AS ja ASLO Konsultatsioonid OÜ hagi AS Kawe Plaza vastu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks ja kostja kohustamiseks täitma poolte vahel sõlmitud mitteeluruumi üürilepinguid ja selle lisasid 300 108,48 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1: Advokaadibüroo SORAINEN AS (10876331, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn) Hageja 2: ASLO Konsultatsioonid OÜ (10916533, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn) Hagejate esindajad: vandeadvokaadid Carri Ginter ja Paul Künnap (e-post: [email protected][email protected]) Kostja: AS Kawe Plaza (10065087, Pärnu mnt 15, 10141) Kostja esindaja Kai Kaljaste (xxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud solidaarselt Advokaadibüroo SORAINEN AS-i ja ASLO Konsultatsioonid OÜ kanda.
3.Välja mõista Advokaadibüroo SORAINEN AS-ilt ja ASLO Konsultatsioonid OÜ-lt solidaarselt AS Kawe Plaza kasuks menetluskuluna 4437,50 eurot.
Advokaadibüroo SORAINEN AS-il ja ASLO Konsultatsioonid OÜ-l tuleb solidaarselt tasuda välja mõistetud menetluskuludelt AS-ile Kawe Plaza viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Advokaadibüroo SORAINEN AS (hageja 1) ja ASLO Konsultatsioonid OÜ (hageja 2) esitasid 04.02.2021 Harju Maakohtusse hagi AS Kawe Plaza (kostja) vastu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks ja kostja kohustamiseks 13.01.2010 Advokaadibüroo SORAINEN AS-iga (hageja 1) sõlmitud mitteeluruumi üürilepingu ja selle lisade, sealhulgas 15.05.2015 sõlmitud üürilepingu lisa ning 13.01.2010 ASLO Konsultatsioonid OÜ-ga sõlmitud mitteeluruumi üürilepingu ja selle lisade, sealhulgas 11.12.2018 sõlmitud üüripinna muutmise kokkuleppe täitmiseks.
2.Hagi kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 1 13.01.2010 mitteeluruumi üürilepingu ja 15.05.2015 üürilepingu lisa 11, mille punkti 1 kohaselt on üürileping 1 sõlmitud tähtajaga kuni 06.02.2020. Hageja 2 ja kostja sõlmisid 13.01.2010 mitteeluruumi üürilepingu ja 15.05.2015 üürilepingu lisa 5, mille punkti 1 kohaselt on üürileping sõlmitud tähtajaga kuni 06.02.2020. Hagejate esindaja teavitas 26.03.2019 kostjat e-kirja teel soovist pärast üürilepingute tähtaja saabumist (s.t pärast 06.02.2020) lepingute tähtaega pikendada. Üürilepingute punkti 10.5 järgi on pooltel, kui neil on soov üürilepingut igakordse tähtaja lõppedes uuendada, kohustus teisele poolele sellest teatada 6 kuud enne üürilepingu lõppemist. Kui 6 kuu jooksul kokkuleppele ei jõuta, pikeneb üürileping selle 6 kuu möödumisel veel 6 kuuks endistel tingimustel. Kui ka järgneva 6 kuu jooksul ei suuda üürnik ehk hagejad endale uut pinda leida, pikeneb üürileping veel 1 aasta võrra. Hagejad teavitasid 29.07.2019 kostjat kirjalikult üürilepingute punkti 10.5 kohaselt soovist üürilepingut selle tähtaja lõppedes uuendada ning üüripinna kasutamist jätkata. Kostja vastas 30.07.2019, et ei ole hagejate seisukohaga nõus, viidates, et ühe pinna peale ei saa ta kahte kehtivat lepingut sõlmida. Samuti tõi kostja 30.07.2019 vastuses välja, et tema arusaamise kohaselt ei käsitle üürilepingute punkt 10.5 lühiajalist pikendamist, vaid olukorda, kus soovitakse sõlmida pikaajaline üürileping. Kostja teatas 07.08.2019, et ei soovi üürilepingut pikendada, kuna ta on sõlminud uue üürilepingu samade pindade osas uue üürnikuga. Hagejad vastasid 08.08.2019, et ei nõustu kostjapoolse üürilepingute punkti 10.5 tõlgendamisega ning teatasid oma soovist läbirääkimisi jätkata. Hagejad tegid 03.02.2020 ja 05.08.2020 kostjale täiendava kirjaliku ettepaneku üürilepingute tähtaja pikendamiseks, kuid pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kuna pooled ei jõudnud üürilepingute punktis 10.5 toodud tähtaegade jooksul kokkuleppele üürilepingute tähtaja pikendamise osas ning samuti puudusid hagejal uued üüripinnad, kuhu kolida, on üürilepingute tähtaeg pikenenud kuni 06.08.2021.
