Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Kalev Saare
Kohtuasi
Marek Sauberi hagi Osaühingu Digipost ja Virgo Kruve vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marek Sauberi kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Marek Sauber, lepinguline esindaja vandeadvokaat Janar Urres Kostja Osaühing Digipost, seaduslik esindaja Virgo Kruve Kostja Virgo Kruve
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2022. a otsus ja Viru Maakohtu 3. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-8673. Saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
1.Marek Sauber (hageja) esitas 8. juunil 2021 hagi Osaühingu Digipost (kostja 1) ja Virgo Kruve (kostja 2) vastu. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja seadusjärgses määras viivise kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Teiseks palus hageja kohustada kostjaid eemaldama leheküljelt eta.ee artiklid „Hoiatus! Marek Sauber võltsib ja valetab“, „b24.ee: valmib raport Marek Sauber-i pettusest“ ja „Marek Sauber’i laim Digipost OÜ ja eta.ee kohta“ ning leheküljelt digipost.ee artikli „Sarilaimaja Marek Sauber intermedia.ee domeenis“.
2-19-8673 Hagiavalduse kohaselt avaldasid kostjad lehekülgedel eta.ee ja digipost.ee hageja kohta järgmised artiklid: • artikkel „Marek Sauber’i laim Digipost OÜ ja eta.ee kohta“, milles kostjad nimetavad hagejat valetajaks ja laimajaks; • artikkel „b24.ee: valmib raport Marek Sauber-i pettusest“, milles kostjad väidavad, et hageja valetas ja siis hakkas laimuga väljapressijaks ning et hageja on valetamisega vahele jäänud; • artikkel „Sarilaimaja Marek Sauber intermedia.ee domeenis“, milles kostjad väidavad, et hageja tegeleb teiste inimeste kohta valeväidete levitamisega ja proovib kohtuga ajalugu kustutada, ning nimetavad hagejat sarilaimajaks; • artikkel „Hoiatus! Marek Sauber võltsib ja valetab“. Väited, nagu oleks hageja hakanud laimuga väljapressijaks, võltsib ja valetab, on proovinud kohtuga ajalugu kustutada, tegeleb teiste inimeste kohta valeväidete levitamisega, on ebaõiged faktiväited. Hageja ei ole midagi sellist toime pannud. Väärtushinnangud, nagu oleks hageja valetaja, sarilaimaja ja petis, on ebakohased. Kostjate avaldatud väärtushinnangud ja ebaõiged faktiväited teotavad hageja au ning kahjustavad tema mainet. Leheküljed eta.ee ja digipost.ee on registreerinud kostja 1. Kostja 1 ainsaks juhatuse liikmeks on kostja 2, kes on märgitud artiklite juurde autorina. Hageja on pidanud kostjate alusetute väidete tõttu tundma avalikult häbitunnet, ebamugavust avalikes kohtades viibides ja inimestega suheldes. Hagejale on tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, tema tervis on saanud kahjustada. Arvestades elukalliduse tõusu, kostjate pahatahtlikkust, hageja maine täielikku hävitamist ning asjaolu, et kostjad jätkasid hageja laimamist ka pärast seda, kui kohus kohustas neid varasemas tsiviilasjas artikleid eemaldama, on õiglane hüvitis vähemalt 7500 eurot.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjate vastuväidete kohaselt ei saa hageja nõuda artiklite terviklikku kustutamist, sest nendes on kirjas kohtuotsuse tekst, äriregistri väljavõte hagejaga seotud firmadest, domeeni andmed Eesti Interneti Sihtasutuses ja hagejale kuuluva b24.ee domeeni andmed. Kostja 1 kirjutas hageja reklaamist, mille lubadus ei olnud tõendatud numbritega reklaamitud lehel. Hageja võltsimine ja valetamine on tuvastatav b24.ee Webalizeri andmetega. Faktiväide, et hageja on hakanud laimuga väljapressijaks, seisneb selles, et hageja soovis b24.ee külastuste kohta käivate Webalizeri andmete kustutamist. Hagejat on kohane nimetada sarilaimajaks ja petiseks, sest ta registreeris domeenid petturid.ee ja virgokruvi.com, milles avaldas kostja 2 kohta valeväiteid ja laimu. Hageja avaldas ajavahemikul 14. mai 2017 kuni 11. aprill 2020 kostja 2 kohta 16 artiklit. Hageja valetas kohtule, et petturid.ee lehel ei ole postitusi olnud või et need pandi sinna testimise ajaks.
