Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

2-16-4856 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Põhimenetluses jättis Harju Maakohus 23.03.2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Maakohtu 23.03.2017 otsus jõustus hageja II ja kostja II osas 19.05.2017. Kostja II menetluskulud määras maakohus rahaliselt kindlaks 10.07.2017 määrusega. Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.11.2017 otsusega Harju Maakohtu 23.03.2017 otsuse muutmata. Riigikohus tühistas 02.05.2018 otsusega ringkonnakohtu 03.11.2017 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Uuel läbivaatamisel jättis Tallinna Ringkonnakohus 16.06.2020 otsusega maakohtu 23.03.2017 otsuse resolutsiooni muutmata ja hageja I apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jäid hageja I kanda. Riigikohus jättis 26.10.2020 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja I kanda. Kostja III menetluskulude nimekirja kohaselt moodustasid tema menetluskulud kokku 23 522,40 eurot järgmiselt: maakohtus 10 768,80 eurot, ringkonnakohtus 10 821,60 eurot ja riigikohtus 1932 eurot. Kostjale III osutati õigusabi tunnihinnaga 168 eurot (käibemaksuga, vandeadvokaat Mikk Lõhmus) ja 144 eurot (käibemaksuga, advokaat Indrek Kangur). Samuti sisaldus kostja III menetluskulude hulgas päringutega seotud kulu 24 eurot. Kostja IV menetluskulude nimekirja kohaselt moodustasid tema menetluskulud kokku 6721,20 eurot järgmiselt: maakohtus 3751,20 eurot, ringkonnakohtus 2370 eurot ja riigikohtus 600 eurot. Kostjale IV osutati õigusabi tunnihinnaga 144 eurot (käibemaksuga). Hagejad vaidlesid kostjate III ja IV menetluskulude suurusele vastu, leides, et menetluskulud maakohtus on selgelt ebamõistlikud. Kostjate põhjendatud menetluskuludeks maakohtus saaks olla kokku maksimaalselt 3567 eurot. Kostjate III ja IV kulud on olnud kogu menetluse vältel põhjendamatult ja ebavajalikult dubleeritud. Selgelt ülepaisutatud on ka apellatsioonimenetluse kulud. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus määras 20.01.2021 määrusega (vaidlustatud määrus) kindlaks kostja I menetluskulud 8244 euro ulatuses, kostja III menetluskulud 13 574,40 euro ulatuses ja kostja IV menetluskulud 4509 euro ulatuses ning mõistis need summad hagejatelt I ja II kostjate kasuks välja. Ühtlasi kohustas maakohus hagejaid I ja II tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti määras maakohus kindlaks W menetluskulud summas 875,52 eurot ja mõistis need kostjalt IV välja.

2-16-4856

2-16-4856 vaid enda osas. Seejuures on hagejat kogu menetluse esindanud vandeadvokaat tunnihinnaga 144 eurot, mida kohaldati ka kostjate I–III vandeadvokaadist esindajatele. Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks kostja III lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu peaks olema kõrgem. Advokaatidele laieneb rida advokatuuriseadusest tulenevaid nõudeid, mistõttu ei ole kostja IV mitte-advokaadist esindaja puhul advokaadiga võrreldav tunnitasu põhjendatud. Kostjatele osutatud õigusabi ei ole olnud täies ulatuses põhjendatud ja vajalik, vaid oli tugevasti paisutatud. Maakohus on kostjate menetluskulusid hinnates kaalutlusõigust õigesti rakendanud ega ole kaalutlusvigu teinud. Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebustes on vaidlustatud maakohtu määruse osa, millega kostjate III ja IV menetluskulude kindlaksmääramise taotluseid ei rahuldatud. Ülejäänud osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes edasi kaebamata jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning kaebuste väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 11 ja selles viidatud varasem praktika). Tutvunud määruskaebuste väidetega, leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ületanud menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ega rikkunud TsMS § 175 lg 1. Maakohtu järeldused kostjate III ja IV õigusabikulude kohta põhinevad osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Kohus on kulude kindlaksmääramist ja osalist vähendamist asjakohaselt põhjendanud. Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib kolleegium veel järgmist. Kaebajate esindajate ajakulu põhjendatus ja vajalikkus ei saa tuleneda sellest, milline oli menetluskulude nimekirjade kohaselt hageja esindajate ajakulu. Poolte menetluskulud ei pea olema võrdsed. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (vt Riigikohtu 18.05.2010 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17). Antud juhul ei ole poolte menetluskulud võrreldavad ainuüksi kostjate paljususest tulenevalt. Hageja I on vastusena määruskaebustele õigesti märkinud, et iga kostja osales menetluses iseseisvalt, samas kui hageja pidas korraga vaidlust mitme kostjaga. Teisalt ei ole maakohus tulenevalt menetluskulude jaotusest hageja esindajate ajakulu hinnanud ning ka see ei tarvitsenud olla tervikuna põhjendatud ja vajalik. Seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest tasuda võib, küll aga ei näe TsMS ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist täies ulatuses.

