Määruse tegemise aeg ja koht 04.05.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-20-15376
Kohtuasi
Osaühingu UNV Varahaldus hagi AS K-MOST ja X vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.12.2020 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise ja hagi tagamise abinõude tühistamise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühing UNV Varahalduse määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Osaühing UNV Varahaldus (registrikood 12789412), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Eerik Entsik ja Liisi Kents Kostja I: AS K-MOST (registrikood 10066253) Kostja II: X (isikukood XXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 15.12.2020 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Osaühing UNV Varahaldus kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
2-20-15376 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
1.Osaühing UNV Varahaldus (hageja) esitas 19.10.2020 Harju Maakohtule hagi AS-i KMOST (kostja I) ja X (kostja II) ja pankrotihaldur Veli Kraavi vastu Tallinna linnas, Vesse tn 12 asuva hüpoteegiga koormatud kinnisasja müüki takistavatest käsutuspiirangutest vabastamiseks ja üüri väljamõistmiseks. Harju Maakohtu 20.10.2020 määrusega eraldati hageja nõue kostjate vastu üüri väljamõistmiseks eraldi menetlusse.
2.Hageja palus 1) mõista kostjalt I välja perioodi 11.06.2020 - 19.10.2020 üüri- ja rendilaekumised summas 83 933,25 eurot ning tulevikus laekuv üüri- ja renditulu alates hagi esitamisele järgnevast päevast 20.10.2020 summas 19 749 eurot kuus kuni Vesse tn 12 asuva kinnisasja müügini hageja kasuks seatud hüpoteekide realiseerimiseks või kuni kostja I poolt Vesse tn 12 asuva kinnisasja valduse kaotamiseni. 2) mõista kostjalt II välja kahju hüvitis summas, mida ei ole võimalik kostjalt I kätte saada; 3) määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning kehtestada, et kohtuotsus tuleb täita esmalt kostja I kohta tehtud otsust puudutavas osas ning kostja II kohta tehtud kohtuotsus tuleb täita osas, milles kohtuotsust ei õnnestu täita kostja I osas.
3.Hagiavalduse kohaselt sai hageja nõude loovutamise teel endale Luminor Bank AS-lt 03.06.2020 lepinguga nõude OÜ Bauschmidt (pankrotis) (võlgnik) vastu summas 4 715 982,30 eurot. 03.06.2020 sõlmitud notariaalse kokkuleppega on Luminor Bank AS loovutanud hagejale oma võlgniku vastu suunatud nõuet tagavad Vesse tn 12, Tallinn asuvat kinnisasja koormavad hüpoteegid ja kommertspandi. Seega on hageja Vesse tn 12 kinnisasja koormavate hüpoteekide uus hüpoteegipidaja.
4.Harju Maakohtu 17.04.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-18963 kuulutati välja võlgniku pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Veli Kraavi. Hageja nõude puhul on tegemist võlgniku pankrotimenetluses pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 1 alusel tunnustatud nõudega. Pankrotimenetluses ei ole olnud võimalik võõrandada hüpoteekidega koormatud Vesse tn 12 kinnisasja, kuivõrd seda on takistanud kostja I poolt 30.06.2017 pankrotihalduri vastu esitatud hagi võlgniku pankrotivarast vara välistamiseks ja vara väljaandmiseks (tsiviilasi nr 2-1710074). Nimetatud tsiviilasjas tagati 03.07.2017 määrusega hagi ning kanti hagi tagamiseks kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge Vesse 12 kinnisasjale aktsiaseltsi BAUMOST kasuks ning 30.09.2019 määrusega keelata hagi tagamise korras pankrotihalduril kinnistu osas pankrotimenetluses kinnisasja võõrandamise korraldamine kuni kohtumenetluse lõpuni. Seega on takistatud hüpoteekide realiseerimine ja hüpoteegi arvelt hageja nõude täitmine.
5.Vaidlusalune Vesse tn 12 asuv kinnisasi on käesoleval hetkel kostja I valduses ja kasutuses, kusjuures kogu Vesse tn 12 asuva kinnisasjaga seotud üüri- ja renditulu omandab hagejale teadmata õiguslikul alusel kostja I. Kostja I juhatuse liige ja tegelik kasusaaja on kostja II.