3.Viru Maakohus rahuldas 3. detsembri 2021 otsusega hagi osaliselt ning kohustas kostjaid eemaldama veebileheküljelt eta.ee artiklite „Hoiatus! Marek Sauber võltsib ja valetab“, „b24.ee: valmib raport Marek Sauber-i pettusest“ ning veebileheküljelt digipost.ee „Sarilaimaja Marek Sauber intermedia.ee domeenis“ pealkirjad ja sinna kirjutatud tekstid. Maakohus jättis rahuldamata mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning nõude kostjate kohustamiseks eemaldama veebileheküljelt eta.ee artikli „Marek Sauber’i laim Digipost OÜ ja eta.ee kohta“. Maakohus leidis, et kostjad on vaidlusalustes artiklites avaldanud, et hageja võltsib ja valetab, on jäänud valetamise ja petmisega vahele, on loll inimene ning sarilaimaja, kes tegeleb teiste inimeste kohta valeväidete levitamisega. Kostjatel ei ole Viru Maakohtu 3. aprilli 2019. a otsuses tsiviilasjas nr 2-18-15649 tuvastatule tuginedes võimalik järeldada, et hageja valetab. Kostjad saaksid nimetatud otsuse põhjal tugineda sellele, et ärikataloogis b24.ee avaldatud arvutused olid ebaõiged, kuid hagejale ei ole võimalik ette heita teadvalt valeandmete avaldamist. Seetõttu pole kohane väita, et hageja valetab. 2(7)
2-19-8673 Maakohus tuvastas et hageja on ise veebilehekülgedel petturid.ee ja virgokruvi.com korduvalt avaldanud kostja 2 kohta ebaõigeid andmeid. See asjaolu ei välista hagi osaliselt rahuldamist. Kostjad ei ole tõendanud, et neil on õigus avaldada hageja kohta väärtushinnanguid. Valeandmed, mida hageja kostja 2 kohta avaldas, saavad olla aluseks hageja vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamise või kahju hüvitamise nõuete esitamiseks, kuid ei tekita kostjatele õigust hageja kohta veebilehekülgedel ebakohaste väärtushinnangute avaldamiseks. Kostjate väited selle kohta, et hageja võltsib ja valetab, tegeleb väljapressimisega, proovib kustutada ajalugu ning levitab valeväiteid, on faktiväited, mis tekitavad veebilehekülgede külastajatel hagejast negatiivseid väärtushinnanguid. Kostjate esitatust ei ole võimalik järeldada, et need faktiväiteid hagejale kahju ei tekita. Hageja nimetamine sarilaimajaks, valetajaks ja petiseks alandab hageja inimväärikust ja mõnitab teda. Maakohus leidis, et kostjad peavad eemaldama veebilehekülgedelt artiklite „Hoiatus! Marek Sauber võltsib ja valetab“, „b24.ee: valmib raport Marek Sauber-i pettusest“, „Sarilaimaja Marek Sauber intermedia.ee domeenis“ pealkirjad ning sinna kirjutatud tekstid. Keelatud ei ole jätta lehekülgedele metaandmetest puhastatud tsiviilasja nr 2-18-15649 kohtuotsuse tekstiosa, äriregistri väljavõtet hagejaga seotud firmadest, domeeni andmeid Eesti Interneti Sihtasutuses ja hagejale kuuluva b24.ee domeeni andmeid, kuna nende avaldamisega ei kaasne väärtushinnangute avaldamist, ei rikuta hageja isikuõigusi ega tekitata mainekahju. Rahuldamata jääb hageja nõue kohustada kostjaid eemaldama artikkel „Marek Sauber’i laim Digipost OÜ ja eta.ee kohta“, sest selle artikli avamisel kuvab eta.ee lehekülg üksnes varasemas tsiviilasjas tehtud maakohtu otsuse p-d 36 ja 37 ning otsuse alapealkirja. Kohtuotsuse tegemise ajal ei ole eta.ee leheküljel enam viiteid artiklite pealkirjadele „Marek Sauber (Webshopper.ee) laimas kliendi petturiks“, „Marek Sauber laimas petturiks Omniva“ ja „Marek Sauber laimas petturiks Tarbijakaitseameti“. