Määruse tegemise aeg ja koht 29.09.2020, Tallinn Kohtuasja number
2-20-114596
Kohtuasi
SPRINT
LOGISTYKA
POLSKA
SPÓŁKA
AKCYJNA SPÓŁKA KOMANDYTOWA hagi Tuleviku Logistika OÜ vastu ekspedeerimislepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.08.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
SPRINT LOGISTYKA POLSKA SPÓŁKA AKCYJNA
SPÓŁKA KOMANDYTOWA määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja SPRINT LOGISTYKA POLSKA SPÓŁKA AKCYJNA SPÓŁKA KOMANDYTOWA (Poola registrikood 0000504527), lepingulised esindajad Denis Piskunov ja Marek Keiman Kostja Tuleviku Logistika OÜ (registrikood 12593465), lepinguline esindaja Anastassia Rumjantseva
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 27.08.2020 määrus osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitis 271,50 eurot ja mõista see summa täiendavalt kostjalt hageja kasuks välja.
4.1.Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-114596.
4.2.Jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda.
4.3.Määrata kostja hüvitatavate maakohtu menetluskulude suurususeks 944,43 eurot ning mõista nimetatud summa Tuleviku Logistika OÜ-lt SPRINT LOGISTYKA POLSKA SPÓŁKA AKCYJNA SPÓŁKA KOMANDYTOWA kasuks välja.
2-20-114596
4.4.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.5.Ringkonnakohtu menetluskulusid ei hüvitata.
4.6.Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 62,50 eurot SPRINT LOGISTYKA POLSKA SPÓKA AKCYJNA SK arveldusarvele nr PL33191010482207014699670002 pangas Santander Bank Polska S.A. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.SPRINT LOGISTYKA POLSKA SPÓLKA AKCYJNA SPÓLKA KOMANDYTOWA (hageja) esitas 13.04.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Tuleviku Logistika OÜ-lt (kostja) 819,82 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväite esitamisega läks nõue üle Harju Maakohtule hagimenetlusse. Hageja esitas 22.05.2020 hagi, mille kohus võttis 27.05.2020 määrusega menetlusse. Hageja esitas 30.07.2020 taotluse hagist loobumiseks, sest kostja rahuldas 26.06.2020 hageja nõude. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud 1 894 eurot (riigilõiv 125 eurot, tõlkekulud 209 eurot ja esindajakulud 1 560 eurot 11 tunni ja 46 minuti eest). Kostja leidis, et menetluskulud on ülepaisutatud. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus võttis määrusega vastu hageja avalduse hagist loobumiseks ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulud 672,93 eurot, millele lisandus edasiulatuv viivis. Kohus tagastas hagejale pool tasutud riigilõivust, st 62,50 eurot. Hageja loobus hagist seetõttu, et kostja peale hagi menetlusse võtmist täitis oma kohustuse vabatahtlikult. Seetõttu jäid menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Maakohus hindas hageja esindajakulusid. Hageja kulutused õigusabile olid 1 560 eurot (11 tundi ja 46 minutit). Menetluskulude nimekirja hinnates järeldas kohus, et lepingulise esindaja kulud olid usutavas suuruses. Kohtu hinnangul ei olnud põhjendatud õigusabi kulu välja mõista hagihinnast suuremas ulatuses, sest see poleks ebaproportsionaalne hageja saavutatava hüvega. Käesoleval juhul oli hagihinnaks 672,93 eurot. Hageja nõudega proportsionaalseks menetluskuluks luges kohus 672,93 eurot. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Hageja palus määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osas, milles kohus jättis 1 158,57 euro ulatuses tema menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ja kostjalt välja mõistmata. Hageja palus teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud 1 831,50 euro ulatuses kostja kanda.
2-20-114596
4.Kohus asus ekslikult seisukohale, et menetluskulud ei tohiks olla suuremad, kui on tsiviilasja hind. Käesoleval juhul nõustus kohus, et hageja lepingulise kulud olid esitatud usutavas suuruses. Samas ei kaalunud ega põhjendanud kohus, millest tulenevalt tuli lugeda hageja menetluskulud ebaproportsionaalseks. Samuti ei arvestanud kohus, et lisaks lepingulise esindaja kuludele pidi hageja kandma ka kohtukulusid riigilõivu näol ja tõlkekulusid võõrkeelsete tõendite tõlkimiseks eesti keelde. Kohus viitas üksnes Riigikohtu praktikale, milles nenditi, et selles asjas polnud põhjendatud õigusabikulu välja mõista hagihinnast suuremas ulatuses.
