Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Kaupo Paal ja Kalev Saare
Kohtuasi
Osaühingu UNV Varahaldus hagi AS-i K-MOST ja Bruno Lille vastu nõude sissenõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 4. mai 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu UNV Varahaldus määruskaebus
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamine
nende Hageja Osaühing UNV Varahaldus, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Eerik Entsik ja Liisi Kents Kostja AS K-MOST Kostja Bruno Lill Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 4. mai 2021. a määrus osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu 15. detsembri 2020. a määruse osas, milles maakohus keeldus Osaühingu UNV Varahaldus hagi menetlusse võtmisest, ja menetluskulude jaotuse osas ning saata asi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Jätta Harju Maakohtu 15. detsembri 2020. a määrus muutmata osas, milles maakohus tühistas Harju Maakohtu 22. oktoobri 2020. a määrusega seatud hagi tagamise abinõud.
3.Rahuldada osaliselt Osaühingu UNV Varahaldus määruskaebus.
4.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing UNV Varahaldus (hageja) esitas 19. oktoobril 2020. a Harju Maakohtule hagi AS-i K-MOST (kostja I) ja Bruno Lille (kostja II) vastu, paludes mõista kostjalt I hageja kasuks välja üüri- ja renditulu laekumised 83 933 eurot 25 senti ajavahemiku 11. juuni 2020. a kuni 19. oktoober 2020. a eest. Samuti palus hageja alates 20. oktoobrist 2020. a mõista kostjalt I hageja kasuks välja tulevikus laekuva üüri- ja renditulu 19 749 eurot kuus kuni Tallinnas Vesse 12 asuva kinnisasja (kinnisasja) müügini hageja kasuks seatud hüpoteekide realiseerimiseks või kuni kostja I lõpetab
2-20-15376 kinnisasja valdamise. Hageja palus kostjalt II, kes on kostja I juhatuse liige, enda kasuks välja mõista kahjuhüvitise kostjalt I väljamõistetud summas, mida ei ole võimalik kostjalt I kätte saada. Hageja palus kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kohtuotsus tuleb täita kostja II kohta tehtud osas juhul, kui kohtuotsust ei õnnestu täita kostja I osas. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 3. juunil 2020. a Luminor Bank AS-ilt nõude loovutamise teel OÜ Bauschmidt (osaühing) vastu 4 715 982 euro 30 sendi suuruse nõude. Samuti on loovutatud nõuet tagavad kinnisasja koormavad hüpoteegid ja kommertspant. Hageja on kantud hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse. Kinnisasja omanik on osaühing, kelle pankrot on välja kuulutatud Harju Maakohtu 17. aprilli 2017. a määrusega. Hageja omandatud nõue on pankrotimenetluses tunnustatud pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p-s 1 toodud nõudena. Kinnisasi on kostja I valduses ja kasutuses ning kostjad saavad kinnisasjaga seotud üüri- ja renditulu. Teises tsiviilasjas toimuva vaidluse tõttu ei ole olnud võimalik realiseerida kinnisasja koormavaid hüpoteeke ja täita hüpoteegiga tagatud nõudeid kinnisasja sundenampakkumisel tekkinud tulemi ja kinnisasjaga seotud õigusviljade, st üüri- ja rendinõuete arvel. Hageja leidis, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 343 lg 1 ja § 344 kohaselt ulatub hüpoteek kinnisasja viljadele ning kinnisasjaga seotud rendi- ja üürinõuetele, mistõttu ei ole kostjatel seadusest tulenevat õiguslikku alust omandada nimetatud kinnisasjalt laekuvat üüritulu. Üüri- ja renditulu laekumised 83 933 eurot 25 senti on õigustatud saama hüpoteegipidaja ehk hageja. Praeguses asjas tehtava kohtuotsuse täitmine ning raha kättesaamine kostjalt I ei ole võimalik viimase maksejõuetuse tõttu. Seetõttu leiab hageja, et kostja II on kostja I juhatuse liikmena osalenud kinnisasjaga seotud üüri- ja renditulu laekumiste omastamises ning oluliselt rikkunud võlausaldaja kaitseks kehtestatud juhatuse liikme kohustusi. Sellest tulenevalt esitas hageja kostja II vastu hagi kostja I kui osaühingu juhatuse liikme kohustuste süülise rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks ulatuses, mida ei ole hagejal võimalik kostjalt I kätte saada. Kostja II vastu esitatud nõude osas tugineb hageja ka äriseadustiku (ÄS) § 306 lg-le 31 ja §-le 315 ning võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-dele 5, 7 ja 8.
