Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagejad esitasid 29.03.2016 Harju Maakohtule hagi XXX (kostja 1), XXX (kostja 2), XXX (kostja 3) ja XXX (kostja 4) vastu õigusvastase tegevuse lõpetamise ja sellest hoidumise nõudes. Hagejad paluvad kohtul hagi asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 ja alternatiivselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 alusel rahuldada ning kohustada kostjaid XXX tänaval mitte takistama mistahes viisil sõidukitega ja jalgsi liikumist XXX kinnistule (sh kasutades takistamiseks parkivat sõidukit, lund või muid vahendeid). Samuti paluvad hagejad kohustada kostjaid edaspidi mistahes muul viisil XXX tänaval XXX kinnistule liikumise takistamisest hoiduma.
2.Osaühing Texlin (edaspidi hageja 1) oli hagiavalduse esitamise ajal Harjumaal, Rae vallas, Peetri alevikus asuval XXX kinnistul (edaspidi kinnistu) moodustatud korteriomandite nr 1-4 omanik. Käesoleval ajal on hageja 1 korteriomandi nr 4 omanik. RIAB Teedeehitus osaühing (edaspidi hageja 2, koos hagejaga 1 edaspidi nimetatud ka hagejad) on kinnistul moodustatud korteriomandite nr 5-6 omanik. Käesoleval ajal on hageja 2 nimetatud korteriomandid võõrandanud. Rae Vallavolikogu 02.04.2013 korraldusega nr 332 kehtestatud Peetri II (Peetrimetsa) kinnistu detailplaneeringuga (edaspidi detailplaneering) on XXX kinnistu juurdepääsuteeks määratud XXX tänav, täpsemalt detailplaneeringuga kavandatud Juhtme ja XXX tänavate ühendustänav. Transpordimaa sihtotstarbega XXX tänav kuulub Väike-Peetri külaselts MTÜ-le. Väike-Peetri külaselts MTÜ ja Rae Vallavalitsuse vahel on 16.12.2013 sõlmitud eratee avaliku kasutamise leping. Eratee avaliku kasutamise lepingu alusel on XXX tänav määratud kogu ulatuses avalikult kasutatavaks teeks. XXX kinnistu juurdepääsuteeks olev avalikult kasutatav XXX tänav külgneb tänava lõpus XXX 11 ja XXX 12 kinnistutega.
3.Kostjad takistavad järjekindlalt, pikaajaliselt ja süstemaatiliselt üle avalikult kasutatava XXX tänava kulgevat hagejate juurdepääsu kinnistule. Alates 2015. aasta novembrist on juurdepääsu takistamiseks kasutatud kostjate kasutatavaid sõidukeid. Kostjate kasutatavad sõidukid pargitakse avalikult kasutatava XXX tänava kinnistuga piirnevas lõigus viisil, mis välistab sõidukiga kinnistule liikumise. Lumerikkal ajal on kostjad vedanud oma kinnistutelt kogutud lume avalikult kasutatava XXX tänava Kinnistuga piirnevale osale, välistades teiste sõidukite liikumise kinnistule ja takistades jalakäijate ohutut liikumist. Kostjad on lasknud tuua lumekoormaid kinnistu juurdepääsule ka kaugemalt, moodustades sellega suurema lumevalli.
4.Rae Vallavalitsus on hageja 1 taotlusel alustatud väärteomenetluses fikseerinud kostjale XXXile kuuluva sõiduki Toyota RAV4 liikumist ja kinnistule juurdepääsu takistava parkimise fikseerinud kuupäevadel 02.12.2015, 03.12.2015, 04.12.2015, 17.12.2015, 28.12.2015, 30.12.2015, 07.01.2016 ja 11.01.2016. Hagejad ei ole mitte ainult paigaldanud tõkkeid avalikult kasutatavale tänavale, vaid on aktiivselt takistanud nii kinnistule liikumist kui ka paigaldatud tõkete kõrvaldamist. Hagejad on pöördunud korduvalt kostjate poole
taotlusega lõpetada juurdepääsu takistamine ja hoiduda edasisest rikkumisest. Kostjad on vastanud paljasõnalise seisukohaga, et hagejatel ja avalikkusel puudub nende kinnistutega piirnevas lõigus õigus XXX tänavat kasutada. Hagejad on püüdnud tulutult oma õigusi maksma panna avalik-õiguslikke vahendeid kasutades. Vaatamata alustatud väärteomenetlusele ja Rae Vallavalitsuse korduvatele pöördumistele kostjate poole ei ole läbipääsu takistamine lõppenud. Hagejad on juba kandnud otsest majanduslikku kahju, mis seisneb lume äralükkamiseks teenuse tellimise kuludes. Kostjate tegevus on toonud kaasa olulise takistuse kinnistule püstitatud ridaelamute müügil. Ainukesele avalikult kasutavale juurdepääsule demonstratiivselt püstitatud tõkked mõjuvad ostjatele ehmatavalt ja on nurjanud mitu tehingut.
5.Hagejad esitasid 06.02.2017 kohtule kohtukõne seisukohad, milles jäävad tervikuna hagi ning menetluses (mh 12.09.2016 menetlusdokumendis) esitatud kõikide seisukohtade ja põhjenduste juurde, paludes kohtul hagiavaldus rahuldada. Hagejad paluvad kohtul määrata kindlaks menetluskulud summas 15 600 eurot. Samuti paluvad hagejad märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et kostjad on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Kehtivat õigust ja kohtupraktikat silmas pidades tuleb hagi lahendada ka hageja 2 suhtes, seda olenemata asjaolust, et hageja 2 menetluse kestel talle kuuluvad XXX korteriomandid võõrandas. Hagejad selgitasid 23.01.2017 istungil, et nii hageja 1 kui hageja 2 XXX korteriomandite müügilepingutes on fikseeritud, et korteriomandite ostjatele on XXX kinnistu korteriomandite juurde tagatud ligipääs avalikult teelt. Juhul, kui kohus jätab hagi hageja 2 suhtes rahuldamata ja kostjate liiklemist takistav tegevus XXX tänaval jätkub, ei saa välistada, et ostjad esitavad hageja 2 vastu lepinguesemele juurdepääsu kaotusest tulenevaid nõudeid, käsitledes rikkumisena puudustega lepingueseme (korteriomand) müümist. Kuivõrd ostjad on omandanud XXX korteriomandid nr 5-6 ühes ligipääsuga XXX tänavalt, oleks avalikult kasutatavalt XXX tänavalt ligipääsuta korteriomandid käsitletavad puudustega lepinguesemetena. TsMS § 460 lg 1 kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus ka korteriomandite ostjate kui hageja 2 õigusjärglaste suhtes. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-128-06 (p-s 16) TsMS 210 lg-le 2 tuginedes leidnud, et kinnisasja omaniku muutumine menetluse ajal ei takista menetluse jätkamist seniste pooltega ning et kinnisasja võõrandamise võib jätta tähelepanuta. Lisaks toonitavad hagejad, et ei ole esitanud hagi üksnes AÕS § 89 alusel, vaid alternatiivselt ka VÕS § 1055 lg 1 alusel. Tegemist on nõudega, mis ei ole kitsendatud omandiõiguse rikkumise tingimusega.
7.Hagejad leiavad, et XXX andis vande all nii Toyota RAV4 parkimise kohta üldiselt kui ka 31.12.2015 – 04.01.2016 parkimise (väidetava hädapeatumise) kohta ja XXXiga peetud vestluse kohta teiste tõenditega vastuolus olevaid ja vasturääkivaid selgitusi, mistõttu ei ole tema vande all antud seletused tervikuna usaldusväärsed. Ehkki kostjad on 31.12.2015 04.01.2016 rikkumisi õigustanud Toyota RAV4 väidetava tehnilise rikke ja hädapeatumisega, pole kostjad eitanud, et Toyota RAV4 paiknes XXX tänaval 31.12.2015 - 04.01.2016 selliselt, et takistas liiklemist XXX kinnistule. Teisalt on kostjad püüdnud menetluses oma õigusvastast käitumist erineval viisil vastuoluliselt ja tagantjärgi õigustada. Lisaks sõidukitele on kostjad XXX kinnistule juurdepääsu takistamiseks kasutanud lund. Kostjad on menetluses järjepidevalt väitnud, et lumehunnikud tekitas XXX tänava otsa Rae valla tellimusel teehooldustöid tegev traktor. Kostjad pole oma väidet tõendanud. Kostjate väited (mh XXXi ja XXX poolt istungil vande all antud seletused) on spekulatiivsed ega põhine kostjate tegelikul tõsikindlal teadmisel. Kostjate vande all antud ütlused on ka vastuolulised. Kostjate väide, et lumevallid lükkas Rae Vallavalitsuse poolt tellitud traktor on vastuolus teiste kogutud tõenditega. Sellisel juhul ei oleks Rae valla esindaja poolt fikseeritud lumevalle liiklust takistava rikkumisena kostja 4 (XXX) suhtes algatatud väärteomenetluse raames.