5.Lepingulise esindaja kulusid ning sellest tulenevalt ka menetluskulusid tervikuna võis välja mõista suuremas ulatuses kui tsiviilasja hind, juhul kui asja keerukust ja mahtu hinnates oli see mõistlik. Kohtul tuli hinnata, kas menetluskulud olid vajalikud ja põhjendatud ning kas asjaoludest tulenevalt oli õigustatud menetluskulude väljamõistmine arvestades tsiviilasja hinda. Käesoleval juhul oli põhjendatud mõista välja suuremad menetluskulud kui tsiviilasja hind. Vastasel korral oleks väikeste nõuetega kohtusse pöördumine hagejale majanduslikult ebamõistlik ning jätaks tema õigustatud huvid kaitseta. Kohus pidi arvestama, et välisriigist menetlusosalisel puudusid vajalikud teadmised ja oskused Eestis iseseivalt hagi esitamiseks ning enda õiguste kaitsmiseks. Seega oli hagejale möödapääsmatu õigele lahendusele jõudmiseks kaasata oma huvide kaitseks lepinguline esindaja. Samuti tuli arvestada, et antud asjas tingis kohtusse pöördumise ning hageja menetluskulude kandmise just kostja pahatahtlik käitumine. Hoolimata hageja korduvatest meeldetuletustest ning püüdlustest leida asjale kohtuväline lahendus, jättis kostja hagejale vastamata ning võlgnevuse tasumata. Kostja maksis võlgnevuse vabatahtlikult alles hagimenetluses. Seega pidi hageja oma õiguste kaitseks kandma kulusid nii lepingulisele esindajale, riigilõivule, kui ka tõendite tõlkimisele.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja hinnangul puudus alus määruskaebuse rahuldamiseks ja maakohtu määruse muutmiseks. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 2 ja § 659 alusel osaliselt tühistada ja suurendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitist. Kaebus rahuldatakse osaliselt. Määruskaebuse menetlemise kulud ei ole hüvitatavad.
8.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, mille maakohus võttis vastu hageja hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse, mõistis välja kostjalt hageja kasuks menetluskulu 672,93 eurot ning määras tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, so 62,50 eurot. Eelmärgitud osas on määrus TsMS § 659 ja § 654 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud. Ringkonnakohtus on vaidlus üksnes hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise üle. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega määrab hageja menetluskulud kindlaks rahaliselt.
9.Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse
2-20-114596 mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades (Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Menetluskuludena tuleb selles kontekstis mõista esmajoones esindajakulusid (Riigikohtu 08.05.2017 määrus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐29‐17, p 13.1).
10.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.
11.Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsiooni piire. Nimelt vähendas maakohus hageja menetluskulusid tsiviilasja hinnani. Samas ei nähtu, et kohus arvestas menetluskulude hindamisel hageja kõigi kuludega (riigilõiv, tõlkekulud ja esindajakulud). Samuti vähendas kohus esindajakulusid hindamata nende vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 mõttes. Maakohtu viidet esindaja kulude usutavusele ei saa võrdsustada kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisega. Sellest tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada vaidlustatud osas. Ringkonnakohtul on võimalik ise anda hinnangut hageja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse osas.
12.Hageja nõuab kostjalt menetluskulude hüvitamist 1 831,50 eurot (pool tasutud riigilõivust 62,50 eurot, tõlkekulud 209 eurot ja esindajakulud 1 560 eurot 11 tunni ja 46 minuti eest).
