Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi A P vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: P M, e-post:xxx Kostja: A P (isikukood xxx), registrijärgne elukoht xxx
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kanda.
Välja mõista Osaühingult EUROPARK ESTONIA A P kasuks menetluskulud 0 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 10.01.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse A P (kostja) vastu 40 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule 12.01.2022 vastuväite. Pärnu Maakohtu 24.01.2022 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 14.02.2022 Harju maakohtule hagi kostja vastu 40 euro saamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on kostja sõiduki numbrimärgiga xxx (sõiduk) vastutav kasutaja olnud parkimistingimuste rikkumise ja leppetrahvi tegemise ajal. Sõidukit pargiti
01.02.2019 hageja opereeritavale parkimisale ja sõiduki parkimise eest jäeti tasumata. Hagiavalduse esemeks on üks tasumata leppetrahvinõue kogusummas 30 eurot ja sissenõudekulud 10 euro suuruses summas. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
3.Hageja esitas 05.04.2022 täiendava seisukoha. Hageja on seisukohal, et parkimistingimuste kohaselt kohustub sõiduki juht panema parkimisloa armatuurlauale, sarnaselt parkimiskellale, mis pannakse armatuurlauale parkimiskellaga parklates. Hageja selgitab, et sõidukil numbrimärgiga xxx ei olnud armatuurlaual parkimiskaarti ega parkimisluba. Juhul, kui kostja oli korteriühistu elanik, oli ta teadlik ka parkimistingimustest nimetatud parkimisalal. Kostja ei saa eeldada, et hageja pöördub iga üksiku sõiduki kontrollimiseks korteriühistu juhatuse poole, et kontrollida, kas sellel sõidukil on õigus territooriumil parkida. Hageja on seisukohal, et tal oli õigus leppetrahvinõue esitada, sest poolte vahel oli lepinguline suhe ning kostja ei ole tõendanud, et omas parkimisluba. Samuti rõhutab hageja, et kui kostja väidab, et ei ole leppetrahvinõuet kviitungi kujul kätte saanud, langeb tõendamiskoormis kostjale. Hageja on edastanud kostjale ka meeldetuletuskirja, millele kostja pole reageerinud. Täiendavalt on hageja saatnud meeldetuletuskirja ka tähitud kirjaga kostja rahvastikuregistrisse kantud aadressile, mis jäeti kostja postkasti. Sellest tulenevalt on hageja seisukohal, et hageja on teinud kõik endast oleneva, et meeldetuletuskirjad kostjale kätte toimetada, kuid kuna kostja ei ole reageerinud, on ta teadlikul lasknud menetlusel jõuda kohtumenetlusstaadiumisse.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kohus võttis hagi 16.03.2022 menetlusse ning määras kostjale kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud 16.03.2022 ning hagile vastamise tähtaeg oli 30.03.2022. Kostja esitas kohtule 17.03.2022 seisukoha ja 07.04.2022 täiendava seisukoha. Kostja selgitab, et sõidukil numbrimärgiga xxx oli leppetrahvi tegemise ajal kehtiv korteriühistu parkimisluba. Kostja väidab, et parkimisega ei ole eksitud ühegi parkimistingimuse vastu, sest parkimistingimustes puudub punkt selle kohta, mis kohustab asetama parkimiskaardi nähtavale kohale. Samuti on kostja seisukohal, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et leppetrahv oleks edastatud. Kostja rõhutab, et kuna hagejal on sõlmitud korteriühistuga leping, siis hagejal on olemas informatsioon sõidukite kohta, millele on parkimisluba väljastatud ning hagejal oli võimalus kontrollida, kas sõidukil on olemas kehtiv parkimisluba. Täiendavalt lisab kostja, et kuna leppetrahvi tegemisest on möödunud 3 aastat, siis ei ole hageja leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul teavitanud ning trahvi sissenõudmine pole põhjendatud. Kostja palub menetlus lõpetada ja jätta menetluskulud hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
7.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
8.Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. 1) Kostja on sõiduki registreerimisnumbriga xxx omanik (dtl 44). 2) KÜ xxx parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist korteriühistu loal parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 36-39). 3) Sõiduk registreerimisnumbriga xxx oli 01.02.2019 pargitud KÜ xxx parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 28-35). 4) Hageja tegi päringu maanteeametisse sõiduki registreerimisnumbriga xxx andmete teadasaamiseks (dtl 40-43) ja saatis kostjale kohtueelselt nõudekirja leppetrahvide tasumiseks (dtl 45-48).
