Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. juuni 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-8673
Tsiviilasi
Marek Sauberi, OÜ ProWeb, Internetikaubamajad OÜ hagi OÜ Digipost vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Complexis OÜ hagi OÜ Digipost vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, autoritasu väljamõistmiseks ja kirjutiste avaldamise lõpetamiseks OÜ Digipost blogis
Tsiviilasja hind
2000 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 11. veebruari 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marek Sauberi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Marek Sauber (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Vastustaja (kostja): OÜ Digipost (registrikood 10925584), seaduslik esindaja Virgo Kruve
esindajad
Menetlusosalised maakohtus (hagejad):
OÜ ProWeb (registrikood 11793110) Complexis OÜ (registrikood 12756453) Internetikaubamajad OÜ (registrikood 12629772) Hagejate seaduslik esindaja Marek Sauber
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 11. veebruari 2020 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata Marek Sauberi hagi OÜ Digipost vastu 2000 euro mittevaralise kahju hüvitamiseks (resolutsiooni p 4) ja menetluskulude Marek Sauberi kanda jätmise osas (resolutsiooni p 5) ja saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist.
4.Menetluskulude jaotuse Marek Sauberi hagis OÜ Digipost vastu otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Marek Sauber (hageja I), OÜ ProWeb (hageja II), Complexis OÜ (hageja III), Internetikaubamajad OÜ (hageja IV) esitasid hagi Digipost OÜ (kostja) vastu. Hagejad palusid mõista kostjalt iga hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 2000 eurot (hagiavaldus lk 31-34). Hageja III palus lisaks mõista kostjalt hageja III kasuks välja autoritasu summas 2000 eurot. Hageja III nõudis järgmiste artiklite sisu avaldamise lõpetamist kostja blogis: https://www.eta.ee/internetikaubamajad-ou-marek-sauber-avas-petturid-ee/tekstkliendikohta/; https://www.eta.ee/internetikaubamajad-ou-marek-sauber-avas-petturid-e/tekstriigiametikohta/; https://www.eta.ee/internetikaubamajad-ou-marek-sauber-avas-petturidee/tekst-riigifirmakohta/. Kostja on alates 2016. a oktoobrist avaldanud kostjale kuuluvates blogides (www.eta.ee ja www.digipost.ee) hagejate kohta ebatõeseid faktiväiteid ja laimu, sooviga tahtlikult kahjustada hageja I ettevõtete mainet ja seeläbi hagejate majandustegevust. Hageja III pöördus 2018. a oktoobris kohtusse kostja vastu ebaõigete faktiväidete ja laimu eemaldamiseks domeenilt www.eta.ee (tsiviilasi nr 2-18-15649). Asjas on jõustunud maakohtu
3.aprilli 2019 otsus, millega kohustati kostjat eemaldama oma blogist artiklite „Marek Sauber Webshopper.ee laimas kliendi petturiks“, „Marek Sauber laimas petturiks Omniva“ ja „Marek Sauber laimas petturiks Tarbijakaitseameti“ pealkirjad ja kogu kostja lisatud tekstide osad. Samuti kohustas kohus kostjat täielikult kustutama www.eta.ee avaldatud artiklid „Ärikataloog b24.ee valetab 100 korda“ ja „Disaini kopeerinud Proweb OÜ laim hävitas Billion OÜ“. Maakohus tuvastas, et eelnimetatud artiklid ei vasta tõele ja seega on hagejatel tekkinud rahaline nõudeõigus kostja suhtes, kes levitas valeinfot ning kahjustas märkimisväärselt hagejate mainet ja majandustegevust. Artiklites „Marek Sauber laimas petturiks Omniva“ ja „Marek Sauber laimas petturiks Tarbijakaitseameti“ on kostja levitanud valeinfot alates aastast 2016 hageja I suhtes, kahjustades sellega hageja I mainet. Hagejad leidsid, et kui keegi avaldab laimu ja valeinfot, siis see mõjutab lugejaid hagejate suhtes eksitavalt ning ebasoosivalt. Kui avalikust artiklist või Google otsingutulemustest loetakse valeinfot hagejate kohta, siis artiklit lugedes kujuneb lugejal ekslik arvamus hagejate suhtes. See paratamatult mõjutab hagejate mainet ning seeläbi ka majandustegevust. Inimesed ei taha koostööd teha isikuga, keda laimatakse. Käesolevas hagis on välja toodud need artiklid, mille levitamisega on kostja hagejate mainet kahjustanud perioodil 2016-2019. Kohus on tsiviilasjas nr 2-18-15649 jõustunud lahendiga kohustanud kostjat eelnimetatud artiklite sisu eemaldama. Seega on hagejatel õiguslik alus nõuda selle valeinfo levitamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Hagis nõutakse mitte autoriõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, vaid valeinfo levitamisega tekitatud kahju hüvitamist, mida eelnevas asjas ei käsitletud.