6.Vesse tn 12 kinnisasja omanikuna on kinnistusraamatusse kantud võlgnik ning kinnisasi on koormatud hüpoteekidega hageja kasuks. Seaduse kohaselt ulatub hüpoteek kinnisasja viljadele ning kinnisasjaga seotud rendi- ja üürinõuetele.
2-20-15376
7.Hagejal on kostja I vastu rahaline nõue kinnisasjaga seotud üüri- ja renditasude väljanõudmiseks asjaõigusseaduse (AÕS) § 343 lg 1, AÕS § 344 ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 139 alusel. Alates hageja kandmisest hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse (11.06.2020) kuni käesolevas asjas hagi esitamiseni (19.10.2020) on kostjad õigusvastaselt omastanud üüri- ja rendilaekumisi summas 19 749 eurot kuus, seega on kostja kohustatud hüvitama hagejale õigusvastaselt omastatud üüri- ja renditulu kokku 83 933,25 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt I tulevikus laekuv üüri- ja renditulu alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 20.10.2020 summas 19 749 eurot kuus kuni kinnisasja müügini hageja kasuks seatud hüpoteekide realiseerimiseks või kuni kostja I poolt kinnisasja valduse kaotamiseni.
8.Kuivõrd hageja on veendunud, et kohtuotsuse reaalne täitmine ning raha reaalne kättesaamine kostjalt I ei ole tegelikkuses võimalik seoses kostja I tegeliku alalise maksejõuetusega ning kuivõrd hageja leiab, et kostja I juhatuse liige kostja II on aktiivselt ja kuritahtlikult osalenud kinnisasjaga seotud üüri- ja rendilaekumiste omastamises ning oluliselt rikkunud võlausaldaja kaitseks kehtestatud juhatuse liikme kohustusi, siis on hageja nõue suunatud ka kostja II vastu võlausaldaja kaitseks kehtestatud juhatuse liikme kohustuste süülisest rikkumisest põhjustatud kahju hüvitamiseks summa ulatuses, mida ei ole võimalik kostjalt I kätte saada.
9.Kostja II on rikkunud juhatuse liikme seadusest tulenevad kohustusi (nt äriseadustik (ÄS) § 306 lg 4, ÄS § 306 lg 31, ÄS 292 lg 1 p 1), mis on suunatud äriühingu võlausaldajate huvide kaitsmiseks ja järelikult võivad tuua kaasa kostja II lepinguvälise deliktilise vastutuse hageja ees. Kostja II poolt õigeaegse pankrotiavalduse esitamise korral ei saaks kostja I jätkuvalt omastada kinnisasjaga seotud üüri- ja renditulu. Kostja II vastutus võib tuleneda ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 137 lg-st 1 ja § 138 lg-st 1. Asjaolu, et kostja II on aktiivselt ja kuritahtlikult osalenud kinnisasjaga seotud üüri- ja rendilaekumiste omastamises ning et kostja I ei saaks kinnisasjaga seotud üüri- ja renditulu omastada ilma kostja I aktiivse vahetu kaasabi ning vaimse ja materiaalne kaasaaitamise ning panustamiseta. Seega osaleb kostja II eraisikuna koos kostjaga I grupis kinnisasjaga seotud üüri- ja renditulu omastamises. Hageja tugineb oma nõudes kostja II vastu ka VÕS § 1045 lg-tele 3, 4 ,8 ja § 1050 lg-le 3.
10.Kostjad leidsid, et hagi ei saa menetlusse võtta.
11.Maakohus tagas 22.10.2020 määrusega hagi ja seadis kostja II 1⁄4 suuruses omandis olevale kinnistule nr 1715701 hüpoteegi summas 50 000 eurot hageja kasuks ja kostja II 1⁄2 suuruses omandis olevale kinnistule nr 25565801 hüpoteegi summas 50 000 eurot hageja kasuks. Kostja II esitas 24.11.2020 maakohtu määruse peale määruskaebuse. Maakohtu määrus ja põhjendused
12.Harju Maakohtu 15.12.2020 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmisest ning tühistati 22.10.2020 määrusega seatud hagi tagamise abinõud, rahuldati kostja II määruskaebus 22.10.2020 määruse peale ning jäeti menetluskulud hageja kanda.
