Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-17-9822
Otsuse kuupäev
Tartu, 16. juuni 2021. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull, Kai Kullerkupp, Villu Kõve, Kaupo Paal, Kalev Saare ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Fred Pressi, Tamara Zagamula, Ludmilla Kozlova, Riho Rõõmuse, Kristiina Himma-Maasoo, Marina Hrustaljova, Kauro Antoni, Pavel Tarasenko, Juri Ivanovi, Jekaterina Frolova, Galina Ulitina, Larissa Bõkova, Taisia Marchenko, Viktoria Zimina ja Žanna Piltjai hagi Aktsiaseltsi MV KAUBAD, Markko Masso, Liina Võssotskaja, Sander Solo, Eva Võssotskaja, Toomas Štšerbakovi, Kristi Orase, Rait Viitkari ja Tauno Haidla vastu kinnistusraamatu registriosade sulgemiseks ja kustutamiseks nõusoleku andmiseks ning hagi Aktsiaseltsi MV KAUBAD vastu kinnistusraamatu registriosa avamiseks nõusoleku andmiseks, alternatiivselt hagi Aktsiaseltsi MV KAUBAD, Markko Masso, Liina Võssotskaja, Sander Solo, Eva Võssotskaja, Toomas Štšerbakovi, Kristi Orase, Rait Viitkari ja Tauno Haidla vastu kaasomandi osa väljanõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Fred Pressi, Galina Ulitina, Viktoria Zimina, Pavel Tarasenko, Juri Ivanovi, Marina Hrustaljova, Taisia Marchenko ja Kauro Antoni kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
35 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hagejad Fred Press, Galina Ulitina, Viktoria Zimina, Pavel Tarasenko, Juri Ivanov, Marina Hrustaljova, Taisia Marchenko ja Kauro Anton, nende ühine esindaja vandeadvokaat Liisa Linna Kostjad Aktsiaselts MV KAUBAD, Markko Masso, Liina Võssotskaja, Sander Solo, Eva Võssotskaja, Toomas Štšerbakov,
2-17-9822 Kristi Oras, Rait Viitkar ja Tauno Haidla, nende ühine esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm Asja läbivaatamise kuupäev
3. mai 2021. a, kirjalik menetlus
2-17-9822 vaidlusalune tehing vastuolus KOS-iga, sest kostjal I ei olnud korteriomanditeks jagamise eelduseks olevaks ehitustegevuseks kaasomanike nõusolekut. Juhuks kui kohtu hinnangul ei mõjuta kinnistusraamatusse kantud korteriomandite moodustamine hagejate asjaõiguslikku positsiooni, esitasid hagejad kostjate vastu alternatiivselt vindikatsiooninõude hagejate kasuks nende eriomandi osale vastava kaasomandi osa väljanõudmiseks.
2-17-9822 Korteriomandi jagamine korteriomanditeks ei andnud kostjatele õigust muuta kaasomandis olevat konstruktsiooni või tehnosüsteemi, milleks oleks vaja korteriomanike nõusolekut. Hagejate alternatiivne nõue jäi läbi vaatamata, sest see oli ebaselge ja polnud täidetav.
2-17-9822 mõjuta korteriomanike kaasomandi osa suurust, sest kaasomaniku mõttelise osa suurus väljendab korteriomanikule kuuluva osaluse suurust omandi kui õiguse väärtusest. Kaasomanike nõusolekut on vaja ehituslike ümberkorralduste tegemiseks, mitte korteriomandi jagamiseks, kui see ei mõjuta teiste korteriomanike asjaõigust. Kuivõrd hagejate kaasomandi osa suurus ei ole korteriomandi jagamise tulemusena muutunud, ei ole muutunud ka hagejaid puudutav majandamiskulude arvestus. Maakohus leidis põhjendatult, et kaasomandi mõttelise osa suurus ei pea alati olema täpses võrdelises seoses eriomandi osa suurusega. Kostjal I oli omandiõigusest tulenev vabadus otsustada, kui suured uued korteriomandid ta korteriomandi jagamisel moodustab. Olenemata sellest, et uute korteriomandite eriosade kogupindala vähenes, jäid hagejate kaasomandi osade suurused samaks. Tähelepanuta tuleb jätta hagejate uus ja tõendamata apellatsioonkaebuse väide, et korteriomandite moodustamisel lepiti kokku, et korteriomandite reaalosa peab vastama mõttelisele osale. Maakohus jättis õigesti hagejate alternatiivse nõude läbi vaatamata. See nõue on ebaselge ja pole AÕS § 80 lg 1 alusel täidetav. Ühtedelt kaasomanikelt ei saa teiste kaasomanike kasuks abstraktselt välja mõista 26,81 m2 kaasomandis olevat pinda. Samuti ei ole õiguslikku alust anda mingi kaasomandis olev pind üksnes hagejatele, kes moodustavad kõikidest korteriomanikest ca 10%. Kehtiv õigus ei võimalda hagejate seda nõuet rahuldada. Maakohus leidis põhjendatult, et eriomandis olevaid ruume piiritlevad seinad muutuvad nende ehitamisest alates kaasomandi eseme osaks ning nende omandi üleandmine korteriomanikele eraldi ei ole vajalik. Seni, kuni kortereid ei ole välja ehitatud, kuulub kogu senine äripind kostjate eriomandi koosseisu.
5(9)
2-17-9822
6(9)
2-17-9822
2-17-9822 siis ei ole lisahäälte saamine uute korteriomandite loomisega ainult ühinguõiguslik aspekt, vaid puudutab otseselt korteriomandi kui spetsiifilise omandiliigi sisu ja riivab korteriomaniku omandiõigust. Seega annab kolleegiumi hinnangul AÕS § 65 lg 1 järgi nõude esitamiseks aluse nõude esitaja ühinguõigusliku positsiooni muutumine korteriühistus, kui selline muutus on saavutatud õigusvastase kinnistusraamatu kandega.
2-17-9822 tulene (st kaasomandi mõttelise osa suurus ei pea alati olema täpses võrdelises seoses eriomandi suurusega).
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.