Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. juuni 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-4856
Tsiviilasi
Osaühingu Texlin ja RIAB Teedeehitus OÜ hagi CC, RR, DD ja YY vastu õigusvastase tegevuse lõpetamise ja sellest hoidumise nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 23.03.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Texlin apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I (apellant, hageja hagis kostjate I ja III vastu): Osaühing Texlin (registrikood 10002572) Hageja III (hageja hagis kostja IV vastu): BB (isikukood
XXXXXXXXX)
Hageja IV (hageja hagis kostja IV vastu): KK (isikukood
XXXXXXXXXX)
Hagejate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaana Nõgisto Kostja I (vastustaja I): CC (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Anto Kasak Kostja III (vastustaja II): DD (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Mikk Lõhmus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kostja IV (vastustaja IV): YY (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Meelis Krautmann Kirjalikus menetluses
1.Jätta DD vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 23.03.2017 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta Osaühing Texlin kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale (välja arvatud resolutsiooni p 1) võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata vaid juhul, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Texlin ja RIAB Teedeehitus osaühing esitasid 29.03.2016 Harju Maakohtule hagi CC, RR, DD ja YY vastu õigusvastase tegevuse lõpetamiseks ja sellest hoidumiseks. Hagejad palusid kohustada kostjaid mitte takistama Rae vallas, Peetri alevikus, Tähnase põik tänaval sõidukitega ja jalgsi liikumist Tähnase põik 14 kinnistule. Samuti palusid hagejad kohustada kostjaid edaspidi Tähnase põik tänaval Tähnase põik 14 kinnistule liikumise takistamisest hoiduma.
2.Hageja I on alates 26.06.2015 Tähnase põik 14 kinnistul moodustatud korteriomandite nr 1–4 omanik ja hageja II on alates 26.06.2015 sellel kinnistul moodustatud korteriomandite nr 5–6 omanik. Rae Vallavolikogu 02.04.2013 korraldusega kehtestatud Peetri II (Peetrimetsa) kinnistu detailplaneeringuga määrati Tähnase põik 14 kinnistu juurdepääsuteeks Tähnase põik. Tähnase põik kuulub Väike-Peetri külaselts MTÜ-le. Rae Vallavalitsus ja Väike-Peetri külaselts MTÜ sõlmisid 16.12.2013 eratee avaliku kasutamise lepingu, mille alusel on Tähnase põik määratud kogu ulatuses avalikult kasutatavaks teeks. Tähnase põik 14 kinnistu juurdepääsuteeks olev avalikult kasutatav Tähnase põik külgneb tänava lõpus Tähnase põik 11 ja Tähnase põik 12 kinnistutega. Tähnase põik 11 omanik on kostja II ja kinnistu on ka kostja I elukohaks. Tähnase põik 12 omanik on kostja III ja kinnistu on ka kostja IV elukohaks. 3. Kostjad takistavad alates 2015. a novembrist süstemaatiliselt hagejate juurdepääsu Tähnase põik 14 kinnistule. Kostjad pargivad Tähnase põik tänaval sõidukeid viisil, mis takistab kinnistule liikumist. Samuti on kostjad lumerikkal ajal vedanud oma kinnistutelt kogutud lume Tähnase põik tänavaga piirnevale alale, välistades sellega teiste sõidukite liikumise kinnistule ja takistades jalakäijate ohutut liikumist. Rikkumised on järgmised: kostjate I ja II kasutatav sõiduk Volvo XC90 oli pargitud kinnistule liikumist takistavalt 18.10.2015 ja 26.10.2015; kostjad on takistanud juurdepääsu kinnistule lume kuhjamisega 23.02.2016, 24.02.2016, 2 (16)
Tsiviilasi nr 2-16-4856 25.02.2016, 26.02.2016 ja 01.03.2016; kostjate III ja IV kasutatav sõiduk Toyota RAV4 oli pargitud kinnistule liikumist takistavalt 18.11.2015, 26.11.2015, 31.12.2015 ja 04.01.2016; Rae Vallavalitsus on väärteomenetluses fikseerinud kostjate III ja IV kasutatava sõiduki Toyota RAV4 parkimise kinnistule liikumist takistavalt 02.-04.12.2015, 17.12.2015, 28.12.2015, 30.12.2015, 07.01.2016 ja 11.01.2016.
4.Kostjad ei lõpetanud vaatamata avaliku võimu korraldustele ja hagejate pöördumistele juurdepääsu takistamist enne, kui hagejad esitasid kohtusse hagi. Seega ei ole hagejatel kindlust, et kostjad oma õigusvastast tegevust ei jätka.
5.Kostjate viited Tähnase põik T1 kinnisasjale ei ole asjakohased, kuna kostjad takistavad hagejate liikumist Tähnase põigus, kinnistute Tähnase põik 11 ja 12 piirnevas osas. Hagejatel tuleb küll läbida teelõik Tähnase põik T1 kinnistul, kuid see teelõik ei ole hagejate juurdepääsu takistanud, vaid seda teevad kostjad.
6.Asjakohatud on kostjate viited juurdepääsu võimalusele Kraavipealse ja Kaabli tänava kaudu. Hagejatel on õigus kasutada detailplaneeringuga määratud juurdepääsu teed. Hagejad ei pea kasutama kostjate tegevusest tingituna alternatiivseid juurdepääsu võimalusi. Samuti on asjakohatu kostjate viide hagejate poolt paigaldatud müügikuulutusele. See ei ole takistanud liiklemist. Kostjate vastuväited
7.Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjad leidsid, et hagejad ei ole tõendanud, et kostjad oleks kuhjanud tänavale lumehunnikuid ja takistanud sõidukitega hagejate juurdepääsu kinnistule. 31.12.2015 ja 04.01.2016 seisis sõiduk Toyota sellel kohal mootoririkke tõttu. 23.02.2016 lükkas lumevallid kokku vallavalitsuse poolt tellitud traktor. Järgnevatel päevadel oli samuti tegemist traktori poolt kokku lükatud lumega. Samuti oli eelnevalt, s.o 07.01.2016 ja 11.01.2016 kuupäevadel tegemist traktori poolt kokku lükatud lumega.
8.Kuna kostjad ei ole hagejate omandiõigust rikkunud, ei ole alust eeldada, et kostjatel on kavatsus teha seda tulevikus. Lisaks on olukord varasemaga võrreldes muutunud. Enne oli hagejate kinnistu puhul tegemist ehitusplatsiga. Pärast hagiavalduse esitamist ei ole hagejate enda kinnitusel hagejate omandiõiguse rikkumist toimunud.
9.Avalikult kasutatava asfalttee ja betoonkividest Tähnase põik 14 tee vahelisel lõigul (Tähnase põik T1 kinnistu) puudub teekate, see on ehitusjärgus, sellel puudub kasutusluba ja selle läbimine on ohtlik nii sõidukitele kui ka läheduses asuvatele tehnovõrkudele.
10.Isegi kui hagejatel oleks olnud ligipääs kinnistule Tähnase põigu kaudu takistatud, oli neil ligipääs kinnistule nii Kaabli tänava kui ka Kraavipealse tänava kaudu. Kostjatele teadaolevalt kasutasidki hagejad ligipääsu mööda Kaabli tänavat.
11.Hagejad on ise enda kinnistule sulgenud sissepääsu müügikuulutusega, mis asub täpselt sissesõidu värava ees ja sellest pole võimalik mööda pääseda. Lisaks on Tähnase põik ja Tähnase põik T1 kinnistute piirile ehituse ajaks hagejate enda korraldusel paigutatud piirdeaed. Maakohtu otsus
12.Harju Maakohus jättis 23.03.2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Samuti jättis maakohus rahuldamata hagejate taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks ja vastuväite kohtu tegevusele.
