Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2018, Tallinn
Kohtuasja number
2-16-11216
Kohtuasi
XX hagi osaühingu Krivest vastu juhatuse liikmete tagasikutsumiseks ja uue juhatuse liikme määramiseks ning osanike otsuse puudumise või tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. mai 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
14 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja XX (apellant) (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kalev Saare ja vandeadvokaadi abi Artur Knjazev Kostja (vastustaja) osaühing Krivest (registrikood 11069259; asukoht Vabaõhumuuseumi tee 4/1, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Kalaus
Kohtuistungi toimumise aeg
4. september 2018
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Artur Knjazev Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Kalaus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 22. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11216 osas, millega maakohus jättis hagi 9. juuni 2016. a osanike koosoleku protokolli p-des 4, 6 ja 7 sisalduvate otsuste osas rahuldamata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi selles osas rahuldada. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
2.1.Jätta XX hagi YY juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseks rahuldamata.
2.2.Jätta XX avaldus osaühingule Krivest uue juhatuse liikme määramiseks rahuldamata.
2.3.Rahuldada XX hagi osanike otsuste vaidlustamiseks osaliselt.
2.4.Lugeda, et osaühingu Krivest osanikud ei ole hääletanud 9. juuni 2016. a koosolekul osanike järgmiste otsuste vastu:
2.4.1.„Esitada kahju hüvitamise nõue Osaühingule oma kohustuse rikkumisega ühiselt kahju tekitanud juhatuse liikmete CC, OO ja YY vastu“ (p 6);
2.4.2.„Määrata Osaühingu esindajaks Osaühingu ja tema juhatuse liikmete CC, OO ja YY vahelises õigusvaidluses advokaadibüroo COBALT, asukoht Pärnu mnt 15, Tallinn, koos edasivolituse andmise õigusega selles tegutsevatele advokaatidele. Anda Osaühingu osanikule XX-le volitus sõlmida Osaühingu nimel sellekohane kliendileping advokaadibürooga COBALT esindamaks osaühingut käesolevas punktis nimetatud õigusvaidluses“ (p 7).
2.5.Jätta ülejäänud osas XX hagi osanike otsuste vaidlustamiseks rahuldamata.
3.Rahuldada XX apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud hagi menetlemise kuludest 10% osaühingu Krivest kanda ja 90% XX kanda. Jätta vastuhagi menetlemise kulud osaühingu Krivest kanda.
5.Mõista XX-lt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõiv 300 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda vastavalt kohtuotsusele lisatud makseinfole 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda tasumata riigilõivult alates kohtuotsuse jõustumisest kuni riigilõivu tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2-16-11216
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja, osanik) esitas Harju Maakohtule 22. juulil 2016 osaühingu Krivest (kostja) vastu hagi, milles palus tagasi kutsuda kostja juhatuse liikme ametikohalt YY (juhatuse liige I), CC (juhatuse liige II, endine osanik II) ja OO (juhatuse liige III, endine osanik III) ning määrata uueks juhatuse liikmeks hageja. Samuti palus hageja tuvastada, et osaühingu Krivest osanike 9. juuni 2016. a otsust (osanike I koosoleku otsused), 18. mai 2016. a otsust (osanike II koosoleku otsused) ja 12. juuli 2016. a (19. juuli 2016. a) otsust (osanike III koosoleku otsused) ei ole vastu võetud või need on tühised või tuleb tunnistada kehtetuks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja 832 euro suuruse nimiväärusega osa omanik, st talle kuulub 32,5% kostja osakapitalist. Kuni 29. märtsini 2016 kuulus endisele osanikule II osa nimiväärtusega 896 eurot (35% osakapitalist) ja osanikule III osa nimiväärtusega 832 eurot (32,5% osakapitalist). Endised osanikud II ja III võõrandasid oma osalused
23.märtsil 2016 asutatud OÜ-le Krivest Group (uus osanik), kellele kuulub nüüd kostja enamusosalus (osa nimiväärtusega 1728 eurot, 67,5% osakapitalist). Uus osanik on endiste osanike ja kostja juhatuse liikmete ühise kontrolli all, sest neile kuuluvad uue osaniku osad (osalused 40%, 40% ja 20%).
1.2.Kostja juhatuse liikmed tuleb tagasi kutsuda, sest nad on tegutsenud ühingu suhtes ebalojaalselt ja rikkunud korduvalt oma hoolsuskohustust. Juhatuse liikmed (eelkõige YY) eirasid kohtumäärusega ühingule pandud keeldu esitada äriregistrile kandeavaldust põhikirja muutmiseks. Juhatuse liikmed on teinud ja kavatsevad jätkuvalt teha endale (eelkõige juhatuse liikmetele II ja III) ebaseaduslikke väljamakseid ning tekitavad sellega ühingule, aga kaudselt ka hagejale kahju. Juhatus on teinud juhatuse liikmetele ja endistele osanikele II ja III ajavahemikul 8. veebruarist 2011 kuni 8. veebruarini 2016 ebaseaduslikke väljamakseid. Juhatus on korraldanud topeltkoosolekuid, eesmärgiga välistada enda vastu kahjunõuete esitamine ning kiita heaks ebaseaduslikud väljamaksed. Juhatuse liikmed jätsid 2015. a majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtajal koostamata. Hoolimata hageja taotlusest võtta 2015. a majandusaasta aruanne vastu koosolekul, kus osaleb ka vandeaudiitor, jättis juhatus koosoleku kokku kutsumata. Juhatus on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt, kui koostas esmalt juhatuse liikmete II ja III tagasikutsumise ja neile hüvitise maksmise otsuse projektid, hiljem aga otsuse projekti nende tagasivalimiseks.
1.3.Kui kohus kutsub senised juhatuse liikmed tagasi, siis tuleb uueks juhatuse liikmeks määrata hageja, kes on kostja osanik alates 2006. aastast ja oli alates sellest ajast kuni
31.juulini 2013 ka kostja juhatuse liige, st ta suudab ühingut juhtida ning tal on motivatsioon tegutseda kostja huvides.
1.4.Kostja osanike koosolekutel I–III ei ole osanikud otsuseid vastu võtnud, need on tühised või tuleb tunnistada kehtetuks. Osanike I koosolekul kiideti tagasiulatuvalt heaks kostja ja selle juhatuse liikmete vahel nii kirjalikult kui ka suuliselt sõlmitud juhatuse liikme lepingud ja töölepingud, sh nende tasu suurus (kuni 5000 eurot kuus, millele lisanduvad lähetuste päevarahad, jõulupreemia ja muud hüved). Osanike II koosolekul otsustati juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõuete esitamise üle. Osanike III koosolekul otsustati uuesti juhatuse liikmetele tasu maksmise ja muude hüvede võimaldamise üle.