3.Kostja esitas 27.01.2021 avaldused üürilepingute erakorraliseks ülesütlemiseks alates 08.02.2021. Hagejad leiavad, et kostjal puudub mõjuv põhjus üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja ülesütlemisavaldus on tühine ja üürilepingud kehtivad. Kostja hinnangul on pooltevahelised üürilepingud muutunud tähtajatuks ning tal on vastavalt VÕS § 313 lõikele 1 õigus üürilepingud erakorraliselt alates 08.01.2021 üles öelda. Hagejate hinnangul ei ole poolte erinev tõlgendus lepingu tähtaja osas ega üürileandja poolt kolmanda isikuga üürilepingu sõlmimine perioodiks, millal hagejate üürileping veel kehtib, VÕS § 313 lõike 1 tähenduses mõjuv põhjus üürilepingute erakorraliseks ütlesütlemiseks. Hagejatel on õigus üüripinda kasutada kuni 06.08.2021, sest üürilepingute tähtajad on vastavalt üürilepingute punktile 10.5 pikenenud kuni 06.08.2021. Üürilepingute punkti 10.5 kohaldumiseks pidid hagejad teavitama kostjat kirjalikult 6 kuud enne üürilepingute tähtaja lõppemist soovist üürilepingut pikendada.
Hagejad teavitasid kostjat soovist üürilepinguid pikendada 26.03.2019 ja 29.07.2019, s.t. 6 kuud enne üürilepingute lõpptähtaega (06.02.2020). Teavituse tulemiks on punkti 10.5 kohaselt üürilepingu lõpptähtaja pikenemine 6 kuu võrra, juhul kui osapooled enne üürilepingute lõpptähtaega kokkuleppele ei jõua. Puudub vaidlus, et pooled ei jõudnud nimetatud tähtaja jooksul kokkuleppele. Järelikult pikenesid üürilepingute tähtajad 6 kuu võrra. Teiseks punkti 10.5 kohaldumise eelduseks on hagejate suutmatus endale uut pinda leida. Üürilepingute punktis 10.5 puuduvad mis tahes muud eeldused lepingu tähtaja pikendamiseks. Üürilepingu pikendamine ei eelda seda, et tähtaega peaks pikendama uueks pikaajaliseks üüriperioodiks.
4.Kostjal puudus mõjuv põhjus üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Pooled on pidanud läbirääkimisi üürilepingu pikendamise osas alates 26.03.2019. Vastavalt üürilepingute punktile 10.5 pikenes üürilepingu periood kuni 06.08.2021. Kuna leping on kehtiv, puudus ja jätkuvalt puudub hagejatel kohustus üüripinna vabastamiseks. Hageja ei esitanud ajas muutuvaid soove ja ettepanekuid. Hagejad on olnud algusest peale seisukohal, et soovivad lepingut pikendada ja kokkuleppe mittesaavutamisel kehtivad lepingud kuni 06.08.2021. Asjaolu, et kostja on sõlminud üüripinna suhtes uue üürilepingu kolmanda isikuga, ei ole mõjuvaks põhjuseks üürilepingute erakorraliseks ülesütlemiseks. Sellise olukorra on kostja ise põhjustanud ja vastutab ise sellest tulenevate riskide eest. Kostja ei ole esile toonud ühtegi adekvaatset mõjuvat põhjust, mis annaks aluse üürilepingud erakorraliselt VÕS § 313 lg 1 alusel üles öelda. Kostja ei ole ülesütlemisavalduses põhjendanud, miks on tema huvid kaalukamad ja saaksid oluliselt rohkem kahjustada üürilepingute jätkumise korral kui hagejate huvid üürilepingute lõppemise puhul. Hagejatel puuduvad hetkel olemasolevad ja valmis pinnad, kuhu oleks võimalik kolida. Üürilepingute ülesütlemine oleks oluliselt kaalukamate tagajärgedega hagejatele. Kostja vastuväited