2.Kostjad palusid jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, leides, et hagi on õiguslikult perspektiivitu.
3.Harju Maakohus jättis 15. detsembri 2020. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata, leides, et hagi on perspektiivitu, sest hagejal ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Ühtlasi tühistas maakohus 22. oktoobri 2020. a määrusega kohaldatud hagi tagamise. Maakohus leidis, et kinnisasja koormav hüpoteek toob kaasa õigusi ja kohustusi üksnes hüpoteegipidajale ja kinnisasja kinnistusraamatujärgsele omanikule, mitte aga kolmandatele isikutele. Asjaõigusseadus ei sisalda sätet, mille alusel saaks hüpoteegipidaja esitada nõudeid kolmandate isikute vastu, sh koormatud kinnisasja võlaõiguslikul alusel kasutavate kolmandate isikute vastu. Hüpoteegipidaja õiguste sisu on õigus nõuda kinnisasja kinnistusraamatujärgselt omanikult kohustust taluda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist kinnisasja arvel. AÕS § 343 lg 1 ja § 344 kohalduvad üksnes hageja ja kinnisasja omaniku ehk osaühingu vahelisele suhtele ja määravad kindlaks hüpoteegi ulatuse, mitte ei reguleeri hüpoteegipidaja ja kolmandate isikute vahelisi suhteid. Viidatud sätete alusel on kinnisasja kinnistusraamatujärgsel omanikul ehk osaühingul kohustus taluda sundtäitmise käigus (täitemenetluses või pankrotimenetluses) temale kuuluvate üüri- ja renditasude arvel hageja nõuete rahuldamist. AÕS § 343 lg 1 ja § 344 ei anna hagejale nõudeõigust kostja I vastu. Kuna hagejal puudub nõudeõigus kostja I vastu, siis ei saa hageja esitada nõuet ka kostja II vastu. 2(8)
2-20-15376
4.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja viitas määruskaebuses mh sellele, et tema nõude õiguslik alus võib olla VÕS § 1037.
5.Kostjad vaidlesid hageja määruskaebusele vastu ning palusid jätta selle rahuldamata.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. mai 2021. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ega korranud neid tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et hagis esitatud nõude aluseks olevad AÕS § 343 lg 1 ja § 344 kohalduvad üksnes hüpoteegipidaja ja kinnistusraamatujärgse kinnisasja omaniku vahelisele suhtele. Seejuures määravad AÕS § 343 ja § 344 kindlaks hüpoteegi ulatuse, mitte ei reguleeri hüpoteegipidaja ja kolmandate isikute vahelisi suhteid. Kostjad ei ole kinnisasja omanikud. Seadus ei anna hüpoteegipidajale õigust esitada hüpoteegi (kui kinnisasja kinnistusraamatujärgse omaniku ja hüpoteegipidaja vahelise suhte) alusel nõudeid kolmandate isikute vastu, mh üüritulude maksmise nõuet kinnisasja kasutava kolmanda isiku vastu. Hüpoteegipidajal on üksnes hüpoteegist tulenevad õigused, mis piirduvad kinnisasja kinnistusraamatujärgse omaniku ja hüpoteegipidaja vahelise õigussuhtega. Hüpoteek ei anna hagejale võlaõiguslikku nõudeõigust kolmandate isikute vastu. Arvestades seda, et hageja teostab oma õigusi hüpoteegipidajana, ei ole hageja nõudeid võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Hageja ei ole määruskaebuses välja toonud ka VÕS § 1037 lg 1 kohaldamise eeldusi.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja palub kohtute määrused tühistada ning saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja ei nõustu, et AÕS § 343 lg 1 ja § 344 kohalduvad üksnes hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku vahelisele õigussuhtele. Kui võlgnik ei täida kinnisasja koormava hüpoteegiga tagatud nõuet, peaksid kinnisasjaga seotud õigusviljad (rendi- ja üüritulu) laekuma hüpoteegipidajale hüpoteegiga tagatud nõude katteks. Hüpoteek ulatub rendi- või üürinõudele, mis tekib alates võlgniku pankroti väljakuulutamisest kuni kinnisasja müümiseni. Hagejal on seadusest tulenev asjaõiguslik realiseerimisnõue vaidlusaluse kinnisasja