VV ja AA avaldus kohustuse puudumise tuvastamiseks ja Tallinn, Xxxxxxxxxxx tn xx korteriühistu kohustamiseks võimaldama tutvuda dokumentidega. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise vaidlustamine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 21. novembri 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, Xxxxxxxxxxx tn xx korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldajad (vastustajad määruskaebemenetluses): VV (isikukood xxxxxxxxxx) ja AA (isikukood xxxxxxxxxx), ühine lepinguline esindaja Lilia Kožina Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Tallinn, Xxxxxxxxxxx tn xx korteriühistu (registrikood xxxxxxxx), lepinguline esindaja Marina Suhnjova
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 21. novembri 2019 määrus jätta menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemise kulud jaotada ja määrata kindlaks järgmiselt:
2.1.menetluskulude jaotuse vaidlustamisega seotud kulud jätta puudutatud isiku Tallinn, Xxxxxxxxxxx tn xx korteriühistu kanda;
menetluskulude rahalise kindlaksmääramisega seotud kulud jätta iga menetlusosalise enda kanda;
2.3.rahuldada osaliselt avaldajate taotlus määruskaebemenetluse kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks;
2.4.määrata avaldajate vajaliku ja põhjendatud menetluskulu summaks määruskaebemenetluses 80 eurot ning mõista see summa välja puudutatud isikult Tallinn, Xxxxxxxxxxx tn xx korteriühistult avaldajate VV ja AA kasuks solidaarselt;
2.5.määruse jõustumisest kuni täitmiseni kohustada puudutatud isikut tasuma välja mõistetud menetluskulu summalt avaldajatele viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.VV ja AA (avaldajad) esitasid 9. juulil 2019 Harju Maakohtule avalduse, paludes tuvastada, et neil ei ole kohustust tasuda Tallinn, Xxxxxxxxxxx tn xx korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) esitatud arvel nr 04-127 (arve) märgitud „muud summat“ 45,44 eurot, ja kohustada korteriühistu juhatust võimaldama avaldajatel tutvuda korteriühistu juhatuse
2.Puudutatud isik võttis 28. oktoobri 2019 vastuses nõuded õigeks. Korteriühistu tühistas
10.oktoobril 2019 nii arve 45,44 euro osas kui ka juhatuse 28. veebruari 2019 otsuse.
3.Avaldajad loobusid 26. novembril 2019 avaldusest, sest korteriühistu täitis nõuded pärast avalduse esitamist. Avaldajad palusid jätta menetluskulud korteriühistu kanda.
4.Korteriühistu selgitas 29. novembri 2019 seisukohas, et ta ei andnud oma käitumisega põhjust avalduse esitamiseks, mistõttu ei ole õiglane jätta menetluskulusid tema kanda. Ta palus jätta menetluskulud avaldajate kanda.
5.Avaldajad esitasid 8. novembril 2019 menetluskulude nimekirja summas 925 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 800 eurot. Avaldajatele osutati õigusabi tunnihinnaga 80 eurot. Avaldajate esindajal kulus kliendiga kohtumiseks ja asja arutamiseks 1 t, avalduse koostamiseks ja dokumentide uurimiseks 3 t, täpsustuse koostamiseks 0,5 t, loobumisavalduse koostamiseks 3 t ning vastusega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks 2,5 t. Samuti palusid avaldajad mõista välja viivise hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult.
6.Korteriühistu esitas 29. novembril 2019 menetluskulude nimekirja summas 300 eurot.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Maakohus võttis 21. detsembri 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldusest loobumise vastu, lõpetas asja menetluse ja jättis menetluskulud korteriühistu kanda. Maakohus mõistis korteriühistult avaldajate kasuks solidaarselt välja menetluskulu 490 eurot ja kohustas teda tasuma selletl summalt viivist.
8.Menetluskulude jaotust põhjendas kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-ga 5. Selle sätte alusel tuleb kulud jätta korteriühistu kanda, sest avaldajad ei pöördunud kohtusse põhjendamatult. Avaldajad nõudsid 24. mail 2019 korteriühistult, et viimane muudaks arvet, ja esitasid 19. juunil 2019 nõudekirja, milles soovisid tutvuda juhatuse koosoleku protokolli originaaliga. Korteriühistu tühistas arve alles 10. oktoobril 2019. Asjas esitatust ei nähtu, et avaldajatel oleks võimaldatud juhatuse koosoleku protokolli originaaliga tutvuda.
2 (4)
9.Avaldajad esitasid ühes avalduses kaks hagita menetluse nõuet, seega tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 5 alusel tasuda avalduselt riigilõivu 100 eurot. Avaldusest loobumise tõttu võivad avaldajad TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi taotleda poole tasutud riigilõivu (50 eurot) tagastamist. Võttes arvesse asja mahtu ja vähest õiguslikku keerukust, ei saanud asjaolude väljaselgitamisele, tõendite kogumisele ja avalduse koostamisele kuluda üle 3 t. Põhjendatud ajakulu koos menetlustoimingutele kulunud ajaga on kokku 5,5 t. Avaldajatele osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 80 eurot ilma käibemaksuta, mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodust tulenevalt on avaldajate põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku 490 eurot (= 5,5 × 80 + 50).