5.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hagejad teatasid 26.03.2019, et on sõlminud üürilepingu kolmanda isikuga ja kostjaga üürisuhet jätkata ei soovi, kuid soovivad ajutiselt jätkata kostja pindade kasutamist kuni uuele pinnale kolimiseni sügisel 2020. Kostja sõlmis uue üürilepingu kolmanda isikuga ja pidi üüripinnad talle üle andma 01.12.2020, sh pidi kostja eelnevalt teostama kogu hoone ümberehitustööd. Hagejad on olnud teadlikud uue lepingu sõlmimisest ja uue lepingu sõlmimisel arvestas kostja hagejate enda antud ajaga üüripinna vabastamiseks. Üürilepingute p 10.5 antud juhul ei kohaldu, sest hagejad teatasid, et ei soovi üürilepingut jätkata ja on sõlminud uue üürilepingu kolmanda isikuga. Tegemist ei ole üürilepingu uuendamisega p 10.5 tähenduses. Pooled ei ole pidanud läbirääkimisi üürilepingu uuendamiseks, vaid üksnes üüripinna vabastamise aja osas. Hagejad soovisid üüripinda kasutada ajutise lahendusena ebamäärase aja vältel. Üürileping ei pikenenud automaatselt p 10.5 alusel, sest juba enne 06.02.2020 olid hagejad üüripinna leidnud ja sõlminud selleks lepingu. Pooled ei ole saavutanud kokkulepet üürilepingu pikendamiseks. Hagejad jätkasid peale 06.02.2020 üüripindade kasutamist ja üürilepingud muutusid tähtajatuks. Kostja ütles 13.01.2021 üürilepingud erakorraliselt üles 08.02.2021. Hagejad ei ole kostjale üüripindade valdust tagastanud. Hagejad teavitasid 13.01.2021, et loobuvad Porto Franco üüripinnale kolimise plaanist. Kostja ei saa vastutada selle eest, et hagejad ei ole suutnud sõlmida majandustegevuseks vajaliku üüripinna vahetamise suhtes lepinguid selliselt, et oleks tagatud pindade jätkuv kasutamise võimalus. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: * kostja ja hageja 1 sõlmisid 13.01.2010 mitteeluruumi üürilepingu ja 15.05.2015 üürilepingu lisa 11, mille punkti 1 kohaselt on üürileping 1 sõlmitud tähtajaga kuni 06.02.2020 (t.lk 7-21p);
* hageja 2 ja kostja sõlmisid 13.01.2010 mitteeluruumi üürilepingu ja 15.05.2015 üürilepingu lisa 5, mille punkti 1 kohaselt on üürileping sõlmitud tähtajaga kuni 06.02.2020 (t.lk 22-31); * hagejad teatasid 26.03.2019, et on sõlminud üürilepingu kolmanda isikuga (t.lk 32-33); * hagejad esitasid 29.07.2019 kostjale teate lepingu pikendamise soovist kuni 28.02.2021 (t.lk 35-36); * kostja esitas 27.01.2021 avaldused üürilepingute erakorraliseks ülesütlemiseks alates 08.02.2021 (t.lk 44-49).
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas: • hagejad teavitasid kostjat õigeaegselt soovist pikendada üürilepinguid või teatasid hagejad kostjale hoopis soovist mitte pikendada üürilepinguid; • kostja 27.01.2021 üürilepingute ülesütlemine alates 08.02.2021 on kehtiv.
9.Hagejate üürilepingute pikendamise soovist
9.1.Hagejate esindaja teavitas 26.03.2019 kostjat e-kirja teel soovist pärast üürilepingute tähtaja saabumist (s.t pärast 06.02.2020) lepingute tähtaega pikendada. Hagejad teavitasid 29.07.2019 kostjat kirjalikult üürilepingute punkti 10.5 kohaselt soovist üürilepingut selle tähtaja lõppedes uuendada ning üüripinna kasutamist jätkata. Kostja teatas 07.08.2019, et ei soovi üürilepingut pikendada, kuna ta on sõlminud uue üürilepingu samade pindade osas uue üürnikuga. Hagejad vastasid 08.08.2019, et ei nõustu kostjapoolse üürilepingute punkti 10.5 tõlgendamisega ning teatasid oma soovist läbirääkimisi jätkata. Hagejad tegid 03.02.2020 ja 05.08.2020 kostjale täiendava kirjaliku ettepaneku üürilepingute tähtaja pikendamiseks, kuid pooled kokkuleppele ei jõudnud.
