X hagi Korteriühistu Virbi 18 vastu 07.06.2017 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.02.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma Kostja (vastustaja) Korteriühistu Virbi 18 (registrikood 80272468), lepinguline esindaja Igor Sumarok
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 15.09.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11.02.2019 otsus osas, milles maakohus kohaldas aegumist Korteriühistu Virbi 18 07.06.2017 üldkoosoleku otsuste (päevakorra punktid 1–6) tühisuse tuvastamise nõudele ja lõpetas menetluse nimetatud nõude osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hageja nõue Korteriühistu Virbi 18 07.06.2017 üldkoosoleku otsuste (päevakorra punktid 1–6) tühisuse tuvastamiseks rahuldamata. Täiendada otsust menetluskulude jaotusega vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsioonile.
4.5.Jätta menetluskulud, välja arvatud kulud, mis on tekkinud seoses X nõudega Korteriühistu Virbi 18 vastu küsimustele vastamiseks kohustamiseks, kõikides kohtuastmetes X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja kostja seisukoht
1.X (hageja) esitas 08.09.2017 Harju Maakohtule hagi Korteriühistu Virbi 18 (kostja) vastu, milles palus tunnistada kehtetuks 07.06.2017 toimunud korteriühistu üldkoosoleku (üldkoosolek) päevakorrapunktides 1–6 vastu võetud otsused (kostja juhatuse 2016. a majandustegevuse aruande kinnitamine, revisjonikomisjoni 2016. a aruande kinnitamine, ühistu 2016. a majandusaasta aruande kinnitamine, 2017. ja 2018. a eelarvete kinnitamine ning juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine). Alternatiivselt palus hageja tuvastada samade otsuste (üldkoosoleku otsused) tühisuse. Lisaks palus hageja tuvastada, et üldkoosoleku otsused viia koosolek läbi vene keeles ja keelata selle filmimine ning hagejal koosolekul osalemine on õigusvastased, ning kohustada kostjat vastama hageja küsimustele üldkoosoleku läbiviimise ja ühistu kulutuste kohta.
2.Hageja tõi esile, et üldkoosoleku otsused on tühised või need tuleb enne 01.01.2018 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 järgi kehtetuks tunnistada, kuna üldkoosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel rikuti seadust ning üldkoosoleku otsused on vastuolus heade kommetega. Üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti seadust sellega, et koosolekule esitatud dokumente ei lisatud päevakorrale ega esitatud liikmetele enne koosolekut tutvumiseks. 27.05.2017 üldkoosoleku teates oli märgitud kaks erinevat üldkoosoleku toimumise kohta. Koosolek toimus tegelikult 07.06.2017. Üldkoosolek otsustas enne hääletamist kõrvaldada hageja üldkoosolekult. Sellega rikuti hageja õigust üldkoosolekul osaleda ja hääletada. Õigusvastane on viia koosolek läbi vene keeles ja keelata koosoleku filmimine. Hageja esitas 20.06.2017 ühistule küsimused üldkoosoleku läbiviimise ja ühistu kulutuste kohta, kuid kostja ei ole neile vastanud.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Ta palus kohaldada aegumist ja taotles selle kohta vaheotsuse tegemist.
2-17-13391
4.Kostja maakohtule esitatud vastuväidete kohaselt osales hageja 07.06.2017 üldkoosolekul ja sai üldkoosoleku otsustest teada nende vastuvõtmise päeval. Seega oleks hagi tulnud esitada hiljemalt 07.09.2017, kuid see on esitatud 08.09.2017. Kostja märkis, et hagejale selgitati õigust tutvuda ühistu dokumentidega, teatades sellest ühistule ette, kuid hageja ei ole seda õigust kasutanud.
5.Hageja vaidles aegumise kohaldamisele ja vaheotsuse tegemisele vastu. Ta leidis, et nõue ei ole aegunud. Kuna hageja kõrvaldati üldkoosolekult, sai ta otsuste sisust teada alles 04.09.2017, kui kostja saatis talle üldkoosoleku protokolli. Hagi ei saa esitada enne, kui hageja on saanud koosoleku protokolli. Aegumise kohaldamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Isegi kui otsuste kehtetuks tunnistamise nõue on aegunud, saab kohus tuvastada otsuste tühisuse. Kohustamisnõude kohta ei saa kohus vaheotsust teha.