13.Hagi asjaoludest nähtuvalt on hageja hüpoteegipidaja, kelle kasuks on seatud hüpoteegid võlgniku kinnistule.
14.AÕS § 343 lg 1 sätestab, et hüpoteek ulatub kinnisasja osadele, päraldistele ja viljadele. Hüpoteek ei ulatu kinnisasja päraldistele, mis ei ole kinnisasja omaniku omandis. AÕS § 344
2-20-15376 sätestab, et kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on antud rendile või üürile, ulatub hüpoteek ka rendi- või üürinõudele, mis tekib ajavahemikul kinnisasja arestimisest või võlgniku pankroti väljakuulutamisest kuni kinnisasja müümiseni või mis on tekkinud ühe aasta jooksul enne kinnisasja arestimist või võlgniku pankroti väljakuulutamist ja on sisse nõudmata.
15.Kinnisasja koormav hüpoteek toob kaasa õigusi ja kohustusi üksnes hüpoteegipidajale ja kinnisasja kinnistusraamatu järgsele omanikule, mitte aga kolmandatele isikutele. AÕS-s puudub regulatsioon, mis annaks hüpoteegipidajale õiguse esitada hüpoteegi (kui kinnisasja kinnistusraamatu järgse omaniku ja hüpoteegipidaja vahelise suhte) alusel nõudeid kolmandate isikute vastu (kostjad). Hüpoteegipidajal on üksnes hüpoteegist tulenevad õigused, mis piirduvad kinnisasja kinnistusraamatu järgse omaniku ja hüpoteegipidaja vahelise õigussuhtega. Hüpoteegipidaja õiguste sisuks on õigus nõuda kinnisasja kinnistusraamatu järgselt omanikult kohustust taluda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist kinnisasja arvelt. Teisisõnu, hüpoteegist tulenevad õigused on pandiõigused suhetes kinnisasja kinnistusraamatu järgse omanikuga. Hüpoteek ei anna mis tahes nõudeid kolmandate isikute vastu, sh kostjate vastu, kes ei ole kinnisasja kinnistusraamatu järgsed omanikud.
16.Lähtuvalt AÕS § 325 lg-s 1 toodud hüpoteegi mõistest, mille kohaselt on hüpoteegil õiguslik mõju ainult hüpoteegipidaja ja kinnisasja kinnistusraamatu järgse omaniku vahelisele suhtele, reguleerivad AÕS § 343 lg 1 ja § 344 üksnes kinnisasja kinnistusraamatu järgse omaniku ja hüpoteegipidaja vahelist olukorda. Seejuures määravad AÕS § 343 ja § 344 kindlaks hüpoteegi ulatuse, mitte ei reguleeri hüpoteegipidaja ja kolmandate isikute, kelleks on hagi kohaselt kostjad, vahelisi suhteid. AÕS § 343 ja § 344 reguleerivad seda, milliste võlgniku varade arvelt on hagejal võimalik enda hüpoteegiga tagatud nõudeid rahuldada. AÕS § 343 lg 1 ja § 344 panevad kinnisasja kinnistusraamatu järgsele omanikule ehk võlgnikule kohustuse taluda sundtäitmise käigus (täitemenetluses või pankrotimenetluses) temale kuuluvate üüri- ja renditasude arvelt hageja nõuete rahuldamist. Sellise kohustuse – kohustus taluda kinnisasja osade, päraldiste ja viljade, sh rendi- ja üürinõuete arvelt hüpoteegipidaja nõuete rahuldamist – adressaadiks saab AÕS 344 kohaselt olla üksnes kinnisasja kinnistusraamatu järgne omanik ehk võlgnik, mitte aga hagiavalduses märgitud kolmandad isikud ehk kostjad.