2-16-11216
Kõigil hagis nimetatud koosolekutel võttis otsuseid vastu uus osanik, kes ei olnud kehtivalt kostja osanikuks saanud, sest osade talle võõrandamise tehing oli tühine. Endised osanikud II ja III võõrandasid oma osaluse talle eesmärgiga vältida endale väljamaksete tegemise üle otsustamisel kehtivaid hääletusõiguse piiranguid ning sellised tehingud on heade kommetega vastuolu tõttu tühised. Seetõttu on kostja osanikud endiselt hageja ning endised osanikud II ja III, kes aga ei ole hagi nimetatud otsuseid vastu võtnud. Alternatiivselt on otsused tühised või tuleb tunnistada kehtetuks. Osanike I ja III koosoleku otsused on tühised, sest hageja kokkukutsutud koosolekuga paralleelselt korraldas uus osanik samal päeval topeltkoosoleku teistsuguse päevakorra ja otsuste eelnõudega. Topeltkoosoleku kohta kokkukutsumise teateid välja ei saadetud ja sellel vastu võetud otsused on äriseadustiku (ÄS) § 1721 ja § 1771 lg 1 järgi tühised. Alternatiivselt tuleb need osanike otsused ÄS § 178 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada, sest uus osanik ei saanud ÄS § 177 lg 1 järgi huvide konflikti tõttu hääletada enda osanike vastu kahju hüvitamise nõuete esitamise ega nendega õigusvaidluse pidamise üle, samuti juhatuse liikmetele tasu maksmise üle. Osanike II koosoleku otsused on ÄS § 1771 lg 1 järgi tühised, sest rikuti otsuste tegemise korda. Hagejale ei esitatud otsuse aluseks olevaid dokumente ega otsusega seotud teavet ning hagejale anti otsuste vastuvõtmiseks ebamõistlikult lühike tähtaeg (üks tööpäev). Alternatiivselt tuleb otsused tunnistada kehtetuks, sest uus osanik ei saanud ÄS § 177 lg 1 järgi huvide konflikti tõttu hääletada enda osanike ja kostja vahel tehtud tehingute heakskiitmise üle. Lisaks on tasu tagasiulatuv määramine vastuolus ÄS §-s 1801 sätestatuga. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja esitas maakohtule
7.novembril 2016 ka vastuhagi ja selle tagamise avalduse, milles palus hagejal keelata kahju tekitava tegevuse. 19. detsembril 2016 esitas kostja täiendatud vastuhagi. Harju Maakohus jättis 2. märtsi 2017. a määrusega vastuhagi menetlusse võtmata.
2.1.Kostja juhatuse liikmed ei ole oma kohustusi rikkunud, mistõttu ei ole mõjuvat põhjust nende juhatusest tagasi kutsumiseks. Kõik väljamaksed on tehtud õiguslikul alusel (osanike suuliste või konkludentsete otsuse alusel või hilisemal heakskiidul). Väljamaksed on põhjendatud, sest kostja majanduslik edu tuleneb peamiselt juhatuse liikmete II ja III tegevusest. Juhatuse liikmed ei ole tagasiastumise kaudu püüdnud vara ühingust välja viia. Kostja juhatus ei ole oma kohustusi 2015. majandusaasta aruande koostamisel rikkunud, sest aruande auditeerimine viibis audiitori haigestumise tõttu. Juhatus ei ole rikkunud kohtu määrust, sest määruse eesmärk oli piirata osaühingu 14. juuni 2016 hääletusprotokolliga kinnitatud osanike otsuse alusel tehtavaid muudatusi põhikirjas, kuid juhatuse liige I esitas kandeavalduse 22. juuni 2016 kostja osanike otsuse alusel, mis ei olnud sisult ega vormilt eelmise protokolliga seotud.
2.2.Hageja ei sobi kostja juhatuse liikmeks, sest ta ei oska võõrkeeli ja tal ei ole selles valdkonnas tegutseva suurettevõtte juhtimise kogemust, oskusi ega vajalikke teadmisi.
2.3.Osanike otsused on vastu võetud ja need kehtivad ega saa rikkuda hageja kui vähemusosaniku õigusi.
2-16-11216 Uus osanik on saanud õiguspäraselt kostja osanikuks ning kõik otsused vastavad tema kui enamusosaniku tahtele. Osanike I koosoleku kutsus kokku hageja 27. mail 2016 saadetud e-kirjaga, milles sisaldusid ka päevakord ja otsuste eelnõud. Uus osanik osales juhatuse liikme ja lepinguliste esindajate kaudu koosolekul, kuid hageja ja tema lepingulised esindajad lahkusid koosolekult end registreerimata. Kuna uuel osanikul oli häälteenamus (67,5% häältest), oli koosolek otsustusvõimeline. Arvestades seda, et uue osaniku igal osanikul on põhikirja järgi 33,3% häältest, ei ole kellelgi kontrolli ühingu üle. Seetõttu ei kehti uuele osanikule hääleõiguse piirangud. Hoopis hageja samal ajal läbiviidud topeltkoosolekul vastu võetud otsused on tühised. Osanike II (kirjaliku) koosoleku otsustest vaidlustab hageja üksnes neid otsuseid, mis puudutavad teisi juhatuse liikmeid ja osanikke, kuid mitte seda, mis puudutas teda ennast ja talle hüvede võimaldamist. Otsused võeti vastu hageja edaspidiste süüdistuste ärahoidmiseks. Hageja ei pöördunud pärast otsuste eelnõude saamist kostja juhatuse poole, et saada otsuste aluseks olevate asjaolude kohta rohkem teavet. Samuti oli tal kolm päeva aega seisukohta kujundada ja otsuseid vastu võtta. Varem on olnud tavaline, et osanikud võtavad otsused vastu ühe päeva jooksul. Kuna hageja hääletas otsuste vastu, siis ei oleks ka pikem järelemõtlemisaeg saanud muuta otsuste tulemust. Osanike III koosoleku otsused võeti samuti vastu uue osaniku häälteenamusega. Asjaolu, et hageja ja tema volitatud esindajad lahkusid koosolekult, ei muuda ka seda koosolekut ebaseaduslikuks. Ka selle koosoleku kohta edastas hageja 1. juulil 2016 kokkukutsumise teate koos päevakorraga, sh edastas hageja kutsed nii uuele kui ka endistele osanikele. Koosolekul osalesid uue osaniku juhatuse liige ning nii uue kui ka endiste osanike volitatud esindajad. Uue osaniku nõudel ja nõusolekul lisati päevakorda veel küsimusi (juhatuse liikmetele tasu maksmine ja koosoleku kulude kandmine). Kuna koosolekul osales uus osanik, kellele kuulus üle 2/3 häältest ja üle 9/10 koosolekul esindatud häältest, oli päevakorra muutmine seaduspärane (ÄS § 1711 lg 3). Tagasiulatuv tasu maksmise heakskiitmine ei olnud seaduse vastane, sest otsused olid varem vastu võetud. Samal ajal toimunud topeltkoosolek, kus osalesid hageja ja endised osanikud, ei olnud õigustatud osanike otsuseid vastu võtma ja hoopis need otsused on tühised. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis 22. mai 2017. a otsusega kõik haginõuded rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude suurust maakohus otsuses kindlaks ei määranud.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole alust juhatuse liikmeid tagasi kutsuda ja sellest tulenevalt ka uut juhatuse liiget määrata. Iseenesest saab hageja ÄS § 184 lg 5 järgi nõuda juhatuse liikmete tagasikutsumist, sest talle kuulub suurem osalus kui 1/10 kostja osakapitalist. Samuti on kohtupraktikas peetud mõistlikuks lubada koos juhatuse liikmete tagasikutsumise nõudega esitada juhatuse liikme asendamise avaldus (kuigi see peaks toimuma hagita menetluses), et ühing ei jääks juhatuseta. Juhatuse liikmed võib ÄS § 184 lg 5 järgi tagasi kutsuda, kui selleks on mõjuv põhjus. Kohtupraktikas on juhatuse liikme tagasikutsumise mõjuvaks põhjuseks peetud juhatuse liikme hoolsuskohustuse (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35) ja lojaalsuskohustuse (VÕS § 620 lg 1,
