Tühistada Viru Maakohtu 17. novembri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-133882 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
4.Rahuldada OK Incure OÜ apellatsioonkaebus osaliselt. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 22. augustil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Mati Peiti (kostja) vastu, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 2888 eurot 17 senti. Pärnu Maakohtu 13. oktoobril 2023. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning asi anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS (laenuandja) 10. juunil 2022 tähtajatu krediidiliinilepingu nr XXXXXXXXXXX, krediidilimiidiga 2000 eurot (krediidileping). Krediidilepingus lepiti kokku esialgses intressimääras 39,9% aastas ehk 0.11% päevas. Krediidi kulukuse määr oli 50.63% aastas. Kostja on 10. juunist 2022 kuni 17. aprillini 2023 saanud krediiti kokku 2016 eurot 80 senti. Kostja on tagasimakseid teinud kokku 60 eurot 64 senti, millest on arvestatud põhiosa tagasimakseks 16 eurot 80 senti, intressi katteks 28 eurot 59 senti, kiire väljamakse tasu 15 eurot ja ülekandetasu 25 senti. Kostja jäi võlgnevusse kolme osamakse tasumisega. 3. aprillil 2023 teavitati kostjat iseteeninduse kaudu e-posti aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhuks, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja jooksul võlgnetavat raha. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning laenuandja ütles
17.aprillil 2023 krediidilepingu üles. Laenuandja loovutas oma nõude kostja vastu hagejale ja sellest teavitati kostjat 8. mail 2023. Pärast nõude täpsustamist palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2000 eurot, tasumata intressi 533 eurot 32 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 372 eurot 33 senti, väljamaksetasu 15 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Hageja selgitas, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest ta omandas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele lisatud andmete ja kliendi arvelduskonto väljavõtte ajaloo alusel. Teavet
kostja andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas krediidiandja lisaks avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. Laenuandja analüüsis vastavalt enda sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale kostja kohta kogutud teavet kogumis ning jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
2.Kostja kinnitas hagiavalduse kättesaamist, kuid kohtu määratud tähtajaks ei vastanud.
3.Maakohus jättis 17. novembri 2023. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli krediidilepingu sõlmimise ajal 2022. a juunis Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30%. Selle kolmekordne määr on 48,9% aastas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 järgi on seda määra ületav tarbijakrediidileping tühine. Krediidilepingu ja tarbijakrediidi teabelehe järgi on kostjale väljastatud krediidi kulukuse määr 50,63%. Seega on krediidileping tühine. Selle tagajärg on, et hageja peab VÕS § 4062 lg 3 viimase lause kohaselt tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need kostjale teatavaks tegema.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus valesti tuvastanud, et krediidileping on tühine. Keskmine krediidi kulukuse määr, mille maakohus aluseks võttis, 16,30% aastas kohaldus alles alates 1. juulist 2022 sõlmitud krediidilepingutele. Laenuandja sõlmis kostjaga lepingu 2022. a juunis. Seega ei saanud seda näitajat arvesse võtta ning arvestada tuli Eesti Panga 30. novembril 2021 avaldatud määra, milleks oli 16,95% ning mille kolmekordne määr oleks 50.85%. Seega ei ületanud krediidilepingu krediidi kulukuse määr 50,63% seaduses lubatud määra ning krediidileping ei ole tühine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb tühistatud osas TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5, lg 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, kuivõrd kaebuses on palutud ringkonnakohtult uue lahendi tegemist, kuid ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
5.TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018 213-56825, p 11). TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks
arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
6.Maakohus on ekslikult lähtunud valest keskmist krediidi kulukuse määrast. Maakohus jättis tähelepanuta, et VÕS § 4062 lg 1 viimase lause kohaselt korraldab Eesti Pank keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks oma veebilehel. Krediidilepingu sõlmimise ajal 10. juunil 2022 ei olnud Eesti Pank veel avaldanud viimase kuue kuu keskmist krediidi kulukuse määra, vaid tegi seda 22. juunil 2022. Seega ei olnud laenuandjal võimalik arvestada tulevikus avaldatava keskmise krediidi kulukuse määraga. Krediidilepingu sõlmimise hetkel oli VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses nimetatud viimati avaldatud keskmine krediidi kulukuse määr 22. detsembril 2021 avaldatud 16,95%. Selle kolmekordne määr on 50,85% aastas. Seega ei saa krediidileping olla vähemasti maakohtu viidatud asjaolu tõttu tühine.
7.Isegi juhul, kui krediidileping oleks maakohtu viidatud asjaolu tõttu tühine, ei oleks põhjendatud hagi tervikuna rahuldamata jätmine, kui hageja on välja toonud, millise osa tema nõudest moodustab laenu põhiosa ja kui palju (arvestades muutunud intressimäära) on kostja talle põhiosa katteks tasunud. Maakohus on otsuse põhjendustes selgitanud, et VÕS § 4062 lg 3 viimase lause kohaselt peab krediidiandja liigkõrge krediidi kulukuse määra korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellest on maakohus ekslikult järeldanud, et hageja saab oma nõude alles pärast selle kohustuse täitmist maksma panna. Ometi jättis maakohus hagi rahuldamata, mis ei võimaldaks hagejal ka viidatud kohustuse täitmise järel uuesti sama nõudega kohtusse pöörduda, sest tegemist oleks vaidlusega samade poolte vahel sama nõude üle samal alusel (TsMS § 371 lg 1 p 4).
8.Riigikohus on leidnud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24). Ringkonnakohtu hinnangul on see põhimõte kohaldatav ka sarnaselt sõnastatud VÕS § 4062 lg 3 viimase lause puhul. See tähendab, et ka krediidilepingu tühisuse korral oleks maakohus pidanud hindama, kas ka algse laenugraafiku järgi oleks olnud juba kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Sellisel juhul oleks siiski tulnud hagi vähemasti laenusumma ja seadusjärgse intressi osas rahuldada (RKTKm 24.11.2023 2-2113098, p 16).
9.Sõltumata eelnevast ei pea ringkonnakohus ise võimalikuks uue otsuse tegemist, kuivõrd maakohus peab mh kaebeõiguse tagamiseks esimese astmena hindama, kas laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p-d 17– 25). Ringkonnakohus märgib, et kuigi hageja on selgitanud 1. novembri 2023 menetlusdokumendi p-s 3.6, milliseid samme on ta astunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks, võib maakohus nende selgituste ebapiisavaks osutumisel anda täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (TsMS § 3401) mh selle selgitamiseks, kas ja millisel määral arvestas laenuandja kostja maksevõime hindamisel tema muude finantskohustustega (laenudega). Kui maakohus peaks tuvastama, et kostja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, toob see kaasa üksnes krediidilepingus sisalduva intressikokkuleppe tühisuse ning see asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24). Sellest johtuvalt kuuluks ka
juhul, kui maakohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, hagi vähemasti põhinõude ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi osas rahuldamisele.
10.Viivisenõude kohta märgib ringkonnakohus, et seadusandja lubab VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette nähtud. Kui krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma nt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga.
11.Eeltoodust tulenevalt on tegemist TsMS § 656 lg 1 p-s 5 sätestatud olulise menetlusnormi rikkumisega, mis toob TsMS § 646 järgi ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata, kas krediidileping on mingis osas tühine ja sellest lähtuvalt otsustada, millises osas hagi rahuldamisele kuulub.
12.Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja nende rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja TsMS § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.