17.Hageja ei saa esitada AÕS § 343 lg 1 ja § 344 järgi hagi kostja I vastu rendi ja üüritulu nõuet, sest sellise nõude esitamine on õiguslikult võimatu. Selle tõttu ei saa hageja esitada ka oma väidetavat nõuet kostja II vastu, kes on väidetavalt rikkunud kostja I juhatuse liikmena oma kohustusi ja mille tõttu leiab hageja, et ta ei saa oma nõuet, mis tal käesoleva hagi raames väidetavalt on kostja I vastu, rahuldada kostja I vara arvelt ja mis võimaldaks tal sama nõude siis kahju hüvitise nõudena esitada nn täiendavalt kostja II vastu. Sellise kostja II vastu esitatava kahju hüvitamise nõude eelduseks on, et hagejal oleks õigus esitada nõue äriühingu ehk kostja I vastu, mida aga hagi asjaolude kohaselt esitada ei saa.
18.Täitmata on ka AÕS § 344 järgi muud eeldused. Nimelt ei ole hagiavaldusest nähtuvalt kostjate suhtes algatatud täitemenetlust või välja kuulutatud pankrotti. Selliste üüritasude sissenõudmine peab aga toimuma TMS § 11, PankrS § 37 järgi kas täituri või haldur poolt koostoimes AÕS §-ga 334.
19.Asjaolu, et võlgniku halduri suhtes on kohaldatud teises tsiviilasjas hagi tagamise abinõusid ja takistatud on pandieseme (hüpoteegi) realiseerimine, ei võimalda hageja poolt esitatud nõuete esitamist kostjate vastu, kuivõrd selliseid eeldusi seadusest ei tulene.
2-20-15376
20.Esitatud hagiga ei ole hagejal võimalik taotletavat eesmärki saavutada ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda (TsMS § 371 lg 2 p 2). Hagejal ei saa materiaalõiguse alusel olla hagi esemena märgitud nõudeõigust.
21.Kohus tühistab TsMS § 8 lg 2 ja § 386 lg 4 alusel 22.10.2020 määrusega seatud hagi tagamise abinõud.
22.Kooskõlas TsMS § 168 lg-ga 1 jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
23.Hageja esitas 22.12.2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmiseks.
24.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et AÕS § 334 lg 1 ja § 344 kohaldub üksnes hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku vahelisele suhtele. Asjaõigused, sh kinnistusraamatusse kantud hüpoteek on absoluutse iseloomuga õigused, st nad kehtivad määratlemata isikute ringi osas. Seaduse kohaselt kehtivad asjaõigused igaühe suhtes ning kuivõrd seaduse kohaselt ulatub hüpoteek viljadele, sh õigusviljadele ning rendi- või üürinõudele, siis on hüpoteegipidajal AÕS § 343 lg 1 ja § 344 alusel nõue igaühe vastu, kes neid õigusvilju ja kinnisasjaga seotud rendivõi üüritulu omandavad.
25.Kui seadusandja ei ole loonud mingi põhiõiguse kaitsmiseks vajalikku menetluskorda, siis on kohtul võimalik tunnistada isiku õiguste kaitset võimaldava menetluse puudumine põhiseadusvastaseks (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lg 1 ja § 24 lg 5).
26.Alternatiivselt võivad olla esitatud haginõude õiguslikuks aluseks VÕS § 1037 lg-d 1 ja 4.
27.Hagi menetlusse võtmise küsimuse otsustamise staadiumis ei ole kohtul võimalik lahendada sisulist õiguslikku küsimust, kas hüpoteegipidaja saab esitada üüri- ja renditulu väljamõistmise nõude üksnes kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omaniku vastu või reaalselt üüri- ja renditulu omandavate isikute vastu, kuivõrd vastavasisulise küsimuse lahendamine eeldab faktiliste asjaolude tuvastamist, õiguslike hinnangute andmist ja tõendite hindamist mahus, mis ilmselgelt väljub hagi menetlusse võtmise otsustamisel lahendatavate küsimuste raamest.
