteid hagist loobumisele. Kostja palus hagejalt enda kasuks välja mõista menetluskulud 19 374 krooni 90 senti, mis koosnevad lepingulise esindaja kuludest 15 600 krooni ja tõlkekuludest 3774 krooni 90 senti.
8.Harju Maakohus lõpetas 2. augusti 2010. a määrusega asja menetluse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 19 374 krooni 90 senti. Maakohus leidis, et on põhjendatud hagejalt välja mõista menetluskulude katteks 19 374 krooni 90 senti, kuna menetlus on olnud mahukas ning kostja on olnud kohustatud kandma ka tõlkekulusid.
9.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus selle tühistada ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. Hageja leidis, et maakohus rikkus TsMS § 176 lg-t 4, mille kohaselt oleks tulnud hagejale anda mõistlik võimalus avaldada seisukohta kostja menetluskulude nimekirja kohta. Maakohus hagejale kostja menetluskulude nimekirja ei edastanud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10.Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2010 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et iseenesest on õige hageja seisukoht, et maakohus rikkus tema õigust kujundada ja avaldada kohtule oma seisukoht kostja kasuks välja mõistmisele kuuluvate menetluskulude kohta. Samas ei ole hageja määruskaebuses tuginenud väitele, et maakohtu menetlusnormi selline rikkumine on toonud kaasa lõppjärelduses eksliku kohtulahendi. Kaebusest ei selgu, kuidas menetlusnormi rikkumine on mõjutanud maakohtu seisukohta, et hagejalt tuleb kostja menetluskulud täies ulatuses välja mõista. Kuna kaebus sellist põhjendust ei sisalda, ei ole vaatamata menetlusnormi rikkumisele põhjust maakohtu lahendi järelduste õigsuses kahelda. Maakohus on hinnanud menetluskulude kindlaksmääramiseks esitatud kulutõendeid, on arvestanud menetluse mahtu ja keerukust ning seda, et kostja on kandnud tõlkekulud, ning põhjendanud sellega oma seisukohta, et kostja menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb täies ulatuses rahuldada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub selle tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks lahendamiseks. Hageja leiab, et maakohus rikkus õigusliku ärakuulamise põhimõtet sellega, et ei võimaldanud hagejal esitada seisukohta kostja menetluskulude kohta. Seda on tunnistanud ka ringkonnakohus. Seega oleks ringkonnakohus pidanud maakohtu määruse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 ning TsMS § 659 alusel tühistama. Kostja menetluskulud on suuremas osas põhjendamata ning tõendamata. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09 tehtud lahendis leidnud, et õigusabi kulude kindlaksmääramiseks tuleb kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Kostja ei ole seda teinud. Kostjat on nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtumenetluse alguses esindanud juhatuse liige ning töötaja. Alles 2009. a septembrist esindas kostjat lisaks juhatuse liikmele ka lepinguline esindaja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast ei nähtu, millise esindaja menetluskulude hüvitamist taotletakse. TsMS § 175 lg 2 järgi hüvitatakse menetlusosalist esindava töötaja kuludest üksnes sõidukulud.
12.Kostja ei ole hageja määruskaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegiumi arvates tuleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus TsMS § 701 lg 3 esimese ja kolmanda lause alusel tühistada osas, milles mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud, ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks lahendamiseks.
14.Kolleegium leiab, et maakohus rikkus TsMS § 176 lg 4 teist lauset sellega, et ei edastanud hagejale kostja taotlust hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks ega andnud hagejale sellega mõistlikku võimalust kostja menetluskulude kohta seisukohta avaldada. Kolleegium leiab, et iseenesest oleks ringkonnakohus võinud selle rikkumise kõrvaldada, edastades ise hagejale kostja menetluskulude nimekirja ja küsides selle kohta seisukohta. Praeguses asjas ringkonnakohus seda ei teinud. Toimikust ei nähtu ka andmeid, et hagejale olnuks enne maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamist teada kostja menetluskulude nimekirja sisu (nt andmed toimikuga tutvumise kohta ajavahemikul menetluskulude nimekirja esitamise ja maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise vahel). Seega ei olnud hagejal võimalust avaldada sisulist seisukohta kostja menetluskulude kohta ka maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses.
15.Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et kostja menetluskulude nimekiri ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Selleks on vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista. TsMS § 1741 lg 1 järgi määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Seda sätet tuleb tõlgendada nii, et õigusabikulude kohta tuleb esitada ka dokument, millest nähtuks õigusabi osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud (vt ka Riigikohtu 9. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 15). Praeguses asjas ei nähtu kostja esitatud menetluskulude nimekirjast õigusabi osutamisele kulunud aeg. Maakohus oleks pidanud andma kostjale tähtaja selle puuduse kõrvaldamiseks. Asja uuel lahendamisel maakohtus tuleb kostjal võimaldada esitada nõuetekohane menetluskulude nimekiri. See tuleb edastada hagejale ning anda talle mõistlik võimalus avaldada selle kohta oma seisukoht. Seejärel saab maakohus lahendada küsimuse, millises ulatuses peab hageja kostja menetluskulud hüvitama.
16.Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Hageja on Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleks tagastada Õigusbüroo Jelena Smorodina OÜ-le.
17.Kuivõrd praeguses asjas vaieldakse üksnes menetluskulude kindlaksmääramise üle, siis TsMS § 178 lg 3 järgi määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Ants Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.