9.2.Hagejad teatasid 26.03.2019, et on sõlminud üürilepingu kolmanda isikuga ja kostjaga üürisuhet jätkata ei soovi, kuid soovivad ajutiselt jätkata kostja pindade kasutamist kuni uuele pinnale kolimiseni sügisel 2020. Kostja sõlmis uue üürilepingu kolmanda isikuga ja pidi üüripinnad talle üle andma 01.12.2020, sh pidi kostja eelnevalt teostama kogu hoone ümberehitustööd. Hagejad on olnud teadlikud uue lepingu sõlmimisest ja uue lepingu sõlmimisel arvestas kostja hagejate enda antud ajaga üüripinna vabastamiseks.
9.3.Lepingute pikendamise kokkulepete punkti 1 kohaselt (t.lk 14, 29) otsustasid pooled lepingu tähtaega pikendada alates 07.02.2015 viie aasta võrra, ehk kuni 06.02.2020. Üürilepingute punkti 10.5 järgi (t.lk 9, 24) juhul, kui üürnik või üürileandja soovib lepingut selle igakordse tähtaja lõppedes uuendada, on ta kohustatud sellest teisele poolele kirjalikult teatama kuus kuud enne lepingu tähtaja lõppemist. Kui kuue kuu jooksul kokkuleppele ei jõuta, pikeneb leping selle kuue kuu möödumisel veel kuueks kuuks endistel tingimustel. Kui viimati nimetatud kuue kuu jooksul ei suuda üürnik uut pinda endale leida pikeneb leping veel üheks aastaks turutingimustel. Seega tulnuks hagejatel kooskõlas lepingute pikendamise kokkulepete punktiga 1 ja lepingu punktiga 10.5 teavitada lepingu uuendamise soovist kostjat hiljemalt 06.08.2019 ning pooled pidanuks jõudma lepingu pikendamises kokkuleppele 6 kuu jooksul enne lepingu lõppemist.
9.4.Kohus loeb 25.03.2019 kostja esindaja e-kirjaga tõendatuks (t.lk 33), et kostja pöördus hagejate esindaja poole, et selgitada välja hagejate tahe lepingute pikendamiseks. Hagejate esindaja 26.03.2019 vastuse (t.lk 32-32p) kohaselt soovisid nad sõlmida poolte vahel lepingu lisa, mis lepingu tähtaega täpsustab. Hagejate esindaja märkis, et suure tõenäosusega lahkuvad nad üüripinnalt 15. novembriks 2020, pooltevahelise lepingu viimaseks tähtajaks lugesid nad 28.02.2020. Kohus loeb 26.03.2019 hagejate kodulehel (t.lk 62) ilmunud teatega tõendatuks, et hageja 1 avaldas enda kodulehel uudise, mille kohaselt kolib hageja 1 2020 aasta sügisel selleks ajaks valmiva Porto Franco keskusesse. Hagejad esitasid 29.07.2019 kostjale teate lepingu pikendamise soovist kuni 28.02.2021 (t.lk 35-36), millele kostja teatas 30.07.2019 (t.lk 37), et saaks lepingut pikendada kokkuleppel kuni 01.10.2020. Kostja teatas 07.08.2020 vastuses (t.lk
38-39) üürilepingu pikendamise soovile, et üürilepingu pikendamisele ei kohaldu lepingu punkt 10.5, sest üürnikud on teatanud, et ei soovi üürisuhte jätkumist kostjaga ja kostja on sõlminud uue üürilepingu kolmanda isikuga. Seega ei ole kostja hinnangul tegemist lepingu uuendamisega, mille puhul oleks läbirääkimiste ajaks kokkuleppe saavutamiseks võimalik rakendada üürilepingu punkti 10.5.
9.5.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Vastavalt lõikele 3 kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Vastavalt TsÜS §-le 72 ei loeta tahteavaldust tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. VÕS § 309 lg 1 esimese lause järgi lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Tulenevalt VÕS § 310 lõikest 1 kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist.
