A. K. ja H. K. hagi AS Kunda-Auto vastu võla nõudes / AS Kunda-Auto vastuhagi A. K. ja H. K. vastu juhatuse liikme tasunõude vähendamiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I nõudes 14 640.78 eurot Hageja II nõudes 50 459.35 eurot Vastuhagis vastavalt 13 550 eurot ja 46 700 eurot Hagejad (vastuhagis kostjad): 1) A. K. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx); 2) H. K. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx); Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Juhkami (e-post: [email protected]);
Katrina
Kostja (vastuhageja): AS Kunda-Auto (registrikood 10045877, asukoht: Tööstuse 6, 44109 Kunda), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anto Kasak (e-post: [email protected]); Kolmandad isikud kostja poolel: 1) S. A. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx); 2) A. K. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx); 3) S. K. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx); Kolmandate isikute esindaja: vandeadvokaat Aivar Pilv (epost: [email protected]). Istungi toimumise aeg
23. jaanuar 2020
Istungil osalenud isikud
Hagejad A. K., H. K. ja nende esindaja Katrina Juhkami; Kostja esindajad A. K. ja Anto Kasak; Kolmandad isikud kostja poolel S. A., S. K. ja A. K. ning nende esindaja Aivar Pilv.
2.Välja mõista kostjalt AS-ilt Kunda-Auto hageja 1 A. K.’i kasuks 13 550 (kolmteist tuhat viissada viiskümmend) eurot ja hageja 2 H. K.’i kasuks 46 700 (nelikümmend kuus tuhat seitsesada) eurot.
3.Välja mõista kostjalt hageja 1 kasuks viivis 5 573 (viis tuhat viissada seitsekümmend kolm) eurot 53 senti, s.h kuni 01.12.2015 arvestatud viivis 809.86 eurot ja alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni arvestatud viivis 4 763.67 eurot ning viivis põhinõudelt (13 550 eurolt) alates 24.04.2020 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Välja mõista kostjalt hageja 2 kasuks viivis 19 209 (üheksateist tuhat kakssada üheksa) eurot 16 senti, s.h kuni 01.12.2015 arvestatud viivis 2 791.19 eurot ja alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni arvestatud viivis 16 417.97 eurot ning viivis põhinõudelt (46 700 eurolt) alates 24.04.2020 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
5.Jätta AS-i Kunda-Auto vastuhagi A. K.’i ja H. K.’i vastu rahuldamata.
7.Jätta kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda.
8.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosaliste esindajatele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.03. detsembril 2015 esitatud ja 21. detsembril 2016 täpsustatud hagiavalduse kohaselt A. K. (hageja 1) oli AS Kunda-Auto (kostja) juhatuse liige perioodil 02.10.2009 – 04.03.2015 ning H. K. (hageja 2) oli kostja juhatuse liige perioodil 28.06.1996-04.03.2015. 16.06.2014 toimunud AS Kunda-Auto nõukogu koosolekul otsustasid nõukogu liikmed, et juhul, kui juhatuse liikmed ei osutu edaspidi valituks uude juhatusse ja nõukokku, siis kompenseeritakse nende tehtud töö tagasiulatuvalt, alates nende juhatusse ja nõukokku valimise päevast kuni volituste lõppemiseni. Kompensatsiooni summaks iga töötatud aasta eest 2 500 eurot. Kostja ei ole tasunud hagejatele tasu juhatuse liikme töö eest ega ka 16.06.2014 nõukogu otsusega määratud kompensatsiooni.
2.24.07.2015 esitasid hagejad tähitud kirjaga nõude juhatuse liikme tasude maksmiseks. 12.08.2015 vastuses kostja vaidles nõudele täies ulatuses vastu ning soovis näha nõude aluseks olevat dokumenti. 07.09.2015 edastasid hagejad kostjale täiendavad selgitused ning ühtlasi AS Kunda-Auto 16.04.2014 2 (21)
2-15-18186 nõukogu koosoleku protokolli koopia. 05.10.2015 vastas kostja, et eelmainitud koosoleku otsused on tema jaoks üllatuslikud, palus täiendavat informatsiooni ning teavitas, et on esitanud küsimused informatsiooni saamiseks ka 16.04.2015 koosolekul osalenud nõukogu liikmetele.
3.Hagejad ei osutunud uuesti valituks ning nende juhatuse liikme volitused lõppesid 04.03.2015. A. K. oli kostja juhatuse liige olnud 04.03.2015 seisuga 5,42 aastat, millest tulenevalt kohustub kostja tasuma hagejale 1 13 550 eurot juhatuse liikme tasu. H. K. oli kostja juhatuse liige olnud 04.03.2015 seisuga 18,68 aastat, millest tulenevalt kohustub kostja tasuma hagejale 2 46 700 eurot juhatuse liikme tasu.
4.Hagejate juhatuse liikme tasu maksmise nõue muutus sissenõutavaks alates 05.03.2015. Seega on 01.12.2015 seisuga on kostja tasu maksmisega viivituses 271 päeva. Hagejad nõuavad kostjalt viivise tasumist kuni nõude kohase täitmiseni. 01.12.2015 seisuga on viivise suurus kokku 3 780.36 eurot, millest 809.86 eurot kuulub tasumisele hagejale 1 ja 2 791.19 eurot hagejale 2.
5.Hagejad palusid ÄS § 314 lg 1, VÕS § 28 lg 1, § 619 lg 1, § 113 lg 1 mõista kostjalt välja juhatuse liikme tasu hageja 1 kasuks 13 550 eurot ning hageja 2 kasuks 46 700 eurot ning 01.12.2015 seisuga arvestatud viivis 3 780.36 eurot, millest 809.86 eurot hageja 1 kasuks 2 791.19 eurot hageja 2 kasuks.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.12. jaanuaril 2016 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud, leides, et nõukogu ei ole 16.06.2014 otsust vastu võtnud, otsus on võltsitud ja ebaseaduslik. Otsusest nähtub, et koosolek toimus 16.06.2014 ning haiguse tõttu puudus koosolekult neljas nõukogu liige J. U.. Samas olevat J. U.i teavitatud tehtud otsustest telefonitsi ning J. U. andis oma suulise nõusoleku. Seega väidavad hagejad, et J. U. andis 16.06.2014 otsusele oma suulise nõusoleku. J. U. ei saanud oma nõusolekut anda, sest J. U. suri xxxx. Nimetatu annab aluse arvamaks, et otsus on koostatud tagantjärgi eesmärgiga saada kostjalt raha.
7.Kostja arvates otsus on võltsitud, sest otsus esitati kostjale alles septembris 2015, kuigi väidetavalt on vastu võetud juba üle aasta varem. Juhul, kui otsus oleks vastu võetud 16.06.2014 oleks nõukogu pidanud otsuse viivitamatult esitama juhatusele. Puudub mõistlik põhjus, miks oleks nõukogu pidanud otsust kostja eest üle aasta varjama.
8.Eluliselt ei ole usutav, et nõukogu võtab vastu otsuse, millega pannakse juhatuse liikme tasu maksmine sõltuma tähtajast, mitte juhatuse liikme kohustustest ja ülesannete mahust. Kuigi hageja 2 oli kostja raamatupidaja ka otsuse väidetava vastuvõtmise ajal, siis ei ole hageja 2 väidetavat kostja kohustust kostja raamatupidamises kajastanud. Juhul, kui otsus oleks hagejate märgitud ajal vastu võetud, oleks otsusest tulenevad kohustused pidanud kajastuma ka kostja raamatupidamises.
9.Kui kohus tuvastab, et 16.06.2014 on nõukogu otsuse vastu võtnud, esitab kostja ka alternatiivsed vastuväited hagejate nõudele ja leiab, et tulenevalt ÄS § 322 lg 7, lg 8 otsus on tühine, sest otsuse tegemisel on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, võlausaldajate kaitseks kehtestatud normi ja Otsus on vastuolus heade kommetega. Kostja pöördus kõikide toonaste nõukogu liikmete poole, sh nõukogu esimehe S. A. poole, saamaks informatsiooni koosoleku kokkukutsumise kohta, kuid tulutult. Seega on alust arvata, et koosoleku toimumisest ei teavitatud nõukogu liikmeid vastavalt äriseadustikule. Arvestades, et koosoleku kokkukutsumisel on rikutud ÄS § 321 lg-d 1, siis on otsus tühine. 3 (21)
2-15-18186
10.Nõukogu liikmed väidetavalt vastu võtnud otsuse, mis ei lähtunud kostja majanduslikust olukorrast. Määrates juhatusele tasu 2 500 eurot aasta eest, võtsid nõukogu liikmed teadlikult kostjale täiendavaid kohustusi vähemalt 60 000 euro eest. Nõukogu liikmed olid otsuse vastuvõtmise hetkel teadlikud, et kostja 2013.a kasum oli 38 984 eurot. Seega võtsid nõukogu liikmed sellele vaatamata kostjale kohustuse, mis ületab pea kahekordselt kostja majanduslikke võimalusi, otsus ei olnud mõistlikus vastavuses kostja majandusliku olukorraga. Otsuse vastuvõtmisel on nõukogu liikmed rikkunud ÄS § 314 lg-d 2. Kuivõrd ÄS § 314 lg 2 eesmärk on kaitsta võlausaldajate huvisid, kuid otsus rikub märgitud sätet, siis on otsus tühine.
11.Otsuse vastuvõtmise seisuga oli J. U. surnud. Seega on otsus koostatud tagantjärgi ja sellel olevad allkirjad on võltsitud, sest otsus ei ole allkirjastatud otsuses märgitud kuupäeval. S. A., S. K. ja A. K. on loonud teadlikult olukorra, mis võimaldab jätta mulje, justkui äriühingul oleks kohustus tasuda endistele juhatuse liikmetele tasu. Samuti ei ole toonased juhatuse liikmed hageja 1 ega hageja 2 kordagi täitnud juhatuse liikme kohustusi ega nõudnud tasu, kuigi hageja 1 oli juhatuses alates 02.10.2009 ja hageja 2 alates 28.06.1996. Heade kommetega kooskõlas olevaks ja lubatuks ei saa lugeda nõukogu liikmete tegutsemist eesmärgil saada ettevõttelt raha oma lähikondsetele, kui seda tehakse ebaausate vahenditega.
12.Kostja esitas oma vastusega hagejatele avalduse otsuse tühistamiseks ja loeb otsuse tühistatuks TsÜS § 131 lg 1 alusel. Kostja praegune nõukogu on otsust muutnud ja võtnud vastu otsuse, millest tulenevalt hagejatel puudub õigus saada juhatuse liikme tasusid.