6.Harju Maakohus keeldus 07.05.2018 määrusega üldkoosoleku filmimise keelamise õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlusse võtmisest. Määrus on jõustunud. Maakohtu otsus
7.Harju Maakohus kohaldas 11.02.2019 otsusega hageja nõudele aegumist ning lõpetas kostja vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõude menetluse. Samal päeval tehtud määrusega jättis maakohus hageja kohustamisnõude läbi vaatamata.
8.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt osales hageja üldkoosolekul ja hääletas seal. Tal paluti koosolekult selle häirimise tõttu lahkuda, kuid ta keeldus. Hageja lisas üldkoosolekul osalenud korteriomanike nimekirja märke, et ta on üldkoosolekul vastuvõetud otsuste vastu. Seega sai hageja üldkoosoleku otsustest teada 07.06.2017 ja pidanuks esitama hagi hiljemalt 07.09.2017. Kuna ta esitas hagi 08.09.2017, siis on otsuste kehtetuks tunnistamise nõue aegunud.
9.Asjakohatud on hageja väited, et aegumist ei saa kohaldada, kuna ta esitas alternatiivselt ka üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõude. Praegusel juhul ei esine üldkoosoleku otsuste tühisuse aluseid. Hageja väide, et tal ei võimaldatud üldkoosolekul hääletada, on vale. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et tema hääled võeti arvesse. Keeleseaduse (KeeleS) § 8 lg-st 1 ning KÜS § 15 lg-test 1 ja 2 tulenevate nõuete rikkumine ei too kaasa üldkoosoleku otsuste tühisust. Sellele, et koosolekut peeti vene keeles ja et liikmetele ei esitatud tutvumiseks majandustegevuse aastakava ega majandusaasta aruannet, saaks hageja tugineda üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitamisel, kuid see nõue on aegunud. Apellatsioonkaebus
10.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
11.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on aegumise kohaldamine vastuolus KÜS § 13 lg 3 eesmärgi ja mõttega ning hea usu põhimõttega. Kuna hageja kõrvaldati koosolekult ning kohapeal protokolli ei koostatud, siis ei saanud hageja enne protokolli kättesaamist teada, millised otsused üldkoosolekul vastu võeti.
12.Maakohus jättis tähelepanuta hageja väited koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta, mis on otsuse tühisuse aluseks.
2-17-13391
13.Maakohus leidis vääralt, et KeeleS § 8 lg 1 rikkumine ei ole otsuse tühisuse alus. Üldkoosoleku pidamine vene keeles on vastuolus KeeleS § 8 lg-ga 1 ja heade kommetega. Samuti ei vasta headele kommetele hageja kõrvaldamine üldkoosolekult.
14.Maakohus tegi üllatava otsuse ning jättis täitmata selgitamiskohustuse. Hageja soovis asja lahendamist kohtuistungil. Hagejale üllatuslikult tegi kohus otsuse ilma istungit pidamata ja lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaega andmata. Samuti on kohtuotsus vastuoluline ja puudulikult põhjendatud. Otsusest ei selgu üheselt, milliste nõuete osas lõpetas maakohus menetluse aegumise tõttu ning millised hagis nimetatud otsused ei ole kohtu hinnangul tühised. Vastustaja seisukoht
15.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluse käik
16.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.06.2020 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis üldkoosoleku vene keeles pidamise ja hagejal üldkoosolekul osaleda keelamise õigusvastasuse tuvastamise nõude läbi vaatamata ning üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõuded rahuldamata. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse.