suhtes ja õigus esmajärjekorras rahuldada hüpoteegiga tagatud rahaline nõue võlgniku vastu vaidlusaluse kinnisasja võõrandamise tulemist, s.o nii kinnisasja müügist laekunud tulemist kui ka viljade, st üüri- ja rendinõuete laekumisel saadud summade tulemist. Tulenevalt kinnistusraamatusse kantud asjaõiguste absoluutsest iseloomust on hagejal selline seadusest tulenev nõue ka kolmandate isikute vastu, kes omandavad kinnisasjaga seotud vilju, sh kinnisasjaga seotud rendi- või üüritulu. Kui kinnisasja ei ole võimalik võlgniku pankrotimenetluses müüa, siis saab hageja esitada nõude vaidlusaluse kinnisasja vilju omandava isiku vastu, nõudes viljade väljaandmist. Kuna seaduse kohaselt ulatub hüpoteek viljadele, sh õigusviljadele ning rendi-
3(8)
2-20-15376 või üürinõudele, siis on hüpoteegipidajal AÕS § 343 lg 1 ja § 344 alusel nõue igaühe vastu, kes neid õigusvilju ja kinnisasjaga seotud rendi- või üüritulu omandavad. Hageja leiab, et alternatiivselt võivad tema nõude aluseks olla VÕS § 1037 lg-d 1 ja 4.
9.Kostjad vaidlevad hageja määruskaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3, § 695 ja § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse osas, milles maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, ja menetluskulude jaotuse osas. Asi tuleb saata samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohtu määrus jääb muutmata osas, milles maakohus tühistas sama maakohtu 22. oktoobri 2020. a määrusega seatud hagi tagamise abinõud. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja kantud hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse. Kinnisasja omanik on osaühing, kelle pankrot on välja kuulutatud, ning hageja omandatud nõue on pankrotimenetluses tunnustatud PankrS § 153 lg 1 p-s 1 toodud nõudena. Kinnisasi on kostja I valduses ja kasutuses ning kostjad saavad kinnisasjaga seotud üüri- ja renditulu. Hageja palus kostjatelt üüri- ja renditulu laekumised enda kasuks välja mõista.
12.Esmalt selgitab kolleegium, millisel alusel saab hüpoteegipidaja nõuda võlgniku asemel kolmandalt isikult kohustuse täitmist.
12.1.AÕS § 343 lg 1 esimese lause kohaselt ulatub hüpoteek kinnisasja osadele, päraldistele ja viljadele. Asja vili on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 2 kohaselt asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. Eeltoodud sätetest tulenevalt ulatub hüpoteek ka tulule, mida saadakse asja kasutamisest. Kolleegium leiab, et selline tulu võib olla ka kahju hüvitamise nõue või alusetust rikastumisest tulenev hüvitisnõue (VÕS § 1037 lg 1) juhul, kui kolmas isik rikub kinnisasja omaniku omandiõigust ja valdab kinnisasja ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta. AÕS § 344 kohaselt, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on antud rendile või üürile, ulatub hüpoteek ka rendi- või üürinõudele, mis tekib ajavahemikul kinnisasja arestimisest või võlgniku pankroti väljakuulutamisest kuni kinnisasja müümiseni või mis on tekkinud ühe aasta jooksul enne kinnisasja arestimist või võlgniku pankroti väljakuulutamist ja on sisse nõudmata. Seega on hüpoteegiga tagatud ka võlausaldaja nõue pandieseme rendi- ja üüritulu puudutavas osas. Eeltoodust tuleneb, et hüpoteek ulatub asja kasutamisest saadavale tulule, sh üüri- ja rendinõuetele ja seda saab sisuliselt teostada õiguste pandina. Kolleegium selgitab, et hüpoteek ulatub lisaks üüri-, rendi- või muule tulule ka kahju hüvitamisest või alusetust rikastumisest tulenevale hüvitisnõudele (VÕS § 1037 lg 1) juhul, kui kolmas isik rikub kinnisasja omaniku omandiõigust ja valdab kinnisasja ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta ning tekitab sellega kinnisasja omanikule kahju kaotatud kasutuseeliste näol või säästab oma vara alusetult saadud kasutuseeliste näol.