3 (16)
Tsiviilasi nr 2-16-4856
13.Maakohus leidis, et hagiavaldus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Hagejate nõude alusnormiks saab maakohtu hinnangul olla asjaõigusseaduse (AÕS) § 89, mille kohaselt peavad olema täidetud eeldused, et nõude esitaja on omanik, toimub omandiõiguse rikkumine (mis ei seisne valduse kaotamises), nõue esitatakse rikkuja vastu ning rikkuja tegevuse ja rikkumise vahel on põhjuslik seos. Samuti võib maakohtu hinnangul olla hagejate nõude alusnormiks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 5.
14.Tuvastatud asjaoludel on hageja I käesoleval hetkel Tähnase põik 14 korteriomandi nr 4 omanik. Hageja II ei ole enam Tähnase põik 14 ühegi korteriomandi omanik. Hageja II on AÕS § 89 alusel nõudeõiguse kaotanud ja praegune lahend ei kehtiks ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 460 lg-te 1 ja 2 alusel uute omanike suhtes. Samas leidis maakohus, et kuivõrd VÕS § 1055 ei eelda omandiõiguse olemasolu, on seda võimalik kohaldada ka hageja II suhtes.
15.Maakohtu hinnangul ei vaielda järgmiste asjaolude üle: Tähnase põik on määratud täies ulatuses avalikult kasutatavaks teeks; Tähnase põik 14 kinnistule juurdepääsu teeks avalikult kasutatav Tähnase põik külgneb tänava lõpus Tähnase põik 11 ja Tähnase põik 12 kinnistutega; kinnisasja, asukohaga Tähnase põik 11, omanikuks on kostja II ja antud kinnistu on ka kostja I elukohaks; kinnisasi, asukohaga Tähnase põik 12 omanikuks on kostja III ja kinnistu on ka kostja IV elukohaks.
16.Maakohus leidis, et kostjad ei ole hageja I omandiõigust rikkunud. Tõendatud ei ole, et kostja I oleks kuhjanud 23.02.2016 ja 24.02.2016 lund ning parkinud sõiduauto Volvo 18.11.2015 ja 26.11.2015 hagejat takistavalt. Hagejate poolt esitatud fotodelt ei nähtu, mis kuupäeval need on tehtud. Maakohus leidis, et kostjale IV kuuluv sõiduauto Toyota oli pargitud 02.12.2015-04.12.2015, 17.12.2015, 28.12.2015, 30.12.2015, 07.01.2016 ja 11.01.2016 Tähnase põik 14 kinnistule juurdepääsu takistavalt. Seejuures ei ole kostja IV tõendanud, et tegemist oli hädapeatumisega. Maakohtu hinnangul ei ole aga tõendamist leidnud sõiduauto Toyota kasutamine kostja III poolt. Samuti ei ole tõendatud kostjate III ja IV poolt lume kuhjamine tänavale.
17.Vaatamata sellele, et kostjale IV kuuluv sõiduauto oli pargitud Tähnase põik 14 kinnisasjale juurdepääsu takistavalt, leidis maakohus, et kostja IV ei ole rikkunud hageja I omandiõigust, kuna üksikute parkimistega ei rikuta omandiõigust kestvalt. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta soovis nimetatud kuupäevadel oma kinnisasjale pääseda, kuid ei saanud seda teha. Lisaks oli hagejal võimalus oma kinnisasjale pääseda Kaabli tänava kaudu, kust kaudu toimuski põhiline liiklus Tähnase põik 14 kinnisasjale. Lisaks oli Tähnase põik 14 kinnisasja näol tegemist ehitusjärgus kinnistuga ja sissesõidu takistamiseks oli paigaldatud piirdeaed.
18.Maakohus leidis, et tõendatud ei ole kirjeldatud kostjate poolse tegevuse kordumise oht tulevikus. Kostjad ei pannud toime hageja I omandiõiguse rikkumist ja olukord on ka võrreldes varasemaga muutunud, kuna Tähnase põik 14 kinnisasi ei ole enam ehitusjärgus, sissesõiduteele on paigaldatud asfaltkate ja teele on väljastatud kasutusluba.
19.Hagejate nõuet ei ole võimalik rahuldada ka VÕS § 1055 lg 1 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Hagejad ei ole tõendanud kostjate poolt kahju tekitamist ega seda, et rikkumine oleks kestev.
4 (16)
Tsiviilasi nr 2-16-4856 Apellatsioonkaebus
20.Maakohtu otsuse peale esitas hageja I 24.04.2017 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi kostjate I, III ja IV vastu hoidumisnõudes rahuldamata ning palus uue otsusega hagi selles osas rahuldada.
21.Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, jättes rahuldamata apellandi protokolli parandamise taotluse ja kohtu tegevusele esitatud vastuväite.
22.Maakohus hindas tõendeid valesti, jättis hageja I esitatud tõenditega õigustamatult arvestamata ja jõudis seeläbi ebaõigele seisukohale, et omandiõiguse rikkumine kostja I poolt pole tõendatud.
22.1.Hageja I on menetluses korduvalt selgitanud, et fotode tegemise konkreetne aeg pole kostjate rikkumiste seisukohalt vältimatult oluline või määrav, sest koostoimes teiste tõenditega on kostjate õigusvastane tegevus ja selle süstemaatilisus Tähnase põik 14 kinnistule liiklemise takistamisel tõendatud. Seejuures pole AÕS §-s 89 ega VÕS § 1055 lg-s 1 sätestatud hoidumisnõude eelduseks ajas lakkamatu ja püsiv omandiõiguse rikkumine. Hoidumisnõude esitamiseks ei tule isegi ära oodata, et omandiõiguse rikkumine oleks juba toimunud, vaid piisav on see, kui eksisteerib esmakordse omandiõiguse rikkumise ähvardav oht. Kostjad osundasid kuupäeva puudumisele 26.11.2015 rikkumist kajastava foto osas. 18.11.2015 dateeringuga foto tegemise aega pole kostjad kahtluse alla seadnud, mistõttu on maakohtu otsus ka üllatuslik ja kohus on hinnanud tõendeid, nagu seda pole teinud kumbki pool (TsMS § 436 lg 4).
22.2.Teiseks tuvastas maakohus valesti, et Volvo XC90 paiknemine 18.11.2015 ja 26.11.2015 Tähnase põik tänaval Tähnase põik 14 kinnistuga piirnevas osas ei tõkestanud juurdepääsu hageja I Tähnase põik 14 kinnistule. Hageja II seadusliku esindaja NN vande all antud seletus tõendab liiklemist tõkestaval viisil parkimist 18.11.2015. NN selgitas istungil, et ta proovis 18.11.2015 autoga kostja I Volvo ning kostja III ja kostja IV Toyota vahelt läbi sõita, kuid ei mahtunud. Maakohus pole nimetatud tõendit kohtuotsuse tegemisel arvesse võtnud.
22.3.Maakohus ei ole kohtuotsuses arvestanud paikvaatluse protokollis fikseeritud hageja I esindaja Margus Kõiva tähelepanekuga, et katse tegemisel ajal puudusid valla paigaldatud ajutised liiklusmärgid, mistõttu oli pääs Tähnase põik 14 kinnistule paikvaatluse ajal laiem.
22.4.Ebaõige on kohtu järeldus, et lumevallide tekitamine 23.02.2016 ja 24.02.2016 kostja I poolt ja hageja I omandiõiguse rikkumine pole tõendatud. Kohus jõudis sellisele ekslikule järeldusele, tuginedes ühekülgselt kostja I vande all antud seletustele, kuid jättes samas täielikult kõrvale hageja II seadusliku esindaja poolt 23.02.2016 ja 24.02.2016 lumelükkamiste kohta vande all antud seletused. Maakohus ei ole kostja I õigusvastase tegevuse hindamisel lumevallide tekitamise osas arvesse võtnud hageja I selgitust selle kohta, miks lumevalle ei saanud tekitada Rae valla tellimusel töötanud traktor ning et kostja I ja kostja III ütlused lumetõkete seadmise ja varasema suhtlusega seoses on vastuolulised.