8.XXX T1 kinnistu ehitustööd ja kasutusloa küsimus ning XXX kinnistu alternatiivsed juurdepääsuteed ei oma asjas tähtsust. Ehitusjärgus teelõik ega ka ehitustööde jätkumisest
tingitud kasutusloa puudumine ei piiranud õiguslikult kuidagi hagejate õigust ja võimalust kasutada XXX tänavat juurdepääsuks oma kinnistule. Kasutusloa puudumisest olenemata pidi ka sellel ajal olema hagejatele tagatud XXX tänava kui detailplaneeringujärgse juurdepääsutee piiranguteta kasutamine oma kinnistule liiklemiseks. Samuti ei loonud sillutise puudumine mingisugust faktilist takistust. Ala oli sõidukitega läbitav ja selle pinnakate ei loonud ohtu sõidukitele. Samuti ei oleks liiklemine saanud kuidagi ohustada pinnase sügavuses paiknenud tehnovõrke. Kostjate väited teekatteta XXX T1 teelõigu läbimise väidetavast võimatusest ja ohtlikkusest on tõendamata. Asjassepuutumatud on kostjate väited, et hagejatel oli võimalik lisaks XXX tänavale oma kinnistule liigelda ka XXX ja XXX tänavaid pidi. Ridaelamute ehitusprotsess vajas nii tehnika, ehitusmaterjalide kui ehitajate pidevat ja takistusteta juurdepääsu. Hagejad olid sunnitud leidma alternatiivse juurdepääsu ainult põhjusel, et XXX tänava detailplaneeringujärgne juurdepääs oli kostjate poolt süstemaatiliselt suletud parkivate sõidukite ja lumehunnikutega.
9.Kostjad on menetluses läbivalt väitnud, et enne hagiavalduse esitamist ei ole pöördutud nende poole palvega rikkumised lõpetada. Hagejad selgitavad, et püüdsid esmalt oma õigusi maksma panna avalik-õiguslikke vahendeid kasutades. Nii esitas hageja 1 02.12.2015 Rae Vallavalitsusele väärteoteate, Seega olid XXX ja XXX liiklemise takistamisest teadlikud. AÕS § 89 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel nõuete esitamiseks piisab õiguse rikkumise ähvardavast ohust ning kostjate eeldatavat käitumist tulevikus saab tõendada kostjate senise tegevusega. Kostjad ei lõpetanud vaatamata avaliku-võimu korraldustele ja hagejate kohtuvälistele korduvatele pöördumistele järjepidavat liiklemise takistamist XXX tänaval enne, kui hagejad esitasid kohtusse hagi. Sellest tulenevalt puudub hagejatel mis tahes kindlus, et kostjad oma õigusvastast tegevust ei jätka, mistõttu on hagi suunatud hetkel ennekõike kostjate kohustamisele edasistest omandiõiguse rikkumistest hoiduma.
KOSTJA 1 XXX JA KOSTJA 2 XXX VASTUVÄITED HAGILE
10.Kostjad 1 ja 2 paluvad jätta hagiavaldus XXXi ja XXXi vastu täies ulatuses rahuldamata ja jätta menetluskulud hagejate kanda. XXX tänav ei vii XXX (hagejate omandis) kinnistuni, vaid XXX T1 kinnistuni (hageja 1 omandis). Kuivõrd XXX T1 teele ei ole kasutusluba väljastatud, siis ei ole tegemist teega, mida oleks võimalik kasutada nõuete-ja kasutusotstarbe kohaselt. XXX T1 kasutamine sõiduteena enne kasutusloa väljastamist on vastuolus seadusega. Seega ei saa ka kostjatelt eeldada, et nad peaksid olema teadlikud, et XXX T1 lõiku võib kasutada ja kasutatakse teena vaidlusaluse kinnistuni pääsemiseks. Kuni asfalteerimiseni oli XXX T1 ja XXX vaheline ala teekatteta ning selle läbimine oli ohtlik.
11.Kostjad ei ole teinud millegagi takistusi hagejatele XXX kinnistuni pääsemiseks ega tee takistusi ka tulevikus hagejate märgitud viisil. Ühelgi juhul ei saa ette heita kostjale 2 hagejate poolt esitatud tegevusi, sest ühestki hagejate poolt esitatud tõenditest ei nähtu seoseid kostjaga 2 ega tema rikkumisi. Lisaks asjaolule, et hagejate etteheited on tõendamata, et isegi juhul, kui kostjad oleksid rikkunud (mida kostjad ei tunnista) liiklusseadust, ehitusseadustikku või valla heakorraeeskirju, ei too see automaatselt kaasa hagejate omandiõiguse rikkumist. Kostjad märgivad, et XXX tänava näol on tegemist kahesuunalise teega, mis lõpeb XXX T1 kinnistuga. Hagejate poolt kohtule esitatud fotodelt ja eeldusel, et kostjad on peatanud sõiduki Volvo ebaõigesti (mida kostjad ei tunnista), ei ole võimalik järeldada, et sõiduk Volvo takistab ligipääsu hagejate kinnistuni.
12.Isegi, kui hagejatel oleks olnud takistatud ligipääs XXX kinnistule läbi XXX tänava (millega kostjad ühelgi juhul ei nõustu), on hagejatel XXX kinnistuni ligipääsutee nii läbi XXX kui ka XXX tänavate. Kostjatele teadaolevalt ongi hagejad siiani kasutanud ligipääsu mööda XXX tänavat. Kostjad on kasutanud oma kinnisasja ja teed õiguspäraselt ning vastupidine on tõendamata. Hagejate nõue kostjate vastu õigusvastase tegevuse lõpetamiseks ja sellest hoidumiseks on alusetu, sest kostjad ei ole pannud toime hagejate poolt märgitud rikkumisi; kostjate tegevus ja õigusvastane tegevus on tõendamata; tõendamata on sõiduki Volvo parkimine hagejate märgitud kuupäevadel kostjate poolt, tõendamata on sõiduki Volvo
parkimine õigusvastaselt, tõendamata on lumelükkamine kostja 1 poolt, rääkimata lumelükkamisest kostja 2 poolt, tõendamata on lumelükkamine kostja 1 poolt õigusvastasel viisil, rääkimata lumelükkamisest kostja 2 poolt õigusvastasel viisil. Kostjate suhtes, vaatamata hagejate kaebekirjadele, ei ole järelvalvet teostav vallavalitsus rikkumisi tuvastanud ega väärteomenetlust algatanud. XXX tänava korrashoiuga tegeleb Rae Vallavalitsus, mistõttu on tema tegevuse tulemusena tõenäoliselt tekkinud lumekuhjad. Samuti ei ole hagejad kordagi pöördunud kostjate poole väidetavate rikkumiste lõpetamiseks. Hagejad on hagiavalduse materjalidest nähtuvalt kirjutanud ainult Rae Vallavalitsusele. Kostjate suhtes ei ole Rae Vallvalitsus tuvastanud liiklusseaduse nõuete rikkumist ega valesti parkimist. Kostjate suhtes ei ole alustatud väärteomenetlust.
13.Kostjad 1 ja 2 esitasid kohtule 06.02.2017 kohtukõne teesid, milles paluvad jätta hagiavaldus kostjate 1 ja 2 vastu täies ulatuses rahuldamata; määrata kindlaks menetluskulud ning jätta kostjate 1 ja 2 menetluskulud solidaarselt OÜ Texlin ja RIAB Teedeehitus OÜ kanda. Kostjad 1 ja 2 leiavad, et kostjad ei ole käitunud õigusvastaselt; hagejatele ei ole tekkinud kahju; kostjad ei ole hagejate omandiõigust rikkunud; puudub alus eeldamaks, et kostjatel on tulevikus kavatsus hagejate omandiõigust rikkuda; hageja 2 ei ole XXX asuva(te) korteriomandi(te) omanik, mistõttu ei oma ta puutumust käesolevasse vaidlusesse. Hagejate esitatud tõenditest ei ole võimalik tuvastada, et hagejate suhtes on toime pandud õigusvastased teod ning et teod on toime pannud konkreetselt kostjad.
14.Hagejad ei ole hagiavalduses välja toonud asjaolusid, millist hagejate õigusi rikkuvat käitumist heidetakse kostjale 2 ette. Hagejad on küll viidanud, et kostjale 2 kuuluv sõiduk Volvo väidetavalt takistab juurdepääsu kahel kuupäeval (18.11.2015 ja 26.11.2015), kuid ei ole millegagi tõendanud, et konkreetselt kostja 2 on Volvo peatanud hagejate suhtes väidetavalt õigusvastasel viisil. Siinkohal on oluline välja tuua, et hageja 2 esindaja on vande all kinnitanud, et ta ei ole kordagi kostjaga 2 suhelnud ja kostjat 2 ta ei tunne, mistõttu tuleb järeldada, et hagejad ei ole tuvastanud, et just kostja 2 on etteheidetavad rikkumised toime pannud. Lisaks leiavad kostjad 1 ja 2, et sõiduk Volvo ei ole paigutatud selliselt, mis takistaks hagejatel juurdepääsu oma kinnistule. Samuti toetab kostjate positsiooni paikvaatlus, mille käigus tuvastati, et Volvo parkimist ei saa ühelgi juhul lugeda hagejate ligipääsu takistavaks parkimiseks.