HAGEJATE SEISUKOHT
13.01. veebruaril 2016 esitatud seisukohas hagejad kostja vastuväidetega ei nõustunud. Vastuse kohaselt ei oma tähtsust asjaolul, et hagejad on lähikondsed nii omavahel kui ka endiste kostja nõukogu liikmetega. Hagejad tõid välja, et seevastu J. U. ei olnud hagejate lähikondne. Samuti ei olnud hagejate ega nõukogu liikmete lähikondne kostja juhatuse liige A. K., kellel oleks samuti tekkinud 16.06.2014 nõukogu otsuse alusel nõudeõigus, kui tema juhatuse liikme volitusi ei oleks pikendatud.
14.Hagejad tutvusid nõukogu otsusega kostja kontoris, kus otsus oli arhiveeritud koos teiste nõukogu koosolekute otsustega. Samal põhjusel ei ole ka hagejad esitanud kohtule otsuse originaaldokumenti, vaid koopia, kuna originaal on endiselt kostja valduses.
15.Kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, on võõrorgani põhimõtte alusel tegutseval juhatuse liikmel eelduslikult õigus saada oma ülesannete täitmise eest aktsiaseltsilt tasu. Eeltoodust tulenevalt ei saanud kostja jaoks tulla hagejate nõue üllatusena, võttes arvesse, et kummagi hageja töö ei olnud varasemalt tasustatud. Seega oleks hagejatel õigus juhatuse liikme töö eest tasu nõuda ka siis, kui kostja nõukogu ei oleks tasustamise kohta 16.06.2014 otsust vastu võtnud.
16.J. U. suri xxxx. 16.06.2014 koosoleku protokollis ei ole kirjas nagu J. U. oleks otsuse poolt hääletanud või koosolekul viibinud. Koosolekul viibisid kostja nõukogu liikmed S. A., A. K. ja S. K., kes kõik hääletasid vastuvõetud otsuse poolt. Kostja põhikirjast ei tulenenud suurema esindatuse nõuet, mistõttu oli nõukogu koosolek otsustusvõimeline ning vastuvõetud otsus kehtiv.
4 (21)
2-15-18186
17.Kostja peab otsust võltsituks põhjusel, et see ei peegeldu kostja raamatupidamises. Kostja on jätnud aga tähelepanuta, et otsusest tulenevad kohustused ei olnud muutunud otsuse vastuvõtmise ajal sissenõutavaks, mistõttu ei olnud neid ka põhjust kajastada raamatupidamises.
18.Kostja toob välja, et otsus rikub võlausaldajate huve, kuna see ei lähtu kostja majanduslikust olukorrast, kostja kasum oli 38 984 eurot, mistõttu ei olnud otsus vastavuses kostja majandusliku olukorraga. ÄS §-st 314 ei tulene otsuse tühisus, kui nõukogu otsus on vastuolus ÄS § 314 lg-ga 2. Seadus ei sätesta juhatuse liikme tasu suuruse sõltuvusse seadmist kasumist. Lisaks on ebaõige kostja seisukoht, et juhatuse liikme tasu 2 500 eurot ühe aasta töö tasuna oleks kostjale üle jõu käiv.
19.Hagejad ei ole nõus kostja seisukohaga, et hagejad ei ole täitnud juhatuse liikme kohustusi. Selline väide on ka vastuolus kostja enda esitatud faktiväidetega, miks pidi A. K.i käes olema arvuti kostja raamatupidamisdokumentidega, kui reaalselt A. K. Kunda-Auto AS juhtimisega seotud ei olnud. Mõlemad hagejad tegutsesid aktiivselt kostja juhatuse liikmena, vastutades ettevõtte igapäevase majandustegevuse eest ning kinnitades majandusaasta aruandeid. Asjaolu, et A. K.il oli lisaks töösuhe ka AS-iga R, ei puutu asjasse.
20.12.01.2016 menetlusdokumendiga esitas kostja avalduse hagejatele otsuse tühistamiseks tuginedes TsÜS § 131 lg 1. Nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks tuleb esitada tuvastushagi, mida kostja teinud ei ole. Ei ole asjakohane esitada tühistamise avaldust menetlusdokumendina, milles esitatakse kostja seisukohti hoopis teise sisuga õigusvaidluses. Kostja ei ole ära näidanud, et nõukogu liikmed võtsid otsuse vastu kohustusi rikkudes.
21.Kostjal puudub alus otsuse tühistamiseks tuginedes TsÜS § 131 lg-le 1, kuna kostja oli otsuse tegemisest teadlik alates 16.06.2014 ja mõistlik aeg TsÜS § 131 lg 2 p 2 tähenduses on tühistamiseks möödunud. Lisaks eeldused TsÜS § 131 lg 1 alusel otsuse tühistamiseks ei ole täidetud, kuna kostja ei ole tõendanud, et otsuse tegemisel nõukogu liikmed rikkusid esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega. Kostja ei ole nõudnud nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist ÄS § 322 sätestatud korras.
KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD
22.27. oktoobril 2016 esitatud seisukohas kolmas isik S. K. ei nõustu kostja 12.01.2016 menetlusdokumendis esitatud väidetega. Kolmas isik seletas, et ta oli kostja nõukogu liige perioodil 23.09.2009 kuni 27.02.2015, omades seega ülevaadet kostja majanduslikust seisust ajal, mil määrati nõukogu liikmete tasu suurus ning ka pärast seda. 2014.a lõpuks oli kostja heas majanduslikus seisus, stabiilne ning selgelt kasumlik ettevõte. Kostja 2014 majandusaasta aruande bilansist nähtuvalt oli kostja kasum 127 165 eurot ning lisaks sellele oli eelmiste perioodide jaotamata kasumi suurus 200 000 eurot. Seega ei ole võimalik nõustuda kostja seisukohaga, mille järgi nõukogu poolne juhatuse liikme tasu määramise kohta summas 2 500 eurot iga juhatuse liikmena töötatud aasta eest ei ole kooskõlas kostja majandusliku olukorraga. Ka 2015. aasta alguses jätkus kostja edukas majandustegevus ning kostja pangaarvel olev raha (käibevara osa) kõikus vahemikus ligikaudu 80 000 eurot kuni 120 000 eurot, mis oli vabadeks vahenditeks ja millega sai täita kohustusi.
23.J. U. suri. Nõupidamised J. U.iga said enamustel juhtudel toimuda telefoni teel. 16.06.2014 koosolek ning sellel arutletud küsimused ja otsused oli nõukogu liikmete poolt ette planeeritud, millest tulenevalt oli nõukogu liikmetele J. U.i seisukoht teada ning selle sisuline märge tehti ka koosoleku 5 (21)
2-15-18186 protokolli. Kuivõrd J. U. koosolekust osa ei võtnud ega hääletanud, siis ei märgitud teda ka osalejaks. Kolmas isik on arvamusel, et hagi tuleb rahuldada.
KOSTJA VASTUS
24.07. detsembril 2016 esitatud vastuses kostja ei nõustunud kolmanda isiku seisukohtadega, palus jätta S. K.i poolt 27.10.2016 menetlusdokumendi lisadena 2-10 esitatud dokumendid vastu võtmata ja kolmanda isiku seisukohad asja lahendamisel arvestamata, sest need on vastuolus kostja seisukohtadega.
MENETLUSE KÄIK
25.Viru Maakohtu 13.01.2017 otsusega jäeti hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
26.Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2018 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
27.Riigikohtu 03.10.2018 otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2018 otsus ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
28.Tartu Ringkonnakohtu 11.02.2019 otsusega tühistati Viru Maakohtu 13.01.2017 otsus ja saadeti tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks, leides, et ringkonnakohtul puudub seadusest tulenev võimalus asja lahendada tulenevalt Riigikohtu 03.10.2018 otsuses väljendatud seisukohast ÄS § 314 lg 3 kohaldamisel. Kuna kostja on kinnitanud, et esitab maakohtule hagejate kui endiste kostja juhatuse liikmete vastu hagi tasunõude vähendamiseks (kostja esitas ringkonnakohtule hagiavalduse projekti), siis TsMS § 11 kohaselt kuulub hagi lahendamine maakohtu pädevusse.
29.Riigikohtu 27.03.2019 kohtumäärusega jäeti hagejate kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
VASTUHAGI
30.17. mail 2019 esitas Kunda Auto AS vastuhagi vastuhagis kostja I A. K. ja kostja II H. K. vastu. Kostjad on esitanud hagi juhatuse liikme tasu väljamõistmiseks. Kostjate nõue tugineb väidetavale hageja nõukogu 16.06.2014 otsusele, millega nõukogu on väidetavalt otsustanud maksta juhatuse liikmetele juhul, kui nad uuesti juhatusse valituks ei osutu, iga juhatuse liikmena töötatud aasta eest tasu 2500 eurot. Kostjate nõue on alusetu ning põhjendamatu. Hageja poolt kostjatele tehtavate võimalike maksete kogusumma ei oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja aktsiaseltsi majandusliku olukorraga. Kostjatel ei ole õigust saada juhatuse liikme tasu. Kostjad ei ole täitnud sellised juhatuse liikme kohustusi, mis peaksid olema tasustatud. Lihtsalt juhatuse liikmeks olek ei pea olema tasustatud. Juhatuse liikmel on õigus saada mõistliku tasu reaalselt täidetud juhatuse liikme kohustuste eest ning seejuures peab tasu olema vastavuses ka äriühingu majanduslike tulemuste ja võimalustega. Kostjad äriühingut ei juhtinud ning juhatuse liikme kohustusi nad ei täitnud. Hageja ja kostjate vahel ei ole sõlmitud kirjalikke juhatuse liikme lepinguid. Hageja majandustegevust juhtis ning juhatuse liikme kohustusi täitis igapäevaselt hageja 3. juhatuse liige A. K.. Enne A. K. juhatuse liikmeks valimist täitis juhatuse liikme kohustusi juhatuse liige J. U..
31.Juhatuse liikmel on õigus saada mõistliku tasu vaid põhjendatud ning reaalselt täidetud juhatuse liikme kohustuste eest. Kostjad väidavad, et nad täitsid juhatuse liikme kohustusi. Samas ei ole kostjad 6 (21)
2-15-18186 menetluse käigus osanud selgitada, mis ülesandeid nad juhatuse liikmetena täitsid, mis kohustused neil juhatuse liikmetena olid ning milles seisnes nende poolne hageja majandustegevuse juhtimine. Kostjad ei ole ka tõendanud, et nad on juhatuse liikme kohustusi täitnud.