22.5.Hageja I ei nõustu maakohtu käsitlusega mitmete tõendite osas. Lisaks jättis maakohus täiesti tähelepanuta hagi aluseks olevad läbipääsu takistamised lumevallidega kuupäevadel 07.01.2016, 11.01.2016, 22.01.2016, 25.02.2016, 26.02.2016 ja 01.03.2016. 5 (16)
Tsiviilasi nr 2-16-4856
23.Maakohus sisustas ja kohaldas AÕS § 89 ning VÕS § 1055 lg 1 koostoimes VÕS § 1045 lg 1 p-ga 5 vääralt ja vastuolus normi eesmärgiga. Hoidumisnõude eeldused kostja IV poolt liiklemise takistamisel on tõendatud.
23.1.Maakohus tuvastas õigesti, et kostjale IV kuuluv Toyota RAV4 oli pargitud kuupäevadel 02.12.2015–04.12.2015 ja 17.12.20153 hageja I Tähnase põik 14 kinnistule juurdepääsu takistavalt ning Rae valla heakorraeeskirja ja seadust rikkudes. Samas asus maakohus ebaõigele seisukohale, et kostjale IV poolt toime pandud ja kohtumenetluses tõendamist leidnud rikkumised ei kujuta endast hageja I omandiõiguse rikkumist AÕS § 89 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses (koosmõjus VÕS § 1055 lõikega 1). AÕS § 89 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel hoidumisnõude esitamiseks piisab ka omandiõiguse rikkumise kordumise ohust või ähvardava tulevase rikkumise ohust. Tegemist ei pea olema kestva, püsiva rikkumisega, nagu maakohus ekslikult leidis.
23.2.Isegi kui AÕS § 89 ja VÕS § 1055 lg 1 rakendamine eeldaks üksnes kestvat rikkumist, on ebaõige maakohtu seisukoht, et kostja IV ei takistanud liikumist Tähnase põik 14 kinnistule kestvalt. Sõiduk parkis kolm päeva järjest (02.12.2015–04.12.2015) katkematult Tähnase põik 14 kinnistule juurdepääsu takistavalt vahepeal asukohta vahetamata.
23.3.Lisaks takistas Toyota RAV4 liiklemist hageja I kinnistule 17.12.2015, millise rikkumise maakohus õigesti tuvastas. Kohus jättis aga põhjendamatult tähelepanuta ülejäänud hagi aluseks olevad sõiduki Toyota RAV4 liiklemist tõkestavad parkimised Tähnase põik tänaval. Toyota RAV4 piiras hageja I juurdepääsu Tähnase põik 14 kinnistule ka 18.11.2015, 20.11.2015, 24.11.2015, 26.11.2015, 31.12.2015-04.01.2016, millised rikkumised on tõendatud.
23.4.Olgugi et sõiduk ei parkinud ajavahemikus 17.12.2015-04.01.2016 Tähnase põik tänaval katkematult, kujutab ka selline üksikutest, ent ajalisest lähedastest episoodidest koosnev liiklemise takistamine endast püsivat rikkumist. Hageja I on seisukohal, et „kestev“ AÕS § 89 ja VÕS § 1055 lg 1 mõttes ei tähenda tingimata lakkamatut rikkumist, vaid ajas järjepidevat süstemaatilist rikkumist, mis võib koosneda ka üksikutest episoodidest. Kohtu vastupidine käsitlus on AÕS § 89 ja VÕS § 1055 lg 1 kohaldamisala lubamatult kitsendav ja pisendab viidatud normidega tagatud omandiõiguse kaitset.
23.5.Omandiõiguse rikkumise ja hoidumisnõude eelduste täitmise hindamisel kostja IV parkimiste osas on meelevaldne maakohtu väide, et asjas omab tähtsust asjaolu, et hageja I ei lasknud kordagi kostja IV sõidukit Toyota RAV4 teisaldada. Hagejal I puudus õigusaktidest tulenev kohustus lasta Tähnase põik 14 kinnistu suhtes omandiõiguse teostamist takistav Toyota RAV4 teisaldada. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja I esitaski 02.12.2015 ühes väärteoteate ja liiklusjärelevalve teostamise taotlusega Rae Vallavalitsusele taotluse liiklust ohustava Toyota RAV4 ümberpaigutamiseks, kuid sõidukit ei teisaldanud.
23.6.Maakohus leidis valesti, justkui pidanuks AÕS § 89 rakendamise eeldusena hageja I tõendama, et tal oli vastavatel kuupäevadel tahe oma Tähnase põik 14 kinnistule pääseda. Omandiõiguse rikkumine ei sõltu omanikupoolsest rikkumisest teadmisest. Maakohtu otsus selles osas oli üllatuslik. Kohus pidanuks eelmenetluses juhtima tähelepanu, et AÕS § 89 rakendamine eeldab mh, et hagejal I tuleb tõendada, et tal esines konkreetsel ajahetkel vajadus Tähnase põik tänava kaudu Tähnase põik 14 kinnistule pääseda. 6 (16)
Tsiviilasi nr 2-16-4856
23.7.Ebaõige on maakohtu järeldus, et hageja II seadusliku esindaja NN vande all antud seletustega leidis tõendamist, et hageja I ei kasutanud Tähnase põik 14 kinnistule pääsemiseks Tähnase põik tänavat. NN ülekuulamise protokollist nähtuvalt ei ole NN midagi sellist väitnud.
23.8.Maakohus ei ole otsuses arvestanud hageja I väiteid, et Tähnase põik T1 kinnistu ehitustööd ja kasutusloa küsimus ning Tähnase põik 14 kinnistu väidetavad alternatiivsed juurdepääsuteed (sh Kaabli tänava ligipääs) ei oma asjas tähtsust.
23.9.Kostja IV varasemast õigusvastasest tegevusest tulenevalt on hagejal I ühtlasi põhjendatud alus eeldada, et kostja IV jätkab tulevikus hageja I omandiõigust rikkuvat tegevust. Kuivõrd liiklemist tõkestav parkimine lõppes pärast hagiavalduse esitamist, pidi kostjaid distsiplineerima just hagiavaldusega kohtusse pöördumine.
24.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja III poolt sõiduauto Toyota RAV4 kasutamine pole tõendatud.
24.1.Kostja III väitis alles 23.10.2017 istungil esimest korda, et Toyota RAV4, mille kasutajana ta on registrisse kantud, ei olnud tema kasutuses ning hagis märgitud rikkumiste perioodil ta seda ei kasutanud. Hageja I jääb seisukohale, et tegemist oli hilinenult esitatud faktiväitega, mille kohus pidanuks jätma tähelepanuta. Toyota RAV4 parkimisega oli juurdepääs Tähnase põik 14 kinnistule takistatud 18.11.2015, 20.11.2015, 24.11.2015, 26.11.2015, 31.12.2015-04.01.2016. Vastavate rikkumiste osas kostja III käitumise hindamisel kohus seisukohta ei võtnud.
24.2.Asjas puudub vaidlus, et kostjal III on ja oli Toyota RAV4 üle õiguslik ja faktiline võim. Isegi kui kostja III ei kasutanud sõidukit igapäevaselt, on tal olnud siiski selge huvi, teadmine, võimalus ja otsustusõigus sõiduki kasutamise, sh selle parkimise ja paiknemise osas Tähnase põik tänaval.
24.3.Arvestades, et maakohus luges tõendatuks kostja IV liiklemist takistavad parkimised sõidukiga Toyota RAV4 02.12.2015, 03.12.2015, 04.12.2015 ja 17.12.2015, rikkus kostja IV hageja I omandiõigust nimetatud kuupäevadel järelikult tegevusetusega. Vaatamata sellele, et kostjal III oli auto osas faktiline ja õiguslik võim, ei muutnud kostja III viidatud kuupäevadel auto asukohta Tähnase põik tänava lõpus.
25.Maakohus on otsuses üldsõnaliselt sedastanud, et lume kuhjamine kostja III poolt pole tõendamist leidnud. Otsus on vastavas osas täiesti põhjendamata. Otsusest ei selgu, millistele väidetele ja tõenditele tuginedes on kohus sellisele järeldusele jõudnud.