17.Riigikohus tühistas 03.03.2021 otsusega ringkonnakohtu 17.06.2020 otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada kostja 07.06.2017 üldkoosoleku otsuste (päevakorra p-d 1–6) tühisus. Samuti tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 3). Riigikohus saatis asja tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu otsusega on ringkonnakohtu otsus jõustunud osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue tunnistada kehtetuks kostja 07.06.2017 üldkoosoleku otsused (päevakorra p-d 1–6), jäeti rahuldamata kostja tunnistajate ülekuulamise taotlus ja jäeti läbi vaatamata hageja nõue tuvastada, et üldkoosoleku vene keeles pidamine ja hagejal üldkoosolekul osalemise keelamine olid õigusvastased.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga ja kuulanud kohtuistungil ära pooled, leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, milles maakohus kohaldas üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudele aegumist ning lõpetas nimetatud nõude menetluse, ja uue otsusega jätta rahuldamata hageja nõue tuvastada kostja 07.06.2017 üldkoosoleku otsuste (päevakorra p-d 1–6) tühisus. Otsust tuleb täiendada menetluskulude jaotusega. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
19.Selguse huvides märgib ringkonnakohus esmalt, et praeguses apellatsioonimenetluses ei ole läbivaatamisel enam hageja nõuet tuvastada, et üldkoosoleku otsus keelata üldkoosoleku filmimine on õigusvastane, mille menetlusse võtmisest maakohus keeldus, ega nõuet küsimustele vastamiseks kohustamiseks, mille hageja võttis tagasi ja maakohus jättis nõude läbivaatamata. Lisaks ei ole enam apellatsioonimenetluses läbivaatamisel hageja nõuet
2-17-13391 tunnistada vaidlusalused üldkoosoleku otsused kehtetuks ja nõuet tuvastada, et üldkoosoleku vene keeles pidamine ja hagejal üldkoosolekul osalemise väidetav keelamine olid õigusvastased. Ringkonnakohtu menetluses on üksnes hageja nõue tuvastada kostja 07.06.2017 üldkoosoleku päevakorrapunktides 1–6 vastu võetud otsuste tühisus. Seega kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes viimati nimetatud nõude osas.
20.Maakohus on ekslikult kohaldanud aegumist kostja üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudele. Otsuse tühisuse tuvastamise nõudele ei näe seadus üldjuhul ette nõude maksmapaneku tähtaega, välja arvatud mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 241 lg-s 3 sätestatu, mille kohaselt ei saa otsuse tühisusele tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõude rahuldamata, sest hagis esitatud asjaolusid arvestades ei esine MTÜS § 241 lg-s 1 nimetatud üldkoosoleku otsuste tühisuse aluseid.
21.Enne 01.01.2018 kehtinud KÜS ei näinud ette aluseid korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse kohta. KÜS-is reguleerimata küsimustes kohaldus KÜS § 1 lg 2 järgi MTÜS, mille § 241 lg 1 esimese lause kohaselt on mittetulundusühingu otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kui otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Praegu kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse korteriomanike üldkoosoleku otsuste tühisusele tsiviilseadustiku üldosa seadust (TsÜS), mille § 38 lg 2 esimese lause järgi on otsus mh tühine siis, kui on oluliselt rikutud otsuse tegemise korda. Viidatud sätet tuleb mõista nii, et kui otsus tehakse koosolekul, siis toob tühisuse kaasa koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Otsuse muu vastuolu seadusega oli otsuse kehtetuks tunnistamise alus KÜS § 13 lg 3 mõttes.
22.Riigikohus selgitas käesolevas asjas tehtud otsuses, et üldkoosoleku kokkukutsumise kord hõlmab üldjuhul neid toiminguid, mis tehakse enne koosolekut ja mis peavad tagama liikmele võimaluse koosolekul osaleda ja seal informeeritult hääletada. Näiteks on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine see, kui liikmele ei saadeta koosoleku teadet või see saadetakse hilinenult (Riigikohtu 29.01.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, p 13), aga ka see, kui päevakord on puudulik või ebaselge ( Riigikohtu 08.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-08, p 11). Samuti võib Riigikohtu hinnangul koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine olla see, kui koosoleku teatest ei ole aru saada, kus ja millal koosolek toimub.