32.Kostja I töötas vaidlusalusel perioodil igapäevaselt AS-is R ning Kostja II töötas hageja juures raamatupidajana ja sai selle eest töötasu, kuid juhatuse liikme kohustusi ei ole ta täitnud. Eeltoodut tõendab ka asjaolu, et kostjad ei ole kordagi enne tsiviilasja 2-15-18186 kohtumenetluse alustamist hagejalt tasu saanud ega ka nõudnud. Veel enam, kostja I poolt 15.12.2016. a tsiviilasja 2-15-18186 istungil antud selgitustega on tõendatud, et kostjad ei täitnud mistahes juhatuse liikme kohustusi.
33.Kostja I peab enda tööks lihtsalt juhatuse liikmeks olemist ja nö “vastutamist” ning kostja II on olnud raamatupidaja, mille eest on talle niigi palka makstud. Ei ole lihtsalt juhatuse liikmeks olemine töö, mida peab tasustama. Samuti ei ole juhatuse liikme vastutus midagi sellist, mille eest peaks eraldi tasu maksma. Juhatuse liikme vastutus realiseerub ainult siis, kui konkreetne juhatuse liige on rikkunud enda seadusest tulenevaid kohustusi ning on tekitanud äriühingule kahju.. ÄS § 314 kohaselt peab juhatuse liikmele tehtavate maksete kogusumma olema mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja aktsiaseltsi majandusliku olukorraga. Kostjate tasunõue tugineb nõukogu otsusele, mis on väidetavalt vastu võetud 2014.a. Nõukogu sai otsuse tegemisel lähtuda 2013 majandusaasta tulemusest. Vastuhageja 2013.a kasum oli 38 984 eurot ning hagejal oli kokku 226 700 eurot. Kostjate poolt nõutav tasu ületab oluliselt hageja 2013.a puhaskasumit. Seega ei ole kostjate tasunõue mõistlikus vastavuses hageja toonase majandusliku olukorraga. Kostjad pidid hageja juhatuse liikmetena olema kursis, et hageja majanduslik olukord ei võimalda maksta kostjatele ca 60 000 euro suurust tasu.
34.Nõukogu otsuses tasu saamise eelduseks on märgitud “tehtud töö”, st tasu tuleb maksta ainult juhul, kui juhatuse liige on tööd teinud. Kuivõrd kostjad ei ole äriühingu juhatuse liikme kohustusi täitnud, siis ei ole kostjatel juhatuse liikme tasule õigust. Kostjate nõutav tasu ei vasta kostjate panusele hageja juhtimisel ega ka aktsiaseltsi majanduslikule olukorrale. Riigikohus on andnud selge juhtnööri, et tasu tuleb maksta vastavalt juhatuse liikme panusele ning juhul kui juhatuse liige ei ole äriühingu tegevusse panustanud, siis võib äriühing selle tasu tagasi küsida. Tulenevalt eelnevast, hagejal on kostjate vastu tagasiulatuvalt määratud juhatuse liikmete tasude vähendamiseks 0 euroni.
35.ÄS § 314 lg 3 näeb ette, et kui aktsiaseltsi majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks aktsiaseltsi suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib aktsiaselts nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist. Käesolevas asjas tehtud Riigikohtu lahendi punktis 22 kohaselt ÄS § 314 lg 3 kohaldub ka siis, kui juhatuse liikmele on tagasiulatuvalt määratud tasu, mis ilmselgelt ei vasta tema panusele ja aktsiaseltsi majanduslikule olukorrale.. Riigikohus on asunud seisukohale, et tulenevalt ÄS §314 lg-st 3 on käesoleval juhul hagejal, kui ta leiab, et kostjatele tagasiulatuvalt määratud tasud on äärmiselt ebaõiglased, st tasu ei vasta juhatuse liikme ülesannetele ega aktsiaseltsi majanduslikele võimalustele, õigus nõuda nende tasude vähendamist.
36.Vastuhageja palus ÄS § 314 lg 3 ja TsÜS § 68 lg-s 5 alusel kohustada kostja I A. K.’it andma nõusolekut vastuhageja AS Kunda-Auto nõukogu 16.06.2014 otsuse alusel tekkinud juhatuse liikme tasunõude 13 554.79 eurot vähendamiseks 0 euroni ja kostja II H. K.’it andma nõusolekut juhatuse liikme tasunõude 46 712,33 eurot vähendamiseks 0 euroni. Alternatiivselt, juhul kui kohus ei pea juhatuse liikmete tasude vähendamist põhjendatuks, kohustada kostjaid andma nõusolekud 7 (21)
2-15-18186 vastuhageja nõukogu 16.06.2014 otsuse alusel tekkinud juhatuse liikme tasunõuete vähendamiseks kohtu poolt õiglaseks peetud määradeni ja asendada kostjate tahteavaldused tasunuete vähendamiseks jõustunud kohtuotsusega.
VASTUHAGIS KOSTJATE VASTUS
37.20. juunil 2019 esitatud vastuses kostjad rõhutasid, et Riigikohus andis üldise, põhimõttelise tõlgenduse, mida tuleb hinnata igal üksikjuhtumil, kui aktsiaselts leiab, et määratud tasu ei ole kooskõlas aktsiaseltsi majandusliku olukorra ning juhatuse liikme panusega. Riigikohus ei andnud seega juhiseid, et hagejatele määratud tasusid tuleb käesoleval juhul vähendada. Vastupidi, otsuse punktis 15 märkis Riigikohus, et äriühingu juhatuse liikmetel, kes tegutsevad nn võõrorgani põhimõttel, on vähemalt üldjuhul õigus saada oma tegevuse eest tasu. Lisaks selgitas Riigikohus kostjale, et tasude vähendamiseks tuleb esitada hagi (tegemist on nõudeõiguse, mitte kujundusõigusega) ning tõendada, et aktsiaseltsi majanduslik olukord ja juhatuse liikmete panus ei ole omavahel vastavuses, see tähendab, et määratud tasu on „äärmiselt ebaõiglane“.
38.Riigikohus ei ole leidnud, et hagejatele määratud tasud oleksid ebaõiglased ja vastuolus kostja majandusliku olukorraga. Vastasel juhul oleks Riigikohus tühistanud mõlema madalama astme kohtu otsused ning saatnud asja uueks läbivaatamiseks otse maakohtule. Tartu Ringkonnakohus ei lahendanud asja uuel läbivaatamisel sisuliselt, vaid tühistas maakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu otsuses puuduvad sellised seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel, milliseid peaks maakohus TsMS § 658 lg 2 alusel asja uuel läbivaatamisel arvestama.
39.Kostja leiab, et hagejatele määratud tasu oli ülemäärane juba vastava nõukogu otsuse tegemise ajal 16.06.2014. Samas nõukogu otsust ei ole kostja vaidlustanud (ÄS § 322 lg 4 sätestab aegumistähtajana 3 kuud). Sisuliselt soovib kostja aastal 2014 tehtud juriidilise organi otsust vaidlustada 5 aastat hiljem. Käesoleval juhul ei esine ning kostja ei ole ka välja toonud asjaolusid, mis on äriühingu majanduslikus olukorras sedavõrd oluliselt muutunud, mis annaks aluse ÄS § 314 lg 3 kohaldamiseks. Kostja nõue hagejate kui juhatuse liikmete tasu vähendamiseks on aegunud. Vastuhagi on esitatud 17.05.2019, seega ligi viis aastat peale vaidlusaluse nõukogu otsuse vastuvõtmist. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Käesoleval juhul puudub aegumistähtaja osas erinorm, tegemist on tavapärase tehingust (nõukogu otsus) tuleneva nõudega. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagejate juhatuse liikme tasu nõue muutus sissenõutavaks tasu maksmise kohustuse tekkimisega, s.o hetkest, mil hagejatel ei olnud juhatuse liikme volitusi, s.o alates 05.03.2015. Kostja nõue aegus 06.03.2018. Ka juhul, kui lugeda aegumistähtaja alguseks, vastavalt TsÜS § 147 lg 3, 01.01.2016, aegus kostja nõue 01.01.2019. Seega igal juhul oli kostja nõue aegunud seisuga 17.05.2019, mil esitati vastuhagi. Hagejad paluvad kohtul kohaldada aegumist ning jätta vastuhagi rahuldamata.
40.Hagejad ei nõustu, et nende panus kostja juhatuse liikmena ei ole vastavuses neile määratud tasuga. H. K. oli kostja juhatuse liige juba alates 28.06.1996, mil kostja praegusel juhatuse liikmel A. K.`l puudus äriühinguga igasugune seos. A. K. sai kostja juhatuse liikmeks 02.10.2009 ning aktsionäriks 13.06.2014. A. K.l puudub teadmine, kuidas olid ülesanded kostja erinevate juhatuse liikmete vahel jaotatud ning milline oli kellegi roll äriühingu juhtimises. Kostja väide, et enne A. K. juhatuse liikmeks valimist täitis juhatuse liikme kohustusi juhatuse liige J. U., on eksitav. J. U. oli küll kostja juhatuse liige, kuid ei täitnud vastavaid kohustusi ainuisikuliselt. Seda tegid H. K., J. U. ning E. P. ühiselt. 8 (21)
2-15-18186 A. K. oli kostja juhatuse liige perioodil 02.10.2009 – 04.03.2015. Hageja I valiti kostja juhatuse liikmeks samaaegselt A. K.ga, kuivõrd nõukogu soovis, et juhatuse enamuse moodustaksid usaldusväärsed, nõukogule tuttavad inimesed. Lisaks oli nõukogule oluline, et hagejad omavad süvendatud teadmisi finantsidest ja raamatupidamisest, et tagada kontroll vastavate näitajate üle. Vastab tõele, et H. K. tegutses ühtlasi kostja raamatupidajana, kuid suhtles ka erinevate ametiasutustega ning tegeles muul viisil äriühingu esindamisega, s.o. tavapärase juhatuse tööga. A. K. käis kostja kontoris iga tööpäeva õhtul, et omada kontrolli, mis äriühingus toimub (lisaks vajadusel nädalavahetuseti autojuhtidele volitusi andmas).
41.Hagejad olid kostja juhatuse liikmeteks, olemata seejuures ise kostja aktsionärideks. Sellises olukorras ei saa eeldada, et isikud kannavad juhatuse liikme rolliga kaasnevat vastutust ilma selle eest tasu saamata. Tasu suuruseks määras kostja nõukogu 16.06.2014 toimunud nõukogu koosolekul 2 500 eurot aastas. Tegemist on bruto summaga. Lahutades tulumaksu, jääb iga-aastase tasu suuruseks 2 000 eurot, s.o. 166.67 eurot kuus. Hagejate hinnangul on tegemist sedavõrd marginaalse summaga, et on ilmne, et hagejatelt ei eeldatudki igapäevast panust äriühingu juhtimisse.