15.Kostja 1 suhtes heidavad hagejad ette lume kuhjamist 23. ja 24.02.2016 viisil, mis takistab hagejatel liigipääsu enda kinnistule. Kostja 1 hagejatega ei nõustu, sest hagejad ei ole tõendanud, et XXX tänava piiril olevad vallid oleksid tehtud kostja 1 poolt, sh ei ole fotol ühtegi inimest. Hagejate esitatud muud tõendid (ei tõenda, et kostja 1 on kuhjanud XXX tänava piirile lund selliselt, mis oleks takistanud ligipääsu hagejate kinnistule. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja 1 on lund lükanud viisil, mis takistab hagejatel ligipääsu XXX kinnistule. Lisaks on oluline rõhutada asjaolu, et hagejate esindajad ise on istungil kinnitanud, et väidetavad rikkumised (mida kostjad ühelgi juhul ei tunnista) on lõppenud, samuti on hageja 2 vande all kinnitanud, et alates hagiavalduse esitamisest ei ole väidetavaid rikkumisi olnud.
16.Isegi juhul, kui kostjad oleksid hagejate suhtes käitunud õigusvastaselt, ei ole nende õigusvastane käitumine olnud kestev. Isegi juhul, kui leiaks tuvastamist, et kostja 2 on temale kuuluvat sõidukit Volvo 18.11. ja 26.11. parkinud hagejate suhtes õigusvastaselt, ei ole tegemist kostja 2 kestva õigusvastase tegevusega. Hagiavalduses on märgitud, et kostja 1 on
23.ja 24. veebruaril kuhjanud lund. Kahepäevast tegevust ei saa lugeda kestvaks tegevuseks, sest kestev tegevus eeldab järjepidevat või jätkuvat tegevust. Hagiavalduse esitamise ajaks oli väidetav õigusvastane käitumine lõppenud, samuti väidetavate tegude tagajärjed (lumi sulanud, sõidukid asukohta muutnud), mistõttu ei saa hagejad nõuda oma nõude maksmapanekut VÕS § 1055 alusel. Hagejatele ei ole tekkinud kahju. Hagejad ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest võib järeldada, et kostjate õigusvastase tegevuse tagajärjel on hagejatele tekkinud kahju. Samuti on kostjad seisukohal, et kostjad ei ole hagejate omandiõigust rikkunud, mistõttu ei saa kohus rahuldada hagejate nõuet ka AÕS § 89 alusel.
17.Hagejad ei ole tõendanud, et mõlemal hagejal oli tahe hagiavalduses märgitud ajahetkedel oma kinnistule pääseda ja ligipääs kinnistule oli takistatud (nt ei mahtunud seisvate sõidukite vahelt läbi, lumi takistas sõidukit ja lund ei olnud võimalik kõrvale lükata vms). Hagejad ei ole tõendanud, et kostjate tegevus või tegevusetus on takistanud hagejatel oma kinnistuni pääseda. Hageja 2 esindaja vande all antud ütluste järgi hageja 1 kasutas kinnistule ligipääsuks XXX tänava asemel teist sissesõitu: “Teist sissesõitu kasutas põhiliselt Texlin.” Seega on hageja 2 ütlustega tõendatud, et hageja 1 ei kasutanudki ligipääsuks XXX tänavat, mistõttu kostjad ei saanud ühelgi juhul hageja 1 suhtes rikkumisi toime panna.
18.Lisaks leiavad kostjad, et juhul, kui hagejatel on olnud takistatud pääseda oma kinnistuni, siis on see olnud takistatud tingituna XXX T1 kinnistust, sest Ehitisregistrist nähtuvalt ei olnud XXX T1 sõiduteele kasutusluba kuni 20.09.2016 väljastatud. XXX T1 kasutamine sõiduteena enne kasutusloa väljastamist oli vastuolus seadusega. Seega ei saa ka kostjatelt eeldada, et nad peaksid olema teadlikud, et XXX T1 lõiku võib kasutada ja kasutatakse teena vaidlusaluse kinnistuni pääsemiseks. Asjaolu, et XXX kinnistuni pääsemine võib olla takistatud hagejatest endast tulenevatest põhjustest, kinnitab ka see, et kuni 19.04.2016 oli kinnistu ehitusjärgus – XXX ja XXX T1 vaheline lõik asfalteeriti alles 19.04.2016. Lisaks on asjas esitatud tõenditest nähtuvalt selgunud, et hagejate juurdepääs enda kinnistule oli takistatud tulenevalt hagejatest endist. Nimelt on hageja 2 esindaja XXX vande all kinnitanud, et alates 2015. a septembrist oli XXX T1 ja XXX tänava piiril piirdeaed, mis oli vähemalt öösiti ja nädalavahetuseti kinni.
19.Puudub alus eeldamaks, et kostjatel on tulevikus kavatsus hagejate omandiõigust rikkuda. Hagejad ei ole viidanud, millel põhineb nende arvamus, et kostjad võiksid tulevikus hagejate omandit rikkuda Kostja 1 on vande all kinnitanud, et tal ei ole kavatsust ega motiivi takistada tulevikus ligipääsu XXX kinnistule ning hageja 2 esindaja on vande all kinnitanud, et väidetavaid rikkumisi ei ole hagiavalduse esitamisest toimunud. Olukord enne hagiavalduse esitamist on erinev, võrreldes olukorraga pärast hagiavalduse esitamist. Enne hagiavalduse esitamist oli hagejate kinnistu näol tegemist ehitusplatsiga, mis oli piiratud piirdeaiaga ja selleni viival XXX T1 kinnistul puudus kõvakate, mida mööda oleks saanud toimuda ligipääs. Hageja 2 ei ole kinnistu omanik, mistõttu puudub hagejal 2 subjektiivne puutumus tsiviilasjaga. Hageja 2 on võõrandanud kõik XXX asuvad korteriomandid, mistõttu ei ole hageja 2 enam XXX kinnistute omanik. Arvestades, et hagejate nõue on suunatud tulevikku, vältimaks tulevikus kostjate poolseid väidetavaid rikkumisi, kuid hagejal 2 puudub omand, mille ligipääsu kostjad saaksid rikkuda, siis ei ole hagejal 2 subjektiivset huvi asja menetleda.
KOSTJA 3 XXX VASTUVÄITED HAGILE
20.Kostja 3 palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hagejate kanda. Kostja ei nõustu hagejate väitega, et kostja takistab järjekindlalt, pikaajaliselt ja süstemaatiliselt üle avalikult kasutatava XXX tänava kulgevat juurdepääsu hagejate kinnistule. XXX T1 kasutamine on olnud takistatud kuni 19.04.2016 eelkõige seetõttu, et tegemist on olnud ehitusjärgus oleva teelõiguga, mille läbimine oli sõidukitele ohtlik. Ehitisregistrist nähtuvalt puudub seisuga 20.04.2016 XXX T1 teelõigul kasutusluba. Kasutusloa puudumine on ilmselt olnud tingitud asjaolust, et XXX asfalttee ja XXX T1 betoonkividest tee (uus teelõik) vahel puudus kuni 19.04.2016 teekate. Teekatte puudumisel oli tõenäoline, et sinna sõita soovivad sõidukid oleksid lõhkunud põhja, rehvid või muud auto veermiku osad. Avalikult kasutatava asfalttee ja uue teelõigu vahelise ala kõrval on maapinnal nähtaval ning katmata ohtlikud maagaasiseadmed, mille puhul oli põhjust eeldada, et vastav gaasitrass jookseb just mööda avalikult kasutatava asfalttee ja uue teelõigu vahelist, teekatteta kanalit, muutes teelõigu läbimise veelgi ohtlikumaks. Isegi kui leiaks tõendamist asjaolu nagu oleksid kostja tahtlikult takistanud hagejate kinnistule juurdepääsu, ei saa käesoleval juhul olla tegemist hagejate õiguste rikkumisega kuivõrd XXX T1 teelõik oli ehitusjärgus ning sealt kaudu sisuliselt puudus juurdepääs kinnistule.
21.XXX kinnistu juurde viib kolm avalikult kasutatavat teed – XXX tänav, XXX tänav ning
XXX. Isegi juhul kui ajutiselt oleks mõni neist juurdepääsu teedest osaliselt takistatud olnud ei tähenda, et hagejatel oleks puudunud kinnistule juurdepääs tervikuna. Kostjale teadaolevalt kasutavad hagejad ja ehitajad XXX kinnistule sõitmiseks kaherealist, uue teekattega ja tänavavalgustusega otsemat teed – XXX tänavat, mille kaudu liigub hagejate kinnistule igapäevaselt mitmeid sõidukeid. Samuti on kinnistule juurdepääs XXX tänavalt. Lumekoristuse eest XXX tänaval vastutas Rae Vallavalitsus. Hagejate väide nagu oleks lumehunnikud tänavale kuhjanud kostja ei ole tõendatud. Kostja hagejate kinnistule juurdepääsu tahtlikult takistanud ei ole ning kui ka sõiduauto Toyota RAV4 takistas hagejate läbipääsu, siis oleks vastava soovi ilmnemisel takistus kohe kõrvaldatud. Kostjale nähtavalt on hagejad ise sulgenud sissepääsu kinnistule XXX tänava kaudu kinnisvara müügikuulutusega. Kinnisvara kuulutus on täpselt sissesõidu värava ees sees pool ning sissesõiduväravast pole võimalik kinnistule pääseda. Seisuga 19.04.2016 ei ole hagejad viidatud kinnisvara kuulutust eemaldanud ning see takistab endiselt sõidukitega ligipääsu hagejate kinnistule. Kostjate juurdepääs XXX ja XXX T1 kaudu oma kinnistule (st kolmest ligipääsuteest vaid ühel) on olnud osaliselt takistatud vaid loetud päevadel.