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist olukorras, kus ta ise on registreerinud domeenid petturid.ee ja virgokruvi.com. Seejuures domeeninimi virgokruvi.com võib jätta veebilehekülje külastajatele mulje, et selle valdaja on kostja 2. Hageja ei vaielnud vastu kostjate väidetele, et hageja avaldas ajavahemikul 14. mai 2017 kuni 11. aprill 2020 kostja 2 kohta valeväiteid. Seega ka hageja jätkas kostjat 2 laimavate artiklite avaldamist pärast eelmises tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse jõustumist. Hageja on sellise käitumisega rikkunud hea usu põhimõtet. Seega on täidetud eeldused selleks, et kostja 2 saaks nõuda hagejalt mittevaralise kahju hüvitamist, mistõttu on poolte vahel seni toimunut arvestades põhjendatud jätta mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamata.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, ja menetluskulude jaotuse osas. Hageja palus ringkonnakohtul teha uue otsuse, millega mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja seadusjärgses määras viivis kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni ning jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Alternatiivselt palus hageja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja loobus nõudest kohustada kostjaid eemaldama leheküljelt eta.ee artikkel „Marek Sauber’i laim Digipost OÜ ja eta.ee kohta“.
5.Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu. 3(7)
2-19-8673 Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas, samuti osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi nõude kostjate kohustamiseks eemaldama veebilehelt eta.ee artikli „Marek Sauber’i laim Digipost OÜ ja eta.ee kohta“, ning menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsus jäi muutmata osas, milles mittevaralise kahju hüvitamise nõue jäi rahuldamata. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega võttis vastu hagist loobumise nõude osas, milles kohustati kostjaid eemaldama veebilehelt eta.ee artikkel „Marek Sauber’i laim Digipost OÜ ja eta.ee kohta“, ja lõpetas selles osas menetluse. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt registreeris hageja veebilehed petturid.ee ja virgokruvi.com ning avaldas nendel veebilehtedel ajavahemikus 14. mai 2017 kuni 11. aprill 2020 kostja 2 kohta hulgaliselt artikleid. Hageja on avaldanud veebilehel petturid.ee järgmised artiklid: „Hoiatus: Pettur Virgo Kruve petab veebioskustega“; „Valetaja Virgo Kruve peab spämmide saatjaks ka hostingupakkujaid“; „Hoiatus – paadunud valetaja ja petis Virgi Kruve ettevõttest Digipost OÜ“; „Pettur Virgo Kruve kuritarvitab tuntud kaubamärke“; „Pettur Virgo Kruve petab autoriõigused“ ja „Sarilaimaja Virgo Kruve ei hooli isegi kohtuotsusest“. Veebilehel virgokruvi.com on hageja
31.jaanuaril 2018 avaldanud teksti: „Olen blogi looja Virgo ja otsin oma kruvisid, mis aastaid tagasi logisema hakkasid ja ära kadusid. Olen muidu päris tasemel IT mees, ärimees ja poliitik, samuti oskan raha lugeda. Kui on pakkuda tööd, siis olen õppinud oma kaugetelt esivanematelt ka töö tegemist (kui ma just ei ole puu otsas). Mulle meeldib oma blogides kirjutada. Aga eriti meeldib mulle pornot vaadata pimedas üksinda, teki all.“ Samal veebilehel on hageja 2. veebruaril 2018 avaldanud teksti: „Mina selle blogi autor Virgo vabandan ametlikult portaali b24.ee ees enda poolt levitatud valeväidete pärast. Samuti lükkan ümber kõik enda poolt kunagi öeldud või kirjutatud valeväited, minu väited ei olnud tõesed, kahetsen südamest. Siirad vabandused.