2-16-11216 TsÜS § 35) rikkumist ühingu ees, mh seda, kui juhatuse liige võõrandab äriühingule kuuluvat vara osanike teadmata teisele endaga seotud juriidilisele isikule. Hageja on juhatuse liikmete tagasi kutsumise alustena välja toonud järgmised asjaolud: - juhatuse liikmed maksid ajavahemikul 8. veebruarist 2011 kuni 8. veebruarini 2016 juhatuse liikmetele I ja II kokku tasuna 312 000 eurot; - juhatuse liikmed maksid 5. augustil 2011 endisele osanikule II dividende 16 170 eurot ja endisele osanikule III – 14 770 eurot, lisaks 12. märtsil 2013 endisele osanikule II 10 000 eurot; - juhatuse liikmed esitasid 8. juunil 2016. a otsuste eelnõud, mis nägid ette juhatuse liikmete II ja III juhatusest tagasikutsumise alates 1. juulist 2016 ning neile 266 000 euro suuruse hüvitise maksmise; - juhatuse liikmed esitasid eelnõud juhatuse liikmete II ja III tagasikutsumiseks
22.juunil 2016 ja tagasivalimiseks 30. juunil 2016; - juhatuse liikmed viitasid 5. juuli 2016. a koosoleku kokkukutsumisel valesti hageja initsiatiivile; - juhatuse liikmed rikkusid 17. juuni 2016. a hagi tagamise määrusest tulenevat keeldu; - juhatuse liikmed jätsid 2015. a majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata. Kostja ei ole eitanud, et juhatus on hagis nimetatud väljamaksed teinud. Vaidlust ei ole selles, et osanike 20. juuni 2016. a otsus ei sõnasta dividendide maksmist, vaid üksnes näeb ette majandusaasta aruande kinnitamise. Samas nähtub 2009. a majandusaasta aruandest, et osaühingu osanikud otsustasid 2009. a majandusaasta aruande kinnitamisel maksta dividendideks 1 500 000 krooni. Kuigi seda ei saa pidada nõuetekohaseks otsuseks dividendide välja maksmise kohta, saab sellest järeldada, et dividendide välja maksmine 2011 ja 2013. a vastas osanike tahtele. Arvestades, et dividendide välja maksmine 2011 ja 2013 aastal vastas osanike tahtele ja väljamaksetest on möödas hagi esitamise ajaks 3 kuni 5 aastat, ei ole tegemist asjaoluga, mis õigustaks juhatuse liikmete tagasi kutsumist. Põhjendamatu on hageja väide, et juhatuse liikmete eelnõu esitamine endale lahkumisel hüvitise maksmiseks oli juhatuse liikme kohustuste rikkumine. Hageja ei ole eitanud, et endised osanikud II ja III (juhatuse liikmed II ja III) olid aktiivsemad osanikud ning osalesid ettevõtte juhtimises aktiivsemalt kui hageja. Arvestades nende pikaaegset ja tulemuslikku tööd juhatuses, ei saa väita, et eelnõude esitamine lahkumisel hüvitise maksmiseks oleks olnud selgelt majanduslikult põhjendamatu. Samas, hüvitist ei makstud ega maksta välja, sest nad ei lahkunud ametist. Nad valiti 30. juunil 2016 ametisse tagasi. Kostja on selgitanud, et vahepeal said juhatuse liikmed kätte 17. juuni 2016 hagi tagamise määruse, mis keelas põhikirja muudatuste maksmapaneku, mistõttu otsustasid nad ametis jätkata. Juhatuse tagasikutsumise ja tagasivalimise asjaolud võivad olla põhjendatud pärast 22. juunit 2016 toimunud arengutega ja neist asjaoludest ei saa järeldada juhatuse liikmete soovi käituda heade kommetega vastuolus oleval viisil. Äriregistrile kandeavalduse esitamine ei anna alust juhatuse liikmeid tagasi kutsuda. 17. juunil 2016. a määrusega keelati kostjal kandeavalduse esitamine äriregistrile põhikirja muutmiseks. Kuigi juhatuse liige I esitas 22. juunil 2016 äriregistrile kandeavalduse osaühingu põhikirja muutmiseks ja kohtutäitur E. Vilippus määras 1. juulil 2016 kostjale selle eest sunniraha täiteasjas nr 022/2016/3318, oli hagi tagamise määruse eesmärk piirata kostja 14. juuni 2016. a hääletusprotokolliga kinnitatud osanike otsuse alusel tehtavaid muudatusi põhikirjas. Juhatuse liige I esitas 22. juunil 2016 kandeavalduse põhikirja muutmiseks 22. juuni 2016
2-16-11216 otsuse alusel, mis ei olnud 14. juuni 2016. a otsusega seotud. Juhatus ei läinud kohtumäärusega vastuollu ega rikkunud seda. Osanike koosoleku 5. juuli 2016. a kokkukutsumise teatest nähtub, et juhatus kutsus koosoleku kokku põhjusel, et hageja nõudis 10. juunil 2016 selle kokkukutsumist. Isegi kui vastab tõele, et hageja ei esitanud vastavat nõuet, ei ole tegemist asjaoluga, mis õigustaks juhatuse liikmete tagasi kutsumist. Juhatuse liikmetele ei saa ette heita 2015. a majandusaasta aruande esitamise kohustuse rikkumist. Juhatus saatis 22. juunil 2016 osanikele teate, mille kohaselt pidi vastav koosolek toimuma 30. juunil 2016, ning hiljem teate, et audiitori haigestumise tõttu venib majandusaasta aruande auditeerimine, mistõttu jääb 30. juuni 2016 osanike koosolek ära. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et audiitor haigestus, kuid leidis, et juhatus on siiski oma kohustusi rikkunud. Audiitori haigestumise tõttu on kohustuse rikkumine vabandatav.
3.2.Osanikul Krivest Group OÜ oli õigus võtta vastu osanike otsuseid, sest ta oli saanud kehtivalt kostja uueks osanikuks, kuna tema asutamise eesmärgiks ei olnud hääletamispiirangute vältimine ÄS § 177 lg 1 tähenduses. Kostja selgitas loogiliselt, et uue ühingu asutamise eesmärgiks oli kaasata kostja omanike ringi juhatuse liige I, kes osales aktiivselt kostja juhtimises, samas kui hageja oli aktiivsest juhtimisest taandunud. Kuigi istungil selgitasid pooled, et vastuolud hageja ja teiste osanike vahel tekkisid 2016. a alguses, siis 29. märtsil 2016, mil uus ühing asutati, ei olnud keegi esitanud nõudeid juhatuse liikmete vastutusele võtmiseks. Seega ei saanud endised osanikud II ja III sel hetkel teada ega eeldada, et hageja esitab nende vastu kahju hüvitamise nõuded. Dividendimaksed ning juhatuse liikmetele makstud summad vastasid osanike enamuse tahtele ning olid välja makstud mitmeid aastaid varem. Seega, isegi kui väljamakseid ei olnud vormistatud nõuetekohaselt, siis olukorras, kus maksete üle ei olnud aastaid vaidlust, ei pidanudki endised osanikud II ja III eeldama, et nende maksetega seoses esitatakse juhatuse liikmete vastu kahjunõue.