4(8)
2-20-15376
12.2.Hüpoteegipidaja saab oma pandiõigusele (sh sellele, et pandiga on hõlmatud panditud kinnisasja viljad, vt käesoleva määruse p 12.1) tugineda täite- või pankrotimenetluses. Rendi- ja üüritulule ning muule tulule pööratakse hüpoteegi realiseerimisel täitemenetluses sissenõue täitemenetluse seadustiku (TMS) § 139 alusel koos kinnisasjaga. Täitemenetluses keelab kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel üüri- või rendinõude või muu nõude arestimisel TMS § 142 lg 2 järgi võlgniku suhtes kohustatud kolmandal isikul nõuet rahuldada ning kohustab TMS § 111 järgi võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. märtsi 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-12, p 20).
12.3.Täitemenetluses on sissenõudjal TMS § 118 lg 1 esimese lause järgi õigus esitada võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu hagi, nõudes kolmandalt isikult võlgnetava kohustuse täitmist võlgniku asemel enda kasuks kohtutäiturile. Pankrotiseaduses ei ole sätestatud sissenõudjale võimalust nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks pankrotihaldurile. Kolleegium leiab, et pankrotimenetluses saab analoogia korras lähtuda TMS § 118 lg-st 1, arvestades, et PankrS § 37 lg 1 esimese lause kohaselt võib pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. Hüpoteegi realiseerimisel ei saa võlausaldajat asetada pankrotimenetluses halvemasse olukorda, võrreldes täitemenetlusega, kus on võimalik nõue sisse nõuda kolmandalt isikult TMS § 118 alusel. Eeltoodust tulenevalt on hüpoteegipidajal õigus esitada hagi kolmanda isiku vastu, nõudes kolmandalt isikult hüpoteegiga koormatud kinnisasja viljade (sh üüritulu) väljaandmist võlgniku asemel pankrotihaldurile selleks, et laekunud raha arvel saaks täita hüpoteegiga tagatud kohustust. Kolleegium märgib, et pankrotimenetluses nõuet ei arestita.
12.4.Kolleegium selgitab lisaks, et hüpoteegiga hõlmatud rendi- ja üürinõuete ning muude nõuete sissenõudmisest saadav tulem kuulub kinnisasja omaniku pankroti korral hüpoteegipidajale tema pandiõiguse alusel nõuetele (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. novembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-12, p 13). Hüpoteegipidaja nõuded rahuldatakse tulemi arvel PankrS § 153 lg 1 p 1 järgi esimeses järjekorras pandiga tagatud nõudena. Pandiga tagatud nõue rahuldatakse PankrS § 153 lg 2 esimese lause järgi esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtega pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui ühe kümnendiku ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Kui pandiese on koormatud mitme pandiõigusega, rahuldatakse PankrS § 153 lg 3 esimese lause järgi nõuded pandieseme müügist saadud raha arvel vastavalt pandiõiguste järjekohtadele.
13.Eeltoodut arvestades saab hageja hüpoteegipidajana esitada osaühingu kui võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku (kostja I) vastu PankrS § 37 ja TMS § 118 järgse hagi järgmistel eeldustel: - kostja I võlgneb osaühingule vilja, st üüri-, rendi- või muud tulu (vt käesoleva määruse p 12.1); - kostja I oli kohustatud osaühingule võlgnetava vilja välja andma pärast pankroti väljakuulutamist osaühingu pankrotihaldurile (PankrS § 37 lg 1 esimene lause), kuid ei ole seda teinud, või kui kostja I täitis kohustuse osaühingule enne osaühingu pankrotiteate avaldamist, kuid seda kohustust ei saa lugeda täidetuks, sest kostja I teadis või pidi teadma selle kohustuse täitmise ajal osaühingu pankroti väljakuulutamisest (PankrS § 37 lg 2); - hagi kostja I vastu esitades nõutakse võlgnetava kohustuse täitmist osaühingu kui hageja võlgnikust kinnisasja omaniku pankrotihaldurile. 5(8)
2-20-15376 Hageja ei ole eeltoodud asjaolusid hagiavalduses esitanud, mistõttu ei ole tema hagi kostja I vastu esitatud kujul õiguslikult perspektiivikas.