“ 9. juulil 2018 on samal veebilehel avaldatud tekst: „Tere, Mina Virgo olen üks suvaline blogija, kes teadlikult laimu levitab internetis. Laiman teadlikult kõiki ja kõike, sest olen maailmaparandaja. Mulle on pandud ka diagnoos.“ Kostja 2 avaldas hageja vaidlustatud artiklid pärast seda, kui hageja oli avaldanud esimesed artiklid kostja 2 kohta. Samuti rikuvad hageja avaldatud artiklid kostja 2 hinnangul tema isikuõigusi. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu järeldusega, et hageja tegevus ei anna alust võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 2 kohaldamiseks. Ringkonnakohus viitas Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, milles Riigikohus leidis, et VÕS § 1046 lg 2 on kohaldatav (puudub õigusvastasus) näiteks siis, kui isik asetab end teadvalt sellisesse olukorda, mille korral võib eeldada teiselt isikult samasugust käitumist. VÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-28-15 tehtud otsuses märkinud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on piirata lepingust või seadusest tulenevate õiguste kuritarvitamist. Õiguste piiramine tähendab, et kohus ei kohalda halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat. Seejuures on hea usu põhimõtte kohaldamine õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha sõltumata poolte õiguslikest väidetest. Eelviidatud Riigikohtu praktika kohaldub ringkonnakohtu arvates ka praegusel juhul. Kostja 2 on avaldanud hagis märgitud artiklid pärast seda, kui hageja avaldas esimesed artiklid kostja 2 kohta. 4(7)
2-19-8673 Ringkonnakohtu hinnangul kahjustavad kostja 2 kohta avaldatud andmed tema mainet (tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega) ning hageja sellise tegevusega saab arvestada käesoleva vaidluse lahendamisel. Kuna hageja avaldas pikema ajavahemiku jooksul kostja 2 kohta ebakohaseid väärtushinnanguid, siis oleks hea usu põhimõttega vastuolus olukord, kus kostjate avaldatud ebakohased väärtushinnangud tunnistaks kohus õigusvastasteks. Hagiavalduses märgitud artiklites hageja kohta avaldatud ebakohased väärtushinnangud olid tingitud hageja enda käitumisest ning puudub mõistlik põhjendus, miks peaks kohus lugema hageja maine enam kaitstuks võrreldes kostja 2 mainega. Seetõttu ei olnud kostjate käitumine ringkonnakohtu arvates VÕS § 1046 lg 2 mõttes õigusvastane. Kuna puudub kostjate õigusvastane tegu, et vastuta nad hagejale kahju tekitamise eest. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõue kohustada kostjaid eemaldama internetist vaidlusalused artiklid.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asi alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leidis ringkonnakohus valesti, et õigusvastasuse kostjate käitumises välistab asjaolu, et hageja on ise kostja 2 kohta ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud. Isegi kui lugeda hageja tüli algatajaks, siis oleks kostja 2 pidanud oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma, mitte asuma hagejat solvama. Selline käsitlus õigustab omakohut. Ringkonnakohus on valesti kohaldanud VÕS § 1046 lg-t 2. Selleks, et selle sätte alusel lugeda rikkumine õigustatuks, peab leiduma muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve, mille kaitsmine oleks olulisem, kui hageja õiguste kaitse. Ringkonnakohus ei ole viidanud ühelegi kostjate õiguspärasele huvile, mis kaaluks üles hageja õiguse aule ja heale nimele ning võimaldaks