26.Maakohus jaotas hagi rahuldamata jätmisest tulenevalt ebaõigesti ka menetluskulud. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et maakohus lahendas hagi õigesti (millega hageja I ei nõustu), pidanuks maakohus rakendama menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg-t 4, mis võimaldab kohtul jätta kulud poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmise poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja I esitas hagi olukorras, kus kostjate poole pöördumine ning avalik-õiguslikud meetmed ei olnud kostjate käitumisele mõju avaldanud. Hagiavalduse esitamisel eksisteeris hagejal I seetõttu põhjendatud kahtlus, et kostjate süstemaatilised rikkumised jätkuvad ka pärast hagiavalduse esitamist. Kostjad, lõpetades hageja I juurdepääsu takistamise pärast hagi esitamist, rahuldasid sisuliselt hageja I haginõude kostjate kohustamiseks mitte takistama Tähnase põiktänaval liikumist Tähnase põik 14 kinnistule. Hageja I arusaamisel on pidanud kohus hoidumisnõude rahuldamata jätmise üheks aluseks kostjate poolt hageja I õigusi rikkuva tegevuse lõpetamist, rikkumised lõpetati seejuures hagiavaldusest tingituna. 7 (16)
Tsiviilasi nr 2-16-4856 Vastustajate seisukoht
27.Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning kõik menetluskulud hageja I kanda. Menetluse edasine käik
28.Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.11.2017 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja hageja I apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega. Kostjate I, III ja IV apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja I kanda. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei rikkunud kohtuistungi protokolli parandamata jätmisega menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsust osas, mille peale kaevati, s.o osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostjate I, III ja IV vastu rikkumisest hoidumiseks. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus jättis õigesti kostja I vastu esitatud hagi rahuldamata. Kostjatele III ja IV etteheidetud lume lükkamine kinnistul liiklust takistavalt ei ole tõendatud. Seda maakohtu järeldust ei ole hageja apellatsioonkaebuses ka selge sõnaga vaidlustanud (hageja vaidlustas maakohtu järelduse kostja III ja kostja IV juurdepääsu takistava parkimise kohta). Ringkonnakohus leidis, et maakohus on kõiki tõendeid koosmõjus hinnates õigesti leidnud, et kostja III osas on väide juurdepääsu takistava parkimise kohta tõendamata.
29.Hageja I esitas Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2017 otsusele kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas ja ringkonnakohtu otsuse osas, milles jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata, ning hagi uue otsusega rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja I ei vaidlusta ringkonnakohtu otsust osas, milles kohus rahuldas hageja taotluse 11.10.2017 istungi protokolli parandamiseks ja täiendamiseks. Samuti ei vaidlusta hageja I ringkonnakohtu otsust osas, milles ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusnormide rikkumist seoses hageja I poolt esitatud 23.01.2017 kohtuistungi protokolli parandamise taotluse ja kohtu tegevusele esitatud vastuväite rahuldamata jätmisega.
30.Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2017 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Riigikohus ei nõustunud sellega, et maakohus ja ringkonnakohus on pidanud AÕS §-i 89 ja VÕS § 1055 lg-e 1 alusel hagejate hoidumisnõude rahuldamise eelduseks kostjate rikkumise kestvuse ja intensiivsuse tuvastamist. AÕS §-s 89 sätestatakse üldine omaniku õigus nõuda ka omandi rikkumisest hoidumist, kui võib eeldada, et rikkumine toimub tulevikus, ning samasugune õigus tuleneb VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 ja §-st 1055. Kolleegium ei ole pidanud mõistlikuks käsitlust, mille järgi saaks õigustatud isik tema omandiõiguse eelseisva rikkumise puhul kaitsta ennast tsiviilkohtumenetluses alles siis, kui omandiõigust on juba rikutud (vt Riigikohtu 11. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05, p 16). Kolleegium jäi selle seisukoha juurde, rõhutades, et viidatud sätete eesmärki silmas pidades ei ole hoidumisnõude rahuldamise eelduseks omandiõiguse rikkumise tuvastamine, vaid tulevikus toimuda võiva omandiõiguse rikkumise ohu tuvastamine. Eeltoodust ei tulenenud aga järeldunud, et hoidumisnõude lahendamisel ei ole omandiõiguse rikkumise tuvastamisel tähtsust. Juba toimunud (esmakordse) rikkumise või rikkumise kestvuse kindlakstegemine on oluline tulevikus toimuda võiva omandiõiguse rikkumise ohu tõenäosuse hindamisel (juba toimunud rikkumiste korral on üldjuhul tõenäosus nende kordumiseks). Ringkonnakohus ei ole hagejate hoidumisnõude lahendamisel viidatud õigusnorme rikkudes nõuetekohaselt välja selgitanud, kas eksisteerib hageja omandiõiguse tulevase rikkumise oht (AÕS § 89) või ähvardab kahju 8 (16)
Tsiviilasi nr 2-16-4856 õigusvastase tekitamise võimalus (VÕS § 1055 lg 1). Riigikohus nõustus hageja I kassatsioonkaebuse väitega, et kohtud olid pidanud ekslikult hagejate hoidumisnõude üle otsustamisel oluliseks, kas hagejatel oli juurdepääs kinnistule teiste tänavate kaudu. Tuvastatud asjaoludel oli detailplaneeringuga hagejatele ette nähtud juurdepääs kinnistule vaidlusaluse avaliku tee kaudu ning hagejad tuginesid oma nõudes sellel avalikul teel liikumist piiravatele rikkumistele. Kostjate väidetavat rikkumist ei saanud õigustada asjaoluga, et hagejad pääsesid kinnistule mõne alternatiivse tee kaudu. Seetõttu ei olnud alternatiivsetel juurdepääsuvõimalustel hagejate hoidumisnõude lahendamisel tähtsust. Asja uuel läbivaatamisel tuleb Riigikohtu hinnangul ringkonnakohtul hinnata mh ka hageja apellatsioonkaebuse etteheidet, mille kohaselt jättis maakohus põhjendamatult hindamata hageja väite, et kostja III rikkus hageja omandiõigust tegevusetusega. Riigikohus märkis, et hageja vaidlustas ka maakohtu järelduse kostjate III ja IV juurdepääsu takistava lume lükkamise kohta. Samas on ringkonnakohus sellele hageja väitele hinnangu andnud, nõustudes maakohtuga, et kostjate III ja IV kõnealune rikkumine ei ole tõendatud. Ringkonnakohtul saab asja uuel läbivaatamisel vastata ka muudele hageja väidetele selle kohta, et juurdepääsu takistava kostjate I, III ja IV lume lükkamise, samuti kostja I mittenõuetekohase parkimise kohta esitatud tõendeid on hinnatud ebaõigesti.
31.Asja uuel arutamisel ringkonnakohtus esitas kostja IV 21.02.2019 taotluse jätta hageja I hagi läbi vaatamata, alternatiivselt kaasata menetlusse hageja I õigusjärglastena hageja I asemel BB, KK ja AA. Ringkonnakohus rahuldas 23.05.2019 määrusega kostja IV taotluse kohustada hageja I õigusjärglasi BB, KK ja AA astuma menetlusse senise hageja I asemel. Ringkonnakohus märkis, et kostjate I ja III suhtes jääb hagejaks hageja I.
32.06.01.2020 rahuldas ringkonnakohus AA vastuväite ringkonnakohtu tegevusele seoses 23.05.2019 määrusega ja jättis kostja IV taotluse hageja I asendamiseks hagejaga AA rahuldamata ning AA menetlusse kaasamata. Ühtlasi jättis ringkonnakohus AA menetluskulud kostja IV kanda.
33.Ringkonnakohus lahendas 19.05.2020 määrusega poolte taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks. Kostja III esitas 29.05.2020 vastuväite kohtu tegevusele seoses kostja III poolt esitatud täiendavate tõendite - Tähnase põik 14 elanike allkirjastatud kinnituskirjade vastu võtmata jätmisega. Ringkonnakohtu seisukoht
34.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
35.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles jäeti rahuldamata hageja II hagi kõigi kostjate vastu, hageja I hagi kostja II vastu rikkumise kõrvaldamiseks ja rikkumisest hoidumiseks ning hageja I hagi kostjate I, III ja IV vastu rikkumise kõrvaldamiseks.