42.Kostja esitatud äriühingu 2013. majandusaasta aruandest nähtuvalt moodustas aruandeaasta kasum 38 984 eurot ning äriühingul oli eelmiste perioodide jaotamata kasumit 161 096 eurot. Kostja poolt viidatud pikaajalised kohustused ei oma antud kontekstis mitte mingisugust tähendust, kuivõrd äriühingul on piisavalt vara nende täitmiseks. Käesolevas tsiviilasjas 27.10.2016 kolmanda isiku seisukoha lisana nr 1 esitatud äriühingu 2014 majandusaasta aruandest nähtuvalt oli kostja kasum 2014. aastal 127 165 eurot ning eelmiste perioodide jaotamata kasum 200 000 eurot. Samuti oli kostja varade väärtus bilansist nähtuvalt 558 912 eurot. Seejuures nähtub viidatud aruannetest, et seotud isikutele arvestatud tasu suuruseks oli 2013.a 14 946 eurot ja 2014.a 17 566 eurot (vt aruannete lk 15), s.o. A. K. kui juhatuse liikme tasu ning H. K.` kui raamatupidaja tasu (hagejate kui juhatuse liikmete tasu otsus võeti vastu 16.06.2014). Lisaks võttis A. K. endale igakuiselt sularahas 1 500 eurot, milline nähtub A. K. enda poolt koostatud ning S. A.le esitatud sularaha kassa arvestusest (vt arvestuses igakuiselt 1 500 eurot märkusega A., konkreetse kuu tähis J – jaanuar, V- veebruar jne ning lõpus OK). Seega pidigi A. K. panustama äriühingu juhtimisse oluliselt enam, milline põhjendaks tema suuremat tasu.
43.2017 majandusaasta aruandest nähtuvalt oli aruandeaasta kasum 23 088 ning eelmiste perioodide jaotamata kasum 344 673. Seejuures on 2017.a arvestatud juhtkonnale tasusid tervelt 70 233 eurot (2016. a 50 941 eurot) Kuivõrd A. K. on ainus kostja juhatuse liige, on tegemist täies ulatuses ühele juhatuse liikmele arvestatud tasuga. Nimetatud kontekstis on absurdne kostja väide, et hagejatele määratud 2 500 euro suurune aasta tasu on ülemäärane ega ole kooskõlas äriühingu majandusliku olukorraga. Peale hagejate lahkumist kostja juhatusest on juhatuse liikme tasu suurus kordades kasvanud.
44.Hagejad palusid teha vaheotsus Kunda-Auto AS nõude aegumise küsimuses või alternatiivselt eraldada vastuhagi iseseisvaks menetluseks ja jätta vastuhagi täies ulatuses rahuldamata. VASTUHAGEJA SEISUKOHT VASTUHAGIS KOSTJATE VASTUSELE
45.22. juulil 2019 esitatud seisukohas vastuhageja ei nõustunud kostjate vastuses toodud vastuhagi hilinenult esitamise põhjendustega. Vastuse kohaselt ringkonnakohtu 11.02.2019 otsuses nimetatud antud juhised on maakohtule siduvad. Ringkonnakohus on vastuhagi esitamise lubatavust hinnanud, ja 9 (21)
2-15-18186 leidnud, et põhihagi ja vastuhagi ühine läbivaatamine on pooltevahelise vaidluse õiglase ja ökonoomse lahendamise huvides.
46.Vastuhagis esitatud nõue ei ole aegunud ja kostjate taotlus vaheotsuse tegemiseks ei ole põhjendatud. Hageja nõude puhul on oma olemuselt tegemist tuvastusnõudega. Tegemist ei ole nõudega, mis oleks suunatud raha maksmisele. Vastupidi, tegemist on nõudega, mis on suunatud eelkõige tahteavalduse andmise tuvastamisele ning tahteavalduse asendamisele kohtuotsusega. TsÜSi sõnastusest nähtuvalt alluvad aegumisele nõuded, millega nõutakse teo tegemist või sellest hoidumist. Oma olemuselt on hageja vastuhagis esitatud nõue selline, mis välistab teist nõuet. Hageja hinnangul on tasu vähendamise nõude olemus selline, mis välistab aegumise. Tuvastusnõudele ei laiene TsÜS-s sätestatud aegumise sätted. Igal juhul ei saa aegumine alata enne, kui juhatuse liikmetele on tehtud rahaline väljamakse. Isegi juhul, kui kohus peaks tuvastama, et vastuhagis esitatud nõudele kohalduvad TsÜS-i aegumise sätted, siis ei kohaldu hageja nõudele TsÜS § 146 lg 1. Kostjate tasunõue võib tuleneda tehingust, aga see ei tähenda, et hageja nõue tuleneks tehingust. Hagejate tasu vähenemise nõue ei tulene tehingust vaid seadusest. Hageja õigus nõuda tasu vähendamist tuleneb ÄS §-st 314 lg 3. TsÜS § 149 esimese lause kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Sellest tulenevalt ei ole hageja vastuhagis esitatud nõue igal juhul aegunud.
47.Käesolevas olukorras, kus lõppotsuse tegemine on lähiajal võimalik, tuleks vaheotsuse tegemist vältida ning lahendada kogu asi lõppotsusega.
48.Vastuhageja majandustegevust juhtis ning juhatuse liikme kohustusi täitis igapäevaselt A. K.. Enne teda täitis juhatuse liikme ülesandeid J. U.. Vastavalt TsMS §-le 230 lg 1 peavad kostjad tõendama, milliseid tasu väärivaid juhatuse liikme kohustusi on nad täitnud. Kostjad ei ole seda teinud. Kostjad on vastuhagi vastuses kinnitanud, et kostja II töötas hageja juures raamatupidajana ja sai selle eest töötasu. Kostja II väidetav panus juhatuse liikmena seisnes selles, et ta “suhtles ka erinevate ametiasutustega ning tegeles muul viisil äriühingu esindamisega, s.o. tavapärase juhatuse tööga.” Kostja I väidetav panus juhatuse liikmena seisnes selles, et tema “käis kostja kontoris iga tööpäeva õhtul, et omada kontrolli, mis äriühingus toimub”. Kostjate selgitused on ebamäärased ja tõendamata. Hageja hinnangul ei ole ülal viidatud “töö” eest tasu maksmine mistahes määras põhjendatud. Kostjad ei ole selgitanud ega tõendanud, mida konkreetselt kostjad juhatuse liikmetena tegid, milles nende juhatuse liikme ülesanded seisnesid. Kostjad ei ole suutnud nimetada ega tõendada ka ühtegi konkreetset strateegilist otsust, mille tegemise juures nad oleksid võinud olla. Formaalselt juhatusse kuulumine ei pea olema tasustatud. Samuti ei ole juhatuse liikme vastutus midagi sellist, mille eest peaks eraldi tasu maksma. Isegi juhul kui kostjad mingeid ülesandeid juhatuse liikmetena täitsid, siis kostjate tasunõue on võrreldes nende väidetava panusega ebaproportsionaalne.
49.Kostjate väited ja tõendid, mis puudutavad ainult A. K. isikut, on põhjendamatud ning asjakohatud. Käesoleva menetluse eesmärk ei ole tuvastada, mida on juhatuse liikmena teinud A. K. ning kui palju saab ta käesoleval hetkel tasu. Menetluse eesmärk on tuvastada, kas ja mis kohustusi on kostjad juhatuse liikmetena täitnud, milline on olnud kostjate panus äriühingu juhtimisse ning kas nende nõutav tasu on põhjendatud ning proportsionaalne. Menetluse kontekstis ei ole oluline, milline on hageja majanduslik seisukord ning tulemused praegu täna või 2017.a. Kostjate tasunõue tugineb nõukogu otsusele, mis on väidetavalt vastu võetud 2014. Otsusele hinnangu andmisel saab tugineda ainult majandustulemustel, mis olid otsuse vastu võtmise hetkel. 10 (21)
2-15-18186
KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT
50.16. septembril 2020 esitatud seisukohas kolmandad isikud toetavad hagejate hagi. Kolmas isik II jääb enda 27.10.2016 menetlusdokumendis esitatud seisukohtade juurde. Kolmandad isikud I ja III ühinevad kolmanda isiku II 27.10.2016 seisukohtadega. Hagejad on kostja endiste juhatuse liikmetena õigustatud tasu saama, mis on määratud kostja nõukogu 16.06.2014 otsusega. Mitte ühegi tõendi põhjal pole tuvastatav, et hagejad poleks juhatuse liikme kohustusi täitnud. 16.06.2014 otsusjärgne tasu (hüvitis) ei olnud ebamõistliku suurusega – kalendrikuu kohta arvestatuna on selle suurus isiku kohta vaid 208.33 eurot (brutos). Kostja nõukogu oli õigustatud, aga ka vastavalt VÕS § 627 lg-tele 1-2 kohustatud vaidlusaluse 16.06.2014 otsuse tegema (s.h tagasiulatuva mõjuga). Sellise järelduse õigsust kinnitas käesolevas asjas ka Riigikohus 03.10.2018 tehtud otsuses (vt otsuse p 15). Kostja majanduslik olukord (majanduslikud võimalused, mida ei saa hinnata vaid seisuga 16.06.2014) võimaldas 16.06.2014 otsusega määratud tasu maksta. Kolmanda isiku II 27.10.2016 menetlusdokumendi p-s 2.4 on välja toodud, et kostja edukas majandustegevus jätkus ka 2015 alguses. Kostja pangaarvel olev rahaliste vahendite jääk oli vahemikus 80 000 - 120 000 eurot. Kostja majanduslik olukord pole 16.06.2014 otsuse tegemise järgselt oluliselt halvenenud, mistõttu pole alust hagejate kui kostja kunagiste juhatuse liikmete tasu vähendamiseks. Kostja pole hagejate seisukohtade põhjendatust ümberlükkavaid asjaolusid, tõendeid ega põhjendusi esitanud.