kostjatel avaldada hageja väärikust alandavaid väärtushinnanguid. Isegi kui lugeda kostja 2 õigused hageja õigustest enam kaitstuks, siis ei välista see kostja 1 käitumise õigusvastasust. Hageja jaoks oli üllatav see, et ringkonnakohus pidas asja lahendamisel määrava tähtsusega asjaoluks seda, kes hakkas varem teise vastu ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldavaid artikleid avaldama. Ringkonnakohus oleks pidanud selle asjaolu tõendamiseks laskma pooltel esitada lisatõendeid. Ringkonnakohus oleks pidanud rahuldama hageja nõude kohustada artiklid internetist eemaldama. Isegi kui hageja on varem avaldanud kostja 2 kohta ebakohaseid väärtushinnanguid, ei pea hageja selle tõttu taluma elu lõpuni tema au teotavaid ja mainet kahjustavaid väiteid. Arvestada tuleb ka seda, et kostja 2 mainet kahjustavad artiklid on internetist eemaldatud.
9.Kostja 2 vaidleb hageja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et kohtute otsused tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 5 järgi tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 4 järgi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.
11.Kolleegiumi hinnangul on kohtud ebaõigesti hinnanud kostjate tegude õigusvastasust üksnes VÕS § 1046 lg 2 järgi. VÕS § 1046 lg 2 esimene lause sätestab, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate 5(7)
2-19-8673 isikute või avalikkuse huve. VÕS § 1046 lg 2 teine lause sätestab, et õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei ole VÕS § 1046 lg-le 2 viidates välja toonud, kelle ja missuguseid seadusega kaitstud hüvesid ning missuguseid kolmandate isikute või avalikkuse huve ta on kaalunud. Kolleegiumi arvates oleksid kohtud pidanud andma kostjate tegudele hinnangu eelkõige VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi, mille kohaselt tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Kolleegium on eelnimetatud sätte kohta varem leidnud, et õigusvastasusele hinnangu andmist võib mõjutada see, kui hageja au teotavad väited esitati kitsale isikute ringile (vt Riigikohtu 12. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p 16), ning see, kas väidetavalt hageja au teotavad andmed või hinnangud olid suunatud konkreetselt hageja vastu või isikute grupi vastu, kuhu hageja kuulub (vt Riigikohtu 11. veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, p 11).
12.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohadega, et asjas tuvastatud asjaolude järgi on hageja kohta avaldatud ebakohased väärtushinnangud tingitud hageja enda käitumisest. Kolleegiumi arvates ei ole õiguspärane see, kui isik, kelle au teotatakse, vastab sellisele tegevusele omalt poolt tema au teotanud isiku au teotamisega. Seetõttu ei saa selle asjaoluga, et hageja teotas esmalt kostja 2 au, põhjendada ka kostjate tegude õiguspäraseks lugemist VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi.
13.Samuti on ringkonnakohus kolleegiumi arvates valesti põhjendanud hagi rahuldamata jätmist ka sellega, et ringkonnakohtu arvates puudub mõistlik põhjendus, miks peaks hageja maine olema kostja 2 mainest enam kaitstud. Kolleegium leiab, et hinnang kostjate käitumise õigusvastasusele ei saa sõltuda sellest, kas kostja 2 on pidanud vajalikuks midagi enda õiguste kaitseks ette võtta. See tähendab, et kui kostja 2 nt esitaks hageja vastu hagi, siis ei takistaks selle hagi rahuldamist asjaolu, et hageja on tema vastu varem hagi esitanud.