14.Hageja on esitanud hagi ka kostja II kui kostja I juhatuse liikme vastu, väites, et kostja II on tekitanud talle kahju, sest rikkus ÄS § 306 lg-st 31 tulenevat pankrotiavalduse esitamise kohustust. Hageja leidis, et kostja II vastutab deliktiõiguslikult VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 5, 7 ja 8 ning § 1050 alusel.
14.1.Kolleegium on varem selgitanud, et juriidilise isiku juhatuse liige võib isiklikult vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse sätete alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Selliseks kohustuseks võib olla ÄS § 306 lg-st 31 tulenev kohustus esitada aktsiaseltsi püsiva maksejõuetuse korral aktsiaseltsi pankrotiavaldus. Sellisel juhul käituks juhtorgani liige õigusvastaselt äriühingu võlausaldaja suhtes, kellega tal ei ole lepingulist suhet (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05, p 12 ja osaühingu kohta nt 17. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-09, p 11 ning 25. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 12). Arvestada tuleb aga sellega, et VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine (VÕS § 1045 lg 1 p 7) õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kolleegium leiab, et ÄS § 306 lg 31 eesmärk on kaitsta ka aktsiaseltsi võlausaldajaid. See tähendab, et kui kostja II rikkus ÄS § 306 lg-st 31 tulenevat aktsiaseltsi pankrotiavalduse esitamise kohustust, siis ei võimalda see säte VÕS § 1045 lg 3 järgi hüpoteegipidajal nõuda deliktiõiguse sätete alusel kahju hüvitamist endale.
14.2.Samas võib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku pankroti väljakuulutamise korral esitada kinnisasja omaniku võlgniku juhatuse liikme ÄS § 306 lg-st 31 tuleneva kohustuse rikkumisega kinnisasja omanikule tekitatud kahju hüvitamise nõude pankrotihaldur. Kolleegium leiab, et sellise nõude saab PankrS § 37 ja TMS § 118 alusel esitada ka hüpoteegipidaja pankrotihalduri kasuks juhul, kui pankrotivõlgnikul on tema kinnisasja valdava isiku vastu hüpoteegiga hõlmatud vilja väljaandmise nõue (vt käesoleva määruse p 12.1) ja selle isiku (kes on kohustatud pankrotivõlgnikule vilja välja andma) juhatuse liige on rikkunud ÄS § 306 lg-st 31 tulenevat kohustust ning on sellega tekitanud pankrotivõlgnikule kahju. Ka sellisel juhul loetakse makstavat kahjuhüvitist viljaks, millele on õigus hüpoteegipidajal. Eeltoodust tulenevalt saab hageja hüpoteegipidajana esitada kostja II vastu PankrS § 37 ja TMS § 118 järgse hagi järgmistel eeldustel: - hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik (osaühing) on kostja I võlausaldaja hüpoteegiga hõlmatud vilja osas; - kostja II rikkus ÄS § 306 lg-st 31 tulenevat kohustust esitada kostja I pankrotiavaldus, mis tähendab seda, et hageja peab hagiavalduses mh näitama, mis ajal pidi kostja II esitama kostja I pankrotiavalduse; - pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise tagajärjel tekkis osaühingule kahju hüpoteegiga hõlmatud vilja osas. Sellisel juhul peab hageja hagiavalduses välja tooma, missugust liiki kahju tal kõnealuse rikkumise tõttu tekkis ja kui suurt kahjuhüvist ta kostjalt II nõuab. Hageja välja toodud kahju puhul tuleb seejärel VÕS § 1045 lg 3 järgi hinnata, kas see kahju on hõlmatud ÄS § 306 lg 31 kaitse-eesmärgiga;
6(8)
2-20-15376 -
kostja II vastu hagi esitades peab hageja nõudma kahju hüvitamist osaühingu asemel pankrotihaldurile.
Hageja ei ole eeltoodud asjaolusid hagiavalduses välja toonud ega nõuetekohast haginõuet kostja II vastu esitanud, mistõttu ei ole tema hagi kostja II vastu esitatud kujul õiguslikult perspektiivikas.