36.Asja uuel arutamisel ringkonnakohtus ei vaidlusta hageja I enam maakohtu poolt hageja I esitatud 23.01.2017 kohtuistungi protokolli parandamise taotluse ja kohtu tegevusele esitatud vastuväite rahuldamata jätmist.
37.Kõigepealt lahendab ringkonnakohus kostja III vastuväite kohtu tegevusele. Kostja III leiab, et ringkonnakohus jättis ebaõigesti vastu võtmata kostja III poolt 02.12.2019 esitatud 9 (16)
Tsiviilasi nr 2-16-4856 kinnituskirjad. Kostja III hinnangul on Tähnase põik 14 elanike allkirjastatud kinnituskiri asjakohane, sest hoidumisnõude puhul tuleb selgitada välja, kas eksisteerib hageja omandiõiguse tulevase rikkumise oht (AÕS § 89) või ähvardab kahju õigusvastase tekitamise võimalus ning tõendina esitatud kinnituskiri tõendab, et kinnistul olevate korteriomandi omanikud sellist ohtu ei taju ega pea seda võimalikuks. Ringkonnakohus jätab vastuväite rahuldamata, jäädes põhjenduste juurde, millised ringkonnakohus esitas 19.05.2020 määruses ega pea vajalikuks neid korrata.
38.Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-st 1 on ringkonnakohus seotud esimese astme kohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud apellatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: hagiavalduse esitamisel ajal, s.o 29.03.2016 oli hageja I Harjumaal, Rae vallas, Peetri alevikus, Tähnase põik 14 korteriomandite nr 1-4 omanik; kohtuotsuse tegemise ajal oli hageja I Harjumaal, Rae vallas, Peetri alevikus, Tähnase põik 14 korteriomandi nr 4 omanik; Rae Vallavolikogu 02.04.2013 korraldusega nr 332 kehtestatud Peetri II (Peetrimetsa) kinnistu detailplaneeringuga on Tähnase põik 14 kinnistu juurdepääsuteeks määratud Tähnase põik tänav; Tähnase põik tänav on määratud kogu ulatuses avalikult kasutatavaks teeks; Tähnase põik 14 kinnistu juurdepääsuteeks olev avalikult kasutatav Tähnase põik tänav külgneb tänava lõpus Tähnase põik 11 ja Tähnase põik 12 kinnistutega; kinnistu Tähnase põik 11 on kostja I elukohaks; kinnistu Tähnase põik 12 omanik on kostja III ning kinnistu on kostja III ja kostja IV elukohaks. Nimetatud faktilised asjaolud ei ole vaidlustatud, mistõttu võtab ringkonnakohus need aluseks.
39.Riigikohus selgitas, et kohus peab hagejate hoidumisnõude lahendamisel välja selgitama, kas eksisteerib hagejate omandiõiguse tulevase rikkumise oht (AÕS § 89) või ähvardab neid kahju õigusvastase tekitamise võimalus (VÕS § 1055 lg 1). AÕS §-s 89 sätestatakse üldine omaniku õigus nõuda ka omandi rikkumisest hoidumist, kui võib eeldada, et rikkumine toimub tulevikus, ning samasugune õigus tuleneb VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 ja §-st 1055 (vt Riigikohtu otsust käesolevas asjas, p 11). Tulenevalt ringkonnakohtu 23.05.2019 määrusest käesolevas asjas on menetluses sisuliselt 2 hagi – hageja I hagi kostjate I ja III vastu ning hagejate III ja IV hagi kostja IV vastu. Kolleegium leiab, et muutunud olukorras on hagejal I endiselt, tulenevalt TsMS §-st 210, vaatamata hageja I poolt vaidlusaluse kinnisasja võõrandamisele võimalus oma nõudeid hagejate III ja IV huvides maksma panna. Seega peab kohus tuvastama, kas kostjate I, III ja IV osas esineb oht hagejate III ja IV omandiõiguse rikkumiseks Tähnase põik 14 kinnistule juurdepääsu osas.
40.Riigikohtu poolt käesolevas asjas antud seisukohtadest tulenevalt ei pea ohu tuvastamiseks olema varasemat omandiõiguse rikkumist toime pandud, küll aga võib varasemal rikkumisel olla ohu tuvastamisel tähtsust. Seetõttu on kohtul vajalik lähtudes menetluses olevast hagiavalduse nõudest ja selle alusest hinnata, kas kostjad I, III ja IV on rikkunud varasemalt hageja I omandiõigust kinnistule juurdepääsu osas ning juhul kui on, siis kas sellest saab järeldada, et nimetatud kostjate puhul esineb oht ka edaspidi hagejate III ja IV sellekohase omandiõiguse rikkumiseks.
41.Hagejad on hagiavalduses kostjale I ette heitnud sõiduauto Volvo parkimist Tähnase põik 14 kinnisasjale juurdepääsu takistavalt 18.11.2015 ja 26.11.2015. Kostjale III ja IV on hagejad ette heitnud sõiduauto Toyota parkimist Tähnase põik 14 kinnisasjale juurdepääsu takistavalt 18.11.2015, 26.11.2015, 02.12.-04.12.2015, 17.12.2015, 28.12.2015 30.12.2015, 31.12.2015,
10 (16)
Tsiviilasi nr 2-16-4856 04.01.2016, 07.01.2016 ja 11.01.2016. Samuti heidetakse hagiavalduses kõikidele kostjatele ette lumevalli kuhjamist juurdepääsu takistavalt perioodil 23.02.-26.02.2016 ja 01.03.2016. Hagejad ei ole hagiavalduses ega hilisemates seisukohtades kostjatele ette heitnud hageja I omandiõiguse rikkumist 20.11.2015 ja 24.11.2015 kuupäevadel, mistõttu jätab kolleegium nende kuupäevade osas apellatsioonkaebuses maakohtule tehtud etteheited tähelepanuta.
42.Ringkonnakohtus on menetlusse kaasatud hagejad III ja IV nõustunud kõigi hageja I varasemate seisukohtadega, mistõttu edaspidiselt käsitleb ringkonnakohus hagejaid I, III ja IV ühtselt kui hagejaid.
43.Maakohus leidis, et hagejad ei ole tõendanud kostja I poolt hageja I omandiõiguse rikkumiste toimepanemist. Kolleegium nõustub sellega, täiendades selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. 18.11.2015 ja 26.11.2016 kuupäevadel hagejate poolt väidetud rikkumisi käsitleb ringkonnakohus järgnevalt kostjale IV etteheidetud rikkumiste juures kohtuotsuse punktides 50 ja 51.