3.3.Osanike I koosoleku otsused ei ole koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu ÄS § 1721 alusel tühised ega ÄS § 177 lg-s 1 sisalduvate hääletuspiirangute rikkumise tõttu kehtetuks tunnistatavad. Asjas on tõendatud, et hageja volitatud esindaja saatis 27. mail 2016 e-kirjaga kostjale ja uuele osanikule koosoleku kokkukutsumise teate, mis sisaldas koosoleku päevakorda ja otsuste eelnõusid. Hageja saatis sama dokumendi uuele osanikule ka tähitud kirjaga, mille viimane sai kätte 7. juunil 2016. Hageja ei eitanud, et uue osaniku esindajad ilmusid hageja kokkukutsutud osanike koosoleku toimumise kohta kell 15:30. Kell 16:01 ilmusid koosoleku toimumise kohta ja ruumi hageja volitatud esindajad ning notar, kuid nad lahkusid kell 16:05 osanike koosoleku toimumise ruumist, ilma oma osalemist registreerimata. Samas on hageja esindajad koos notariga koostanud teise osanike koosoleku protokolli, mille kohaselt on advokaadibüroo teises ruumis viidud samal ajal läbi teine koosolek. Õiguslik tähendus oli sellel koosolekul vastuvõetud otsustel. Olukord, kus osanik lahkub koosolekult ning korraldab paralleelse koosoleku, ei ole kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seadusega (TsÜS) §-ga 32. Seega tuleb lugeda, et hageja esindajad jätsid koosolekul osalemata. Hageja tugineb vastuoluliselt sellele, et koosoleku kokkukutsumise korda rikuti ka sellega, et hagejal ei olnud õigust koosolekut kokku kutsuda. Isegi kui hagejal puudus õigus koosolekut kokku kutsuda,
2-16-11216 on uus osanik koosoleku otsused ÄS § 1721 tähenduses heaks kiitnud. Koosoleku kokkukutsumine selleks õigustamata isiku poolt rikkus teise osaniku, mitte hageja õigusi. Uuele osanikule ei kohaldunud ÄS § 177 lg-s 1 sisalduvad hääletuspiirangud, mistõttu ei ole alust tunnistada otsuseid kehtetuks. ÄS § 177 lg 1 eesmärgiks on vältida huvide konflikti. Kuigi Riigikohtu seisukoha järgi ei või osanik hääletada, kui otsustatakse tema ainuosalusega äriühinguga õigusvaidluse pidamise üle, väljuks ÄS § 177 lg 1 piiridest tõlgendus, mille kohaselt tuleneksid sellest hääletuspiirangud osanikus oleva osaühingu osanikule tehingute tegemiseks isikuga, kellele kuulub osanikuks olev osaühing. Kui sellises olukorras kehtiks hääletuspiirang, siis ei saaks olla tegemist hääletuspiirangu vältimiseks osaluse võõrandamisega, mis on heade kommete vastasuse tõttu tühine. Lisaks ei olnud kõik sellel koosolekul päevakorras olnud küsimused seotud juhatuse liikmetega vaidluste pidamisega.
3.4.Osanike II (kirjaliku) koosoleku otsused ei ole koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu ÄS § 1721 alusel tühised ega ÄS § 177 lg-s 1 sisalduvate hääletuspiirangute rikkumise tõttu kehtetuks tunnistatavad. Samuti võisid osanikud tagasiulatuvalt juhatuse liikmete lepingud ja tasu heaks kiita. Juhindudes ÄS § 168 lg 1 p-st 10, § 170 lg-st 1 ning §-st 173, tegi kostja juhatus 12. mail 2016 osanikele ettepaneku võtta vastu otsus kostja juhatuse liikmetele erinevatel õiguslikel alustel võimaldatud tasude ja muude hüvede heakskiitmise kohta ning palus esitada kirjaliku seisukoha otsuste eelnõude kohta 15. maiks 2016. Kostja juhatuse liige I koostas 18. mail 2016 osanike otsuste hääletusprotokolli, mille kohaselt võtsid osanikud koosolekut kokku kutsumata vastu otsused, millega kiideti tagantjärgi heaks kostja juhatuse liikmetele ja hagejale erinevatel õiguslikel alustel võimaldatud tasude maksmine ja muude hüvede võimaldamine. Põhjendamatu on hageja väide, et osanike koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud sellega, et osanikule ei esitatud piisavalt informatsiooni otsustamisele tulevate asjaolude kohta ja esitatud eelnõude alusel ei olnud võimalik osanikel hinnata kostjale sellise heakskiiduga kaasnevaid või juba kaasnenud rahalisi kohustusi. Kuigi eelnõudele ei lisatud kirjalikke lepinguid ega suuliste lepingute kirjeldust, ei ole tegemist olulise rikkumisega, mis tooks kaasa koosoleku otsuste tühisuse. Otsused ei ole kehtetud hääletuspiirangute rikkumise tõttu, sest uue osaniku suhtes hääletamispiirangud ei kehtinud. Seejuures hääletati iga juhatuse liikme üle eraldi ning osalused uue osanikus jagunevad selliselt, et kellelgi ei ole uues ühingus otsustavat mõju. Otsuste vastuvõtmisel ei rikutud ÄS § 180 lg-te 1 ja 2 nõudeid. Riigikohtu praktika järgi saab osanike otsusega nt nõukogu liikmega sõlmitud lepingu tagasiulatuvalt heaks kiita otsustada tagasiulatuvalt talle tasu maksmine. See seisukoht on kohaldatav ka osaühingu juhatuse liikme puhul.
3.5.Osanike III koosoleku otsused ei ole koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu ÄS § 1721 alusel tühised ega ÄS § 177 lg-s 1 sisalduvate hääletuspiirangute rikkumise tõttu kehtetuks tunnistatavad. Sarnaselt I koosolekuga toimus ka III koosolek paralleelselt. Hageja edastas 1. juulil 2016 kostjale teate osanike koosoleku kokkukutsumiseks 12. juulil 2016. 8. juulil 2016 esitas hageja ÄS § 1711 lg-te 2 ja 3 alusel kostja juhatusele nõude täiendada 12. juulil 2016 toimuva
2-16-11216 osanike koosoleku päevakorda. Koosolekul osales uus osanik oma juhatuse liikme ning volitatud esindajate kaudu. Kl 15:55 ilmusid koosoleku toimumise kohta ja ruumi hageja volitatud esindajad, kes väljendasid seisukohta, et nende hinnangul on kostja osanikeks endised osanikud, ega tunnistanud uut osanikku. Hageja esindajad ning endiste osanike esindajad lahkusid kostja osanike koosoleku toimumise ruumist, ilma oma osalemist registreerimata kl 15.58. Kuna hageja esindajad lahkusid põhjendamatult kostja osanike koosolekult, ei olnud neil õigust läbi viia paralleelselt teist koosolekut, ja tuleb lugeda, et hageja esindajad jätsid koosolekul osalemata. Koosoleku päevakord sisaldus koosoleku kokkukutsumise teates ning seda täiendati hageja 12. juuli 2016. a taotluse ja uue osaniku nõudel kohapeal (p-d 3–6). Koosolekul otsustati jätta p-des 1–2 nimetatud otsused vastuvõtmata ning võeti vastu otsused p-de 3–6 kohta. Otsused võeti vastu samas sõnastuses nagu I koosolekulgi. Nagu eelnevalt märgitud, ei kohaldu hääletamispiirangud uuele osanikule, mistõttu ei ole otsused hääletamispiirangute rikkumise tõttu tühised. Koosolekul hääletati iga juhatuse liikme suhtes eraldi ning osalused KG-s jagunevad selliselt, et kellelgi ei ole uues ühingus otsustavat mõju. Samuti ei rikutud ÄS § 180 lg-st 1 ja lg 2-st tulenevaid nõudeid, sest tagasiulatuv heakskiit on seaduslik. Uute küsimuste päevakorda võtmine toimus seadusega kooskõlas. Kuna uuele osanikule kuuluva osaga on esindatud vähemalt 2/3 osakapitalist, ning tema nõusolekuga on osanike koosoleku päevakorra täiendamiseks nõusoleku andnud vähemalt 9/10 osanike koosolekul osalenud osanikest, lisas koosoleku juhataja ÄS § 1711 lg 3 alusel täiendavad küsimused päevakorda õiguspäraselt. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et juhatuse liikmete tagasikutsumiseks ei ole alust. Maakohus tugines 2009. a majandusaasta aruandele, kuid toimikus seda tõendit ei ole. Samuti nähtub aruandest üksnes kasumi jaotamise ettepanek. Tegelikult maksti dividende üksnes endistele osanikele II ja III. Osanikel ei ole õigust otsustada maksta dividende üksnes osadele osanikest. Juhatuse liikmed maksid dividende üksnes endistele osanikele II ja III, kuid mitte hagejale. Maakohus leidis üksnes kostja ütluste alusel, et juhatuse liikmetele II ja III oli tasu maksmine põhjendatud pikaajalise ja tulemusliku ülesannete täitmise eest. Tegelikult on juhatuse eemärgiks viia kasum ühingust välja. Maakohus järeldas üksnes kostja väidete põhjal, sh vastuoluliselt ja arusaamatult, et pärast 22. juuni arenguid võis olla põhjendatud juhatuse liikmete II ja III tagasi valimine. Juhatuse liikmed rikkusid kohtumäärust, kui esitasid kandeavalduse põhikirja muutmiseks selliselt, et kostjal oleks üks juhatuse liige. Pärast selle ebaõnnestumist tehti ettepanek valida juhatuse liikmed II ja III tagasi. Nii 14. kui ka 22. juuni 2016. a otsused nägid ette juhatuse liikmete arvu vähendamise kolmelt ühele liikmele.