51.Kolmandad isikud ei nõustunud vastuhagiga. Kolmandad isikud toetavad hagejate poolt vastuhagile esitatud vastuväiteid. Kolmandad isikud nõustuvad hagejatega, et vastuhagi on esitatud hilinenult. Kolmandad isikud leiavad sarnaselt hagejatega, et vastuhagi oleks tulnud menetlusse võtta eraldi hagina (TsMS § 373 lg 3). Kostja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust vastuhagi õigeaegselt esitamata jätmiseks. Asjaolu, et kostja ei teadnud, et ta peab ÄS § 314 lg 3 sätestatud nõude esitama hagina, mitte vastuväitena, ei ole käsitletav mõjuva põhjusena ning seda eriti olukorras, kus tsiviilasi on saadetud Riigikohtust uuesti läbivaatamiseks ringkonnakohtusse ning sealt omakorda maakohtusse. Käesolev tsiviilasi on kohtu menetluses alates 2015. Kuna kostja ei ole pidanud nelja aasta jooksul vajalikuks vastuhagis toodud nõuet varasemalt kohtule esitada, siis ei ole mitte millegagi põhjendatud, et seda menetletakse ühises menetluses põhihagiga.
52.Kolmandad isikud pole seoses 16.06.2014 otsuse tegemisega nõukogu liikme kohustusi rikkunud. Kostja üritab endal lasuvat tõendamiskoormist täita läbi juhatuse liikme A. K. vande all ülekuulamise. A. K. kui asja lahendusest huvitatud isiku antavad seletused ei saa olla piisavaks tõendiks (kui ka nende usaldusväärsust eeldada), et lugeda nende alusel tõendatuks kolmandate isikute poolt kohustuste rikkumine seoses nõukogu 16.06.2014 otsuse vastuvõtmisega. Hagejad ei pea tõendama, et kolmandad isikud oma kohustusi ei rikkunud (vt ka ÄS § 327 lg 2).
53.Kostja nõukogu 16.06.2014 otsust ei ole vaidlustatud ÄS § 322 lg 4, lg 6 ettenähtud korras. Kostja pole seda asjaolu vastuhagis arvestanud ega põhjendanud, mille alusel ta hilisemalt nõukogu otsust vaidlustab. Sisuliselt üritab kostja vastuhagiga (küll kaudselt) enda nõukogu 16.06.2014 otsust tagantjärgi vaidlustada, milleks puudub õiguslik alus.
54.Kostja väidab, et hagejad olid formaalsed juhatuse liikmed ja sisuliselt juhatuse ülesandeid ja kohustusi ei täitnud, kuid kostja ei ole oma väidet tõendanud. Jääb selgusetuks, millises ulatuses ja määral oleks pidanud hagejad juhatuse liikme ülesandeid täitma, et nende tegevus oleks kostja hinnangul vastanud juhatuse liikmele püstitatud eeldustele. Kolmandad isikud ei nõustu kostjaga, et 11 (21)
2-15-18186 hagejate panus kostja juhatuse liikmena ei ole vastavuses neile määratud tasuga. Hageja II oli kostja juhatuse liige juba alates 28.06.1996, mil kostja praegusel juhatuse liikmel A. K.l kostjaga seost ei olnud. A. K. sai kostja juhatuse liikmeks 02.10.2009 ning aktsionäriks 13.06.2014. A. K.l puudub teadmine, kuidas olid ülesanded kostja erinevate juhatuse liikmete vahel varem jaotatud ning milline oli kellegi roll äriühingu juhtimises. Hageja I oli kostja juhatuse liige perioodil 02.10.2009-04.03.2015. Hageja I valiti kostja juhatuse liikmeks samaaegselt A. K.ga, kuivõrd kostja nõukogu soovis, et juhatuse enamuse moodustaksid usaldusväärsed ja nõukogule tuttavad inimesed. Lisaks oli nõukogule oluline, et hagejad omavad süvendatud teadmisi finantsidest ja raamatupidamisest. Hageja II suhtles ka erinevate ametiasutustega ning tegeles muul viisil äriühingu esindamisega, s.o. tavapärase juhatuse liikme tööga. Hageja I kontrollis äriühingu igapäevast tegevust ja viibis ettevõtte kontoris iga tööpäeva õhtul (lisaks tegeles vastavalt vajadusele nädalavahetustel ka autojuhtidele volituste andmisega). Juhatuse liikme roll ei seisne üksnes äriühingu igapäevases juhtimises, vaid ka laiemate strateegiliste otsuste langetamises ja vastutuses (mida saab pidada üldtuntud asjaoluks TsMS § 231 lg 1 tähenduses).
55.Kostja pole välja toonud ega ka tõendanud, et kostja nõukogul ja/või aktsionäridel oleks varasemalt olnud hagejate kui juhatuse liikmete aadressil etteheiteid selles osas, et nad ei täida piisava hoolsuse ja kohusetundega juhatuse liikme kohustusi-ülesandeid. Selliste etteheidete puudumine pika ajaperioodi jooksul kinnitab juhatuse liikmete poolt neilt oodatutud ja eeldatud kohustuste nõuetekohast täitmist ning hilisemate vastupidiste väidete põhjendamatust. Seejuures on tähelepanuväärne, et ka juhatuse liige A. K. pole eelnevalt etteheiteid teiste juhatuse liikmete tegevuse osas esitanud. Need asjaolud oma kogumis kinnitavad hagejate nõude põhjendatust ja õigustatud ootust juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tasu saamiseks. Asjaolu, et juhatuse liikmetele pole tasu makseid tehtud eelneval ajaperioodil, ei välista sellekohase nõude olemasolu ja põhjendatust. Hagejad olid kostja juhatuse liikmeteks, olemata ise kostja aktsionärideks. Olukorras, kus juhatuse liikmed ei ole samaaegselt aktsionärid, s.t nad ei tegutse nende enda omanikutulu silmas pidades, ei saa eeldada, et isikud täidavad juhatuse liikme kohustusi ning kannavad juhatuse liikme staatusega kaasnevat vastutust selle eest tasu saamata.
56.Kostja nõukogu 16.06.2014 koosolekul määrati juhatuse liikme tasu suuruseks 2 500 eurot aastas (brutos). Seega tuleb juhatuse liikme ülesannete mahtu ja temalt eeldatavat igapäevast osalemist ettevõtte juhtimises hinnata ka talle määratud tasu suuruse järgi. Seda eriti äri- ja majanduskeskkonna üldiseid tingimusi ja põhimõtteid arvestades. Kõnesolev juhatuse liikmete tasu on ainuüksi Eestis kehtiva teadaoleva palga alammäära, aga keskmise palga suuruse juures olnud oluliselt madalam kui tavapärane tasu suurus juhatuse liikme jaoks. Tegemist on ilmselgelt väga sümboolse tasuga, mis jääb oluliselt alla isegi Eesti Vabariigis kehtivale alampalgamäärale. Seetõttu ei saagi eeldada ja pooled polegi silmas pidanud seda, et hagejad oleksid igapäevaselt ja väga intensiivselt terve tööpäeva ulatuses kostja juhtimises osalenud. Vaidlusalune tasu ei olnud vastuolus ka kostja majandusliku olukorraga, mida tõendavad kostja majandusnäitajad tema 2013 ja 2014 majandusaasta aruannetest. Ei ole võimalik järeldada, et kostja oleks aastatel 2013-2014 tegutsenud kahjumlikult ning kostja juhatuse liikme igakuine tasu (ca 210 eurot bruto) oli ebamõistlik või ebaproportsionaalne võrreldes kostja majandusliku seisundi ja maksevõimega.
57.Kolmandate isikute arvates ei esine ÄS § 314 lg 3 kohaldamise eeldusi. Kostja pole toonud esile selliseid asjaolusid, millistest saaks järeldada, et vaidlusalused juhatuse liikmetele määratud tasud oleksid (äärmiselt) ebaõiglased, tavapäratud ja üldistest majanduskeskkonda iseloomustavatest näitajatest tähelepanuväärselt erinevad. Põhjendamaks juhatuse liikmete tasude vähendamist tuleb 12 (21)
2-15-18186 kostjal tõendada muu hulgas ka seda, et aktsiaseltsi majanduslik olukord ja juhatuse liikmete panus ei ole omavahel mõistlikus vastavuses, s.t et määratud tasu on äärmiselt ebaõiglane. Samuti seda, et kostja majanduslik olukord on pärast 16.06.2014 oluliselt halvenenud, mistõttu ei ole võimalik nõukogu 16.06.2014 otsust esialgses mahus täita ehk juhatuse liikmetele ettenähtud tasu maksta. Kostja 2017 majandusaasta aruande järgi oli kostja aruandeaasta kasum 23 088 eurot ning eelmiste perioodide jaotamata kasum 344 673. Seetõttu jääb vastuhagi põhjal selgusetuks, millistest objektiivsetest asjaoludest tulenevalt peaks kohus jõudma järelduseni, et seoses nõukogu 16.06.2014 otsusega tuleb kohaldada ÄS § 314 lg 3 toodud abinõusid.
58.Kostjal oli nõukogu 16.06.2014 otsuse täitmise kohustus (maksta juhatuse liikmetele tasu) juba tekkinud uue nõukogu otsuse tegemise ajaks 08.09.2015. Nõukogu ei olnud eelnevalt oma ostust tühistanud ja see oli nö jõustunud. Mitte keegi kostja juhatusest ega ka aktsionäridest ei olnud seaduses ettenähtud korras ÄS § 322 lg 4 ja 6 alusel kostja nimel kõnesolevat 16.06.2014 nõukogu otsust vaidlustanud.
59.Kolmandad isikud peavad käesolevas vaidluses väga asjakohasteks hagejate 20.06.2019 menetlusdokumendi p-des 21-25 välja toodud seisukohti ja asjaolusid, mis näitavad ja tõendavad kostja juhatuse liikme A. K. tegevust ja seisundit juhatuse liikmena. Teadaolevalt on eelpool kirjeldatud asjaolude kõrval peetud põhjendatuks A. K.le oluliselt kõrgema tasu maksmist juhatuse liikme kohustuste täitmise eest. Samuti on nimetatud juhatuse liige kasutanud teisi ettevõtte rahalisi vahendeid summas 1 500 eurot. See nähtub tema poolt koostatud ning kolmandale isikule III esitatud sularaha kassa arvestusest. Kostja pole vastuhagis A. K. kui juhatuse liikme tegevust täpsemalt käsitlenud. Kolmandate isikute arvates on see vajalik ja asjakohane, et võrrelda juhatuse liikmete ülesandeid ja kohustusi, nende vastutusalasid ja makstava tasu suurusi arvestades 16.06.2014 nõukogu otsust. Kostja üritab kohtule jätta muljet, et juhatuse liikme ülesandeid on täitnud vaid A. K..