9.Hageja heidab kostjale ette parkimislepingute alusel tasu (üüri) maksmata jätmist, st lepingute rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue võiks olla võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
10.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).
11.Kostja on oma vastuväites esile toonud asjaolu, et KÜ xxx poolt on kostjale väljastatud parkimiskaart parkimisfondi tasu eest, mis võimaldab hageja poolt opereeritavale parkimisalale (KÜ xxx - aadressil xx) sõidukit parkida. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaks, et nimetatud parkimisalal on lubatud parkida korteriühistu poolt väljastatud parkimisloa alusel. Hageja on esitanud fotod selle kohta, et KÜ Xxx parkimisalale on paigaldatud infotahvel parkimislepingu tingimustega ja liiklusmärk, mis märgib, et nimetatud alal tohib parkida vaid KÜ Xxx loal (dtl 36-39). Kohtu hinnangul on parkimist keelav märk koos eraparkla tähisega vastuoluline. Kohus ei saa eeldada, et mõistlik isik saaks parkimisalale paigutatud tähistustest aru, et parkides autot kohta, kus ei ole parkimine lubatud, ta sõlmib parkimislepingu. Samuti ei ole võimalik aru saada, et pakkumuse lepingu sõlmimiseks teeb hageja, mitte korteriühistu, sest asjaoludest tulenevalt peaks parkimislube väljastama korteriühistu.
12.KrtS § 30 lg 1 p 2 kohaselt on igal korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. KrtS § 30 lg 3 kohaselt on sama õigus ka korteriomandit kasutaval isikul. Kinnistusraamatu järgi on kostja abikaasa ühe xxx korteri omanik. Kohtul tuvastab selle alusel, et kostja oli korteriomandit kasutav isik. Kohtu seisukohalt oli parkimine kinnisasjal
kaasomandi eseme otstarbekohane kasutamine, mis on KrtS § 30 lg 1 p 2 ja lg 3 järgi kostja õigus. Seetõttu ei saa eeldada, et kostja tegi kinnisasjale parkides TsÜS § 68 lg 3 mõttes kaudse tahteavalduse hagejaga lepinguga sõlmimiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja soovis vaatamata sellele, et kostja võis kinnisasjal parkida, täiendavalt hagejaga lepingut sõlmida.
13.Kohus märgib, et KrtS § 35 lg 1 järgi saavad korteriomanikud otsustada häälteenamuse alusel kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle. ). Riigikohus on leidnud, et parkimisvõimalustes kokkuleppimine on korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena (Riigikohtu 18.01.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10, p 10). Tegemist on küsimusega, mis tuleb lahendada korteriomanike kokkuleppel. Parkimistingimuste kehtestamine (sõiduautode tasuta parkimise võimaldamine üksnes parkimisloa saanutele ning parkimise keelamine teistele isikutele) ja parkimisteenuse osutamise lepingu sõlmimine hagejaga on küsimusmilleks on vaja korteriomanike kui kaasomanike kokkulepet (Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2023 kohtuotsus tsiviilasjas nr c, p 12 Arvestades, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et parkimistingimuste kehtestamiseks oli olemas kõigi korteriomanike kokkulepe, on kohus seisukohal, et parkimistingimusi ei saanud kehtestada selliselt, et parkida saab vaid korteriühistu väljastatud lubade alusel. Kuna hageja ei ole esitanud korteriomanike kokkulepet parkimistingimuste kehtestamiseks ja parkimisteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks, sai kinnisasjal parkimisel lähtuda KrtS-s kaasomandi kasutamise kohta sätestatust.
14.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et nõude rahuldamise eeldused on täitmata. Kuna kostjal oli õigus parkimisala kasutada ilma parkimisloata ja kohtule ei ole tõendatud, et nimetatud parkimisalal parkimis e korraldamise üleandmiseks hagejale on sõlmitud korteriomanike kokkulepe, mille kohaselt on lubatud parkida vaid korteriühistu poolt väljastatud parkimisloa alusel, puudub hageja ja kostja vahel lepinguline suhe. Sellest tulenevalt ei saa kohus analüüsida ka lepingu rikkumist ega leppetrahvinõuet ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ei esitanud, puudub menetluskulude rahaline suurus, mida kindlaks määrata.
17.Kohtutoimikust nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Eeltoodud põhjusel määrab kohus Osaühingult EUROPARK ESTONIA rahaliselt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 0 eurot.
18.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2
kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
EDASIKAEBAMINE
19.Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
20.Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
21.Vastavalt TsMS 442 lg-le 10 võib maakohus lihtmenetluse asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.
22.Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.