1.novembri 2019 menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja on avaldanud uusi hagejat I solvavaid ja laimavaid artikleid pealkirjadega: „Hoiatus! Marek Sauber võltsib ja valetab“, „Marek Sauberi laim Digipost OÜ ja eta.ee kohta“, „b24.ee: valmib raport Marek Sauber-i pettusest“, „Sarilaimaja Marek Sauber intermedia.ee domeenis“ ja „b24.ee valetab 61 985 hits = 200 000 firma otsimist“. Hageja I nõuab kõigi eelnimetatud artiklite eemaldamist kostja blogidest. Hageja I palub kohtul sundpeatada kostja domeenid www.eta.ee ja www.digipost.ee ja www.spami.ee, kuni kõigi hagejat I laimavate ja ebatõeste artiklite täieliku eemaldamiseni kostja blogidest.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Tegemist on identse hagiga, mille kohta on jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-15649, mistõttu on alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Juriidilisel isikul saab olla nõue vaid varalise kahju hüvitamiseks või mittevaralise õiguse rikkumise lõpetamiseks. Isegi teoreetilisel võimalusel, et hagejate maine on kahjustada saanud, on selle põhjustanud hageja I oma tekstidega veebileheküljel petturid.ee. Kostja tsiteeris täpselt ja korrektselt hageja I tekste. Avaliku ja tasuta info tsiteerimisega ei saanud hagejatel tekkida varalist ega mittevaralist kahju. Kostja täitis tsiviilasjas nr 2-18-15649 tehtud otsuse samal päeval, kui tuli teade kohtuotsuse jõustumisest. Kui hagejad ei olnud rahul kohtuotsusega, tulnuks otsus edasi kaevata. Õiged ei ole hageja I väited, et avastas kostja veebilehtedel uued artiklid. Hageja I oli nendega varasemalt kursis ning neile ka viidanud (kostja vastus lk 114).
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus lõpetas menetluse hageja III nõudes kostja vastu valeinfo avaldamisega perioodil 2016-2019 tekitatud kahju 2000 euro hüvitamise nõudes ja hagis nimetatud kolme kirjutise edasise avaldamise lõpetamise nõudes. Maakohus jättis rahuldamata hageja III nõude kostja vastu autoritasu 2000 euro väljamõistmiseks. Maakohus jättis rahuldamata hagejate I, II, IV hagi kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Menetluskulud jättis maakohus hagejate kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid. Kohus ei käsitlenud neid väiteid, asjaolusid ja tõendeid, mis sisalduvad esialgses hagitekstis, sest hageja esitas hiljem uue hagi tervikteksti. Maakohus lähtus asja lahendamisel 10. juunil 2019 esitatud hagi terviktekstist. Hagejatel on rahaline nõue kostja suhtes, kes levitab hagejate kohta valeinfot. Maakohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-18-15649, kus poolteks olid hageja III ja kostja, oli hagi aluseks nii valeinfo levitamine kui ka autoriõiguse rikkumine. Kuna lahend on tehtud hageja III ja kostja vahelises asjas, siis ei saa sama nõuet, st mittevaralise kahju hüvitamist, sama hageja sama kostja vastu esitada. Hageja (maakohus hagejaid ei eristanud) viide, et ta soovib kahju perioodil 2016-2019 avaldatud artiklitest tuleneva mainekahju eest, ehk „kahju, mida ta seni pole esitanud“, jääb paljasõnaliseks ja tõendamatuks, kuna hagis puudub selge asjaolude esitus tekkinud kahju olemuse ja sisu kohta. Hageja märkis hagis, et laimu ja valeinfo avaldamine lihtsalt mõjutab lugejaid hageja suhtes eksitavalt ja ebasoodsalt. Võimalikul artiklite lugemisel tekkinud võimalik mõju või arusaam, mis ei realiseeru hagejatele esitatud verbaalse hinnanguna nende maine langemise kohta, ei anna alust lugeda mainekahju tekkimist tõendatuks. Hagejad ei selgitanud, milles seisneb mainekahju iga hageja osas eraldi. Eesti õiguskorras ebakohase väärtushinnanguga juriidilise isiku mainet kahjustada ei saa. Sellisel viisil põhjustatud varalise või mittevaralise kahju rahalist hüvitamist juriidilistele isikutele praktikas ei võimaldata. Hageja pole esile toonud, milline oli tema maine enne perioodil 2016-2019 avaldatud hagis käsitletud artikleid ja milline on see praegu. Kui ka leida, et hagejad soovivad lisaks ka majandusliku kahju hüvitamist, siis ei ole ükski hageja esile toonud, millised olid majandustegevuse näitajad enne väidetavat maine kahjustamist ning millised on majandusnäitajad nüüd. Samuti pole hagejad selgitanud põhjuslikku seost kostja käitumise ja hagejate majandustegevuse muutumise osas. Kahju tõendamise vajadust selgitati ka tsiviilasjas nr 2-18-15649. Hagejad oleks pidanud selles osas rohkem pingutama. Mainekahju ja majandustegevuse kahju ei ole tõendatud ühegi hageja osas. Hageja on vastuses kostja vastusele 1. novembril 2019 (tl 99) hagi täiendanud ja nõudnud artiklite „Hoiatus! Marek Sauber võltsib ja valetab“, „Marek Sauberi laim Digipost OÜ ja eta.ee kohta“, „b24.ee: valmib raport Marek Sauber-i pettusest“, „Sarilaimaja Marek Sauber intermedia.ee domeenis“ ja „b24.ee valetab 61 985 hits = 200 000 firma otsimist“ kohest eemaldamist ning kostja domeenide sundpeatamist. Kohus leidis, et sellisel viisil haginõuet täiendada ei saa. Hageja ei ole selgesõnaliselt ka nimetanud, et soovib haginõuet täiendada või muuta. Kohus jättis need taotlused tähelepanuta.