MÄÄRUSKAEBUS
10.Korteriühistu esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega kohus jättis menetluskulud tema kanda, mõistis välja 490 eurot ja kohustas tasuma sellelt summalt. Ta palus teha uue määruse, millega jätta kulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus ületas menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire, kui ei arvestanud asjaoluga, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetava menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
11.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 7. septembri 2020 määrusega vaidlustatud määruse osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult avaldajate kasuks välja menetluskulude hüvitise 95,44 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega jättis avaldajate menetluskulu kindlaksmääramise taotluse rahuldamata. Menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmise osas jäi maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuse menetlemise kulud jäid menetlusosaliste endi kanda.
12.Riigikohus tühistada 14. aprilli 2021 määrusega ringkonnakohtu määruse puudutatud isikult avaldajate kasuks 95,44 eurot ületava menetluskulude hüvitise välja mõistmata jätmise ja määruskaebuse menetlemise kulude jaotamise osas ning saatis asja tühistatud osas uueks lahendamiseks ringkonnakohtule. Riigikohus märkis, et maakohtu määrus on jõustunud tsiviilasja menetluse lõpetamise osas. Ringkonnakohtu määrus on jõustunud osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata, st millega jäeti maakohtus kantud menetluskulud puudutatud isiku kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu vaidlustatud määruse seaduslikkust vastavalt kaebuse ulatusele. Ühtlasi saab kaebuse pärast Riigikohtu menetlust uuesti läbi vaadata vaid ulatuses, milles seda ei ole veel lõplikult lahendatud. Eespool p 12 teise lõigu järgi on praeguse menetluse ese üksnes maakohtu otsustus menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel. Menetluse lõpetamise ja menetluskulu jaotuse otsustused on jõustunud.
14.Vaidlustatud määrus on menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätab ringkonnakohus määruse selles osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
15.Ringkonnakohus ei nõustu korteriühistu seisukohaga, et rahalise nõude puhul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda üksnes tsiviilasja hinnast. Nähtuvalt Riigikohtu praktikast tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda asja keerukusest ja mahukusest ning menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, st esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Nii on tsiviilasja hind vaid üks näitaja, millest menetlusosalise lepingulise esindaja kulude hüvitamisel lähtuda. 3 (4)
16.Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt eespool p-s 12 viidatud Riigikohtu määruse p 19 kolmas lõik).
17.Praeguses asjas on maakohus hinnanud avaldajate lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikust mh vaidluse keerukust silmas pidades. Maakohus lähtus avaldajate lepingulise esindaja õigusabikulude hüvitamise määramisel põhjendatult asja vähesest keerukusest ning õigustoimingute ulatuse põhjendatuse hindamisel õigesti menetlusdokumentide mahust, sisust ja nendes sisalduvast õiguslikust argumentatsioonist. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ega esindaja tasumäära hindamisel kaalumispiire ületanud. Korteriühistu ei väitnud määruskaebuses, et mõni maakohtu poolt vajalikuks ja põhjendatuks hinnatud toiming tegelikult neile tingimustele ei vastanud.
18.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad sellega seonduvad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel korteriühistu kanda. Siiski puudutab see üksnes menetluskulude jaotuse vaidlustamise kulu, sest TsMS § 178 lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks avaldajatele väljamõistetavad menetluskulud määruskaebemenetluses.
19.Avaldajad esitasid asja esimest korda ringkonnakohtus läbivaatamisel kulunimekirja summas 280 eurot, mis oli tasu 3,5 t õigusabi eest tasumääraga 80 eurot/t. Riigikohtule esitatud nimekirja kohaselt oli selles kohtuastmes avaldajate menetluskulu kautsjon 50 eurot. Asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus avaldajad menetlustoiminguid ei teinud.
20.TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 kohaselt määrab ringkonnakohus menetluskulud kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Arvestades kaebuse ja vastuse väited, on avaldajate lepingulise esindaja ajakuluna menetluskulude jaotusega seotud osas põhjendatud üks tund. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 80 eurot (käibemaksuta) on tavapärane tasumäär, millest lähtuvalt peab vaidluse teine pool kulud hüvitama. Kautsjon tagastati Riigikohtu määruse alusel, mistõttu pole seda vaja hüvitada.
21.Eelneva põhjal tuleb korteriühistult avaldajate kasuks solidaarselt välja mõista õigusabikulu hüvitis 80 eurot. Vastavalt avaldajate taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 peab korteriühistu maksma tasumisega viivitamise korral avaldajatele viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
22.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.