13.Riigilõiv on kohtukulu ja see on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv (TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg-d 1-2). Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa nr 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 672,93 eurot riigilõivu 125 eurot. Kuivõrd maakohus rahuldas hageja taotluse poole riigilõivu tagastamiseks loobumise tõttu (TsMS § 150 lg 2 p 2), siis oli hageja taotlus mõista kostjalt pool tasutud riigilõivust (62,50 eurot) igal juhul põhjendatud. Lisaks kandis hageja asja läbivaatamise kuluna tõlkekulusid 209 eurot vastavalt tõlkebüroo arvele (TsMS § 143 p 1). Tõlkekulude kandmine oli põhjendatud (TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus eesti keeles) ning nende väljamõistmine kostjalt hageja kasuks õigustatud. Maakohus oleks pidanud nimetatud kulud kostjalt hageja kasuks välja mõistma.
14.Järgmiseks hindab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul olid hageja esindaja kulud vajalikud ja põhjendatud 8,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 130 eurot: 1) materjali analüüs ja esialgse seisukoha kujundamine 0,5 tundi; 2) maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine, vastuväitega tutvumine ja suhtlus kliendiga kokku 1,5 tundi; 3) hagiavalduse koostamine ja suhtlus kliendiga kokku 3 tundi; 4) kostja vastusega tutvumine ja suhtlus kliendiga, materjali analüüs kokku 1 tund; 5) loobumise avalduse koostamine, vastuväitte kostja seisukohale, lisade komplekteerimine ja tõlkimine 2 tundi ja 6) menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi (8,5 tundi * 130 eurot tunnis = 1 105 eurot). Arvestades aga menetluse käiku, poolte esitatud
2-20-114596 asjaolusid ja tõendeid ei saa käesolevat vaidlust lugeda keskmisest keerukamaks või mahukamaks. Hageja pole toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid alust mõista lepingulise esindaja kulusid suuremas ulatuses kui tema taotletava hüve väärtus (tsiviilasja hind). Hageja tõi esile, et tema kui välisriigi äriühing pidi oma õiguste kaitseks pöörduma Eesti kohtusse. Pelgalt see asjaolu ei anna alust lugeda asja keerukaks või mahukaks. Kohus juhib tähelepanu, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kantud tõlkekulud ning kohus ei pidanud vaidluse lahendamisel kohaldama välisriigi õigust, mis võis muuta asja keerukamaks. Seega on alus esindajakulusid vähendada hagihinnani ning väljamõistetavaks menetluskuluks määrata 672,93 eurot.
15.Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulusid 944,43 eurot (riigilõiv 62,50 eurot, tõlkekulu 209 eurot ja esindajakulud 672,93 eurot). Hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata 887,07 euro ulatuses (1 831,50 eurot 944,43 eurot). Seega kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.
16.Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg-d 1,2 ja 4). Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendi resolutsiooni, märgib ringkonnakohtus määruse tervikresolutsiooni uues sõnastuses vastavalt TsMS § 654 lgle 22. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Tühistatud osaliselt Riigikohtu 12.05.2021 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. septembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-114596 osas, milles ringkonnakohus jättis Tuleviku Logistika OÜ-lt SPRINT LOGISTYKA POLSKA SPÓŁKA AKCYJNA SPÓŁKA KOMANDYTOWA kasuks menetluskulude hüvitisena välja mõistmata 432 eurot 7 senti.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista SPRINT LOGISTYKA
POLSKA SPÓŁKA AKCYJNA SPÓŁKA KOMANDYTOWA
kasuks Tuleviku Logistika OÜ-lt menetluskulude hüvitisena täiendavalt välja 432 eurot 7 senti ja seadusjärgne viivis (võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras) sellelt summalt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
2-20-114596
4.Määruse tervikresolutsioon on järgmine.
4.1.Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20114596.
4.2.Jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda.
4.3.Määrata kostja hüvitatavate maakohtu menetluskulude suuruseks 1376 eurot 50 senti ning mõista nimetatud summa Tuleviku Logistika OÜlt SPRINT LOGISTYKA POLSKA SPÓŁKA AKCYJNA SPÓŁKA KOMANDYTOWA kasuks välja.
4.4.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
4.5.Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 62 eurot 50 senti SPRINT LOGISTYKA POLSKA SPÓŁKA AKCYJNA SK arvelduskontole nr PL33191010482207014699670002 pangas Santander Bank Polska S.A.
4.6.Ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud menetluskulusid ei hüvitata.
5.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.