Kohus märkis, et asjale lisatud tõenditest on asjakohane ja kohtu poolt käsitletav vaid kohtulahend tsiviilasjas nr 2-18-15649 (tl 7-21). Hagile tõenditena esitatud artiklid (tl 38-45 ja 77-88) on täies ulatuses samad, mida on tsiviilasjas nr 2-18-15649 käsitletud. Kostja poolt täiendava tõendina esitatud tsiviilasja nr 2-18-15649 istungi protokolli salvestus ei ole asjakohane, mistõttu kohus seda vastu ei võta ja sellega ei arvesta.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja I mittevaralise nõude summas 2000 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4). Hageja I palub teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja I kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 2000 eurot. Menetluskulud ringkonnakohtus palub hageja I jätta kostja kanda. Maakohus põhjendas, miks kohus jättis rahuldamata juriidiliste isikute mittevaralise kahju hüvitamise nõuded, kuid ei ole põhjendanud hageja I ehk füüsilise isiku mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmist. Hageja I ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja I mittevaraline kahju on tõendamata. Riigikohtu praktikas ja õiguskirjanduses on selgitatud, et kannatanu peab tõendama üksnes õigushüve rikkumist kahju tekitaja poolt ja mitte mittevaralise kahju tekkimist ja suurust. Õigushüve rikkumine on tuvastatud otsusega tsiviilasjas nr 2-18-15649. Kuna hageja ei ole varem rikkumisest tuleneva mittevaralise kahju nõudega kohtusse pöördunud, tulnuks otsustada hagejal tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõude suuruse üle. Hageja soovib vaid, et kostja lõpetaks ükskord tema laimamise, eemaldaks hagejaga seotud ebatõese info ja võtaks vastutuse ebatõese info levitamise eest. Kostja on kasutanud igas oma avaldatud valeinfo kirjutiste sisus ja pealkirjades mh hageja I kui füüsilise isiku nime. 5.Kostja (vastustaja) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Kostja hinnangul ei vasta apellatsioonkaebus menetlusse võtmise nõuetele. Samade osapoolte vahel samade tõendite alusel on juba jõustunud kohtuotsus, mistõttu tuleb hageja nõude menetlemine lõpetada. Nende kahe artikli kohta, millel põhineb hageja I apellatsioonkaebus, on eelnevalt tehtud kohtuotsus. Hageja esitas nüüd sama nõude, mille Complexis OÜ esitas tsiviilasjas nr 2-18-15649. Kahju tõendamata jätmise tõttu jäeti see nõue rahuldamata. Kuna eelnev kohtuotsus ei nõudnud nende tsiteeritud tekstide kustutamist, siis said need uue pealkirja. Maakohus märkis õigesti, et hageja nõue jääb paljasõnaliseks ja tõendamatuks, kuna hagis puudub selge asjaolude esitus tekkinud kahju olemuse ja sisu kohta. Apellatsioonkaebusest ei ilmne uusi tõendeid, mida kohus oleks saanud arvestada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu hageja I nõude rahuldamata jätmise ja menetluskulude hageja I kanda jätmise osas tühistada ja saata hagi selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3). Hageja I apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagejate II-IV hagi rahuldamata ja selles osas on maakohtu otsus jõustunud.