2-16-4856 TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Seega võib esindaja teha osaliselt dubleerivaid toiminguid või tutvuda tsiviilasja toimikuga keskmisest märksa sagedamalt, kuid sellised menetluskulud ei pea olema vastaspoole poolt piiramatus ulatuses hüvitatavad. Vaidluse asjaolusid arvestades ei pea ringkonnakohus esindajakulude hüvitamist maakohtu poolt väljamõistetust suuremas ulatuses põhjendatuks. Maakohus on õigesti vähendanud ajakulu, mis esindajatel kulus kaaskostjate menetlusdokumentide analüüsile ja neile vastamisele. Erinevalt hagejast ei olnud kaaskostjad üksteise suhtes menetluse vastaspooleks, mistõttu ei ole kostjate III ja IV ning hageja menetluslik roll ja seega ka vastuväidete esitamiseks kuluv vajalik ajakulu võrreldav. Menetlusosalise ja advokaadi vahelise suhtluse kulud ei ole TsMS § 175 lg 1 tähenduses eraldiseisvalt hüvitatavaks menetluskuluks (vt Riigikohtu 27.11.2019 määrust tsiviilasjas nr 2-18-10073, p 22 ja 04.03.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-17-12857, p 20). Nõupidamised peaksid olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on reeglina kohtule esitatav menetlusdokument. Kuna kaebajaid esindas kogu menetluse kestel sama esindaja, võib eeldada, et hiljemalt eelmenetluse lõpuks, aga eeskätt asja läbivaatamisel järgmistes kohtuastmetes, oli esindajal piisav arusaam ja üldpilt vaidlusega seotud asjaoludest, mistõttu ei saa suuremat ajakulu põhjendada sellega, et esindaja pidi end järjepidevalt vaidluse asjaoludega kurssi viima. Kolleegiumi hinnangul võtab enam aega just väite või asjaolu esmakordne analüüs ja sellele vastamine, mitte argumentide kordamine edasises menetluses. Maakohus on õigesti jätnud kostja IV kassatsioonimenetluse kulud välja mõistmata. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Isegi kui Meelis Krautmann saanuks Riigikohtus olla kostja IV nõustajaks, siis TsMS § 175 lg 2 teise lause järgi nõustaja kulusid ei hüvitata. Kui nõustajal puudub TsMS § 218 järgi vajalik kvalifikatsioon, puuduvad tal eelduslikult ka piisavad teadmised selleks, et täita menetluses õigusabi andva isiku rolli viisil, mis õigustab selle välja mõistmist vastaspoolelt. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et tegemist oleks olnud keskmisest keerukama vaidlusega. Kohtumenetluse kestus iseenesest tsiviilasja keerukust ei kinnita (vt Riigikohtu 18.05.2010 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 16). Kohtuasjas polnud vajadust kohaldada Euroopa Liidu või välisriigi õigust või välislepinguid ning poolte argumendid jäid menetluse kestel vaatamata mõningatele menetluslikele keerdkäikudele valdavalt samaks. Maakohus arvestas esindajakulude hindamisel, et kostjate õiguste kaitseks oli kvalifitseeritud esindaja kasutamine vajalik. Kuigi vaidluse maht oli tulenevalt menetlusosaliste paljususest keskmisest suurem, pidi iga kostja vastu vaidlema vaid tema vastu suunatud nõuetele. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei oma tähtsust kostja III argument, mille kohaselt on ta füüsilise isikuna tasunud oma menetluskuludelt kõik maksud, kuid hageja saab oma menetluskulu kanda ettevõtte kuludesse, mis tähendab tulumaksu võrra kokkuhoidu. Samuti ei oma vaidlustatud määruse kontrollimisel tähendust kostja IV lapseootus ja sellest tulenev heatahtlikkus. Taotlus W menetlusse kaasamiseks jäi 06.01.2020 määrusega rahuldamata ning vastavad menetluskulud kostja IV kanda. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus ka kostjate III ja IV esindajate tunnitasu põhjendatuse määramisel diskretsioonipiire ületanud.

2-16-4856

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen

(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.