23.Koosoleku toimumise ajal kehtinud KÜS § 1 lg 2 ja MTÜS § 20 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Kostja põhikirja p 6.4 järgi tuli üldkoosoleku kokkukutsumisest informeerida liikmeid vähemalt 7 päeva ette teadete panemisega trepikodadesse.
24.Hageja on tuginenud sellele, et vaidlusaluste otsuste tühisuse tõi kaasa üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine, kuna 07.06.2017 üldkoosoleku kokkukutsumise kutses oli koosoleku toimumise kohaks märgitud eksitavalt kaks erinevat aadressi. Oma väite tõendamiseks on hageja esitanud kohtule üldkoosoleku kokkukutsumise teate, mille kohaselt toimub koosolek 27.05.2017 kell 15.00 Kultuurikeskuses Lindakivi aadressil J. Koorti 22 Tallinn, konverentssaal ruum 203 ja venekeelses versioonis aadressil Koorti 23 (I kd, tl 12).
2-17-13391 Puudub vaidlus, et üldkoosolekud toimusid 27.05.2017 ja 07.06.2017. Hageja on 27.05.2017 üldkoosoleku kokkukutsumise teates erinevatele aadressidele viidates väitnud, et rikuti 07.06.2017 üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa esimese üldkoosoleku kutse alusel teha järeldusi vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise osas. 27.05.2017 üldkoosoleku kutsest ei saa järeldada, et sellele märgitud aadressid võisid hagejat 07.06.2017 koosolekul osalemisel takistada. Hageja osales mõlemal üldkoosolekul.
25.Kolleegium märgib täiendavalt seoses koosoleku teatele ekslikult märgitud erinevate aadressidega, et hagejal kui kostja liikmel lasub hea usu põhimõttest tulenevalt kohustus kostja tegevusele kaasa aidata, sealhulgas teavitada võimalikest protseduurilistest eksimustest. Juhul, kui hageja märkas, et esinesid puudused üldkoosoleku kokkukutsumisel, oli hagejal võimalus viidatud asjaolu täpsustada ja kostja juhatust teavitada eksitusest hoone numbri märkimisel. Kostja liikme kohustuseks on korteriühistut kahjulike tagajärgede vältimiseks toetada.
26.Kostja põhikirja punktist 6.4 tulenevalt pannakse teade üldkoosoleku toimumisest välja trepikodades. Vaidlusaluse 07.06.2017 üldkoosoleku kohta teadet hageja kohtule esitanud ei ole. Hageja ei ole menetluses tuginenud sellele, et ta ei ole 07.06.2017 koosoleku teadet elamu trepikojas näinud või et koosoleku kutse üldse puudus. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Alles pärast seda, kui ringkonnakohus kohtuistungil nimetatud asjaolule tähelepanu juhtis, väitis hageja, et 07.06.2017 üldkoosoleku kutset ei ole ta saanud. Vastuseks kohtu küsimusele, kust hageja sai info 07.06.2017 koosoleku toimumise kohta, vastas hageja, et naabritelt (II kd, tl 21 pöördel). Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et korteriühistu liikmetele oli edastatud korrektne info korduskoosoleku toimumise koha ja aja kohta. Asjaolu, et liikmed olid teadlikud üldkoosoleku toimumise kuupäevast, kellaajast ja asukohast, kinnitab asjas esitatud üldkoosoleku protokoll, mille kohaselt osales koosolekul 24 korteriühistu liiget, sh hageja, ning lisaks oli andnud 8 ühistu liiget volituse enda esindamiseks koosolekul (I kd, tl 19). Arvestades asjaolu, et hageja osales 07.06.2017 üldkoosolekul, ta sai hääletada ja tema häält arvestati otsuste vastuvõtmisel, ei ole hageja tõendanud enda õiguste rikkumist, muu hulgas seda, et vaidlusalune üldkoosolek kutsuti kokku nii, et polnud aru saada, kus ja millal see toimub. Seetõttu puudub alus tuvastada, et üldkoosoleku otsused oleksid seepärast tühised.