44.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et tõendatud ei ole, et just kostjad kuhjasid hagis nimetatud kuupäevadel lund selliselt, et hagejatel oli juurdepääs kinnistule takistatud. Kostja I kinnitas vande all, et tema ei ole kuidagi takistanud Tähnase põik 14 kinnistule juurdepääsu ning lume kuhjab haljasalale ilma kedagi takistamata. Lisaks kinnitab kostja I, et valla traktor lükkab lund (II kd tl 136-137). Kostja III kinnitab oma vande all antud seletuses, et ta on näinud, kuidas Rae valla punane traktor lükkab lund Tähnase põik tänaval ning seda, et kostja I lükkab lund ainult enda haljasalale (II kd tl 130-134). Kolleegiumi hinnangul puudub alus kostja I ja III seletustes kahelda. Kohtule esitatud fotodelt nähtuvalt on tegemist väga suure lumehunnikuga, mille käsitsi kokku lükkamine ühe inimese poolt ei ole usutav (I kd tl 41-44). Ehkki fotodelt I kd tl 41-42 paistab inimese poolt lumelabidaga lume lükkamine, ei tõenda see asjaolu, et samadelt fotodelt nähtuv Tähnase põik 14 kinnisasjale juurdepääsu tee ees asuv lumehunnik oleks tema poolt kokku lükatud. Hageja II seadusliku esindaja NN vande all antud seletuse kohaselt lükkas kostja I lund rohkem kui oleks olnud vajalik enda kinnistul ning kostja I õigustas enda käitumist, et ta võib lund lükata ja teeb seda ka edaspidi. Lisaks kinnitab seaduslik esindaja, et ta pöördus kostja I poole 24.02 või 25.02 ja palus lumehunniku eemaldada, kuid kostja I ei teinud seda (II kd tl 126-128). Kolleegiumi hinnangul ei kinnita NN seletus seda, et fotodelt nähtuva lumehunniku oleks kokku lükanud kostja I või keegi teine kostjatest. Tema seletusest on võimalik teha üksnes järelduse selle kohta, et kostja I on tee peale lund lükanud, kuid mitte seda, kui suures koguses. Kolleegiumi hinnangul ei ole eeltoodust tulenevalt tõendatud ka 01.03.2016 hagejate poolt esitatud fotolt ( I kd tl 44) nähtuvas koguses lume kokku kuhjamine kostjate poolt. Lisaks märgib kolleegium, et fotolt I kd tl 44 nähtuvad lumehunniku ees lumel traktori jäljed, millest saab järeldada, et lumehunniku on kokku lükanud traktor. Antud fotolt ei ole võimalik järeldada, et see lumehunnik oleks lükatud traktorijälgede peale. Teiste kostjate poolt lume lükkamise kohta ei ole kohtule muid tõendeid esitatud.
45.Ebaõige on hagejate väide nagu peaksid kostjad tõendama, et lumehunniku lükkas kokku traktor. Hagejate väide on, et seda tegid kostjad, mistõttu on sellekohane väide hagejate tõendada. Hagejad ei ole seda menetluses teinud.
46.Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et kohtule hagejate poolt esitatud lumesahajuhi OO 25.01.2016 seletuskirja näol on tegemist asjakohatu tõendiga ja tuleb jätta arvestamata põhjusel, et nimetatud seletuskiri puudutab kuupäeva 22.01.2016 (I kd tl 77), mille osas lume kuhjamist hagejad kostjatele ette ei heida. Hagejate hoidumisnõude lahendamisel ei ole kohus piiratud üksnes varasemate rikkumistega, vaid peab hindama, kas kostjate puhul 11 (16)
Tsiviilasi nr 2-16-4856 esineb oht hageja I omandiõiguse rikkumiseks viisil, mida kostjatele hagiavalduses ette heidetakse, ka edaspidi. Selle asjaolu hindamiseks on nimetatud tõend asjakohane. Maakohus on aga vastupidiselt hageja I apellatsioonkaebuses esitatud väitele õigesti leidnud, et LL 01.03.2016 e-kiri ei tõenda asjaolu, et kostjad on ligipääsu kinnistule blokeerinud kõrgete lumevallide ja teele pargitud autodega (I kd tl 76). Sellest ekirjast ei saa järeldada, mis kuupäeval ja kes on takistusi kinnistuga tutvumiseks teinud.
47.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hagejad ei ole tõendanud, et kostja III kasutas sõiduautot Toyota RAV4 ja parkis nimetatud auto Tähnase põik 14 kinnisasjale juurdepääsu takistavalt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja neid ei korda. Hagejate väitel väitis kostja III alles 23.10.2017 istungil esimest korda, et Toyota RAV4, mille kasutajana ta on registrisse kantud, ei olnud tema kasutuses ning hagis märgitud rikkumiste perioodil ta seda ei kasutanud. Hageja I on seisukohal, et tegemist oli hilinenult esitatud faktiväitega, mille kohus pidanuks jätma tähelepanuta. Kolleegium märgib, et maakohus ei teinud järeldust selle kohta, et kostja III ei ole sõiduauto Toyota kasutaja mitte ainult kostja III vande all antud seletuse põhjal, vaid koosmõjus kõiki tõendeid hinnates. Asjaolust, et kostja III on märgitud auto tehnilisse passi kasutajana ja sellest, et tunnistaja MM ütluste kohaselt (II kd tl 121) vestles ta kostjaga III seoses auto parkimisega ja kostja III tutvustas ennast kui auto kasutajat, ei saa teha hagejate poolt soovitud järeldust. Oluline on tuvastada, kes parkis auto sõiduteele viisil, et see takistas juurdepääsu hagejate kinnisasjale. Asjaolu, et kostja III sõitis paikvaatlusele Toyotaga, ei tähenda, et ta kasutas autot ka detsembris 2015 ja jaanuaris 2016. Tunnistaja NN ütluste kohaselt (II kd tl 126-128) avaldas kostja III talle, et kostja IV 4 parkis sõiduauto juurdepääsu takistavalt ja pärast komandeeringust naasmist pargib kostja IV auto ümber. Eeltoodu kinnitab kolleegiumi hinnangul samuti, et sõiduautot Toyota RAV4 kasutas kostja IV. Kuna tõendatud on, et sõiduautot Toyota kostja III ei kasutanud, ei ole asjakohased hageja I apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, et kostja III omas sõiduki üle õiguslikku ja faktilist võimu ning ta oli oma tegevusetusest tulenevalt vastutav sõiduauto paiknemise eest.
48.Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus leidis, et kostja IV ei ole hageja I omandiõigust rikkunud. Hagejad leiavad, et kostja IV on hageja I omandiõigust rikkunud sõiduauto Toyota RAV4 parkimisega Tähnase põik 14 kinnistule juurdepääsu takistavalt 18.11.2015, 26.11.2015, 02.12.-04.12.2015, 17.12.2015, 28.12.2015, 30.12.2015, 31.12.2015, 04.01.2016, 07.01.2016 ja 11.01.2016. Maakohus leidis, et tõendamist on leidnud, et kostjale IV kuuluv sõiduauto Toyota RAV4 oli pargitud kuupäevadel 02.12.04.12.2015, 17.12.2015, 28.12.2015, 30.12.2015, 07.01.2016 ja 11.01.2016 Tähnase põik 14 kinnistule juurdepääsu takistavalt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osaliselt. Kuupäevade 28.12.2015, 30.12.2015, 07.01.2016 ja 11.01.2016 osas leiab ringkonnakohus maakohtust erinevalt, et kostja IV ei ole hagejale I takistusi teinud.