28.Kostjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
29.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
31.Maakohus on õigesti keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel, sest hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Maakohtu poolt hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei eeldanud käesoleval juhul faktiliste asjaolude tuvastamist,
2-20-15376 õiguslike hinnangute andmist ja tõendite hindamist mahus, mis oleks väljunud menetlusse võtmise otsustamisel lahendatavate küsimuste raamest.
32.Hageja soovib hüpoteegipidajana teostada hüpoteegist tulenevaid õigusi ning leiab, et tal on nõudeõigus kostjate vastu, kuivõrd hüpoteek ulatub ka üürinõuetele, mis hüpoteegiga koormatud kinnisasja üürile andmisel on tekkinud. Kostjalt II palub hageja välja mõista kahjuhüvitise summas, mida ei ole võimalik kostjalt I kätte saada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagis esitatud nõude aluseks olevad AÕS § 343 lg 1 ja § 344 kohalduvad üksnes hüpoteegipidaja ja kinnistusraamatu järgse kinnisasja omaniku vahelisele suhtele. Seejuures määravad AÕS § 343 ja § 344 kindlaks hüpoteegi ulatuse, mitte ei reguleeri hüpoteegipidaja ja kolmandate isikute vahelisi suhteid. Kostjad ei ole Vesse 12 kinnisasja omanikud. Seadus ei anna hüpoteegipidajale õigust esitada hüpoteegi (kui kinnisasja kinnistusraamatu järgse omaniku ja hüpoteegipidaja vahelise suhte) alusel nõudeid kolmandate isikute vastu (kostjad), mh üüritulude maksmise nõuet kinnisasja kasutava kolmanda isiku vastu. Hüpoteegipidajal on üksnes hüpoteegist tulenevad õigused, mis piirduvad kinnisasja kinnistusraamatu järgse omaniku ja hüpoteegipidaja vahelise õigussuhtega. Hüpoteek ei anna hagejale võlaõiguslikku nõudeõigust kolmandate isikute vastu. Arvestades hüpoteegi instituudi olemust ja eesmärki, ei ole sellise nõudeõiguse puudumise puhul tegemist põhiseadusvastase olukorraga.
33.Arvestades, et hageja on välja toonud, et ta teostab oma õigusi hüpoteegipidajana, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik hageja nõudeid rahuldada mitte ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Hageja on esitanud oma nõuded selliselt, et kostja II vastu esitatava kahju hüvitamise nõude eelduseks on, et hagejal oleks õigus esitada nõue kostja I vastu AÕS § 343 ja § 344 alusel, millist nõudeõigust hagejal käesoleval juhul ei ole. Hageja ei ole määruskaebuses välja toonud ka VÕS § 1037 lg 1 kohaldamise eeldusi, s.o asjaolu, et kostjad oleksid hageja nõusolekuta hageja omandit, muud õigust või valdust käsutanud, kasutanud, äratarvitanud, ühendanud, seganud või ümber töötlenud või muul viisil rikkunud. Ka ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et hagiavalduses välja toodud asjaoludel oleks hageja nõuetel mõni muu materiaalõiguslik alus.
34.Kuivõrd maakohus on keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest, siis on maakohus õigesti vaidlustatava määrusega TsMS § 386 lg 4 alusel tühistanud ka 22.10.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul ei ole alust määrust selles osas muuta. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel ringkonnakohtu menetluskulud samuti hageja kanda.
36.Kuivõrd maakohus ei ole käesoleval juhul menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, siis ei tee seda tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
2-20-15376 Tühistatud osaliselt Riigikohtu 24.11.2021 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 4. mai 2021. a määrus osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu 15. detsembri 2020. a määruse osas, milles maakohus keeldus Osaühingu UNV Varahaldus hagi menetlusse võtmisest, ja menetluskulude jaotuse osas ning saata asi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Jätta Harju Maakohtu 15. detsembri 2020. a määrus muutmata osas, milles maakohus tühistas Harju Maakohtu 22. oktoobri 2020. a määrusega seatud hagi tagamise abinõud.
3.Rahuldada osaliselt Osaühingu UNV Varahaldus määruskaebus.
4.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.