22.Kostja hinnangul ei ole käesoleva menetluse aluseks olevatel faktilistel asjaoludel tõendatud mingil moel kahju tekkimine hagejatele. Hagiavalduse punktis 2.3.10 viidatud lumekoristuskulusid pididki hagejad kandma kuivõrd XXX T1 kinnistu lumekoristuse eest ei vastutanud Rae Vallavalitsus vaid hagejad isiklikult. Tegemist oli kulutusega, mille tegemine oli hageja vaba voli, kui ta soovis oma kinnistu – XXX T1 lumest puhastada. Isegi kui eeldada kahju tekkimise tõendatust hagejatele, siis ei ole käesoleva menetluse aluseks olevatel faktilistel asjaoludel tõendatud kahju kestev tekitamine. Hagejatel on olnud pidevalt juurdepääs oma kinnistule kolmelt alternatiivselt teelõigult ning seega tervikuna ei ole hagejate juurdepääs kinnistule olnud takistatud mitte ühelgi päeval.
23.Kostja 3 esitas 06.02.2017 kohtule kohtukõne kirjalikud teesid, milles palub kohtul jätta läbi vaatamata hagiavaldus XXX vastu ning alternatiivselt palub kostja 3 jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja 3 palub kohtul määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejatelt solidaarselt XXX kasuks välja menetluskulud koos käibemaksuga summas 10 768,80 eurot. Hagejal 2 puudub alates novembrist 2016 igasugune õiguslik puutumus XXX kinnistuga. Hagejate esindaja on kohtus kinnitanud, et hagiavalduse esitamisega, s.t. alates 29.03.2016 saabus õigusrahu ning seega ei saa hagejatel kostja suhtes olla mitte mingisuguseid tulevikku suunatud nõudmisi. Hagejate poolt hagiavalduses viidatud AÕS § 89 ja VÕS 1055 lg 1 tuginemine eeldab, et hagejad oleksid seotud kinnistuga ning et kostja poolt leiaks aset hagejaid kahjustav tegevus ka tulevikus. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul tuleks hagejate hagiavaldus jätta läbi vaatamata TsMS §-s 423 lg 2 toodud alustel.
24.Hageja kinnitas esimesel kohtuistungil, et rikkumine on lõppenud, kuidas saab nõue olla suunatud tuleviku. VÕS § 1055 lõike 1 üheks eelduseks on, et rikkumine peab olema kestev. Hagejate sõnul on kostja tegevus suunatud kestvale õigusvastase kahju tekitamisele. Kostja märgib, et hagejate väide on põhjendamatu ja ole asjakohane, sest hagejad ei ole kogu kohtumenetluse jooksul tõendanud milles nende kahju seisneb ning samas ei ole nad ka tõendanud, et kostja tegevus oleks olnud õigusvastane ning kestev. Juhul, kui sõidukid või lumi oleks hüpoteetiliselt takistanud hagejaid pääsemaks enda kinnistutele (mida tegelikkuses ei olnud), ei ole see käsitletav kui kahju tekitamisena. Hagejate kinnistutele oli juurdepääs tagatud alternatiivselt läbi teiste kasutatavate tänavate, milleks olid XXX tänav ning XXX tänav ning nagu selgus kohtumenetluse käigus siis eeltoodud tänavaid kasutasid hagejad ka juurdepääsuks alates ehitustegevuse algusest 2015 alguses kuni 20.09.2016 kui väljastati kasutusluna Tänase põik T1 kinnistule.
25.Hagejate väidete kohaselt takistas nende liikumist kostja poolne lume lükkamine ja kuhjamine. Kohtutoimikus olevate tõendite ei ole tõendatud, et kostja oleks lund kuhjanud ning seeläbi mingil viisil hagejaid takistanud. Kostja ei kasutanud lumelükkamiseks tehnikat, hagejate tõendid aga on vastuolulised, sest lume kuhjamine on tekitatud tehnika
kasutamisega, mitte inimjõul. Kostja lükkas enda lume haljasalale enda kinnistu serva, tee peale lund kostja tegevuse läbi ei kuhjunud. Samuti ei ole eluliselt usutav, et seeläbi saaks kahju tekkida. Kaheldav on ka, arvestades Eesti ilmastikutingimusi, et tegemist saaks olla kestva tegevusega VÕS § 1055 lg 1 tähenduses. Kestev tegevus on taoline tegevus, mis järjepidevalt takistab. Lähtudes eeltoodust ei saaks isegi hagejate väidete tõesuse korral lume kuhjamise kohta rääkida kestvast tegevusest.
26.Lisaks eeltoodule ei ole kostja takistanud hagejaid ka mingil muul viisil ega ähvardanud kahju tekitamisega. Sõiduki omaniku parkimine enda kinnistu ette ei ole antud juhul piiranud teiste kinnistuomanike õigusi. Seega isegi kui kostja tegevus oleks mingilgi viisil takistanud hagejate liikumist, arvestades, et hagejatele on ligipääs tagatud läbi alternatiivsete teede, ei saaks VÕS § 1055 lg 1 alusel hagi täies ulatuses rahuldada. Hagejad on hagiavalduses tuginenud ka AÕS §-le 89 ning leidnud, et kostja on takistanud hagejatel XXX kinnistu suhtes omandiõigust teostamist. Kostja on kohtutoimikutes olevate tõendite alusel tõendanud, et XXX ja XXX T1 kaudu oli hagejate juurdepääs kinnistule takistatud seetõttu, et hagejad olid selle ise piiranud piirdeaiaga, antud teelõik oli väidetavate kostja rikkumiste ajal alles ehitusjärgus ja sellel puudus kasutusluba kuni 20.septembrini 2016. Kostja rõhutab siinjuures, et antud juhul oli tegemist tervikuna hagejate mõjusfääris oleva puudusega ning antud puudused ei ole mitte kuidagi seotud kostja tegevuse ja /või tegevusetusega.
KOSTJA 4 XXX VASTUVÄITED HAGILE
27.Kostja 4 hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. Kostja palub kohtul jätta hagejate hagiavaldus rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hagejate kanda. Kostja 4 kinnitab, et ta ei ole takistanud hagejatel kõnealusel tänaval XXX sõidukite liikumist ja jalgsi liikumist. Hagejate väide takistamisest on tõendamata. Tõendamata on ka hagejate väide, et nad on pöördunud kostja poole palvega väidetava rikkumise või kinnistule pääsemist takistavategevuse kõrvaldamiseks ja lõpetamiseks.
28.Peamine hagejate etteheide kostja tegevusele on see, et hageja on parkinud enda sõiduki XXX tänaval nii, et sõiduk on takistanud juurdepääsu hagejate kinnistule. Hagejad on välja toonud oma hagiavalduses mitmeid näiteid sõiduki parkimisest ja esitanud nende tõendamiseks fotod. Kostja 4 märgib, et enamus fotodest ei ole võimalik tuvastada kinnistule ligipääsu takistamist. Nii nähtub fotolt 02.12.2015 kell 12.40 hagejate kinnistul valget värvi sõiduki olemasolu, mis tähendab, et sõidukid pidid sinna kinnistule pääsema. Samad asjaolud nähtuvad fotolt 18.11.2015. 04.01.2015 samuti ei toimunud kinnistule juurdepääsu takistamist, kuna fotolt nähtub, et hageja kinnistuga piirnevale alale lükatud suur lumevall ning hageja kinnistu on samal ajal kaetud lumega (kinnistult on lumi lükkamata). Hagejad ei ole väitnud, et kostja oleks takistanud sellel päeval kinnistult lume koristust või takistanud lumekoristaja liikumist kinnistule. Kostja leiab, et ta ei ole mingeid takistusi teinud 30.12.2015 ja 31.12.2015, sest pelgalt sõiduki seisma jätmine eramusse asjade viimiseks ei ole käsitatav kinnistule ligipääsu takistamisena. Pealegi sai 31.12.2015 Toyota XXX XXX 12 sissesõiduteel ilmunud suurelt kivilt löögi, mille tagajärjel tekkis mootoririke ja hakkas lekkima õli. Tegemist oli sõiduki hädapeatumisega.
29.Hagejad kasutavad enda kinnistule pääsemiseks ligipääsu XXX tänava kaudu ning on teinud seda kogu ehitustegevuse jooksul ning ka praegu. XXX tänavalt hageja kinnistu osas puudus korralik teede liitumise koht, st hageja poolt tänava kividest laotud teekatte ja XXX tänava vahel on kraav (puudub teede ühenduskoht). Asfalteerimistööd on toimunud viimase nädala jooksul (alates 17.04 kuni 25.04.2016). Seepärast sealt sõidukid üldjuhul ei sõitnud. Samuti ei kannata tänavakividest laotud teekate raskust ning kipub sõidukite raskuse all vajuma. Hagejad on sulgenud ise XXX tänava teise otsa, asetades sinna müügikuulutuse. Põhjendamatu on hagejate väide, et ainukesele avalikult kasutavale juurdepääsule demonstratiivselt püstitatud tõkked mõjuvad ostjatele ehmatavalt ja on nurjanud mitu tehingut. Samas ei ole kordagi sõidukit teisaldatud põhjusel, et ta takistab ligipääsu hagejate kinnistule.