49.Sõiduauto Toyota RAV4 parkimine juurdepääsu takistavalt on kolleegiumi hinnangul tuvastatav kuupäevadel 02.12.-04.12.2015, 17.12.2015 ja perioodil alates 31.12.2015 kuni 04.01.2016. Kohtule esitatud Rae Vallavalitsuse paikvaatluse aktid tõendavad kostjale IV kuuluva sõiduauto Toyota RAV4 parkimist liiklust takistavalt 02.12.-04.12.2015 (I kd tl 58-63) ja 17.12.2015 (I kd tl 68-69). Paikvaatluse aktidele lisatud fotodelt nähtuvalt ei ole nimetatud kuupäeval fotode tegemise ajal täies ulatuses Tähnase põik 14 kinnistule sissepääsu võimalik kasutada. Lisaks tõendavad 17.12.2015 osas sõiduauto parkimist liiklust takistavalt ka tunnistaja MM ütlused, mille kohaselt oli võimalik pargitud sõiduautost mööda pääseda üksnes jalgsi (II kd tl 120-124). Seejuures on asjakohatud kostjate väited, et mingis ulatuses oli juurdepääsu võimalik kasutada. Kolleegiumi hinnangul tähendab kinnisasjale juurdepääsu 12 (16)
Tsiviilasi nr 2-16-4856 õigus ka õigust valida, millise sõidukiga kinnisasjale minna. Seetõttu ei saa juurdepääsu tagamiseks nimetada olukorda, kus kinnistule pääseb vaid jalgsi või sõiduautoga, kuid ei pääse veokiga. Seejuures ei ole hagejate nõude puhul taotletud juurdepääsu takistamisest hoidumist üksnes mingis teatud ulatuses. Maakohus leidis seejuures õigesti, et kostja IV ei ole tõendanud, et ajavahemikul 31.12.2015 kuni 04.01.2016 oli tegemist sõiduki hädapeatumisega. Fotodelt (I kd tl 39-40) ei ole üheselt võimalik sellist asjaolu tuvastada. Kostja III ütluste kohaselt oli juhtum, kus sõidukil oli tehnorike, õli oli väljas ja sõita ei saanud (II kd tl 130-134). Kolleegium märgib, et isegi juhul kui sõidukil oli tehnorike ja sõita ei saanud, siis oleks sõidukit saanud vaatamata sellele teisaldada kohta, kus see liiklemist ei sega. Kostjad ei ole esile toonud asjaolusid selle kohta, et sõiduki teisaldamine oleks olnud hagejate poolt viidatud päevadel võimatu. Kostja III väidab, et Rae Vallavalitsuse 04.12.2015 paikvaatluse aktist ja sellele lisatud fotost ei selgu, kas Toyota pargib või on peatunud või valmistub tagurdama (ei ole näha kas sõidukis on juht või mitte). Samuti väidab kostja III, et Rae Vallavalitsuse 17.12.2015 paikvaatluse aktist nähtuvalt põlevad sõidukil tagatuled ja seega pole tegemist parkimisega. Kolleegium nende väidetega ei nõustu. Rae Vallavalitsuse paikvaatluse aktidest nähtuvalt on nimetatud kuupäevadel paikvaatluse tegemise ajal tuvastatud sõiduki Toyota parkimine (I kd tl 62-63 ja 68-69). Ka tunnistaja MM, kes teostas paikvaatlust, kinnitab oma ütlustes, et tegemist oli parkimisega (II kd tl 120-124).
50.Kolleegiumi hinnangul ei ole tõendatud kostja I ja kostja IV poolt Tähnase põik 14 kinnisasjale juurdepääsu takistamine sõidukite parkimisega 18.11.2015, 26.11.2015 ning kostja IV poolt juurdepääsu takistamine sõiduki parkimisega 28.12.2015, 30.12.2015, 07.01.2016 ja 11.01.2016. Hagejate poolt esitatud 18.11.2015 fotolt nähtub kahe sõiduki (Volvo ja Toyota) parkimine Tähnase põik tänaval (I kd tl 38). NN seletuse kohaselt ta oma autoga nende autode vahelt läbi ei mahtunud ning takistatud oli suure tehnika ligipääs (II kd tl 126128). Kolleegiumi hinnangul on tõendatud, et sõidukid Volvo ja Toyota koos takistasid 18.11.2015 juurdepääsu Tähnase põik 14 kinnistule, kuid samas ei saa seda ühe või teise kostja poolseks rikkumiseks pidada. Nimelt ei saa fotodelt ega tunnistaja ütlustest järeldada, et üks sõiduk nendest eraldiseisvalt põhjustaks juurdepääsu takistuse. Kohtul ei ole antud tõenditest võimalik järeldada kumb sõidukitest pargiti sinna teisena, põhjustades sellega juurdepääsu takistuse. Seega ei ole võimalik järeldada, kes kostjatest rikkumise põhjustas. Kohtul ei ole võimalik antud tõenditest järeldada ka seda, kui kaua sõidukeid antud kohal pargiti, mistõttu ei saa kostjatele ette heita tegevusetust. Kolleegiumi hinnangul ei ole mõistlik eeldada, et kostjad pidanuks pidevalt jälgima tänaval toimuvat ja sõidukite lisandumisel oma varasemalt pargitud sõiduki eemaldama.
51.26.11.2015 kuupäeval toimunu kohta on kohtule kostjate I ja III rikkumise tõendamiseks esitatud fotod I kd tl 47-49. Kolleegiumi hinnangul ei ole nendelt fotodelt võimalik järeldada, et kahe sõiduki vahelt mingi muu sõiduk (sealhulgas veok) liikuma ei mahuks. Muid tõendeid antud kuupäeva kohta kohtule esitatud ei ole.
52.Kolleegiumi hinnangul ei ole asjakohane maakohtu otsuses märgitu, et tulenevalt maakohtu poolt teostatud paikvaatlusest ei saa sõiduauto Volvo parkimist kinnistul lugeda hagejate ligipääsu takistavaks parkimiseks ja sõiduteele mahub kõrvuti kaks mootorsõidukit. Õige on hagejate tähelepanek, et maakohus ei arvestanud seejuures olukorda, et paikvaatluse tegemise ajal oli sissepääs hagejate kinnisasjale laiem kui hagiavaldusele lisatud fotodelt nähtub. Paikvaatlusel tuvastatud olukorra võrreldamatus varasemaga aga ei tähenda, et oleks tuvastatud hageja I omandiõiguse rikkumine kuupäevadel 18.11.2015 ja 26.11.2015. 13 (16)
Tsiviilasi nr 2-16-4856
53.28.12.2015 kuupäeva kohta on kohtule esitatud Rae Vallavalitsuse 28.12.2015 paikvaatluse akt, kuid sellele aktile lisatud fotolt ei nähtu Tähnase põik 14 kinnisasjale juurdepääsu takistavat käitumist. Juurdepääsu tee osa on fotolt nähtuvalt täies ulatuses vaba (I kd tl 70-71). Hagejate väide, et sõidukid olid pargitud liikluseeskirja rikkudes, ei oma kolleegiumi hinnangul tähtsust. Liikluseeskirjade ega heakorraeeskirjade rikkumist ei saa samastada juurdepääsu takistamisega ja juurdepääsu takistamine tuleb tuvastada olenemata sellest, kas neid eeskirjasid on rikutud.
54.30.12.2015 kuupäeval hagejate poolt väidetud rikkumise tõendamiseks ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit. Ka ei toimunud sel kuupäeval kostjate poolt väidetud hädaparkimist, kuna kostjate väitel sai sõiduauto Toyota 31.12.2015 Tähnase põik 12 sissesõiduteel asetsenud suurelt kivilt löögi. Lisaks on kostjad esitanud kohtule 08.02.2018 väärteomenetluse lõpetamise määruse väärteoasjas nr 365315000010, milles Rae Vallavalitsus on leidnud, et 28.12.2015 ja 30.12.2015 ei ole sõiduauto Toyota teise sõidukite liikumist takistavat parkimist tuvastatud (IV kd tl 7).
55.07.01.2016 ja 11.01.2016 kuupäevadel hagejate poolt hagiavalduses väidetud rikkumise (sõiduki Toyota parkimise) kohta on kohtule esitatud Rae Vallavalitsuse paikvaatluse aktid, kuid nendele lisatud fotodelt nähtub üksnes kuhjatud lumi. Ühtegi Tähnase põik 14 kinnisasjale suunduva juurdepääsu tee ette pargitud sõidukit fotodelt ei paista (I kd tl 64-67). Kolleegium märgib, et hagiavalduses ei ole hagejad kostjatele 07.01.2016 ja 11.01.2016 lume kuhjamist ette heitnud, mistõttu on asjakohatu hageja I poolt apellatsioonkaebuses esitatud etteheide maakohtule, et maakohus ei ole lumevalli kuhjamist nimetatud kuupäevadel käsitlenud.
56.Kolleegiumi hinnangul on kostjate poolt esitatud seisukohad ja tõendid teekatte puudumisest Tähnase põik tänava ja Tähnase põik 14 kinnistu vahel asjakohatud (I kd tl 106). Juurdepääs sellest kohast Tähnase põik 14 kinnisasjale on määratud detailplaneeringuga ja tegemist on teega vaatamata sellele, et seda pole veel lõpuni välja ehitatud. Samuti ei oma tähtsust kostjate seisukohad ja tõendid selle kohta, et sellist teelõiku ei soovi keegi kasutada (I kd tl 107). Tuvastatud asjaoludel oli detailplaneeringuga hagejatele ette nähtud juurdepääs kinnistule vaidlusaluse avaliku tee kaudu ning hagejad tuginesid oma nõudes sellel avalikul teel liikumist piiravatele rikkumistele. Kostjate väidetavat rikkumist ei saa seega õigustada asjaoluga, et hagejad pääsesid kinnistule mõne alternatiivse tee kaudu. Seetõttu ei ole alternatiivsetel juurdepääsuvõimalustel hagejate hoidumisnõude lahendamisel tähtsust (vt ka Riigikohtu otsust käesolevas asjas p 11).