60.Kolmandad isikud palusid: 1) teha AS Kunda-Auto vastuhagi osas vaheotsus ning jätta vastuhagi rahuldamata nõude aegumise tõttu; 2) kui kohus vaheotsust ei tee, siis eraldada vastuhagi iseseisvaks menetluseks; 3) kui kohus vaatab vastuhagi läbi, siis jätta vastuhagi täies ulatuses rahuldamata, 4) rahuldada hagejate hagi juhatuse liikme tasu ja viivise nõudes täies ulatuses; 5) menetluskulud jätta kostja kanda.
HAGEJATE TÄIENDAV SEISUKOHT
61.19. septembril 2019 esitatud seisukohas teatasid hagejad, et kostja leiab, et käesolevas asjas on ringkonnakohus hinnanud vastuhagi esitamise lubatavust ning leidnud, et põhihagi ja vastuhagi ühine menetlemine ei ole vastuolus TsMS § 373 lg 2 sätestatuga. Hagejate arvates TsMS § 658 lg 2 ei kohaldu selliste taotluste lahendamisel, mis menetluses esitatakse esmakordselt. See tähendab, et ringkonnakohus ei saa maakohtule anda suuniseid taotluste lahendamiseks, milliseid menetluses ei ole veel esitatud. TsMS § 658 lg 2 eesmärk on välistada madalama astme kohtu poolt õigusnormi korduv erinev tõlgendamine ringkonnakohtust. Sellist olukorda käesoleval juhul ei esine. Hagejate arvates TsMS § 373 lg 2 kohaldamiseks puudub alus, mistõttu on põhjendatud nõuete eraldamine iseseisvaks menetluseks (TsMS § 375 lg 1).
62.Kostja leiab, et tema poolt vastuhagis esitatud nõue ei ole aegunud, kuivõrd oma olemuselt on tegemist tuvastusnõudega. Kostja hinnangul on tema nõue suunatud eelkõige tahteavalduse andmise tuvastamisele, mis oma olemuselt välistab aegumise. Järgmiseks leiab kostja, et nõude aegumistähtaeg 13 (21)
2-15-18186 ei saa alata enne juhatuse liikmetele rahalise väljamakse tegemist. Seejärel leiab kostja, et tema nõue on seadusest tulenev, mistõttu kohaldub sellele 10 aastane aegumistähtaeg. Kostja väited ei põhine seadusel, samuti on need üksteist välistavad. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et tehingulisteks nõueteks on § 146 mõttes ka nn ühinguõiguslikud juriidilise isiku sisesuhtel või põhikirjal põhinevad nõuded. Lisaks lepingutele hõlmab säte ka ühepoolsetest tehingutest tulenevate nõuete aegumise. Tehingulise nõudena aegub ka VÕS § 97 järgne nõue lepingu muutmiseks asjaolude muutumise korral. /.../ Sätet kohaldatakse kõigile tehingust tulenevatele nõuetele, olgu nende aluseks tehing ise või seadus (§ 146 komm 3.1.). Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kostja väide, et hagejate tasunõue võib tuleneda tehingust, mis aga ei tähenda, et kostja nõue tuleneks tehingust. Kuivõrd pooltevaheline suhe on tehinguline, allub ka selle muutmisele suunatud nõude aegumine TsÜS §-le 146. ÄS § 314 lg 3 ja VÕS § 97 on oma olemuselt samasisulised normid, millised annavad tehingu poolele õiguse nõuda teatud erandlikel asjaoludel tehingutingimuste muutmist. Nii ÄS § 314 lg 3 kui ka VÕS § 97 alusel esitatavad nõuded alluvad mõlemad tehinguliste nõuete aegumise regulatsioonile.
63.Hagejate juhatuse liikme tasu nõue muutus sissenõutavaks tasu maksmise kohustuse tekkimisega, s.o hetkest, mil hagejatel ei olnud juhatuse liikme volitusi – alates 05.03.2015. Hagejad on seisukohal, et kostja nõue aegus 06.03.2018.
64.Kostja ei ole välja toonud, millised on need konkreetsed toimingud, mida hagejad juhatuse liikmetena oleksid pidanud tegema, kuid ei teinud. Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine, samuti neile tasu määramine on esmajoones siiski nõukogu pädevuses ning ÄS § 314 lg 3 saab rakenduda vaid erandlikel juhtudel. Kostja nõukogul puudusid mistahes etteheited hagejate tegevusele juhatuse liikmetena, samuti ei ole nõukogu väitnud, et hagejatele määratud tasu ei ole kooskõlas juhatuse liikmete panuse või äriühingu majandusliku olukorraga.
VASTUHAGEJA KOKKUVÕTLIK SEISUKOHT
65.13. jaanuaril 2020 esitatud seisukohas vastuhageja jääb vastuhagis esitatud seisukoha juurde, et kostjad ei ole juhatuse liikme tööd teinud, nad ei ole äriühingut juhtinud ja olid juhatuse liikmed vaid formaalselt. Hageja majandustegevust juhtis ning juhatuse liikme kohustusi täitis igapäevaselt hageja
3.juhatuse liige A. K.. Enne A. K.d täitis juhatuse liikme ülesandeid J. U.. Sellepärast puudub kostjatel alus saada tasu juhatuse liikme kohustuste täitmise eest. Juhatuse liikmete poolt nõutav summa ei ole mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannetega. Juhatuse liikmete tasunõue on ebamõistlik, kuivõrd hageja ei ole saanud juhatuse liikmetelt ärilist vastusooritust. Kostjad ei ole selgitanud ega tõendanud, mida konkreetselt nad juhatuse liikmetena tegid, milles nende juhatuse liikme ülesanded seisnesid. Kostjad ei ole suutnud nimetada ega tõendada ka ühtegi konkreetset strateegilist otsust, mille tegemise juures nad oleksid võinud olla. Sellest tulenevalt on kostjate tasunõue põhjendamatu. Formaalselt juhatusse kuulumine ei pea olema tasustatud. Isegi juhul kui kostjad mingeid ülesandeid juhatuse liikmetena täitsid, siis kostjate tasunõue on võrreldes nende väidetava panusega ebaproportsionaalne.
66.Vastuhageja 2013.a kasum oli 38 984 eurot ning tal oli kohustusi kolmandate isikute ees (sh lühija pikaajalised kohustused) kokku 226 700 eurot. Kostjate poolt nõutav tasu ületab oluliselt hageja 2013.a puhaskasumit. Lisaks eelnevale, kui kostjate tasunõue on 60 000 eurot, siis hagejale tähendab see ca 105 000 euro suurust kulu. Nimelt käsitletakse juhatuse liikmete tasusid ning neile tehtud väljamakseid palgana. Seega tekib äriühingul kohustus maksta nõutavalt summalt ka maksud, millest 14 (21)
2-15-18186 sotsiaalmaks moodustab ca 25 000 eurot, töötuskindlustusmakse ca 1 800 eurot, kogumispensioni makse ca 1600 eurot ja tulumaks ca 15 000 eurot. Seega tähendab kostjate nõue hagejale kulu, mis ületab hageja 2013.a kasumit ca 3 korda.
67.Isegi kui majandusaasta aruannetest nähtub, et äriühingul on kasum, siis see ei tähenda, et ettevõttel oleks teenitud kasum rahas arveldusarvel. Pärast vaidlusaluse otsuse tegemist ning vastuhagejale kohustuste võtmist tehtud hea majandustulemus ning teenitud raha on kulutatud ettevõtte arenguks ning reinvesteeritud ettevõttesse. Vastuhageja esitas Xxxx ja Xxxx pangakontode väljavõtted 2014.a suvest tõendamaks, et vaidlusaluse otsuse tegemise, äriühingule kohustuse võtmise ning äriühingu juhatuse liikmetega võlasuhte loomise ajal puudusid äriühingul vahendid, mille arvel kostjate poolt võetud kohustusi täita.
KOHTUISTUNG
68.23. jaanuaril 2020 toimunud kohtuistungil kohus rahuldas hagejate ja kolmandate isikute taotluse ja kuulas kostja nõukogu liikme S. A. vande all ära. Samuti rahuldas kohus kostja taotluse ja kuulas kostja juhatuse liikme A. K. vande all ära.
69.Pärast isikute vande all ärakuulamist nõustusid menetlusosalised tsiviilasja edasi kirjalikus menetluses lahendamisega ja esitasid lõplikud seisukohad kirjalikult.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
70.Kohus tutvunud hagi- ja vastuhagiavaldustega, vastustega hagiavaldustele ning poolte ja kolmandate isikute seisukohtadega, kuulanud ära poolte ja kolmandate isikute ja nende esindajate seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja raames esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, vastuhagi aga tuleb jätta aegumise ning selle põhjendamatuse tõttu rahuldamata.
71.Hagiavalduste ja AS-i Kunda-Auto (kostja, vastuhageja) registrikaardi B-osa kohaselt oli A. K. (hageja 1) kostja juhatuse liige ajavahemikus 02.10.2009 kuni 04.03.2015. H. K. (hageja 2) oli kostja juhatuse liige alates 28.06.1996 kuni 04.03.2015 (I kd, t.lk. 11-14, 74-79, III kd, t.lk. 169-176). Ajavahemikus 23.09.2009 kuni 23.09.2014 oli kostja nõukogu esimees S. A. ja samas ajavahemikus olid kostja nõukogu liikmeteks A. K., S. K. (kõik kolm käesolevas menetluses kolmandad isikud kostja poolel) ja J. U., kes suri xxxx (I kd, t.lk. 104). Pooltel ja kolmandatel isikutel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle.
72.Hagiavalduse juurde lisatud kostja nõukogu 16.06.2014 otsuse koopia kohaselt nõukogu koosolek algas kell 12.00 ja lõppes kell 13.00 ning koosoleku päevakorras oli vaid üks punkt, s.o juhatuse ja nõukogu töö tasustamine. Otsuse kohaselt nõukogu esimees S. A. tegi ettepaneku, et juhul kui praegused juhatuse liikmed ja nõukogu liikmed ei osutu valituks juhatusse ja nõukokku, tuleb neile kompenseerida tehtud tööde eest tagasiulatuvalt, alates nende juhatusse ja nõukokku valimise päevast kuni volituste lõppemiseni. Kompensatsiooni summaks määrata kõigile juhatuse ja nõukogu liikmetele, kes ei osutu valituks, iga töötatud aasta eest 2 500 eurot. Otsuse alguses on toodud, et nõukogu koosolekul osalesid S. A., A. K. ja S. K., haiguse tõttu puudus J. U., keda teavitati tehtud otsusest telefonitsi. J. U. andis oma suulise nõusoleku (I kd, t.lk. 15, III kd, t.lk. 175). Kostja vaidleb sellele tõendile vastu, leides, et tegelikult ei ole nõukogu seda otsust vastu võtnud, otsus on võltsitud ja tühine, kostja on uue otsusega otsust muutnud ja on ka otsuse tühistanud. 15 (21)
2-15-18186
73.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas hagejatel on tekkinud nõudeõigus kostja vastu? 2) millise nõudega on tegemist vastuhagi näol? 3) kas vastuhagi ning tsiviilasjas esitatud tõendid ja toodud asjaolud välistavad hagejate nõudeõiguse kostja vastu või võimaldavad nõuet vähendada?