30.Isegi kui kostja pargiks sõiduki selliselt, et pargitud sõiduk takistaks XXX tänava liiklust, siis saab hageja või mistahes muu isik takistuse kõrvalda politseisse või kohaliku omavalitsusse pöördumisega, kuna nendel ametitel on õigus liiklust takistav sõiduk Liiklusseaduse alusel teisaldada. Seega on seaduses on olemas vajalikud ja efektiivsed õiguskaitsevahendid hagejate ja muud isikute õiguste kaitseks ning subjektiivsete õiguste tagamiseks. Kostja hinnangul ei ole käesoleva menetluse aluseks olevatel faktilistel asjaoludel tõendatud mingil moel kahju tekkimine hagejatele ning veelvähem tõendatud kahju kestev tekitamine.
31.Kostja 4 esitas kohtule 06.02.2017 kohtukõne teesid, milles palub jätta hagiavaldus läbi vaatamata. Samuti palub kostja 4 alternatiivselt jätta hagejate hagiavaldus rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud hagejate kanda. Kostja 4 palub välja mõista hagejatelt solidaarselt XXX kasuks menetluskulud vastavalt käesolevas menetlusdokumendi lisas 1 toodud menetluskulude nimekirjale. Kumbki hageja ei ole tõendanud, et kostja 4 oleks takistanud järjekindlalt, pikaajaliselt ja süstemaatiliselt üle avalikult kasutatava XXX tänava kulgevat hagejate juurdepääsu kinnistule. Hagis ei ole kirjeldatud ühtegi juhtumit, kus kostja 4 vahetult oleks takistanud mõlema hageja juurdepääsu hagejate kinnistule. Kumbki hageja ei ole tõendanud, et nad ja Rae vallavalitsus on kostjale 4 esitanud korduvalt taotlusi juurdepääs vabastada ja rikkumisest hoiduda. Kumbki hagejatest ei ole tõendanud, et kostja 4 on parkinud sõiduki Toyota RAV4 (registreerimismärk XXX) viisil, mis on välistanud hagejatel nende kinnistule liikumise. Kumbki hagejatest ei ole tõendanud, et kostja 4 on lumerikkal ajal vedanud oma kinnistutelt kogutud lume avalikult kasutatava XXX tänava kinnistuga piirnevale osale, välistades teiste sõidukite liikumise kinnistule ja takistades jalakäijate ohutut liikumist. Kumbki hagejatest ei ole tõendanud, et kostja 4 on lasknud tuua lumekoormaid kinnistu juurdepääsule ka kaugemalt, moodustades sellega suurema lumevalli.
32.Hagimenetluse ajal on asjaolud võrreldes hagi esitamisega muutnud. RIAB Teedeehitus OÜ kui hageja 2 on võõrandanud talle omandiõiguse alusel kuulunud 3 ridaelamuboksi vastavalt oktoobris-novembris 2016 ning seega ei oma hageja 2 alates novembrist 2016 XXX kinnistuga enam mitte mingisugust õiguslikku puutumust. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja 2 enam asja omanik AÕS § 89 maksmapaneku suhtes. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kostja on hagist tulenevalt rikkunud väidetavalt hagejate kui kinnistu omaniku õigust ennekõike avalikult kasutavalt teel liikumise ja liiklemise takistamisega, välistades sellega juurdepääsu kinnistule. Sellest võib järeldada, et hagejatel on takistatud kinnistu kasutamine. Hagejad esitasid hagi Harju Maakohtusse 29.03.2016. Hagi kohaselt on kostja sõidukit liiklust ja juurdepääsu takistavalt parkinud viimati 11.01.2016. Pärast ei ole hagejad kostjale parkimise ja omandiõiguse rikkumise kohta etteheiteid teinud. Sellest järeldub, et hagejad esitasid hagi kostja vastu pärast kahe poole kuu möödumist olukorras, kus omandiõiguse rikkumist ei ole aset leidnud, teisisõnu oli hagi esitamise ajaks juba lõppenud.
33.Isegi kui eeldada hagis esitatud faktiliste asjaolude tõendatust ei saa maakohus teha hagi rahuldavat lahendit hagejate nõude kohta, sest väidetav hagejate omandiõiguse rikkumine ei kesta. Minevikus aset leidnud omandiõiguse rikkumise fakti tuvastamise vajadus eeldab tuvastushagi esitamist. Hagejad ei ole kohtule esitanud tuvastushagi ega põhjendanud õigustatud huvi nimetatud asjaolu tuvastamiseks. Kostja 4 leiab, et sõidu peatamine hagis kirjeldatud viisil ei kahjustanud hagejate omandit ega piiranud omandi valdamist, käsutamist ja kasutamist ning hagejad peavad omandirikkumist eraldi tõendama. Kostja 4 leiab, et avalikult teelt hagejate kinnistule juurdepääsu takistamisena ei ole käsitatava olukord, kus isik pargib sõiduki avalikul teel viisil, mis takistab kolmandate isikute liiklemist nimetatud teelõigul, sh liikumist enda kinnistule. Hagejate esitatud tõenditega ei ole tõendatud LS § 20 lg 3 nõuete rikkumine ning sõidukite ja jalakäijate liiklemise takistamine. Samuti ei ole fotodega tõendatud, et avalikult kasutataval teel liiklemise ja kinnistule juurdepääsu takistamine.
34.Kostja leiab, et rahuldamata tuleb jätta hagejate tulevikku suunatud rikkumisest hoidumise
nõude AÕS § 89 lg 1 alusel ja VÕS § 1055 lg 1 alusel. Hagejad ei ole tõendanud, et esineb reaalne oht, et kostja hagejate omandiõigust rikkuv tegevus võib korduda. Samuti ei ole hagejad tõendanud, et rikkumine on olnud kestev. Kostja osutas juba asjaolule, et hageja 2 ei ole enam omanik. VÕS § 1055 lg 1 alusel on kannatanul muuhulgas õigus nõuda õigusvastase kahju tekitamise kui kestva tegevuse lõpetamist. Hageja on palunud keelata kostjatel kahju tekitamine, kuid hagis esitatud asjaoludes ei ole esile toodud, et kostjad tekitavad hagejale kestvalt kahju. Kuna kohtuotsus peab olema täidetav, siis ei saa kostjatele VÕS § 1055 lg 1 alusel pandav kohustus (hagejat kahjustava tegevuse või ähvardamise lõpetamiseks või rikkumisest hoidumiseks tulevikus) olla ebamäärane.
MENETLUSE KÄIK
35.Hagejad esitasid 30.01.2017 taotlused kohtuistungi protokolli parandamiseks ja vastuväited kohtu tegevusele. Hagejad taotlevad parandada kostja XXX ülekuulamise protokolli lk-l 2 ning protokollida hagejate esindaja küsimus järgmiselt: „Väidate, et XXX helistas XXXile siis, kui XXX oli kodus, see oli siis pärast 7. jaanuari, kui poeg oli sündinud?“ Hagejad paluvad protokollida samuti XXX vastuse, mille kohaselt XXX eitas, et oli varasemalt esitanud väite, et XXX oli XXXi kõne ajal rase. Hageja esindaja soovis seoses XXX poolt istungil Toyota RAV4 parkimise kohta auto tehnorikke ajal antud ütlustega küsida: „Hagiavalduse lisa 7 fototabel kolmas pilt 31.12.2015 – kas see sõiduk siin pargib parkimist keelava märgi mõjupiirkonnas“. Kohus keelas hagejate esindaja küsimuse. Protokolli parandusettepanek on seotud hagejate poolt kohtu tegevusele esitatava vastuväitega. Hagejad paluvad parandada kohtuistungi protokolli lk-l 7 XXX vastuse kohtu küsimusele sõnastuses: „Seal on fikseeritud punkt, et juurdepääs on tagatud avalikult teelt“. Hagejad paluvad parandada kohtuistungi protokolli lk-l 8, XXX viimase avalduse sõnastust: „Hagejad on nõus eelmenetluse lõpetamisega, kui kostjad ei tugine istungil esitatud uutele väidetele, mille nad esitasid täna koos uute tõendite taotlusega ja mida kostjad esmakordselt väitsid vande all.“
36.Hagejad esitasid vastuväite kohtu tegevusele, mille kohaselt kohus rikkus poolte võrdse kohtlemise põhimõtet ja keelas alusetult hagejate esindajal vande all ülekuulatud kostjale XXX asjakohase küsimuse esitamise. Hagejate esindaja küsis, kas hagi lisa 7 fototabeli 31.12.2015 dateeritud esimesel fotol pargib sõiduk parkimiskeelu märgi mõjupiirkonnas või mitte. Kohus keelas küsimuse, kuna XXX oli ülekuulamise ajal väitnud, et ta ei kasutanud sõidukit Toyota RAV4 ja kuna hagejate esindaja küsis kostjalt justkui õiguslikku hinnangut. Kohus piiras hagejate võimalust tõendit uurida ja esitada kostjale ka ebamugavaid küsimusi, kuna kohus oli võtnud vaidluse asjaolu suhtes ennatliku seisukoha ja rikkunud tõendite igakülgse ja objektiivse hindamise ning menetlusosaliste võrdse kohtlemise nõuet. Küsimusele vastamine ei eeldanud õigusalaseid eriteadmisi, vaid neid peab omama iga sõiduki juhtimisõigust omav isik. Samuti ei ole asjassepuutuvad põhjendused seoses eksperdi arvamusega, kuna küsimus ei eeldanud eriteadmisi.
