Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on V A ja V Ai avaldus, millega avaldajad paluvad tuvastada, et neil ei ole kohustust tasuda korteriühistu arvel xxxx märgitud „muud summat“ 45,44 eurot ja kohustada Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu juhatust võimaldama avaldajatel tutvuda 28.02.2019 korteriühistu juhatuse koosoleku protokolli originaaliga. Avaldus on esitatud 09.07.2019. 28.10.2019 esitas puudutatud isik vastuse avaldusele, milles teatas, et võtab nõuded õigeks. Puudutatud isik on 10.10.2019 tühistanud nii asjassepuutuva arve 45,44 euro osas kui juhatuse 28.02.2019 otsuse. 26.11.2019 esitasid avaldajad kohtule avalduse avaldusest loobumiseks, märkides, et nad loobuvad avaldusest seoses sellega, et puudutatud isik on avaldajate nõuded pärast avalduse esitamist täitnud. Avaldajad paluvad jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik esitas 29.11.2019 seisukoha milles märkis, et ei ole oma käitumisega andnud põhjust avalduse esitamiseks, mistõttu ei oleks õiglane jätta menetluskulusid puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik palub jätta menetluskulud avaldajate kanda. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Kohus ei nõustu puudutatud isikuga, et avaldajad pöördusid kohtusse põhjendamatult. Avaldajad on esitanud kirja, millest nähtuvalt nõudsid nad korteriühistult 24.05.2019 ümberarvestuse tegemist seoses vaidlusaluse summaga 45,44 eurot (lk 7). Samuti on avaldajad esitanud 19.06.2019 nõudekirja korteriühistule, milles on avaldanud soovi tutvuda 28.02.2019 koosoleku protokolli originaaliga (lk 9). Puudutatud isik tühistas vaidlusaluse arve alles 10.10.2019, asjas esitatust ei nähtu ka, et avaldajatel oleks võimaldatud 28.02.2019 protokolli originaaliga tutvuda vastavalt 19.06.2019 nõudekirjale. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et avaldajatel puudus 09.07.2019 seisuga vajadus kohtusse pöördumiseks. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Avaldajad on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on neil tekkinud menetluskulu 925 eurot, so riigilõiv 125 eurot ja kulu lepingulisele esindajale 800 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Kuna avaldajad on esitanud ühes avalduses kaks hagita menetluses menetletavat nõuet, leiab kohus, et avalduselt tuli RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 5 alusel tasuda riigilõivu kokku 100 eurot. Seoses avaldusest loobumisega on avaldajatel õigus TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel taotleda poole tasutud riigilõivu tagastamist. Seoses riigilõivuga on avaldajatel tekkinud kulu seega 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt avaldajate lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Avaldajad on välja toonud, et nende lepinguline esindaja tegi järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga: Toiming

15.05.2019 kohtumine kliendiga ja asja arutamine 24.05.2019 avalduse koostamine ja dokumentide uurimine 19.06.2019 täpsustuse koostamine 09.07.2019 kohtuavalduse koostamine 01.11.2019 vastusega tutvumine ja avaldajate lepingulise esindaja seisukoha koostamine

KOKKU

Aeg (h)

0,5

2,5

Kohus leiab, et toimingud 1-4 on kokkuvõtlikult avalduse koostamine koos kaasuvate toimingutega. Võttes arvesse esitatud avalduse mahtu ja asja vähest õiguslikku keerukust, leiab kohus, et avalduse koostamisele koos selle aluseks olevate asjaolude väljaselgitamisega ning

tõendite komplekteerimisega ei võinud põhjendatult kuluda üle 3 tunni. 24.05 ja 19.06 avalduste puhul ei ole tegemist käesoleva kohtumenetluse raames esitatud menetlusdokumentidega. Põhjendatud ajakulu kokku menetlustoimingute tegemiseks on kohtu hinnangul 5,5 tundi (3 + 2,5). Avaldajad on märkinud, et neile osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 80 eurot ilma käibemaksuta, mis ei ületa kohtu hinnangul keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale kokku on 440 eurot (5,5 x 80). Kohus mõistab puudutatud isikult avaldajate kasuks solidaarselt välja põhjendatud menetluskulu 490 eurot (50 + 440). TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt avaldajate taotlusele, et puudutatud isikul tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.