2-16-11216
Juhatus kutsus 5. juuli 2016. a teatega kokku osanike koosoleku väidetavalt hageja nõudel, kuigi hageja seda ei nõudnud ning koosolekule pandud küsimused olid otstarbetud. Kostja ei ole tõendanud, et audiitor oli haige. Samas oli juhatusel sellest sõltumata kohustus majandusaasta aruanne koostada. Igal juhul rikkus juhatus ÄS § 179 lg-t 3, kuna audiitor ei osalenud. Tähtsust ei ole sellel, millal rikkumised toimusid, sest nõuded juhatuse liikmete vastu ei ole aegunud.
4.2.Maakohus järeldas vääralt, et osade võõrandamise eesmärgiks ei olnud vältida käsutuspiiranguid ning tehingud ei olnud tühised. Maakohus tugines üksnes kostja selgitustele ega arvestanud hageja väiteid ja tõendeid. Osanikel tekkis konflikt 2015. aasta lõpus/2016. a alguses, hageja esitas kostjale 2016. a veebruaris kolm teabenõuet väljamaksete kohta, 23. märtsil 2016 asutati uus ühing,
29.märtsil 2016 võõrandasid endised osanikud II ja III uuele ühingule oma osaluse, 29. aprilli 2016. a koosolekul kasutas uus osanik hääleõigust selleks, et hääletada maha ebaseaduslike väljamaksete tegemisest tuleneva nõude esitamine juhatuse vastu. Dividendimaksed võisid vastata enamuse tahtele, kuid see ei andnud alust jätta vähemusosanikku neist ilma.
4.3.Maakohus leidis vääralt, et osanike I koosoleku otsused ei ole tühised ega kehtetud. Maakohus leidis ekslikult, et hageja lahkus enda kokkukutsutud koosolekult. Maakohus jättis arvestamata notariaalse protokolli, millest nähtub, et hageja esindaja ei lubanud uue osaniku esindajatel osaleda koosolekul, kui sai teada, et nad teisi ei esinda. Pärast seda korraldasid uue osaniku esindajad oma koosoleku, millele hagejat ei kutsutud. Maakohus leidis vääralt, et uus osanik sai heaks kiita selle uue koosoleku otsused. Kuna Riigikohus on pidanud võimalikuks tõlgendada ÄS § 177 lg-t 1 laiendavalt, on maakohtu tõlgendus hääletuspiirangute kohta sellega vastuolus. Kuna need otsused puudutasid kostja juhatuse liikmetega õigusvaidluse pidamist, siis piirangud kehtisid.
4.4.Maakohus leidis vääralt, et osanike II koosoleku otsused ei ole tühised ega kehtetud. Maakohus tuvastas, et osanikel puudus informatsioon, mille alusel kaalutletud otsus langetada, seega on tegemist otsuse tegemise korra olulise rikkumisega. Ka nende otsuste vastuvõtmisel kohaldus hääleõiguse piirang. Maakohus järeldas vääralt, et osanikud saavad anda tagasiulatuva heakskiidu juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutele ja tasule enamuse, mitte ühehäälse otsuse alusel.
4.5.Maakohus leidis vääralt, et osanike III koosoleku otsused ei ole tühised ega kehtetud. Maakohus jättis hindamata hageja esile toodud asjaolud: hageja esitas 31. mail 2016 juhatusele nõude koosoleku kokkukutsumiseks, kuid juhatus jättis koosoleku kokku
2-16-11216 kutsumata, mistõttu läks koosoleku kokkukutsumise õigus ÄS § 171 lg 3 alusel üle hagejale. Maakohus leidis põhjendamatult, et hageja lahkus enda kokkukutsutud koosolekult, kuigi koosolek toimus endiste osanike II ja III volitatud esindajatega ning uus osanik koosolekule ei ilmunud. Hageja ei teadnud uus osaniku läbiviidud topeltkoosolekust ja talle kutset ei saadetud. Seetõttu on põhjendamatu ka hageja kanda koosoleku kulude jätmine. Maakohus järeldas vääralt, et osanikud saavad anda tagasiulatuva heakskiidu juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutele ja tasule enamuse, mitte ühehäälse otsuse alusel. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluse edasine käik
6.Tallinna Ringkonnakohus arutas kohtuasja 4. septembri 2018. a kohtuistungil ning lahendas 29. oktoobri 2018. a määrusega poolte kohtuistungil ja pärast seda esitatud täiendavad menetluslikud taotlused, samuti jättis hagi juhatuse liikmete II ja III tagasikutsumiseks läbivaatamata. Ringkonnakohus jätkas asja arutamist 30. oktoobri 2018. a kohtuistungil. Hageja esitas sellel kohtuistungil pärast maakohtu otsuse tegemist ilmnenud juhatuse liikme uute rikkumiste kohta asjaolud ja neid kinnitavad tõendid, mille ringkonnakohus kohtuistungil tehtud määrusega vastu võttis.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osanike I koosoleku p-des 4, 6 ja 7 sisalduvate otsuste osas rahuldada ning maakohtu otsus selles osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osanike I koosoleku p-des 6 ja 7 sisalduvate otsuste osas ja loeb, et neid otsuseid ei ole kostja osanikud vastu võtnud. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistada, kuid osaliselt tuleb TsMS § 657 lg 21 alusel muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
8.Ringkonnakohus käsitleb esmalt juhatuse liikmete tagasikutsumise ja uue juhatuse liikme määramise nõudeid (I), seejärel hageja väidet osade võõrandamise tehingute tühisuse kohta ja selle tähendust praeguse vaidluse lahendamise kontekstis (II) ning osanike otsuste tühisuse ja kehtetuks tunnistamise nõudeid (III). Viimaks jaotab ringkonnakohus menetluskulud, määrab tsiviilasja hinna ning nii hagilt kui ka apellatsioonkaebuselt makstava riigilõivu suuruse (IV). I
9.Hageja hinnangul on kostja juhatuse liikmed rikkunud oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust sedavõrd, et nad tuleb juhatusest ÄS § 184 lg 5 alusel tagasi kutsuda. Esmalt märgib kolleegium, et praeguses otsuses käsitleb ringkonnakohus üksnes juhatuse liikme I tagasikutsumist, kuna teiste juhatuse liikmete osas jättis kolleegium varem hagi läbivaatamata.
2-16-11216
10.Kolleegiumi hinnangul ei anna hageja apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse resolutsiooni juhatuse liikme I osas tühistada, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Maakohus leidis lõppjäreldusena põhjendatult, et praegusel juhul ei anna hageja esile toodud asjaolud alust arvata, et esineb mõjuv põhjus, mis tingib juhatuse liikme I tagasikutsumise ÄS § 184 lg 5 alusel. Maakohus leidis õigesti, et juhatuse liikme kohustuste rikkumine võib iseenesest anda alust kutsuda juhatuse liige tagasi. Siiski ei anna selleks alust igasugune rikkumine. Eelkõige on juhatuse liikme tagasikutsumise üle otsustamine ÄS § 184 lg 1 järgi ühingu osanike või nõukogu pädevuses ning kohus kutsub ÄS § 184 lg 5 alusel juhatuse liikme tagasi üksnes väga erandlikel asjaoludel, kui osanik põhistab ja tõendab, et selleks on mõjuv põhjus. Hageja hagis ja apellatsioonimenetluses täiendavalt esile toodud asjaoludel kolleegium selleks siiski põhjust ei näe.
