CC ja YY avaldus kohustuse puudumise tuvastamiseks ja Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu kohustamiseks võimaldada dokumentidega tutvumist
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu lõpetamise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu määruskaebus Avaldaja CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldaja YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldajate ühine lepinguline esindaja Lilia Kožina
Menetlusosalised ja nende esindajad
21.novembri 2019. a
menetluse
Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja) Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu (registrikood 80272468), lepinguline esindaja Marina Suhnjova Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 21. novembri 2019. a määrus osas, milles maakohus mõistis Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistult CC ja YY kasuks välja menetluskulude hüvitise 95,44 eurot ületavas osas. Jätta tühistatud osas CC ja YY taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.
4.2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-10324, CC ja YY avalduses kohustuse puudumise tuvastamiseks ja Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu dokumentidega tutvumise võimaldamiseks kohustamiseks.
4.3.Menetluskulud jätta Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu kanda.
4.4.Mõista Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistult välja menetluskulu 95,44 eurot CC ja YY kasuks solidaarselt.
4.5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistul tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli CC ja YY (avaldajad) avaldus, milles avaldajad palusid tuvastada, et neil ei ole kohustust tasuda Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) esitatud arvel nr 04-127 märgitud „muud summat“ 45,44 eurot ja kohustada korteriühistu juhatust võimaldama avaldajatel tutvuda 28. veebruari 2019. a korteriühistu juhatuse koosoleku protokolli originaaliga.
2.Korteriühistu esitas 28. oktoobril 2019 vastuse avaldusele, milles teatas, et võtab nõuded õigeks. Puudutatud isik tühistas 10. oktoobril 2019 nii asjassepuutuva arve 45,44 euro osas kui ka juhatuse 28. veebruari 2019 otsuse.
3.Avaldajad esitasid 26. novembril 2019 avalduse avaldusest loobumiseks. Avaldajad selgitasid, et loobuvad avaldusest, sest puudutatud isik on avaldajate nõuded pärast avalduse esitamist täitnud. Avaldajad palusid jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
4.Puudutatud isik selgitas 29. novembri 2019 seisukohas, et ta ei ole oma käitumisega andnud põhjust avalduse esitamiseks, mistõttu ei ole õiglane jätta menetluskulusid tema kanda. Puudutatud isik palub jätta menetluskulud avaldajate kanda.
5.Avaldajad esitasid 8. novembri 2019 menetlusdokumendis menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on neil tekkinud menetluskulu 925 eurot, s.o riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 800 eurot. Avaldajatele osutati õigusabi tunnihinnaga 80 eurot. Avaldajad paluvad mõista puudutatud isikult välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni. Avaldajate esindajal kulus
15.mail 2019 kohtumiseks kliendiga ja asja arutamiseks 1 tund; 24. mail 2019 avalduse koostamiseks ja dokumentide uurimiseks 3 tundi; 19. juunil 2019 täpsustuse koostamiseks 0,5 tundi; 9. juuli 2019 kohtuavalduse koostamiseks 3 tundi ning 1. novembril 2019 vastusega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks 2,5 tundi.