7.Hageja I on hagejate II-IV juhatuse liige. Hageja III esitas kostja vastu hagi tsiviilasjas nr 2-18-15649 kahju hüvitamiseks ja andmete eemaldamiseks kohustamise nõudes. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja kohustas kostjat kustutama veebileheküljel www.eta.ee avaldatud kolme artikli pealkirjad, milles oli nimetatud Marek Sauberi nime ja kogu kostja lisatud tekstide osad. Samuti kohustas kohus kostjat kustutama veebileheküljel www.eta.ee avaldatud kaks artiklit. Kohus jättis hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Maakohus tuvastas, et käesolevas asjas on sama hageja esitanud sama kostja vastu sama nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, nagu on hageja III esitanud tsiviilasjas nr 2-18-15649 (maakohtu otsuse p 47). Maakohus ei ole hagejaid ning nende nõudeid selgelt eristanud ega käsitlenud. Maakohtu otsuse põhjendustest ei ole arusaadav, millise hageja nõuet on maakohus käsitlenud. Maakohus on otsuse p-s 77 märkinud, et kohtule on ebaselge, keda 1. novembri 2019 menetlusdokumendist tulenevalt tuleks pidada hagejaks. Vaatamata sellele ei ole maakohus hagejatele, sh hagejale I teinud ettepanekut oma nõuet vajadusel täpsustada ja on otsuse põhjendavas osas hagejate paljususe olukorras käsitlenud üldistatult „hageja“ (ainsuses) nõuet.
8.Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et maakohtu otsuses puuduvad põhjendused hageja I hagi rahuldamata jätmiseks. Maakohus on üksnes p-s 57 esitanud etteheite, et hageja pole hagis esile toonud, milline oli tema maine enne 2016-2019 avaldatud artikleid ja milline on see praegu. Otsuse p-s 59 on maakohus möönnud, et mainekahju ja majandustegevuse kahju ei ole tõendatud ühegi hageja osas. Ehk et hageja ei ole vähemalgi määral selgitanud ega tõendanud, milles seisnes iga hageja mainekahju ja iga hageja majandustegevuse kahjustamine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja on kohtuotsuse koostamisel rikkunud TsMS § 436 ja § 442 lg 8 nõudeid. Samuti on maakohus jätnud hageja nõude õiguslikult kvalifitseerimata, millega on maakohus rikkunud TsMS § 438 lg-t 1. Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, millist puudust ei ole ringkonnakohtul võimalik kõrvaldada, mistõttu tuleb maakohtu otsus hageja I osas tühistada ja hagi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kuigi maakohus leidis kohtuotsuses, et hageja I nõue on tõendamata, ei ole maakohus menetluse käigus hagejale I oma nõude tõendamise vajalikkust selgitanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtule on etteheidetav eelmenetluse ülesannete ja selgitamiskohustuse täitmata jätmine (TsMS § 392 lg 1 p 3 ja 4, § 348 lg 1, § 351 lg 1). Maakohus ei ole menetluses andnud hagejale I tähtaega tõendite esitamiseks. Kuigi kostja soovis asjas suulist menetlust, ei pidanud maakohus seda vajalikuks, leides, et pooled on saanud menetluses kõiki oma seisukoht esitada (lk 128). Seega oli maakohtu järeldus, et hageja I nõue on tõendamata, hagejale I üllatuslik.
9.Ringkonnakohus märgib, et hageja I ei olnud menetlusosaliseks tsiviilasjas nr 2-18-15649, mistõttu ei saa selles menetluses tehtud kohtulahed olla hagejale I siduv (TsMS § 457 lg 1). Hageja I ei ole varasemalt mittevaralise kahju hüvitamise nõuet kostja vastu seoses artiklite avaldamisega kostjale kuuluvates blogides esitanud. Hagiavaldusest on võimalik aru saada, et hageja I tugineb oma mittevaralise kahju hüvitamise nõudes asjaolule, et kostja on levitanud tema suhtes valeinfot alates aastast 2016, sh avaldades artikleid, mille pealkirjades esines hageja I nimi. Selline kostja tegevus on kahjustanud hageja I mainet. Apellatsioonkaebuses on hageja oma nõude kvalifitseerinud isikliku õiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1046 lg 1, § 128 lg 5 ja § 134 lg 2 ja lg 5 alusel. Asja uuel läbivaatamisel on hagejal võimalik nõuet täpsustada, sh asjaolu, kas ta tugineb oma nõudes ka 1. novembri 2019 menetlusdokumendis käsitletud asjaoludele. Maakohtul tuleb asja uuel arutamisel võtta seisukoht 1. novembri 2019 menetlusdokumendis esitatu osas, sh selles, kas tegemist võib olla hagi aluse (nõudega seotud asjaolude kogum) muutmisega (täiendamisega) pärast hagi menetlusse võtmist. TsMS § 376 lg 3 kohaselt eelmenetluses
hageja poolt hagiga seotud uute asjaolude esitamisel eeldatakse, et hageja täiendab nendega hagi alust.
10.Menetluskulude jaotuse hageja I nõude osas määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.