11.Hageja tõi hagis õigesti esile, et juhatuse liikme tagasikutsumiseks annab alust eelkõige see, kui juhatus on rikkunud oma kohustusi just ühingu suhtes. Hageja etteheited juhatuse liikmete kohta seonduvad aga peamiselt sellega, et juhatus on toiminud hageja kui vähemusosaniku huve kahjustavalt. Nii heidab hageja juhatusele ette juhatuse liikmetele alusetute väljamaksete tegemist olukorras, kus enamusosanik on väljamaksed vähemalt hiljem heaks kiitnud. Samuti heidab hageja juhatusele ette seda, et juhatus maksis välja dividende, jättes hageja dividendidest ilma, kuid jätab tähelepanuta selle, et juhatus sai seda teha osanike enamuse otsusel. Ka juhatuse liikmete tagasikutsumise ja uuesti valimise kohta osanikele otsuse eelnõu esitamine sai tuleneda eelkõige osanike enamuse vastavast soovist. Seega taanduvad hageja etteheited peamiselt sellele, et osanike enamus on teinud hagejale ebasoodsaid, hagejat ebavõrdselt kohtlevaid ja hagejat kahjustavaid otsuseid, kuid osanike enamuse rikkumised ei anna alust kutsuda kostja juhatuse liiget I tagasi. Hageja heidab maakohtule põhjendatult ette küll seda, et maakohus on otsust põhjendades tuginenud alusetult kostja väidetele ja jätnud hageja osad väiteid ja tõendid tähelepanuta, kuid see ei anna alust muuta maakohtu lõppjäreldust. Ka juhul, kui juhatuse liige I esitas äriregistrile kandemääruse kohtumäärust eirates, kutsus 5. juulil 2016 osanike koosoleku tarbetult kokku, viidates hageja vastavale taotlusele, ning jättis tähelepanuta hageja taotluse kinnitada kostja 2015. a majandusaasta aruanne koosolekul, kus osaleb ka vandeaudiitor, on juhatuse liige küll rikkunud oma kohustusi ning kahjustanud hagejat kui vähemusosanikku, kuid need rikkumised ei ole kolleegiumi hinnangul sellised, mis annaksid alust kutsuda juhatuse liige vähemusosaniku nõudel tagasi. Juhatuse liikme I tagasikutsumiseks ei anna alust ka apellatsioonimenetluses täiendavalt esitatud asjaolud, mille kohaselt on juhatuse liige I kutsunud kokku osanike koosoleku selleks, et suurendada kostja osakapitali viisil, mis vähendab hageja osaluse 32,5%-lt 9,72%ni, koostanud selle kohta otsuse eelnõu ning asunud hiljem otsust ellu viima. Ka sellise juhatuse liikme tegevuse taga on osanike enamuse soov ja otsus ning kolleegiumi hinnangul ei saa osanike enamuse huvidest lähtumist juhatuse liikmele ette heita, seda isegi mitte siis, kui osanike enamus ei arvesta vähemuse huvide ja soovidega.
12.Eelnevat arvestades jättis maakohus põhjendatult juhatuse liikme I tagasi kutsumata ning sellest tulenevalt ei olnud vajadust määrata kostjale ka uut juhatuse liiget.
2-16-11216
II
13.Hageja hinnangul ei ole hagis nimetatud osanike otsuseid vastu võetud, sest need võttis vastu uus osanik, kes ei olnud kehtivalt kostja osanikuks saanud, sest osade talle võõrandamise tehingud olid tühised, kuna need tehti eesmärgiga vältida endale väljamaksete tegemise üle otsustamisel kehtivaid hääletusõiguse piiranguid. Riigikohus juhtis samade poolte sarnases kohtuvaidluses tähelepanu sellele, et iseenesest võib käsutustehing olla erandina tühine, kui selle eesmärk on heade kommete vastane (ebamoraalne ja taunitav), kuid osanik saab tugineda osanike otsust vaidlustades teiste osanike ja kolmanda isiku (uue osaniku) vaheliste osade võõrandamise tehingute tühisusele üksnes siis, kui tal on nende tehingute tühisuse tuvastamise vastu õigustatud huvi, seejuures ei ole osanikul õigustatud huvi, kui vaidlustatud otsuste tegemisele ei kohaldu ÄS § 177 lg 1 järgi hääletamispiiranguid (vt Riigikohtu 23. mai 2018. a otsuse tsiviilasjas nr 2-16-9415, p-d 12–20).
14.Osaühingu osaniku hääletamispiirang laieneb ÄS § 177 lg 1 järgi järgmistele juhtumitele: - otsustatakse osaniku vabastamist kohustusest või vastutusest; - otsustatakse nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks; - otsustatakse osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist; - otsustatakse osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist; - otsustatakse küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena.
15.Praegusel juhul otsustati osanike I koosolekul juhatuse liikmete vastu esitatavate kahjunõuete ulatuse täpsustamise ja nende vastu nõuete esitamise üle, samuti selleks esindaja määramise ja kliendilepingu sõlmimise üle (p-d 4, 6 ja 7), hageja vastu kahju hüvitamise nõude esitamise ja kliendilepingu sõlmimise üle (p-d 5 ja 8), ning koosoleku kulude kandmise üle (p 9). Seega olid üksnes p-des 6 ja 7 sisalduvad otsustused seotud ÄS § 177 lg-s 1 sisalduva hääletuspiiranguga ning nende osas sai hageja tugineda osade võõrandamise tehingu tühisusele, muus osas aga mitte. Osanike II (kirjalikul) koosolekul otsustati kiita tagasiulatuvalt heaks iga juhatuse liikmega sõlmitud käsundus- ja tööleping ning lepingu alusel tasu maksmine ja muude hüvede võimaldamine ning sama sisuga otsused võeti vastu ka osanike III koosolekul (p-d 3–5), lisaks otsustati ka koosoleku kulude üle (p 6). Riigikohus on selgitanud, et samamoodi nagu osanikul on õigus hääletada enda juhtorgani liikmeks valimise, tagasikutsumise ja ametiaja pikendamise otsustamisel, on tal õigus hääletada ka endaga juhatuse liikme lepingu sõlmimise ja endale tasu määramise otsustamisel (Riigikohtu 24. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-144-17, p 24). Seega ei kohaldu sellisel juhul ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääletuspiirang ning hageja ei saa tugineda osade võõrandamise tehingu tühisusele (vt Riigikohtu 23. mai 2018. a otsuse tsiviilasjas nr 2-16-9415, p 19). Seda arvestades ei saa hageja nende otsuste puhul tugineda sellele, et osade võõrandamise tehing oli heade kommete vastasuse tõttu tühine.