14.Ringkonnakohus on viidanud Riigikohtu 13. jaanuari 2010. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09 esitatud seisukohale, et VÕS § 1046 lg 2 järgi puudub õigusvastasus siis, kui isik asetab end teadvalt sellisesse olukorda, mille korral võib eeldada teiselt isikult samasugust käitumist. Ringkonnakohus leidis, et eelnimetatud seisukoht on kohaldatav ka praegusel juhul. Kolleegium sellega ei nõustu. Eelviidatud otsuses leidis kolleegium, et isiku kujutise ilma nõusolekuta kasutamine ei ole üldjuhul õigusvastane siis, kui isik ise asetab end teadvalt sellisesse olukorda, mille korral võib eeldada tema kujutise kasutamist avalikkusele nähtavalt, nt osaledes erinevatel seltskonnaüritustel, mille vastu tunneb eelkõige huvi nn kollane ajakirjandus. Samuti märkis kolleegium, et isiku kujutise kasutamine võib olla lubatav siis, kui kujutist muudetakse tehniliste vahenditega selliseks, mis ei võimalda isikut tuvastada (vt eelviidatud otsuse p 14). See, kui isik paneb end teadlikult olukorda, kus võib eeldada tema pildistamist, filmimist või muul viisil tema kujutise kasutamist, ei ole võrreldav olukorraga, kus isik, kelle au teotakse, on ise enne teotanud selle isiku au, kes tema au teotas.
15.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga veel selles, et ringkonnakohus viitas VÕS § 6 lg-le 2, mille järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. 6(7)
2-19-8673 Kolleegium selgitab, et VÕS § 6 lg-t 2 saab kohaldada juhul, kui kohtuasjas kohalduvad sätted ei võimalda konkreetsel juhul lahendada vaidlust selliselt, et lahendus oleks kooskõlas hea usu põhimõttega. Praegusel juhul aga võimaldab seadus teha hea usu põhimõttele vastavat kohtulahendit, sest VÕS § 1046 lg-d 1 ja 2 sätestavad kohtule piisava kaalutlusõiguse kostjate tegude õigusvastasuse hindamisel. Seetõttu ei ole käesolevas asjas alust kohaldada VÕS § 6 lg-t 2. Lisaks sätestab kohtu kaalutlusõiguse ka VÕS § 134 lg 2, mille kohaselt isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Samuti arvestatakse VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (vt nende sätete kohta Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007/50, p 18; 1. veebruari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-16, p 15; 15. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-16, p 19).
16.Eeltoodust tulenevalt peab maakohus asja uuel läbivaatamisel mh uuesti hindama, kas kostjate tegevus, millega nad väidetavalt hageja isikuõigusi rikkusid, oli õigusvastane.
17.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus on põhjendamatult leidnud, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja registreeris veebilehed petturid.ee ja virgokruvi.com ning avaldas nendel veebilehtedel ajavahemikus 14. mai 2017 kuni 11. aprill 2020 kostja 2 kohta hulgaliselt artikleid ning hageja avaldas need artiklid enne seda, kui kostjad avaldasid esimesed hageja au teotavad artiklid (ringkonnakohtu otsuse p 13). Samuti on maakohus põhjendamatult leidnud, hageja ei ole vastu vaielnud kostjate vastuväitele, et ka hageja ise avaldas ajavahemikus 14. mai 2017 kuni 11. aprill 2020 veebilehekülgedel kostja 2 kohta valeväiteid (vt maakohtu otsuse p 58). Kohtute eeltoodud põhjendustest võib aru saada selliselt, et kohtute arvates on hageja eelnimetatud asjaolud omaks võtnud. Kolleegium on korduvalt selgitanud et TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine eeldab, et kohus järgiks TsMS § 392 lg 1 p-s 3 sätestatut, st et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poolte seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud (vt nt Riigikohtu 18. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484/71, p 22;
29.novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-56641/69, p 15.2; 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 11). Kolleegium jääb eeltoodud seisukohtade juurde.
18.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja sisulise lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.