37.Kohus küsis kostjatelt 06.02.2017 seisukohta protokolli parandamise taotluse ja kohtu tegevusele vastuväite osas. Kostja 4 palub taotluse protokolli parandamiseks jätta rahuldamata. Kostja leiab, et hageja ei saa taotleda protokolli parandamist tunnistajate ülekuulamise ja vande all seletusi andnud menetlusosaliste osas. Kohtuistungil kohus võimaldas menetlusosalistel tutvuda tunnistajate ütlustega ning esitada vastuväiteid parandamise osas nii tunnistajate ütluste kui tunnistajale või vande all seletusi andnud menetlusosalise esitatud küsimuse osas. Isikud on vande all antud ütlustele ja seletustele alla kirjutanud ning neid ei saa hiljem parandada. Samuti ei nõustu kostja protokolli parandamisega hageja poolt istungil avaldatu osas. Kostja 4 leiab, et vastuväide kohtu tegevusele on põhjendamatu ja vastuväide on esitatud hilinemisega. Hagejad ei ole esitanud vastuväidet kohtuistungi lõpus. Seega ei saa hagejad vastuväidet hiljem esitada ning see tuleb jätta tähelepanuta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
38.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Tulenevalt asjaolust, et kohtul on lahendamata protokolli parandamise taotlus. Vastuväide kohtu tegevusele ja asja läbivaatamata jätmise taotlus, lahendab kohus esmalt nimetatud taotlused.
39.TsMS § 53 teise lause kohaselt protokolli tehakse parandused asjaomase isiku vastuväite alusel, kui kohus sellega nõustub. Vastuväide, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. TsMS § 53 lg 3 järgi kui menetlusosaline esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul protokolli sisulise parandamise taotluse, küsib kohus selle kohta teiste menetlusosaliste seisukoha. Vajaduse korral korraldab kohus taotluse lahendamiseks kohtuistungi. Menetlusosalise istungilt puudumine ei takista taotluse lahendamist. Sama paragrahvi lg 4 alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus leiab, et hagejate taotlus protokolli parandamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtul ei ole alust parandada hageja esindaja taotluse alusel teiste isikute poolt vande all antud ütlusi. Isikud on vande all antud ütlustele ja seletustele alla kirjutanud ning neid ei saa hiljem parandada. Samuti ei nõustu kostja protokolli parandamisega hageja poolt istungil avaldatu osas. Eeltoodust tulenevalt lisab kohus TsMS §53 lg 4 alusel hagejate vastuväited 23.01.2017 toimunud kohtuistungi protokollile.
40.TsMS § 333 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Sama paragrahvi lg 2 alusel, kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Kohus leiab, et vastuväide kohtu tegevusele on esitatud tähtaegselt, so rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, kuid vastuväide ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
41.Kohus jääb oma 23.01.2017 kohtuistungil väljendatud seisukoha juurde. Kohus keelas hagejate esindaja küsimuse XXXle põhjusel, et esindaja küsis kostjalt hinnangut. Kohus möönab, et kohtu 11.01.2017 määrus millega kohus otsustas vande all ära kuulata kostjad XXXi ja XXX oli liiga üldsõnaline ja kohus ei märkinud konkreetselt milliste asjaolude osas täpselt kohus kostjad vande all ära kuulab. Kohus rahuldas kostjate taotluse poolte võrdsuse printsiibist lähtudes. XXX taotles enda vande all ülekuulamist põhjusel, et ta võib anda täpseid selgitusi hagejate poolt hagiavalduses välja toodud kuupäevadel väidetava juurdepääsu takistamisega seotud asjaolude kohta ning saab tõendada, et hagejatel oli kogu aeg olemas juurdepääs oma kinnistule XXX T1 teelõigu kaudu. Seega oli kohtu eesmärk kuulata kostja selgitusi talle etteheidetavate rikkumisega seoses, mitte anda hinnanguid enda või teiste kostjate käitumisele. Kohus märgib ka, et hagejatel oli võimalus esitada kohtuniku taandamise avaldus, kui esindajate arvates on kohus erapoolik ning võtnud vaidluse asjaolu suhtes ennatliku seisukoha ja rikkunud tõendite igakülgse ja objektiivse hindamise ning menetlusosaliste võrdse kohtlemise nõuet.
42.TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldsegi võimalik ning p 2 kohaselt ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et kostjate 3 ja 4 taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks kostja 3 ja 4 suhtes ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on rikkunud hagejate õigusi ja kas hagejal 2 on käesoleval ajal nõudeõigus. Seega tuleb kohtul hagejate nõude lahendamiseks eelpool nimetatud asjaolusid tuvastada. Riigikohus on märkinud, et TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamine on võimalik siis,
kui hagiavaldus või hagita menetluses esitatud avaldus on õiguslikult perspektiivitu, st et hagis või avalduses esitatud asjaolude tõesuse korral ei oleks hagi või avaldust võimalik rahuldada. Selle sätte kohaldamiseks ei pea kohus seega tuvastama asjaolusid (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-114-12, p 18). Tulenevalt eelnevast ei rahulda kohus kostjate 3 ja 4 taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks ning lahendab tsiviilasja kohtuotsusega.
43.Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning kuulates kohtuistungil ära pooled, kostjad 1 ja 3 vande all ja tunnistaja, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
44.Kohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud, mille üle poolte vahel vaidlust ei ole:
1.hagiavalduse esitamisel ajal, s.o 29.03.2016 oli Osaühing Texlin (hageja 1) Harjumaal, XXX korteriomandite nr 1-4 omanik;
2.käesoleval ajal on Osaühing Texlin (hageja 1) Harjumaal, XXX korteriomandi nr 4 omanik;
3.RIAB Teedeehitus (hageja 2) oli hagiavalduse esitamise ajal, s.o 29.03.2016 Harjumaal, XXX korteriomandite nr 5 ja 6 omanik;
4.käesoleval ajal ei ole korteriomandi omanik;
RIAB Teedeehitus (hageja 2) Harjumaal, XXX ühegi
5.Rae Vallavolikogu 02.04.2013 korraldusega nr 332 kehtestatud Peetri II (XXX) kinnistu detailplaneeringuga on XXX kinnistu juurdepääsuteeks määratud XXX tänav;
6.XXX tänava sihtotstarve on transpordimaa 100% ning nimetatud kinnistu omanik on Väike-Peetri külaselts MTÜ;
7.Väike-Peetri külaselts MTÜ ja Rae Vallavalitsuse vahel on 16.12.2013 sõlmitud eratee avaliku kasutamise leping;
8.XXX tänav on määratud kogu ulatuses avalikult kasutatavaks teeks;
9.XXX kinnistu juurdepääsuteeks olev avalikult kasutatav XXX tänav külgneb tänava lõpus XXX 11 ja XXX 12 kinnistutega;
11.kinnistu XXX 11 omanik on XXX ja kinnistu on ka XXXi elukohaks;
12.kinnistu XXX 12 omanik on XXX ja kinnistu on ka XXXi elukohaks.
45.Pooled vaidlevad selle üle kostjad on rikkunud hagejate õigusi ja kas on alust arvata, et kostjad võiksid tulevikus hagejate õigusi rikkuda. Hagejate nõue kostjate vastu on esitatud ja võiks kuuluda rahuldamisele asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 alusel, mille kohaselt omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Seega AÕS § 89 kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: nõude esitaja on omanik, aset leiab omandiõiguse rikkumine (mis ei seisne valduse kaotamises), nõue esitatakse rikkuja suhtes, rikkuja tegevuse ja rikkumise vahe on põhjuslik seos. Alternatiivselt on hagejad esitanud kostjate vastu nõude VÕS § 1055 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 5. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
46.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema
nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29. aprilli 2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Kohus analüüsib esmalt hagejate nõuet kostjate vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks. Käesoleval juhul vaidlus puudub selles, et hageja 1 oli hagi esitamise ajal XXX korteriomandite nr 1-4 omanik ja käesoleval ajal on XXX korteriomandi nr 4 omanik. Nimetatu on tõendatud ka kinnistusraamatute väljavõtetega. Seega on täidetud hageja 1 suhtes AÕS § 89 esmane eeldus. Hageja 2 suhtes oli AÕS § 89 kohaldamise esmane eeldus täidetud hagiavalduse esitamise ajal. Käesoleval ajal hageja 2 enam korteriomandite nr 5-6 omanik ei ole. Hageja 2 leiab, et TsMS § 210 lg 1 sätestab, et hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. T
47.Seega analüüsib kohus, kas hageja 2 omab käesoleval ajal AÕS § 89 alusel esitatavat nõudeõigust kostjate vastu. Õiguskirjanduse kohaselt võib AÕS §-ist 89 tuleneva nõude esitada asja omanik, mille suhtes omandiõiguse rikkumine aset leiab või mida see ähvardab. Kui senine omanik võõrandab pärast negatoorhagi esitamist asja, mille suhtes omandiõiguse rikkumine toimub, kohaldatakse TsMS § 210. TsMS § 210 lg 2 kohaselt ei mõjuta asja võõrandamine asja menetlemist, välja arvatud TsMS § 210 lg-s 4 nimetatud juhul. Kui negatoorhagi on esitanud kinnisasja omanik, kelle õigusi rikuti, on omandajal TsMS § 211 lg 1 kohaselt õigus astuda menetlusse senise hageja asemel. Kui hageja asendamine ei ole võimalik ja uuel omanikul ei ole kohustust menetlusse astuda, sõltub menetluse jätkamine muu hulgas selles, kas asja omandanud isik oli teadlik negatoornõude esitamisest või pidi sellest teadma. Kui omandaja ei tea ega pea hagi esitamisest teadma, ei kehtiks senise omaniku suhtes tehtud otsus TsMS § 460 lg 2 kohaselt omandaja suhtes. Sellisel juhul võib kostja, kelle vastu negatoorhagi esitati, esitada TsMS § 210 lg-s 4 või 211 lg-s 3 nimetatud vastuväite, sel juhul tuleb menetlus lõpetada ning jätta hagi rahuldamata (Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne 2014, § 89 komm 3.2.1, lk 404).