16.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus ekslikult, et osade võõrandamise tehingu eesmärgiks ei olnud vältida hääletuspiiranguid, mistõttu ei ole osade võõrandamise tehingud tühised. Seda tehes tugines maakohus üksnes kostja väidetele, jättes täielikult arvestamata
2-16-11216 hageja esile toodud asjaolud ning hindamata hageja esitatud tõendid, rikkudes sellega oluliselt TsMS § 436 l-t 1 ja § 438 lg-t 1. Kolleegium parandab selle vea. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23). Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid (Riigikohtu 24. mai 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-01 ja 29. aprilli 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-02, p 9). Praegusel juhul on hageja toonud esile ja tõendanud järgmised asjaolud: - 2016. a alguses tekkisid vastuolud hageja ja endiste osanike II ja III vahel ning hageja esitas 8. veebruaril 2016 kostjale teabe- ning dokumentidega tutvumise nõuded, milles nõudis mh teavet kõigi tehingute kohta, mida kostja on alates 2011 seotud isikutega teinud, samuti juhatuse liikmetele arvestatud ja makstud tasude ning muude hüvede kohta; kostja vastas neile kahe 7. märtsi 2016. a kirjaga (I kd, tl 35–43); - 23. märtsil 2016 kanti äriregistrisse OÜ Krivest Group, kelle asutajateks ja osanikeks olid toonased kostja juhatuse liikmed (YY (osa nimiväärtusega 1000 eurot), CC (osa nimiväärtusega 2000 eurot) ja OO (osa nimiväärtusega 2000 eurot)) (I kd, tl 34); - kuni 29. märtsini 2016 olid kostja osanikeks hageja (osa nimiväärtusega 832 eurot), CC (osa nimiväärtusega 896 eurot) ja OO (osa nimiväärtusega 832 eurot); alates 29. märtsist 2016 on kostja osanikeks hageja ja OÜ Krivest Group (osa nimiväärtusega 728 eurot), seega võõrandasid endised osanikud II ja III oma osaluse mittevaralise sissemaksena OÜ-le Krivest Group (mille osanikeks nad olid) (I kd, 27–31); - 29. aprillil 2016 hääletas OÜ Krivest Group enamusosanikuna juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõuete esitamata jätmise ja õigusvaidluses esindaja määramata jätmise otsuste poolt (VII kd, tl 113–118); - 9. juunil 2016 hääletas OÜ Krivest Group enamusosanikuna juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõuete esitamisele ja selles õigusvaidluses esindaja määramise otsustele vastu (I kd, tl 91–96, p-d 6 ja 7); Eeltoodud asjaolud kinnitavad kolleegiumi hinnangul seda, et hagejaga konflikti sattunud osanikud olid teadlikud sellest, et hageja hinnangul on juhatuse liikmed teinud kostja varast alusetuid väljamakseid, mistõttu võib hageja hakata nõudma nende kui juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõuete esitamist. Kuna osanikena ei oleks CC ja OO ÄS § 177 lg 1 järgi saanud nende vastu nõuete esitamise ja esindaja määramise üle otsustada, otsustasid nad asutada uue äriühingu ning anda oma osaluse mitterahalise sissemaksena sellele üle, vältides sel moel ka hageja ostueesõiguse teostamise võimaluse. Asjaolu, et loodud äriühing hääletaski lausa kahel korral juhatuse liikmete vastu nõuete esitamisele vastu, kinnitab endiste osanike soovi vabaneda nende kui juhatuse liikmete vastu nõuete esitamisest. Kuigi kostja väitel tehti seda kõike selleks, et ka juhatuse liige YY saaks osanikuks, ei ole kostja usutavalt selgitanud, miks tuli selleks luua uus osaühing ning tagada YY osalus läbi teise ühingu, mitte otse kostjas. Kolleegiumi hinnangul on endised osanikud asunud hagejaga tekkinud erimeelsuste tõttu astuma juriidiliselt põhjalikult läbimõeldud ja esmapilgul korrektsena näivaid samme nii selleks, et takistada hagejal endiste osanike ja juhatuse liikmete vastu nõudeid maksma panna, kui ka laiemalt selleks, et tõrjuda hageja osanike ringist välja ja kahjustada hageja kui
2-16-11216 vähemusosaniku huve. Viimast asjaolu kinnitavad mh hageja apellatsioonimenetluses esitatud tõendid selle kohta, et enamusosanik on otsustanud suurendada kostja osakapitali viisil, mis vähendab hageja osaluse 32,5%-lt 9,72%-ni. Seejuures oli mõlema eesmärgi saavutamiseks vaja endistel osanikel võõrandada esmalt oma osalus neutraalsele, kuid enda kontrolli all olevale juriidilisele isikule, kelle kaudu oli võimalik oma eesmärke õiguslike takistusteta saavutada. Asjaolu, et asutatud ühingul on tänaseks ka iseseisev majandustegevus, nagu väidab kostja, võib küll viidata sellele, et ühingut ei asutatud üksnes eeltoodud eesmärkide saavutamiseks, kuid see ei anna alust järeldada, et endistel osanikel II ja III ei olnud ühingut asutades ja oma osalust võõrandades ülalnimetatud taunitavaid eesmärke.
17.Seega võõrandasid endised osanikud II ja III oma osaluse enda asutatud osaühingule eesmärgiga vältida tulevikus võimalikke hääletamispiiranguid neid ennast puudutavate otsuste tegemisel ning ühes sellega ka nende vastu nõuete esitamist. Pikemas perspektiivis oli aga osade võõrandamise tehingu eesmärgiks hageja kui vähemusosaniku ühingust välja tõrjumine. Selline tehingu eemärk on aga ühiskonnas taunitav ja ebamoraalne, mistõttu on osade võõrandamise tehingud vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS § 86 lg 1 järgi tühised. Kuna osade võõrandamise tehingud (sh käsutustehingud) on tühised, ei saanud OÜ Krivest Group võtta enamusosanikuna vastu otsuseid, millega hääletas juhatuse liikmete vastu nõuete esitamisele vastu. Sellest tulenevalt ei ole osanike I koosoleku p-des 6 ja 7 sisalduvaid otsuseid vastu võetud ning hagi tuleb selles osas rahuldada. Muude otsuste osas ei anna aga apellatsioonkaebuse väited osade võõrandamise tühisuse kohta alust hagi rahuldada. III
18.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et ülejäänud osas on otsused ÄS § 1721 alusel tühised või tuleb tunnistada ÄS § 178 lg 1 alusel kehtetuks. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium lühidalt järgmist. Asjaolu, et konfliktide ja segaduse tõttu osanike ringis peeti sama kutse ja päevakorra alusel paralleelseid koosolekuid erinevate osanikega (mida iseenesest ei saa pidada normaalseks), ei tähenda seda, et koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud. Seetõttu ei ole tähtsust sellel, kas hageja lahkus koosolekult või osales teisel paralleelselt toimuval koosolekul. Koosoleku teade oli osanikele esitatud ning mõlemal koosolekul juhinduti koosoleku kokkukutsumise teatega esitatud päevakorrast. Maakohus ei eksinud, kui leidis, et osanike II koosoleku otsused ei ole mh tühised ka seetõttu, et hageja väitel edastati talle ebapiisavalt teavet enne otsuse tegemist ning jäeti otsustamiseks liiga lühike aeg. Iseenesest tuleb küll anda osanikele otsustamiseks mõistlik aeg, kuid praegusel juhul piisas hagejal otsuse vastuvõtmiseks kolmepäevasest tähtajast, millest üks oli tööpäev. Hageja ei ole toonud esile, et pikem tähtaeg oleks võimaldanud tal teha teistsuguse otsuse. Samuti ei ole hageja toonud esile, et kogu hageja hinnangul otsuse tegemiseks vajaliku informatsiooni saamise korral oleks hageja teinud teistsuguse otsuse. Maakohus leidis õigesti sedagi, et enamusosanik saab vajadusel kiita tagasiulatuvalt heaks juhatuse liikmetega sõlmitud lepingud ja neile makstava tasu. IV
2-16-11216
19.Eelnevat arvestades rahuldab kolleegium apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude osanike I koosolekul vastuvõetud p-des 6 ja 7 sisalduvate otsuste osas ning rahuldab selles osas hagi. Muus osas jääb hagi rahuldamata. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, samuti seda, et hagi jäi osaliselt läbi vaatamata, jätab kolleegium 90% hagi menetlemise kuludest TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg 2 alusel hageja kanda ja 10% kostja kanda. Kuna maakohus jättis kostja vastuhagi 2. märtsi 2017. a määrusega menetlusse võtmata, kuid ei määranud vastuhagi menetluskulude jaotust, jätab kolleegium vastuhagiga seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel kostja kanda.