74.TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagejate nõudeks on juhatuse liikme tasu väljamõistmine, s.h hageja 1 A. K.i kasuks 5,42 aasta eest 13 550 eurot ja hageja 2 H. K.i kasuks 18,68 aasta eest 46 700 eurot. Lisaks nõuavad hagejad kostjalt viivise väljamõistmist alates 05.03.2015 kuni 01.12.2015 271 päeva eest summas 809.86 eurot hageja 1 kasuks ja 2 791.19 eurot hageja 2 kasuks. Samuti nõuavad hagejad viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni seadusejärgses määras.
75.Menetlusosalistel on tekkinud vaidlus tõendamiskoormise üle. Hagejad ja kolmandad isikud leiavad, hagejad on pikema perioodi jooksul tegutsenud kostja juhatuse liikmetena ilma selle eest tasu saamata ning et hagejatel on õigus saada tasu vastavalt nõukogu otsusele. Kostja aga arvab, et tegelikult ei ole hagejad juhatuse liikme kohustusi täitnud, kostja ei pea seda negatiivset asjaolu tõendama ja et hagejad peavad tõendama, milliseid ülesandeid nad juhatuse liikmetena täitsid. TsMS 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud. Seega vaidluse lahendamiseks peavad hagejad tõendama, et neil on tekkinud õigus saada juhatuse liikme tasu. Kostjal aga on kohustus tõendada, et hagejatel ei ole kas üldse või nende poolt nõutavas ulatuses tasu saamise õigust tekkinud.
76.Hagejad olid kostja juhatuse liikmed, seejuures ei olnud nad kostja aktsionärid. Seega tegutsesid hagejad kostja juhatuse liikmeteks oleku ajal juhatuse võõrorgani põhimõttel. Riigikohus on käesolevas tsiviilajas 03.10.2018 tehtud otsuse punktis 15 leidnud, et „...juhatuse liikmetel, kes tegutsevad nn võõrorgani põhimõttel (olemata ise samal ajal osanikeks või aktsionärideks), on vähemalt üldjuhul õigus saada oma tegevuse eest tasu...“. 07.03.2018 tsiviilasjas 2-16-11889 tehtud otsuse punktis 14 antud Riigikohtu selgitusest tulenevalt juhatuse liikme ja äriühingu vahel tekib ametisuhe ja ametisuhte tekkimisega saab juhatuse liige oma pädevuse ning õiguse ühingut juhtida ja seadusjärgselt esindada. Juhatuse liikmeks olek on käsundilaadne õigussuhe äriühingu ja juhatuse liikme vahel, millele kohaldatakse lisaks äriseadustiku sätetele ka võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivaid sätteid (VÕS §-d 619-634).
77.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega, et kuna hageja 1 töötas vaidlusalusel perioodil AS-is R ja hageja 2 kostja juures raamatupidajana ja nad said töötasu, ei pea kostja hagejatele nende lihtsalt juhatuse liikmeteks olemise eest tasu maksma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 28 lg 1 alusel majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised. VÕS § 627 lg 1 järgi kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Viidatud sätetest tulenevalt kehtib eeldus, et äriühingu juhatuse liikme kohustusi 16 (21)
2-15-18186 täidetakse üldjuhul tasu eest. Asjas ei ole esitatud selliseid tõendeid, milledest saaks tuvastada hagejate nõustumist seaduses tulenevate kostja juhatuse liikme kohustuste täitmisega ilma selle eest kostjalt vastusooritust saamata.
78.Kostja on seadnud 16.06.2014 otsuse kahtluse alla ja on esitanud vastuväited, et nõukogu ei ole 16.06.2014 otsust vastu võtnud, otsus on võltsitud, kohustust kostja raamatupidamises kajastatud pole, otsus on vastuolus heade kommetega, kuna on tehtud kostjalt tema nõukogu liikmete lähikondsetele raha maksmise eesmärgil ja on tühine ning et kostja on nõukogu 08.09.2015 otsusega (I kd t.lk. 125) otsustanud mitte välja maksta tagasiulatuvalt kompensatsiooni 2 500 eurot iga töötatud aasta eest ega muid tasusid. Kohus leiab, et käesolevas asjas tehtud Riigikohtu otsuse põhjendustest tulenevalt on tsiviilasja menetluslik olukord sedavõrd muutunud, et käesolevas punktis toodud kostja vastuväidetel asja lahendamise seiskohalt tähtsust ei ole. Nimelt 03.10.2018 otsuse punktis 19 on Riigikohus leidnud, et “... nõukogu võib oma varem tehtud otsuseid muuta. Küll aga ei saa nõukogu otsusega ühepoolselt ümber kujundada juba tekkinud võlasuhet. Võlasuhte lõppemise alused on sätestatud VÕS §-s 186. Muu hulgas lõpeb võlasuhe VÕS § 186 p 1 järgi täitmisega ning p 4 järgi kokkuleppega. Võlasuhte lõpetamise võimalused ühepoolse tahteavaldusega on piiratud ja kostja ei ole selliste võimaluste kasutamisele praegu ka tuginenud. Samuti ei ole menetluses esile toodud muid võlasuhte lõppemise aluseid“. Punktis 20 toodu kohaselt “ Kui poolte vahel olid 8. septembriks 2015 tekkinud võlasuhted, millest tulenes kostjale kohustus maksta hagejatele hüvitist, siis ei saa kostja nõukogu 8. septembri 2015. a otsusel olla hagejate nõudeõiguse seisukohast tähendust“.
79.Kostja on 12.01.2016 esitatud menetlusdokumendis kohtu vahendusel esitanud avalduse nõukogu otsuse tühistamiseks, mis käesolevas asjas tehtud Riigikohtu otsuse punktist 21 tulenevalt on õiguslikult tagajärjetu, sest tehingu tühistamist reguleerivad TsÜS-i sätted (TsÜS §-d 90–101) ei kohaldu juriidilise isiku organi otsustele. TsÜS 38 lg 1 esimese lause järgi huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Äriseadustiku (ÄS) § 322 lg 4 tulenevalt kohus võib aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada nõukogu otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates nõukogu otsuse vastuvõtmisest. Ka TsÜS 38 lg 5 esimese lause alusel organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Kostja ei ole seadusega ettenähtud korras ja tähtaja jooksul nõukogu 16.06.2014 otsuse kehtetuks tunnistamist nõudnud, mistõttu eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hagejatel on tekkinud nõukogu 16.06.2014 otsuse ja ÄS § 314 lg 1 alusel juhatuse liikme tasu nõudmise õigus.
80.Kostja on esitanud vastuhagi hagejate kohustamiseks andma nõusolekut kostja nõukogu 16.06.2014 otsuse alusel tekkinud juhatuse liikme (13 554.79 eurot ja 46 712.33 eurot vähendamiseks 0 euroni või alternatiivselt hagejate kohustamiseks andma nõusolekud juhatuse liikme tasunõuete vähendamiseks kohtu poolt õiglaseks peetud määradeni ja asendada kostjate tahteavalduste jõustunud kohtuotsusega asendamiseks. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas ja millise nõude on kostja esitanud ning kas kostjal on õigus nimetatud nõude käesolevas menetluses esitada.
81.Hagejad on 20.06.2019 ja kolmandad isikud 16.09.2019 esitanud taotlused kostja vastuhagi osas vaheotsuse tegemiseks või alternatiivselt ja vastuhagi iseseisvaks menetluseks eraldamiseks. Viru Maakohtu 18.11.2019 kohtumäärusega (IV kd, t.lk. 102-104) jäeti taotlused vastuhagi osas vaheotsuse tegemiseks või alternatiivselt ja vastuhagi iseseisvaks menetluseks eraldamiseks TsMS § 449 lg 3 alusel rahuldamata, põhjendustel, et TsMS ei kohusta kohut vaheotsust tegema ning et Tartu 17 (21)
2-15-18186 Ringkonnakohtu 11.02.2019 otsusest tulenevalt käesolevas tsiviilasjas tehtud Riigikohtu otsuses väljendatud seisukohtadest lähtudes saab kostja esitada vastuhagi käesoleva tsiviilasja raames, mille koos põhihagiga lahendamiseks ringkonnakohus tsiviilasja sisuliselt maakohtule tagasi saatis. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes pidas maakohus vajalikuks nõuded koos lahendada ja teavitas menetlusosalisi, et võtab aegumise kohta seisukoha asjas tehtavas lõppahendis.
82.ÄS § 314 lg 3 sätestab, et kui aktsiaseltsi majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks aktsiaseltsi suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib aktsiaselts nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist. Käesolevas asjas tehtud Riigikohtu otsuse punkti 23 kohaselt „ÄS § 314 lg 3 sätestab tasu vähendamise nõudeõigusena, mitte kujundusõigusena. Selleks, et tasu vähendada (seda mitte maksta), peab aktsiaselts esitama tasu või muu hüvitise saamiseks õigustatud isiku vastu nõude, mille maksma panemiseks peab ta vaidluse korral esitama juhatuse liikme vastu hagi kohtusse. Kui tasu saama õigustatud isik ei nõustu tasu vähendamisega, on aktsiaseltsil võimalik nõuda, et kohus kohustaks juhatuse liiget andma tasu vähendamisega nõustumiseks tahteavalduse (TsÜS § 68 lg 5)“. Maakohus leiab, et tegelikult kostja ei ole kohtule tuvastushagi või kujundusnõuet esitanud ja kostja esitatud nõude sisuks on varaline nõue, s.o hagejate nõuete vähendamine 0 euroni ehk hagejatele hüvitise maksmisest vabastamine. Kostja on ka vastuhagis hagihinna nimetanud vastavalt 13 550 eurot vastuhagis kostja I vastu ja 46 700 eurot vastuhagis kostja II vastu ja on tasunud riigilõivu kui varalistelt nõuetelt vastavalt 650 eurot ja 1 000 eurot (III kd, t.lk. 159-168, 198).