6.Puudutatud isik esitas 29. novembri 2019 menetlusdokumendis menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tal tekkinud menetluskulu 300 eurot, s.o avalduse ja selle parandustega tutvumine ning analüüs 0,8 tundi, konsultatsioon kliendiga 0,7 tundi ning vastuse koostamine ja tõendite kogumine 1,5 tundi.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Maakohus võttis 21. detsembri 2019. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt avaldusest loobumise vastu, lõpetas menetluse ja jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus mõistis puudutatud isikult välja menetluskulu solidaarselt avaldajate kasuks summas 490 eurot ning kohustas puudutatud isikut tasuma hüvitamisele 2 (6)
kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Maakohus leidis, et ei esine aluseid avaldusest loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel puudutatud isiku kanda. Avaldajad ei pöördunud kohtusse põhjendamatult. Avaldajad nõudsid 24. mail 2019 korteriühistult 45,44 euro osas ümberarvestuse tegemist. Avaldajad esitasid ka 19. juunil 2019 nõudekirja korteriühistule, milles avaldasid soovi tutvuda 28. veebruari 2019 koosoleku protokolli originaaliga. Puudutatud isik tühistas vaidlusaluse arve alles 10. oktoobril 2019. Asjas esitatust ei nähtu ka, et avaldajatel oleks võimaldatud 28. veebruari 2019 protokolli originaaliga tutvuda vastavalt 19. juuni 2019 nõudekirjale. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et avaldajatel puudus 9. juuli 2019 seisuga vajadus kohtusse pöördumiseks. Avaldajate väitel on neil tekkinud menetluskulu 925 eurot, s.o riigilõiv 125 eurot ja kulu lepingulisele esindajale 800 eurot. Kuna avaldajad esitasid ühes avalduses kaks hagita menetluses menetletavat nõuet, tuli avalduselt riigilõivuseaduse § 59 lg 5 alusel tasuda riigilõivu 100 eurot. Avaldusest loobumise tõttu on avaldajatel õigus TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel taotleda poole tasutud riigilõivu tagastamist. Seega on tekkinud avaldajatel riigilõivu kulu 50 eurot. Võttes arvesse avalduse mahtu ja asja vähest õiguslikku keerukust, ei võinud avalduse koostamisele koos selle aluseks olevate asjaolude väljaselgitamise ning tõendite komplekteerimisega kuluda üle 3 tunni. Põhjendatud ajakulu kokku menetlustoimingute tegemiseks on 5,5 tundi (3+2,5). Avaldajatele osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 80 eurot ilma käibemaksuta, mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldajate kasuks solidaarselt välja põhjendatud menetluskulu 490 eurot (50 + 440).
MÄÄRUSKAEBUS
8.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda, mõistis puudutatud isikult välja menetluskulu solidaarselt avaldajate kasuks summas 490 eurot ning kohustas puudutatud isikut tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Puudutatud isik palus teha asjas uue määruse, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kaebuse väidete kohaselt jättis maakohus menetluskulud ebaõigesti puudutatud isiku kanda. Menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine on ebaõiglane. Menetluskulud tulnuks asja õigeks ja õiglaseks lahendamiseks jätta menetlusosaliste endi kanda. Puudutatud isik täitis avaldajate nõuded vaid põhjusel, et vältida täiendavate õigusabikulude kandmist, mitte põhjusel, et avaldajatel oli seaduse või põhikirjaga sätestatud õigus jätta oma korteri remontimisega seotud jäätmete likvideerimise kulud korteriühistu kanda. Maakohus ei arvestanud menetluskulude jaotamisel puudutatud isiku esitatud tõendeid selle kohta, et avaldajatel oli korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 ning ühistu põhikirja p 3.2 alapunktide 3 ja 21 alusel kohustus maksta korteriühistule 45,44 eurot koristuse ja prügiveo eest. Puudutatud isik nõudis avaldajatelt varalise kahju hüvitamist, mille suurus on dokumentaalselt tõendatud. Kohtule esitati puudutatud isiku juhatuse esimehe PP eriarvamus, mille kohaselt ühistu 45,44 euro suurune nõue avaldajate vastu on põhjendatud ja tõendatud. Lisaks esitati kohtule trepikoja määrdumise ja avaliku konteineri pildid, trepikoja puhastuse dokumendid ja prügi arve. Peale selle ületas maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kui ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis menetluskulud õiguspäraselt puudutatud isiku kanda, siis võiks menetluskulude mõistlikuks piiriks olla avaldajate taotleva hüve väärtus, s.o 45,44 eurot. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, 3 (6)
et avalduse esitamise hetkel oli avaldajatel korteriühistu 28. veebruari 2019 juhatuse koosoleku protokolli koopia juba olemas. Nimelt olid avaldajad lisanud selle protokolli koopia oma avaldusele.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
9.Avaldajad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
10.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult avaldajate kasuks välja menetluskulude katteks hüvitise 95,44 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab tühistatud osas avaldajate menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata. Ülejäänud osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning see jääb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale edasi on kaevatud. Puudutatud isik ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles maakohus lõpetas asja menetluse avaldajate avaldusest loobumise tõttu. Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja TsMS § 463 lg 2 kohaselt jõustunud. Puudutatud isik vaidlustas maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas.
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult menetluskulud TsMS § 168 lg 5 järgi koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 puudutatud isiku kanda. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
14.Maakohtu menetluses oli avaldajate avaldus puudutatud isiku vastu kohustuse puudumise tuvastamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada, ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-182-15 p 13 ja selles viidatud 15. mai 2013. a määrus asjas nr 3-2-1-55-13, p 13). Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu kehtib ka juhul, kui hagita menetluses on avaldaja esitanud tuvastusnõude ning tegemist on asjaga, kus lahendatakse menetlusosaliste vahelist vaidlust.