48.Kõik kostjad on esitanud vastuväite, et hageja 2 on nõudeõiguse kaotanud. Hagejate asendamist menetlusosalised taotlenud ei ole. Kuna käesoleval juhul ei ole hageja 2 asendamine võimalik ja uutel omanikel ei ole kohustust menetlusse astuda, sõltub menetluse jätkamine AÕS § 89 alusel hageja 2 suhtes sellest, kas asja omandanud isikud olid teadlikud negatoornõude esitamisest või pidid sellest teadma. Hagejad ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendeid selle kohta, et uued omanikud on teadlikud kohtuvaidlusest ja ei soovi astuda hagejate asemele käesolevas vaidluses. Samuti ei ole hageja 2 esitanud kohtule ostumüügilepinguid, milles oleks fikseeritud punkt, et ostjad on teadlikud käesolevast kohtuvaidlusest. Hagejate väited selle kohta, et uusi omanikke on teavitatud vaidlusest, on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti ei ole kohtul alust eeldada, et uued omanikud pidid kohtuvaidlusest teadma. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hageja 2 on AÕS § 89 alusel nõudeõiguse kaotanud ja käesolev lahend ei kehtiks ka TsMS § 460 lg-te 1 ja 2 kohaselt uute omanike suhtes.
49.Järgmisena tuleb analüüsida, kas aset on leidnud hageja 1 kestev omandiõiguse rikkumine. Hageja 1 nõue kostjate vastu on suunatud hagejate omandiõiguse rikkumise lõpetamisele. Seega tuleb tuvastada, kas kostjad on käitunud hageja suhtes õigusvastaselt. Õiguskirjanduse kohaselt on § 89 oma eesmärgi kohaselt suunatud kestva omandiõiguse rikkumise kõrvaldamisele või ähvardavast omandiõiguse rikkumisest hoidumisele. AÕS § 89 kohaldamisalasse ei kuulu juba toimunud omandiõiguse rikkumise tagajärgede kõrvaldamine, st olukord, kus omandiõiguse rikkumise aluseks oleva kolmanda isiku tegu on lõpule viidud (vt Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2014, § 89 komm, lk 405-406). Seega peavad rikkumised olema kestvad.
50.Hageja on seisukohal, et kostja 1 XXX on takistanud juurdepääsu hagejatele kuuluvale kinnistule lume kuhjamisega 23.02.2016 ja 24.02.2016. Samuti leiavad hagejad, et kostja 1 ja
2 poolt kasutatav sõiduk Volvo XC90 on liikumist takistavalt ja liiklusseaduse nõudeid eiravalt pargitud 18.11.2015 ja 26.11.2015. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja 1 on nimetatud rikkumised toime pannud. Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt ei selgu millisel kuupäeval fotod on tehtud. Samuti ei nähtu nimetatud fotodelt, et just kostja 1 kuhjas nimetatud kuupäevadel lund selliselt, et hagejatel oli juurdepääs kinnistule takistatud. Kostja 1 kinnitas kohtule vande all, et lund lükkab ta siis kui lund sajab ja nii on ta teinud juba 10 aastat. Lume kuhjab haljasalale ilma kedagi takistamata. Ei ole kunagi lükanud lund tl 44 olevale teele (so XXX tänavale), lund lükkab väravast välja ja värava taha. Samuti ütles kostja 1 vande all, et tema ei ole kuidagi takistanud XXX kinnistule juurdepääsu (II kd, tl 136). Samuti nähtuvad hagejate poolt esitatud fotodelt I kd tl 43 ja 44 traktorijäljed. Seega on tõendamata, et lumekuhjad on tekitatud kostja 1 poolt ja, et kostja 1 oleks kuidagi rikkunud hagejate omandiõigust.
51.Kohus nõustub kostjate 1 ja 2 esindajatega, et kohtule hagejate poolt esitatud lumesahajuhi kirja näol on tegemist asjakohatu tõendiga ja tuleb jätta arvestamata, kuna nimetatud kiri puudutab kuupäeva 22.01.2016 (I kd, tl 77). Nimetatud kuupäeval toimunud lume kuhjamist hagejad kostjatele ette ei heida. Samuti ei tõenda kohtule esitatud XXX 01.03.2016 e-kiri asjaolu, et kostjad on ligipääsu kinnistule blokeerinud kõrgete lumevallide ja teele pargitud autodega (tl 76). Nimetatud kirjast nähtuvalt ei selgu ühtegi konkreetset isikut, kes takistas(id) juurdepääsu kinnistule. Hageja ei ole ka tõendanud, et kostjate 1 ja 2 kasutuses olev Volvo oleks pargitud hagejate kinnistule juurdepääsu takistavalt. Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et Volvo paikneb teega paralleelselt ja teelt on võimalik mööduda sõidukiga (vt I kd, tl 38 ja 38, 39, 47 ja 48). Samuti tuvastas kohus paikvaatluse käigus, et Volvo parkimist kinnistul ei saa lugeda hagejate ligipääsu takistavaks parkimiseks ja sõiduteele mahub kõrvuti kaks mootorsõidukit (I kd, tl 22 ja 22 pöördel). Kostja 1 avaldas kohtule vande all, et tavaliselt ei ole Volvo pargitud nii nagu tl 38, I kd ülemisel fotol, kui ta on nii parkinud, siis on XXX hetk kodus ja kohe minemas. Tavaliselt on Volvo pargitud nagu fotol tl 43, I kd (tl 137).
52.Järgmisena analüüsib kohus kostjate 3 ja 4 käitumist. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja 3 XXX on kinnistu asukohaga XXX 12 omanik ja nimetatud kinnistu on ka XXXi elukohaks. Hagejate poolt kostjatele 3 ja 4 etteheidetavad rikkumised on seotud lume kuhjamisega ja kostjale 4 kuuluva sõiduauto Toyota RAV (registreerimismärk XXX) liikumist takistava parkimisega. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et kostjale 4 kuuluv sõiduauto Toyota RAV4 oli pargitud kuupäevadel 02.12.2015, 03.12.2015, 04.12.2015, 17.12.2015, 28.12.2015, 30.12.2015, 07.01.2016 ja 11.01.2016 XXX kinnistule juurdepääsu takistavalt. Nimetatu on tõendamist leidnud Rae Vallavalitsuse 10.03.2016 kirjaga (I kd, tl 57), Rae Vallavalitsuse paikvaatluse aktiga 02.12.2005 ( I kd, tl 58), Rae Vallavalitsuse fototabelitega (I kd, tl 60, 61), Rae Vallavalitsuse paikvaatluse aktiga 04.12.2015 (I kd, tl 62), Rae Vallavalitsuse 04.12.2015 fototabeliga (I kd, tl 63), Rae Vallavalitsuse paikvaatluse aktiga 07.01.2016 (I kd, tl 64), Rae Vallavalitsuse 1.01.2016 paikvaatluse aktiga (I kd, tl 66), Rae Vallavalitsuse 17.12.2015 paikvaatluse aktiga (I kd, tl 68), Rae Vallavalitsuse 17.12.2015 fototabeliga (I kd, tl 69), Rae Vallavalitsuse 28.12.2015 paikvaatluse aktiga (I kd, tl 70) ja Rae Vallavalitsuse fototabeliga 28.12.2015 (I kd, tl 71). Kohus leiab, et kostja 4 ei ole tõendanud, et kuupäevadel oli tegemist sõiduki hädapeatumisega. Kohtule ei ole esitanud tõendeid sõiduki õlilekke või sõiduauto remontimise vms kohta. Samnuti on tõendatud XXX ütlustega, et sõiduk Toyota RAV4 oli pargitud valesti Rae valla heakorra eeskirja kohaselt kui ka seaduse alusel. Sõiduk oli pargitud XXX tänavale risti, oli võimalik teise sõiduautoga läbi pääseda aga mitte suurema kaliibriga sõidukiga. Tunnistaja andis kostjale 4 korralduse sõiduk ümber parkida (II kd, tl 120-121).
53.Kohus leiab, et lume kuhjamine kostjate 3 ja 4 poolt ei ole tõendamist leidnud. Hagejate poolt esitatud fotod lumehunnikutega ei tõenda asjaolu, et just kostjad 3 ja 4 on nimetatud hunnikud lükanud. Kostja 3 osas leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on toime pannud rikkumisi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja 3 kasutas sõiduautot RAV4 ja parkis
nimetatud auto liikumist takistavalt. Samuti seletas kostja 3 vande all 23.01.2017 kohtule, et Toyota RAV4 ei ole tema kasutuses olev auto, ta on kasutajana märgitud registritunnistusele. Samuti seletas kostja 3 vande all, et tema kasutab Subaru Foresteri (II kd, tl 130). Hageja ei ole tõendanud, et kostja 3 kasutas sõiduautot RAV4 ja parkis nimetatud auto liikumist takistavalt. Kostja 2 seaduslik esindaja XXX andis ütlusi vande all selle kohta, et tema isiklikult ei ole XXXd näinud isiklikult lund lükkamas. Samuti ei ole XXX näinud XXXd parkimas (II kd, tl 128).