83.Menetlusosalised vaidlevad hagejate nõuete õigusliku aluse üle. Hagejad ja kolmandad isikud on seisukohal, et hagejate nõuded tulenevad tehingust (nõukogu otsusest). Kostja möönab et hagejate tasunõue võib tuleneda tehingust, mis ei tähenda, et ka kostja nõue hagejate vastu tasu vähendamiseks tuleneks tehingust. Kostja arvates tema tasu vähenemise nõue tuleneb seadusest (ÄS § 314 lg 3), mille aegumistähtaeg tulenevalt TsÜS § 149 esimesest lausest on 10 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest.
84.TsÜS § 5 kohaselt tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2 esimese ja teise lause kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Maakohus leiab, et nõukogu 16.06.2014 otsus kujutab ennast ühepoolset tehingut, mille järgi hagejatel tekkis nõudeõigus alates 05.03.2015 (III kd, t.lk. 172), millest alates nad enam ei olnud kostja juhatuse liikmed. VÕS § 82 lg 7 alusel kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega muutusid hagejate nõuded kostja vastu sissenõutavaks 05.03.2015.
85.Kostja esitas vastuhagi hagejate vastu alles 17.05.2019 (III kd, t.lk. 149). Väärad on kostja väited tema nõudeõigusele hagejate vastu seadusest tulenevalt 10.aastase aegumistähtaja kohaldamise kohta. Kostja ei ole vastavat seadust nimetanud. TsÜS 146 lg 1 alusel tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kostja ei ole hagejate vastu kuni 05.03.2018 haginõuet esitanud, mistõttu aegus tema nõue hagejate vastu samal päeval. ÄS § 314 lg 3 ei tulene, et nimetatud nõude saab esitada 10 aasta jooksul. ÄS 315 lg 3 sätestab TsÜS § 146 lg 1 toodust pikema (5. aastase) 18 (21)
2-15-18186 aegumistähtaja üksnes aktsiaseltsi juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisega tekitatud kahjunõude esitamiseks.
86.Hagejad on esitanud taotluse kostja nõudele aegumise kohaldamiseks. TsÜS § 143 alusel kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Eeltoodu alusel kohus kohaldab aegumist kostja nõuetele hagejatel kostja nõukogu 16.06.2014 otsuse alusel tekkinud juhatuse liikme tasude vähendamiseks 0 euroni või hageja kohustamiseks tasude vähendamiseks nõusoleku andmiseks või nende tahteavaldusete kohtuotsusega asendamiseks ja jätab vastuhagi rahuldamata.
87.Edasi analüüsib kohus, kas hagejate tasu nõuded on mõislikus suuruses. Kostja on kogu menetluse kestel arvamusel, et hagejad ei pidanud juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tasu saama. Selle tõendamiseks on kostja esitanud AS-i Kunda-Auto 2013 majandusaasta aruande, milles on märgitud, et nõukogu ja juhatuse liimetele tasusid ei makstud ning et lahkumisel nõukogu ja juhatuse liimetele hüvitist ei maksta (I kd, 107, III kd, t.lk. 178). Kostja arvates kinnitab aruanne, et hagejatel ei ole õigust saada tasu. Käesoleva otsuse punktis 76 on tuvastatud, et üldjuhul peavad juhatuse liikme töö tasustatud. Asjas ei ole esitatud tõendid selle kohta, et hagejad nõustusid juhatuse liikmete kohustuste tasuta täitmisega. Seega on maakohus arvamusel, et majandusaasta aruanne ei välista kostjate tahteavaldust sada tasu.
88.Hagejad on toonud välja, et hageja 1 väidetav panus juhatuse liikmena seisnes selles, et käis kostja kontoris iga tööpäeva õhtul, et omada kontrolli, mis äriühingus toimub. Hageja 2 aga suhtles ka erinevate ametiasutustega ning tegeles muul viisil äriühingu esindamisega, mis hageja arvates on tavapärase juhatuse töö. 15.12.2016 toimunud kohtuistungil on hageja 1 A. K. seletanud, et juhatuse liikme tasu hakkas alates detsembrist 2012 saama kolmas juhatuse liige A. K. (II kd, t.lk. 142). 23. jaanuaril 2020 toimunud kohtuistungil A. K. on vande all kinnitanud, et hageja 1 käis õhtuti küll kostja kontoris kontoriruume koristamas, kuid juhatuse liikme kohustusi ta täitnud ei ole, v.a majandusaasta aruannete allkirjastamine. Hagejal 2 oli töösuhe kostjaga ja ta tegeles raamatupidamisega ja sai palka. J. U.’i jutust on A. K. aru saanud, et enne 2009.a tegeles juhatuse liikme kohustustega J. U.. Nüüdseks on A. K.ga sõlmitud juhatuse liikme leping, kuid ajal, mil ta samaaegselt oli juhatuses koos hagejatega, ei olnud ka temaga juhatuse liikme lepingut sõlmitud (IV kd, t.lk. 141 pöördel – 145). S. A. vande antud seletuse kohaselt hakkas A. K. tasu saama alates 2011 või 2012 aastast. Juttu juhatusele ja nõukogule tasu määramises oli ammu ja 16.06.2014 määratud tasu on sümboolne, mis vastas äriühingu majanduslikule olukorrale. Otsus oli kõigile kätte saadav ja otsus oli lepingute kaustas (IV kd, t.lk. 145-147). Maakohus leiab, et erinevalt töölepingu järgsete kohustuste, s.o tööandja kontrollile alludes konkreetses kohas ja konkreetsete igapäevaste töökohustuste täitmisest, ei pea äriühingu juhatuse liige juhatuse liikme kohustuste täitmiseks igapäevaselt ja füüsiliselt äriühingu asukohas viibima. Äriühing ei vaja sellist juhtimist, äriühingut saab juhtida ka aeg-ajalt juhatuse poolt vastuvõetavate otsustega. Seega ei nõustu kohus kostja vastuväidetega hagejatel kostja juhtimise rolli puudumise kohta.
89.Kostja majandusaasta aruannete ja bilansi järgi oli kostja kasum 2013.aastal 38 984 eurot ning eelmiste perioodide jaotamata kasum 161 096 eurot (I kd, t.lk. 107-124, III kd, t.lk. 176-187). 2014 majandusaastal oli kostja kasum 127 165 eurot ning eelmiste perioodide jaotamata kasum 200 000 eurot (II kd, t.lk. 68-81). Kostja 2017 majandusaasta kasum moodustas 23 088 eurot ning eelmiste perioodide jaotamata kasum 344 673 eurot (IV kd, tl 37-51). Eeltooduga on kohus tuvastanud, et kostja 19 (21)
2-15-18186 on pikema perioodi jooksul tegutsenud kasumlikult ja tegelikult tema majanduslik olukord võimaldab maksta hagejatele nõukogu otsusega määratud tasu.
90.Pooled vaidlevad juhatuse liikme mõistliku tasu suuruse üle. Hagejad on tuginenud sellele, et nendele määratud hüvitis (aasta tasu) 2 500 eurot või brutosummas 208.33 eurot kuus on mõistliku suurusega. Ka kolmandad isikud leiavad, et tasu on mõistiku suurusega ja paluvad lugeda seda üldtuntud asjaoluks TsMS § 231 lg 1 tähenduses. Maakohtu arvates ei ole võimalik hagejate nõutud tasu suurust üldtuntuks lugeda, kuna TsMS § 231 lg 1 teise lause kohaselt üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Usaldusväärsed allikad, milledest saaks lähtuda Lääne-Virumaal tegutsevate ja transporditeenuseid osutavate äriühingute juhatuse liikmete määratud tasu suurused, puuduvad. Kostja arvab, et hagejad ei pea tasu saama ehk pidid nad kandma juhatuse liikme vastutust ilma selle eest hüvitist saamata, millega kohus ei nõustu. Kohtu arvates ei ole hagejatele määratud juhatuse liikme brutotasu 208.33 ebamõistlikult suur ega tundu ebaõiglasena. Maakohtu arvates käesoleval juhul ei esine ÄS § 314 lg 3 sätestatud alust hagejatele määratud tasude (hüvitise) vähendamiseks.
91.Pooled vaidlevad ka selle üle, millise perioodi kostja majandusnäitajatest tuleb hüvitise määramisel lähtuda. Kohus leiab, et nõukogu otsuse tegemisel pidi ta lähtuma küll otsuse tegemisel teada olevatest majandusnäitajatest, kuid käesoleva lahendi tegemisel võib kohus arvestada ka kostja hilisemate perioodide majandustulemused selgitamaks välja, kas ja kuidas nõude rahuldamine kostja majandustegevust tulevikus mõjutab. Kohtule esitatud tõendite kohaselt kostja majandustegevus on pidevalt olnud kasumlik. Kohtuistungil ära kuulatud A. K. on teatanud, et 2019 majandussaasta kahjum on kinnitama andmetel -17 000 eurot. Iseenesest on õiged kostja väited, et hagejate nõude suurus mõjutab kostja majandustegevust, kuid nimetatud asjaolu ei ole aluseks kehtiva nõukogu otsuse alusel määratud tasude väljamõistmata jätmiseks, kuna tuvastamata on, et tasud on äärmiselt ebaõiglased.
92.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja 1 kasuks 13 550 eurot ja 01.12.2015 seisuga arvestatud viivist 809.86 eurot ning hageja 2 kasuks brutosummas 46 700 eurot ja 01.12.2015 seisuga arvestatud viivist 2 791.19 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamist 03.12.2015 kuni otsuse tegemiseni 23.04.2020, hageja 1 kasuks summas 4 763.67eurot ja hageja 2 kasuks 16 417.97 eurot. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele hagejate kasuks viivist alates 24.03.2020 kuni hagejate nõuete rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud
93.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus hagejate menetluskulud kostja kanda.
94.Kohus on nõudnud menetlusosalistelt menetluskulude nimekirjade esitamist ning hagejad ja kostja on kulude nimekirjad ka esitanud. Kolmandad isikud on teatanud, et nad ei taotle enda menetluskulude hagejatelt väljamõistmist. TsMS § 167 lg 2 alusel jätab kohus kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda. 20 (21)
2-15-18186
95.Seni tsiviilasjas toiminut arvestades peab kohus põhjendatuks määrata menetluskulud rahaliselt kindalaks pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist.
96.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 16.11.2020 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 23.04.2020 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendati maakohtu otsuse põhjendusi ringkonnakohtu otsusega. Riigikohtu 25.01.2021 kohtumäärusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. 23.04.2020 kohtuotsus 2-15-18186 jõustus 25. jaanuaril 2021 Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne referent
21 (21)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.