2-19-8673/17 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

3.Maakohus lõpetas menetluse hageja III nõudes kostja vastu valeinfo avaldamisega perioodil 2016-2019 tekitatud kahju 2000 euro hüvitamise nõudes ja hagis nimetatud kolme kirjutise edasise avaldamise lõpetamise nõudes. Maakohus jättis rahuldamata hageja III nõude kostja vastu autoritasu 2000 euro väljamõistmiseks. Maakohus jättis rahuldamata hagejate I, II, IV hagi kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Menetluskulud jättis maakohus hagejate kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid. Kohus ei käsitlenud neid väiteid, asjaolusid ja tõendeid, mis sisalduvad esialgses hagitekstis, sest hageja esitas hiljem uue hagi tervikteksti. Maakohus lähtus asja lahendamisel 10. juunil 2019 esitatud hagi terviktekstist. Hagejatel on rahaline nõue kostja suhtes, kes levitab hagejate kohta valeinfot. Maakohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-18-15649, kus poolteks olid hageja III ja kostja, oli hagi aluseks nii valeinfo levitamine kui ka autoriõiguse rikkumine. Kuna lahend on tehtud hageja III ja kostja vahelises asjas, siis ei saa sama nõuet, st mittevaralise kahju hüvitamist, sama hageja sama kostja vastu esitada. Hageja (maakohus hagejaid ei eristanud) viide, et ta soovib kahju perioodil 2016-2019 avaldatud artiklitest tuleneva mainekahju eest, ehk „kahju, mida ta seni pole esitanud“, jääb paljasõnaliseks ja tõendamatuks, kuna hagis puudub selge asjaolude esitus tekkinud kahju olemuse ja sisu kohta. Hageja märkis hagis, et laimu ja valeinfo avaldamine lihtsalt mõjutab lugejaid hageja suhtes eksitavalt ja ebasoodsalt. Võimalikul artiklite lugemisel tekkinud võimalik mõju või arusaam, mis ei realiseeru hagejatele esitatud verbaalse hinnanguna nende maine langemise kohta, ei anna alust lugeda mainekahju tekkimist tõendatuks. Hagejad ei selgitanud, milles seisneb mainekahju iga hageja osas eraldi. Eesti õiguskorras ebakohase väärtushinnanguga juriidilise isiku mainet kahjustada ei saa. Sellisel viisil põhjustatud varalise või mittevaralise kahju rahalist hüvitamist juriidilistele isikutele praktikas ei võimaldata. Hageja pole esile toonud, milline oli tema maine enne perioodil 2016-2019 avaldatud hagis käsitletud artikleid ja milline on see praegu. Kui ka leida, et hagejad soovivad lisaks ka majandusliku kahju hüvitamist, siis ei ole ükski hageja esile toonud, millised olid majandustegevuse näitajad enne väidetavat maine kahjustamist ning millised on majandusnäitajad nüüd. Samuti pole hagejad selgitanud põhjuslikku seost kostja käitumise ja hagejate majandustegevuse muutumise osas. Kahju tõendamise vajadust selgitati ka tsiviilasjas nr 2-18-15649. Hagejad oleks pidanud selles osas rohkem pingutama. Mainekahju ja majandustegevuse kahju ei ole tõendatud ühegi hageja osas. Hageja on vastuses kostja vastusele 1. novembril 2019 (tl 99) hagi täiendanud ja nõudnud artiklite „Hoiatus! Marek Sauber võltsib ja valetab“, „Marek Sauberi laim Digipost OÜ ja eta.ee kohta“, „b24.ee: valmib raport Marek Sauber-i pettusest“, „Sarilaimaja Marek Sauber intermedia.ee domeenis“ ja „b24.ee valetab 61 985 hits = 200 000 firma otsimist“ kohest eemaldamist ning kostja domeenide sundpeatamist. Kohus leidis, et sellisel viisil haginõuet täiendada ei saa. Hageja ei ole selgesõnaliselt ka nimetanud, et soovib haginõuet täiendada või muuta. Kohus jättis need taotlused tähelepanuta.

4.Hageja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja I mittevaralise nõude summas 2000 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4). Hageja I palub teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja I kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 2000 eurot. Menetluskulud ringkonnakohtus palub hageja I jätta kostja kanda. Maakohus põhjendas, miks kohus jättis rahuldamata juriidiliste isikute mittevaralise kahju hüvitamise nõuded, kuid ei ole põhjendanud hageja I ehk füüsilise isiku mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmist. Hageja I ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja I mittevaraline kahju on tõendamata. Riigikohtu praktikas ja õiguskirjanduses on selgitatud, et kannatanu peab tõendama üksnes õigushüve rikkumist kahju tekitaja poolt ja mitte mittevaralise kahju tekkimist ja suurust. Õigushüve rikkumine on tuvastatud otsusega tsiviilasjas nr 2-18-15649. Kuna hageja ei ole varem rikkumisest tuleneva mittevaralise kahju nõudega kohtusse pöördunud, tulnuks otsustada hagejal tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõude suuruse üle. Hageja soovib vaid, et kostja lõpetaks ükskord tema laimamise, eemaldaks hagejaga seotud ebatõese info ja võtaks vastutuse ebatõese info levitamise eest. Kostja on kasutanud igas oma avaldatud valeinfo kirjutiste sisus ja pealkirjades mh hageja I kui füüsilise isiku nime. 5.Kostja (vastustaja) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Kostja hinnangul ei vasta apellatsioonkaebus menetlusse võtmise nõuetele. Samade osapoolte vahel samade tõendite alusel on juba jõustunud kohtuotsus, mistõttu tuleb hageja nõude menetlemine lõpetada. Nende kahe artikli kohta, millel põhineb hageja I apellatsioonkaebus, on eelnevalt tehtud kohtuotsus. Hageja esitas nüüd sama nõude, mille Complexis OÜ esitas tsiviilasjas nr 2-18-15649. Kahju tõendamata jätmise tõttu jäeti see nõue rahuldamata. Kuna eelnev kohtuotsus ei nõudnud nende tsiteeritud tekstide kustutamist, siis said need uue pealkirja. Maakohus märkis õigesti, et hageja nõue jääb paljasõnaliseks ja tõendamatuks, kuna hagis puudub selge asjaolude esitus tekkinud kahju olemuse ja sisu kohta. Apellatsioonkaebusest ei ilmne uusi tõendeid, mida kohus oleks saanud arvestada.