57.Kostjad on menetluses tuginenud ka sellele, et hagejad I ja II on sulgenud ise juurdepääsu tee müügikuulutusega. Kolleegiumi hinnangul kohtule selle väite tõendamiseks esitatud foto müügikuulutusega tee sulgemist ei tõenda (I kd tl 108). Lisaks märgib kolleegium, et isegi kui hagejad sulgeksid tee omal algatusel, ei õigusta see kostjate poolt tee sulgemist.
58.Eeltoodust tulenevalt on kolleegiumi hinnangul tõendatud üksnes kostja IV poolt hagejate kinnisasjale juurdepääsu takistav käitumine sõiduauto Toyota parkimisega.
59.Ebaõige on maakohtu järeldus, et kostja IV poolt ei ole sellise käitumisega hageja I omandiõigust rikutud, kuna rikkumine ei ole kestev. Riigikohus on käesolevas asjas tehtud lahendis leidnud, et omandiõiguse rikkumisest hoidumise nõude rahuldamise eelduseks ei ole asjaolu, et toime pandud rikkumine peab olema kestev. Sellise hoidumisnõude rahuldamise vältimatuks eeltingimuseks ei ole isegi asjaolu, kas varasemalt on omandiõiguse rikkumine toime pandud (vt Riigikohtu otsuse p 11). Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu põhjendusi, kuid sellele vaatamata on maakohtu lõplik järeldus hagi rahuldamata jätmise kohta õige. 14 (16)
Tsiviilasi nr 2-16-4856
60.Kolleegium leiab, et kostja IV on sõiduauto Toyota parkimisega kohtule esitatud fotodel 31.12.2015 ja 04.01.2016 (I kd tl 39-40) kujutatud viisil ning Rae Vallavalitsuse paikvaatluse aktidele lisatud fotodel 02.12.2015-04.12.2015 (I kd tl 59, 61, 63) kujutatud viisil rikkunud hageja I omandiõigust AÕS § 89 tähenduses enda kinnisasjale Tähnase põik 14 juurde pääsemise osas. Hagejal ei olnud nimetatud kuupäevadel fotode tegemise aja seisuga võimalik enda kinnisasjale pääseda enda valitud viisil. Omandiõiguse rikkumiseks AÕS § 89 mõttes on mis tahes sekkumine omaniku õiguslikku ja faktilisse mõjupiirkonda. Faktiliseks mõjupiirkonnaks on omaniku takistamatu pääsemine enda kinnisasjale. Samuti on kostja IV tegevus õigusvastane, kuna kostja IV ei ole tõendanud, et tal esines õigustus juurdepääsu takistada. Seejuures ei ole kohane maakohtu märkus selle kohta, et hageja I ei ole tõendanud enda tahet nimetatud kuupäevadel kinnistule pääseda ja et ta ei saanud seda teha. Omandiõiguse teostamise takistamise õigusvastasus ei sõltu sellest, kas omanikul on konkreetsel ajal soov kinnisasjale pääseda või mitte.
61.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas ei ole tõendatud, et eksisteerib oht kostja IV õigusvastase tegevuse kordumiseks tulevikus. Maakohus on õigesti leidnud, et ei ole alust arvata, et kostja IV pargiks tulevikus sõiduauto avalikule teele liiklust takistavalt. Lisaks täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi sellega, et ka kostjate I ja III osas ei ole tõendatud, et nad võiksid tulevikus hagejate omandiõigust Tähnase põik 14 kinnisasjale juurdepääsu osas rikkuda. Ükski kohtule esitatud tõend nende poolt rikkumiste toimepanemise ohu olemasolu järeldada ei võimalda. Seejuures ei saa NN vande all antud seletusest selle kohta, et kostja I ja kostja III ähvardasid juurdepääsu takistamisega ka edaspidi (II kd tl 126-128), järeldada, et see ähvardus oleks reaalne. NN seletust selles osas ei kinnita ükski muu tõend. Lisaks ei ole hagejad esile toonud ühtegi uut hageja I omandiõiguse rikkumist pärast 01.03.2016 kuupäeva ega pärast hagejate III ja IV poolt kinnisasja omandamist ka omandiõiguse rikkumisi nende suhtes ning hageja I kinnitab oma apellatsioonkaebuses, et pärast hagi esitamist ei ole ühtegi uut rikkumist fikseeritud. Kohtule esitatud fotodelt, paikvaatluse aktidest, OO 25.01.2016 seletuskirjast ja NN vande all antud seletusest saab järeldada, et sündmused, mida hageja I tema omandiõiguse rikkumistena käsitles, jäävad teatud kindlasse ajaperioodi, mil toimus Tähnase põik 14 kinnisasjal asuva elamu ehitamine. Tähnase põik 14 kinnisasjal asuva ehitise näol ei ole enam tegemist ehitusjärgus oleva ehitisega, vaid valmis elamuga, mis on sellisena ka kasutusse võetud. NN seletusest saab järeldada, et kinnisasjade Tähnase põik 11 ja 12 omanike ning Tähnase põik 14 omanike vahel tekkisid erimeelsused seoses sellega, kas juurdepääs Tähnase põik 14 kinnisasjale on vaidlusalusest kohast ette nähtud (II kd tl 126-128). Samuti oli juurdepääsu asukohas tee lõpuni välja ehitamata (I kd tl 106). Kostja III ütluste kohaselt ei viidanud miski, et sealt kaudu toimuks juurdepääs kinnisasjale (II kd tl 130-134). Käesolevaks ajaks on lisaks Tähnase põik 14 elamu valmimisele ka juurdepääsu tee asfalteeritud ning ära on võetud ajutised piirdeaiad (paikvaatluse protokoll II kd tl 21-24). Kolleegiumi hinnangul on sellega ühtlasi sisuliselt olematuks muutunud ka oht kostjate poolt juurdepääsu takistamiseks, sealhulgas ei ole usutav, et kostja IV jätkaks sõiduauto parkimist eelpoolnimetatud fotodel kujutatud või mingil muul teisi isikuid takistaval viisil. Kuna nii AÕS § 89 kui ka VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatava nõude puhul on oluline tuvastada omandiõiguse rikkumise oht, ei kuulu hagejate nõue kostjate I, III ja IV vastu rahuldamisele.
62.Seoses hagi rahuldamata jätmisega on maakohus õigesti jätnud TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades. Kolleegiumi hinnangul puudus maakohtul võimalus jaotada menetluskulusid teisiti tulenevalt sellest, et pärast hagiavalduse esitamist ei 15 (16)
Tsiviilasi nr 2-16-4856 ole kostjate poolt uusi rikkumisi esinenud. Kolleegiumi hinnangul ei saa sellist olukorda siiski käsitleda haginõude rahuldamisena, kuna käesolevas asjas ei saa üheselt väita, et hagiavalduse esitamise ja edasiste juurdepääsu takistuste puudumise vahel esineks seos. Nii nagu kolleegium eelnevalt leidis, ei ole tulevikus võimalik eeldada uusi hagejate õiguste rikkumisi tulenevalt muutunud olukorrast. Seega ei ole hageja I hagi tulemusel oma eesmärki saavutanud, vaid eesmärk täitus objektiivse olukorra muutumise tõttu. Kolleegiumi hinnangul ei ole käesoleval juhul kohaldatav ka TsMS § 162 lg 4, kuna menetluskulude hageja I kanda jätmine ei ole äärmiselt ebamõistlik ega ebaõiglane.
63.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja I kanda.
64.Kuna maakohus ei ole otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, määrab need kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
16 (16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.