15.Praeguses asjas oli avaldajate mõlema nõude eesmärgiks saavutada see, et neil ei oleks kohustust tasuda korteriühistu nõutud 45,44 eurot. Kuivõrd puudutatud isik teatas
28.oktoobri 2019 vastuses avaldusele, et võtab avaldajate nõuded õigeks, ei nõua avaldajatelt vaidlusaluse 45,44 euro tasumist ning on tühistanud enda 28. veebruari 2019. a juhatuse otsuse, millega oli otsustatud avaldajatelt nimetatud summat nõuda, saavutasid avaldajad avaldusega taotletud eesmärgi. Samuti esitas puudutatud isik koos 28. oktoobri 2019 vastusega kohtule ka
28.veebruari 2019 juhatuse koosoleku protokolli koopia. Avaldajad selgitasid
26.novembri 2019 menetlusdokumendis, et nad loobuvad avaldusest, sest puudutatud isik on avaldajate nõuded pärast avalduse esitamist täitnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukorras, kus korteriühistu oli avaldajatelt vaidlusaluse summa tasumist nõudnud ning ei reageerinud avaldajate enne kohtusse pöördumist saadetud kirjale, ei olnud avaldajate kohtusse pöördumine põhjendamatu. Seega jättis maakohus õigesti menetluskulud TsMS § 168 lg 5 kohaselt puudutatud isiku kanda.
16.Ringkonnakohus märgib, et asjakohased ei ole puudutatud isiku väited selle kohta, et tal tegelikult oli õigus avaldajatelt vaidlusaluse arve tasumist nõuda. Need väited eeldavad vaidluse sisulist lahendamist. Avaldusest loobumise korral kohus aga menetlusosaliste vaidlust 4 (6)
sisuliselt ei lahenda. Seega ei pidanud maakohus hindama ka puudutatud isiku esitatud tõendeid selle kohta, et tal tegelikult oli avaldajate vastu nõue 45,44 euro saamiseks.
17.Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku väited temalt avaldajate kasuks välja mõistetud menetluskulude suuruse kohta on põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus esindajakulud välja põhjendatud ja vajalikuks ulatuses. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses tooduga, et avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis (vt Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). See kehtib ka juhul, kui hagita menetluses vaidlevad menetlusosalised mingi rahaliselt hinnatava hüve üle. Praegusel juhul on avaldusest selge, et avaldajate huvi kohtusse pöördumisel oli see, et nad ei peaks maksma puudutatud isikule 45,44 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole mõistlik ega põhjendatud kulutada sellises olukorras kohtus vaidlemisele kordades suuremat summat. Tegemist ei ole eriliselt keerulise vaidlusega. Lisaks on tegemist hagita menetlusega, mis ei ole võistlev ja kus vajadus õigusteadmistega esindaja järgi on väiksem. Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt, et praeguses asjas ei ole põhjendatud mõista puudutatud isikult avaldajate kasuks välja esindajakulude hüvitist, mis ületaks vaidluse eseme väärtuse. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult välja menetluskulud 95,44 eurot ületavas osas (riigilõiv 50 eurot ja esindajakulu 45,44 eurot). Tühistatud osas jääb avaldajate taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.
18.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 172 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohus arvestab seejuures asjaolu, et määruskaebus rahuldatakse osaliselt ning puudutatud isik peab juba hüvitama avaldajatele vaidluse eseme väärtusega võrdses ulatuses maakohtu menetluses kantud esindajakulu.
19.Ringkonnakohtu määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa
/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 14.04.2021 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. septembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324 Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistult CC ja YY kasuks 95 eurot 44 senti ületava menetluskulude hüvitise välja mõistmata jätmise ja määruskaebuse menetlemise kulude jaotamise osas. Saata asi tühistatud osas uueks lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2.Harju Maakohtu 21. detsembri 2019. a määrus on jõustunud tsiviilasja menetluse lõpetamise osas. Tallinna Ringkonnakohtu 7. septembri 2020. a määrus on jõustunud osas, millega ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu 21. detsembri 2019. a määruse muutmata, s.o millega jäeti 5 (6)
maakohtus kantud menetluskulud Tallinn, Virbi tn 18 korteriühistu kanda.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.