14.3.Kolleegium märgib lisaks, et hageja on palunud kostjalt II, kes on kostja I juhatuse liige, enda kasuks välja mõista kahjuhüvitise kostjalt I väljamõistetud summas, mida ei ole võimalik kostjalt I kätte saada. Selliselt esitatud hageja nõue ei ole lubatav ega täidetav. Kolleegium on varem selgitanud, et rahaline nõue tuleb kohtule esitada summaliselt kindlaksmääratult ning üksnes seaduses ettenähtud juhul on hagejal võimalik jätta taotletava summa suurus kindlaks määramata. Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p-d 17 ja 18). Hageja haginõue kostja II vastu ei vasta nendele tingimustele.
15.Kolleegium jääb varasema seisukoha juurde, et juhul, kui hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõue ei ole piisavad selleks, et pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks, kuid hagi oleks võimalik täpsustada, tuleb määrata hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaeg hagi täpsustamiseks. Alles siis, kui hageja ei ole talle selliselt määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, võib kohus keelduda hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmisest (vt Riigikohtu 7. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-16249/17, p 16 ja 9. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12). Kolleegium leiab, et kui praeguses asjas hageja täiendab ja muudab oma hagiavaldust kolleegiumi välja toodut (vt käesoleva määruse p-d 13 ja 14) arvestades, ei saa lugeda hagisid õiguslikult perspektiivituteks ning maakohus peab neid menetlema. Juhul kui hageja kohtu määratud tähtajaks hagiavaldust ei täienda selliselt, et hagisid saaks lugeda õiguslikult perspektiivikateks, võib maakohus keelduda hagide menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 alusel. Hageja peab maakohtult taotlema osaühingu kolmanda isikuna kaasamist (vt TMS § 118 lg 3 esimene lause). Eeltoodu tõttu tühistab kolleegium kohtute määrused osas, milles jäeti hagiavaldus menetlusse võtmata, ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
16.Hageja on palunud maakohtu ja ringkonnakohtu määrused tervikuna tühistada. Seega palub hageja maakohtu määruse tühistada ka osas, millega maakohus tühistas Harju Maakohtu 22. oktoobri 2020. a määrusega seatud hagi tagamise abinõud, ja ringkonnakohtu määruse tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu määruse hagi tagamise tühistamise osas muutmata. Maakohus tühistas hagi tagamise hagi menetlusse võtmata jätmise tõttu TsMS § 386 lg 4 alusel. Hagi tagamise tühistamise vaidlustamiseks tuleneb hagejale kaebeõigus TsMS § 390 lg-st 1. Kolleegium on varem selgitanud, et hagi tagamise taotluse korral ei pea kohus juhul, kui hagiavaldus või hagi tagamise taotlus on kõrvaldatava puudusega (sh hageja nõude ebaselgus), määrama hagi tagamise menetluses hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid ta peab jätma hagi tagamise taotluse rahuldamata (vt Riigikohtu 8. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-16, p 12).
7(8)
2-20-15376 Praegusel juhul ei ole hagid õiguslikult perspektiivikad, mistõttu ei ole hagi tagamine TsMS § 381 lg-st 2 tulenevalt lubatud. Seetõttu tuleb jätta maakohtu määrus muutmata osas, milles maakohus tühistas 22. oktoobri 2020. a määrusega seatud hagi tagamise abinõud.
17.Kolleegium selgitab hagihinna kohta järgmist. Esiteks osaleb iga kostja menetluses iseseisvalt, kuna kummagi vastu on esitatud eraldi nõue (TsMS § 207 lg 2), tegu ei ole ka vältimatute kaaskostjatega TsMS § 207 lg 3 mõttes. Seega on kummagi kostja vastu esitatud nõudel oma hind, nõudeid ei ole alust TsMS § 134 lg 1 esimese lause järgi liita (vt nt Riigikohtu 2. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 50 ja 20. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-16, p 55). Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus kontrollima hagilt tasutud riigilõivu suuruse õigsust. Kui hageja on riigilõivu maksnud seadusega ettenähtust vähem, tuleb hagejalt riigilõivu juurde nõuda.
18.Kuna asi saadetakse maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 aluse maakohtu otsustada.
19.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause järgi tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.