9.6.Kohus leiab, et nimetatud kirjavahetuse ja teadetega on tõendatud, et hagejad teavitasid 25.03.2019 kostjat, et lahkuvad üüripinnalt tõenäoliselt 15. novembriks 2020, kuid soovivad seda pikendada kuni 28.02.2020. Seega hagejad teatasid (tegid TsÜS § 69 lg 1 mõttes tahteavalduse), et ei soovi lepingut uuendada, kuid soovivad üüripinda kasutada mitte pikemalt kui 28.02.2020. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et pooled üürilepingu pikendamises kokkuleppele ei jõudnud. Kohus leiab, et kuivõrd hagejad olid esitanud 25.03.2019 tahteavalduse, et ei soovi üürilepinguid uueks perioodiks pikendada, siis vastavalt lepingu pikendamise kokkuleppele ja kooskõlas VÕS § 309 lg 1 esimesele lausele kehtisid üürilepingud kuni 06.02.2020.
9.7.Hagejad muutsid 29.07.2019 esialgset soovi ning teatasid, et soovivad lepingut pikendada kuni 28.02.2021. Kohus leiab, et kuivõrd hagejad tegid 25.03.2019 kostjale tahteavalduse, mille kohaselt ei soovinud üürilepingut pikendada kauemaks kui 28.02.2020, siis tuleb hagejate 29.07.2019 tahteavaldust lugeda sooviks tahteavaldus tagasi võtta. Kuivõrd hagejate 29.07.2019 tahteavaldus jõudis kostjani oluliselt hiljem peale esialgse tahteavalduse esitamist, siis ei saa hagejate 29.07.2019 tahteavaldusi lugeda esialgsete tahteavalduste tagasivõtmiseks, kuna tagasivõtmine pidanuks kostjani jõudma enne 25.03.2019 s.o enne esialgset tahteavaldust või sellega ühel ajal.
9.8.Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud üürilepingud lõppesid vastavalt lepingu pikendamise kokkuleppele ja kooskõlas VÕS § 309 lg 1 esimesele lausega 06.02.2020. Kohus leiab, et üürileping ei muutunud tähtajatuks, kuna hagejad avaldasid soovi peale lepingute lõppemist lepingut jätkata, kuid kostja sellega ei nõustunud. Kostja on avaldanud selge tahte, et ei soovi lepingute jätkamist.
9.9.Alternatiivselt leiab kohus, et isegi kui asuda seisukohale, et käesoleval juhul kohalduks lepingu punkt 10.5, siis said hagejate ja kostja vahel sõlmitud üürilepingud pikeneda maksimaalselt kuni 06.08.2020. Hagejad teavitasid kostjat 25.03.2019, et leidsid uue üüripinna ning ei soovi seetõttu üürilepingu uuendamist s.t uueks tähtajaks pikendamist. Seega ei kohaldu käesoleval juhul üürilepingu punkt 10.5 kolmas lause, mille kohaselt kui viimati nimetatud kuue
kuu jooksul ei suuda üürnik uut pinda endale leida pikeneb leping veel üheks aastaks turutingimustel. Kohtu hinnangul ei saa viidatud tingimust kasutada juhul, kui hagejad leiavad küll uue üüripinna, kuid loobuvad vabatahtlikult uuele üüripinnale kolimisest. Kohus leiab, et hagejad loobusid ise uuele üüripinnale kolimisest (t.lk 63).
10.Kuivõrd kohus leidis otsuse punktis 9.8, et poolte vahel sõlmitud lepingud lõppesid hiljemalt 06.02.2020, siis puudub vajadus hinnata, kas kostja 27.01.2021 üürilepingute ülesütlemine alates 08.02.2021 on kehtiv. Üürilepingu on lõppenud ja hagejad kasutavad alates 07.02.2020 üüripinda õigusliku aluseta.
11.Menetluskulud
11.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
11.2.Kostja menetluskuluks on õigusabikulud summas 4437,50 eurot. Kostja esindaja on osutanud kostjale õigusabiteenust 35,5 tundi, hinnaga 125 eurot/tund (käibemaksuta).
11.3.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Arvestades asja keerukust ja mahukust, esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, tuleb hagejatelt kostjale välja mõista õigusabikuluna 4437,50 eurot.
11.4.Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejaid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2021. a otsusega nr 2-211824.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.