54.Tulenevalt asjaolust, et kohus tuvastas kostja 4 poolt toime pandud liikumist takistava parkimise, tuleb järgmisena analüüsida kas kostja 4 rikkus nimetatud parkimisega hageja omandiõigust. Kohus on seisukohal, et kostja 4 ei ole rikkunud hageja omandiõigust. AÕS § 89 kohaldamise üheks eelduseks on asjaolu, et toime pandud rikkumine peab olema kestev. Kostja 4 poolt üksikutel kuupäevadel toime pandud liikumist takistava parkimise näol ei ole tegemist kestva rikkumisega. Kestev rikkumine peab olema pidev, so püsiv. Kostja 4 sõiduauto on vahepeal asukohta muutnud. Samuti omab asjas tähtsust ka asjaolu, et hageja ei lasknud kordagi kostja 4 sõidukit teisaldada põhjusel, et kostja 4 sõiduk takistaks teostada hageja omandiõigust.
55.Samuti ei ole hageja tõendanud, et hagejal oli tahe nimetatud kuupäevadel kinnistule pääseda ja ta ei saanud seda teha. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud kuupäevadel oli tema omandiõiguse teostamine kinnistu suhtes takistatud. Samuti on hageja 2 seadusliku esindaja vande all antud ütlustega tõendamist leidnud, et hageja 1 ei kasutanudki sissepääsuks XXX tänavat. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust hagejate poolt esitatud väide, et detailplaneeringuga on XXX kinnistu juurdepääsuksteeks määratud XXX tänav. Kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et hageja kinnistule oli juurdepääs kolmest kohast ning põhiline liiklus ja juurdepääs kinnistule toimus XXX tänava kaudu. Kinnistu näol oli tegemist ehitusjärgus oleva ehitisega. Hageja 2 seaduslik esindaja kinnitas vande all, et piirdeaed paigaldati septembris 2015 selleks, et ei pargitaks sissesõidu killustiku peale. Piirdeaed oli pandud ehitusperioodiks, mis päeval oli lahti ja öösel ja puhkepäevadel kinni (II kd, tl 127 ja 128). Kuni 19.04.2016 oli kinnistu ehitusjärgus ja XXX ja XXX T1 vaheline lõik asfalteeriti 19.04.2016. Enne asfalteerimisi oli tee teekatteta. Kasutusluba teel väljastati alles 20.09.2016 (II kd, tl 7).
56.Samuti on hagejate esindaja kinnitanud 03.10.2016 toimunud istungil, et õigusrahu saabus hagi esitamisel ja pärast kohtusse pöördumist ei ole rikkumisi fikseeritud (I kd, tl 197 pöördel). Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjad 1, 2, 3 ja 4 rikkunud hageja 1 omandiõigust ja rikkumise lõpetamise nõue AÕS § 89 alusel rahuldamisele ei kuulu.
57.Samuti ei kuulu rahuldamisele AÕS § 89 alusel esitatud nõue kohustada kostjaid edaspidi mistahes muul viisil hoiduma XXX kinnistule liikumise takistamisest. Hoidumisnõude sisuks on ähvardavast tulevasest omandiõiguses rikkumisest hoidumine. Selline tulevase rikkumise oht eksisteerib sätte kohaselt eelkõige pärast esmakordset rikkumist kui võib karta juba toimunud rikkumise kordumist (vt Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne 2014, § 89 komm, lk 414).
58.Kohus leiab, arvestades kohtu poolt eelnevalt tuvastatud asjaolusid, et ei ole tõendatud, et eksisteerib selge oht, et kostjad jätkavad kirjeldatud õigusvastast tegevust tulevikus. Hageja ei ole tõendanud rikkumise kordumise ohtu või ähvardava tulevase rikkumise ohtu. Esiteks tuvastas kohus, et kostjad 1, 2 ja 3 ei pannud toime hageja 1 omandiõiguse teostamist takistavaid rikkumisi. Kohtul ei ole ka alust arvata, et kostja 4 pargiks tulevikus avalikule teele liiklust takistavalt. Käesoleval ajal on olukord võrreldes hagi esitamisega muutunud. Kinnistu näol ei ole enam tegemist ehitusjärgus oleva ehitisega. Teele on paigaldatud asfaltkate, teele on väljastatud kasutusluba. Kostja 1 kinnitas kohtule vande all, et tal ei ole kavatsust tulevikus takistada XXX kinnistule ligipääsu, tal ei ole motiivi (II kd, tl 137). Kostja 3 avaldas kohtule vande all, et ta ei ole kunagi tahtnud takistada juurdepääsu. Tal on liiklusõpetaja litsents, üks rikkumine tähendab litsentsi kaotust (II kd, tl 134). Samuti on
tegemist avaliku teega ning kohtul ei ole mingit alust arvata, et kostjad hakkaksid avalikult kasutatavale teel paigutama mingeid takistusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud AÕS § 89 kohaldamise eeldused.
59.Järgmisena analüüsib kohus hagejate 1 ja 2 esitatud nõuet kohustada kostjaid lõpetama hagejate omandiõigust takistav käitumine ja kohustada edaspidi mistahes muul viisil hoiduma XXX kinnistule liikumise takistamisest VÕS § 1055 alusel. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.Kohus nõustub siinkohal hagejate tõlgendusega, et VÕS § 1055 ei eelda omandiõiguse olemasolu. Seega on võimalik kohaldada nimetatud normi mõlema hageja puhul.
60.VÕS § 1055 sätte eesmärk on sätestada deliktiõiguslikud kaitsevahendid, mis täiendavad kahju hüvitamise nõuet ning on suunatud negatoorsele õiguskaitsele kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude või edasistest kahju tekitavatest toimingutest hoidumise nõude näol (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2009, § 1055 komm (lk 687). Seega nõuab VÕS § 1055 kohaldamine kestvat kahju õigusvastast tekitamist. Kohus tuvastas eelnevalt, et üksnes kostja 4 on parkinud autot liiklust takistavalt. Kohus tuvastas samuti, et kostja 4 käitumine ei olnud kestev ja kostja 4 ei rikkunud hageja 1 omandiõigust. Kostjad 1,2 ja 3 puhul kohus rikkumisi ei tuvastanud.
61.Hagejad ei ole tõendanud kostjate poolt kahju tekitamist. Samuti ei ole tõendatud, et kostja 4 käitumine mittenõuetekohase parkimise näol oleks kestev. Kostjate eesmärgiks peab olema kahju tekitamine. Kohus nõustub kostja 3 seisukohaga, et kahju tekitamine peab olema tõendatud ja kostjatele tuli hagejate poolt esitatud hagi üllatuslikuna ning hagejate mitte pöördumine kostjate poole enda hagis esitatud nõudega näitab, et kostjatel ei saanud olla eesmärki hagejatele kahju tekitamiseks. Hagejate pöördumine valla poole ei ole käsitletav hagejate pöördumisena kostjate poole. Ühegi kostja poole ei ole hagejad isiklikult ilma kolmandate isikute vahenduseta pöördunud.
62.Hagejad on esitanud väite, et detailplaneeringujärgse ligipääsu puudumise tõttu on potentsiaalsed ostjad olnud sunnitud loobuma müügiks pakutavate korteriomandite ostmisest. Juurdepääsule püstitatud tõkked mõjuvad ostjatele ehmatavalt ja on nurjanud mitu tehingut. Tõendeid selle kohta hagejad esitanud ei ole. XXX e-kiri ei tõenda asjaolu, et kostjate õigusvastase käitumise tõttu oli korteriomandite müük takistatud. Käesoleva seisuga on hagejal 1 ainult 1 korteriomand müümata, hageja 2 on müünud kõik korteriomandid. Kostja 2 kinnitas kohtule vande all, et korteriomandid 5 ja 6 sai müüdud turuhinnaga (II kd, tl 128 pöördel). Seega ei ole tõendanud, et kostjad oleksid takistanud kuidagi korteriomandite müüki. VÕS § 1055 kohaldamine nõuab kestvat kahju õigusvastast tekitamist. Kohus tuvastas eelnevalt, et üksnes kostja 4 on parkinud autot liiklust takistavalt. Kohus tuvastas samuti, et kostja 4 käitumine ei olnud kestev. Kostjad 1, 2 ja 3 puhul kohus rikkumisi ei tuvastanud. Samuti ei ole hagejad tõendanud, et ostjad on omandanud XXX korteromandid nr 5-6 ühes ligipääsuga XXX tänavalt ning avalikult kasutatavalt XXX tänavalt ligipääsuta korteriomandid on käsitletavad puudustega lepinguesemetena. Eeltoodust tulenevalt on hagejad esitanud kohtule põhjendamatu hagi ja hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.
MENETLUSKULUD
63.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMs § 165 lg 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaashagejate või kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta tervikuna võrdsetes osades hagejate kanda.
TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.20.a otsusega nr 2-164856/131.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.