27.Lisaks leidis hageja, et vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud seeläbi, et koos koosoleku teatega ei saadetud dokumente, mille üle üldkoosolekul hääletama hakati (eelmise majandusaasta aruanne ja revisjonikomisjoni aruanne, järgmise aasta majanduskava).
28.Vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise ja toimumise ajal kehtinud KÜS § 15 lg 2 nägi ette, et juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Kehtiva KrtS § 20 lg 3 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord.
2-17-13391
29.Koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine on ka see, kui osanikele või aktsionäridele ei tehta enne koosolekut kättesaadavaks otsuste eelnõusid või dokumente, mille kinnitamist koosolekul hääletama hakatakse (Riigikohtu 29.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-168010, p 11; 24.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17, p 17). Põhimõte, et kõigile liikmetele tuleb enne koosolekut anda võimalus tutvuda dokumentidega, mille kinnitamist koosolekul otsustama hakatakse, kohaldub ühtmoodi kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute organite otsuste tegemisel.
30.Vastuses hagile selgitas kostja, et ebaõige on hageja väide, mille kohaselt ta ei saanud kostja majandustegevust puudutavaid dokumente enne üldkoosolekut. Kostja on esitanud selle tõenduseks vastavasisulise akti, mis kinnitab, et kostja juhatus pani kõikide korteriomanike postkastidesse majandustegevust puudutavad dokumendid (I kd, tl 101). Lisaks on kostja esitanud Grano Gigital AS 11.05.2017 arve dokumentidest koopiate tegemise eest tasumise kohustuse kohta (I kd, tl 102). 07.06.2017 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on kostja juhatus vastanud korteriühistu liikmete küsimustele, mis olid tekkinud seoses esitatud aruannetega (I kd, tl 103 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja eeltooduga ümber lükanud hageja paljasõnalise väite, et korteriomanikele ei esitatud enne üldkoosolekut majandustegevust puudutavaid dokumente.
31.Hageja on toonud esile ka etteheite, et üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsused on tühised põhjusel, et üldkoosolekule esitatud dokumendid ei vastanud KÜS § 15 lg-s 2 sätestatud kriteeriumitele. Seda väites on hageja tsiteerinud üksnes seadust, sidumata oma väidet ühegi asjaoluga ega toomata esile, miks dokumendid hageja hinnangul seadusele ei vasta. Seetõttu puudub ringkonnakohtul TsMS § 5 lg-st 1 lähtudes võimalus hageja väidete põhjal teha soovitud järeldust.
32.Eelnevat arvestades tuleb kostja üldkoosoleku otsuste (päevakorrapunktide 1–6) tühisuse tuvastamise nõue jätta rahuldamata, sest hagis ei ole toodud esile ega tõendatud asjaolusid, mis annaksid alust pidada vastuvõetud otsuseid tühiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta TsMS § 173 lg 3 esimese lause kohaselt vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
34.Maakohus on jätnud 11.02.2019 otsuse resolutsioonis menetluskulude jaotuse märkimata ja Riigikohus tühistas 03.03.2021 otsusega ringkonnakohtu 17.06.2020 otsuse menetluskulude jaotuse osas. Harju Maakohtu 09.12.2020 määrusega jäeti hageja nõudes kostja kohustamiseks küsimustele vastamiseks menetluskulud kostja kanda. Seega tuleb ringkonnakohtul jaotada kõikide kohtuastmete menetluskulud, mis on tekkinud seoses hageja ülejäänud nõuetega. Käesoleva otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2020 otsuse järgi jäävad hageja nõuded, välja arvatud nõue küsimustele vastamiseks kohustamiseks, mille kostja menetluse ajal täitis ja mille osas on menetluskulud jaotatud, kas rahuldamata või läbivaatamata. Seega on põhjendatud jätta senini jaotamata menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 2 järgi kõikides kohtuastmetes hageja kanda.
35.Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi maakohus mõistliku aja jooksul alates asjas tehtud lõpplahendi jõustumisest.
2-17-13391
36.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.