20.Kolleegium märgib lisaks, et maakohus on asja lahendades määranud ekslikult tsiviilasja hinnaks 7000 eurot ning hageja on sellest tulenevalt tasunud ettenähtust vähem riigilõivu. Hageja esitas kohtule hagi kolme juhatuse liikme tagasikutsumiseks, kostjale uue juhatuse liikme määramiseks ning kolme erineva osanike otsuse vaidlustamiseks. Seega esitas hageja kolme liiki nõudeid. Nii juhatuse liikme tagasikutsumise nõue kui ka osanike otsuse vaidlustamise nõue on mittevaralised nõuded, mille puhul on nõude hind TsMS § 132 lg 1 ja lg 11 järgi 3500 eurot. Kuna hageja esitas kolme juhatuse liikme vastu nõuded nende tagasikutsumiseks, oli selles osas hagi hind 10 500 eurot (3×3500 eurot). Kuna hageja vaidlustas kolmel erineval koosolekul vastuvõetud osanike otsuseid, oli ka selles osas hagi hind 10 500 eurot (3×3500 eurot). Lisaks nõudis hageja kostjale uue juhatuse liikme määramist, mis on TsMS § 475 lg 1 p 11 järgi küll hagita asi, kuid mida nii hageja kui ka maakohus pidasid praegusel juhul põhjendatuks menetleda juhatuse liikmete tagasikutsumisega samas menetluses. Hagita asja puhul hinda ei määrata, küll aga tuleb avalduselt tasuda riigilõivu. Kui hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele, võib tsiviilasja hinna määrata TsMS § 136 lg 1 II lause järgi kohus. Kui asja hind on alama astme kohtus määratud valesti, võib kõrgema astme kohus seda TsMS § 137 lg 11 järgi muuta. Sellest tulenevalt muudab ringkonnakohus tsiviilasja hinda ja määrab hinnaks maakohtus 21 000 eurot, millelt tuli riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 900 eurot. Lisaks tuli uue juhatuse liikme määramise avalduselt tasuda riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi riigilõivu 50 eurot. Seega pidi hageja tasuma hagilt kokku riigilõivu 950 eurot. Hageja tasus maakohtus riigilõivu 900 eurot. Seega tasus hageja riigilõivu ettenähtust 50 eurot vähem. Kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus TsMS § 147 lg 3 I lause järgi riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. Vähem tasutud riigilõivu mõistab asja lahendav kohus TsMS § 179 lg 1 järgi kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Sellest juhindudes mõistab kolleegium hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja tasumata riigilõivu 50 eurot. TsMS § 179 lg 9 järgi tuleb tasumata riigilõivult tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni riigilõivu tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.
21.Ka ringkonnakohus on apellatsioonkaebust menetlusse võttes eksinud apellatsiooniastmes tsiviilasja hinna määramisel. TsMS § 137 lg 1 järgi on tsiviilasja hind apellatsioonkaebuse esitamisel sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse kogu ulatuses. Seega lähtub ringkonnakohus ülalmärgitud hinnast. Kuna ringkonnakohus jättis 29. oktoobri 2018. a määrusega hagi kahe juhatuse liikme
2-16-11216 tagasikutsumiseks läbi vaatamata ja hagi läbivaatamata jätmise korral tagastatakse TsMS § 150 lg 1 p 2 järgi riigilõiv, ei arvesta ringkonnakohus neid nõudeid apellatsioonimenetluse tsiviilasja hinna määramisel. Sellest tulenevalt on apellatsioonimenetluses juhatuse liikme tagasikutsumise nõuete hind 10 500 euro asemel 3500 eurot ning apellatsioonimenetluses tsiviilasja hind kokku 14 000 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tasuda lõivu 650 eurot. Lisaks peab hageja tasuma lõivu ka juhatuse liikme määramise avalduse eest 50 eurot. Seega tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda kokku riigilõivu 700 eurot. Hageja tasus apellatsioonkaebuselt lõivu 450 eurot, st 250 eurot ettenähtust vähem. Juhindudes TsMS § 147 lg 3 I lausest ja TsMS § 179 lg-st 1 mõistab kolleegium hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja ka apellatsioonkaebuselt tasumata riigilõivu 250 eurot kohustusega maksta seadusjärgses määras viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 06.11.2019 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 22. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11216 osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada, et osaühingu Krivest osanike 9. juuni 2016. a koosoleku otsuseid, 18. mai 2016. a hääletusprotokollis sisalduvaid otsuseid 1-3 ja 12. juuli 2016. a (protokolli koostamise ajaks märgitud 19. juuli 2016) koosoleku otsuseid ei ole vastu võetud, ning Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2018. a otsus samas tsiviilasjas osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse eelnimetatud osas muutmata. Samuti tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11216 osas, millega ringkonnakohus luges, et osaühingu Krivest osanikud ei ole hääletanud 9. juuni 2016. a koosolekul CC, OO ja YY vastu kahju hüvitamise nõude esitamise ja osaühingule Krivest selles vaidluses esindaja määramise vastu (ringkonnakohtu otsuses märgitud tervikresolutsiooni p-d 2.4, 2.4.1 ja 2.4.2).
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega tuvastada, et osaühingu Krivest osanike 9. juuni 2016. a koosoleku otsuseid, 18. mai 2016. a hääletusprotokollis sisalduvaid otsuseid 1-3 ja 12. juuli 2016. a (protokolli koostamise ajaks märgitud 19. juuli 2016) koosoleku otsuseid ei ole vastu võetud.
3.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 216-11216 muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu 22. mai 2017. a otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata
2-16-11216
XX nõude kutsuda tagasi osaühingu Krivest juhatuse liige YY ja avalduse määrata juhatuse liikmeks XX. Samuti jätta ringkonnakohtu otsus muutmata osas, millega ringkonnakohus mõistis XX-lt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 5).
4.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
4.1.Jätta XX hagi YY osaühingu Krivest juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseks ja tema avaldus XX uueks juhatuse liikmeks määramiseks rahuldamata.
4.2.Rahuldada XX nõue tuvastada, et osaühingu Krivest osanike 9. juuni 2016. a koosoleku otsuseid, 18. mai 2016. a hääletusprotokollis sisalduvaid otsuseid 1-3 ja 12. juuli 2016. a (protokolli koostamise ajaks märgitud 19. juuli 2016) koosoleku otsuseid ei ole vastu võetud.
4.3.Tuvastada, et osaühingu Krivest osanike 9. juuni 2016. a koosoleku otsuseid, 18. mai 2016. a hääletusprotokollis sisalduvaid otsuseid 1-3 ja 12. juuli 2016. a (protokolli koostamise ajaks märgitud 19. juuli 2016) koosoleku otsuseid ei ole vastu võetud.
4.4.Jätta 90% hagi menetlemise kuludest kõigis kohtuastmetes osaühingu Krivest kanda ja 10% hagi menetlemise kuludest kõigis kohtuastmetes XX kanda. Vastuhagi menetlemise kulud jätta osaühingu Krivest kanda.
4.5.Mõista XX-lt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõiv 300 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda vastavalt kohtuotsusele lisatud makseinfole 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasumata riigilõivult alates kohtuotsuse jõustumisest kuni riigilõivu tasumiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.XX kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Osaühingu Krivest kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
6.Tagastada XX kassatsioonkaebuse eest tasutud kautsjon Advokaadibüroo COBALT OÜ kontole. Osaühingu Krivest kassatsioonkaebuse eest tasutud kautsjonist 50 eurot arvata riigituludesse. Enam tasutud kautsjon 50 eurot tagastada Advokaadibüroo TRINITI OÜ kontole.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.