Anneli Kerneri hagi Aktsiaselts KUNDA-AUTO vastu 13 550 euro ja viivise väljamõistmiseks Helju Kerneri hagi Aktsiaselts KUNDA-AUTO vastu 46 700 euro ja viivise väljamõistmiseks Aktsiaselts KUNDA-AUTO vastuhagi Anneli Kerneri ja Helju Kerneri vastu juhatuse liikme tasunõude vähendamiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 19. veebruari 2021 määrus
Kaebuse esitajad ja kaebuste liigid
Aktsiaselts KUNDA-AUTO määruskaebus Anneli Kerneri ja Helju Kerneri määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja I (kostja/vastuhageja): Aktsiaselts KUNDA-AUTO (registrikood 10045877), esindaja juhatuse liige Arvo Kullamaa
esindajad
Määruskaebuse esitajad II (hagejad):
1.Anneli Kerner (isikukood XXXXXXXXXXX)
2.Helju Kerner (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate esindaja vandeadvokaat Katrina Juhkami
3.Silja Kerner (isikukood XXXXXXXXXXX) Kolmandate isikute esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 19. veebruari 2021 määrus muutmata. Jätta Aktsiaselts KUNDA-AUTO määruskaebus rahuldamata. Jätta Anneli Kerneri ja Helju Kerneri määruskaebus rahuldamata. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.Viru Maakohtu menetluses oli Anneli Kerneri (hageja I) ja Helju Kerneri (hageja II; ühiselt: hagejad) hagi Aktsiaselts KUNDA-AUTO (kostja) vastu võla nõudes. Maakohus rahuldas 12. aprilli 2016 määrusega kostja taotluse ning kaasas menetlusse kostja poolel iseseisva nõudeta kolmandate isikutena Sven Aadli, Ants Kerneri ja Silja Kerneri (kolmandad isikud).
2.Viru Maakohus jättis 13. jaanuari 2017 otsusega hagi rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis
4.aprilli 2018 otsusega maakohtu 13. jaanuari 2017 otsuse muutmata. Riigikohus tühistas 3. oktoobri 2018 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
3.Tartu Ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu 13. jaanuari 2017 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse. Kostja esitas asja uuel läbivaatamisel maakohtus vastuhagi hagejate vastu juhatuse liikme tasunõude vähendamiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks.
4.Viru Maakohus rahuldas 23. aprilli 2020 otsusega hagejate hagi ning mõistis kostjalt välja hageja I kasuks 13 550 eurot ja hageja II kasuks 46 700 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt hagejate kasuks välja sissenõutavaks muutunud ja jooksva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Hagejate menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda.
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 16. novembri 2020 otsusega Viru Maakohtu 23. aprilli 2020 otsuse resolutsiooni muutmata täiendades maakohtu määruse põhjendusi. Menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda. Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse.
6.Taotluste kohaselt on hagejad kandnud tsiviilasja menetluses menetluskulusid kokku summas 15 370,20 eurot (2200 eurot riigilõiv ja 13 170,20 eurot esindajakulu).
Hagejate menetluskuluks asja esimesel läbivaatamisel maakohtus olid 15. detsembri ja 19. detsembri 2016 menetluskulude nimekirjade kohaselt 3368 eurot, s.o riigilõiv 1100 eurot ja esindajakulu 2268 eurot (sh käibemaks). Esindaja ajakulu oli kokku 13,5 h, s.o 5 h (konsultatsioonid, hagiavalduse koostamine, puuduste kõrvaldamine), 3,5 h (arvamus kostja vastuse osas), 3 h (istungiks valmistumine), 2 h (istungil osalemine). Hagejate menetluskuluks asja esmakordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus olid 13. märtsi 2018 menetluskulude nimekirja kohaselt 2864 eurot (sh riigilõiv 1100 eurot ja esindajakulu 1764 eurot). Esindaja ajakulu oli kokku 10,5 h, s.o 6,5 h (kohtuotsusega tutvumine ja kaebuse koostamine) + 4 h (istungiks ettevalmistumine ja osalemine). Hagejate menetluskuluks Riigikohtus olid 3. septembri 2018 menetluskulude nimekirja järgi esindajakulu 924 eurot. Esindaja ajakulu oli 5,5 h (kassatsioonkaebuse koostamine). Hagejate menetluskuluks ringkonnakohtus asja teistkordsel läbivaatamisel oli 22. jaanuari 2019 menetluskulude nimekirja järgi esindajakulu 1100 eurot. Esindaja ajakulu oli: 4,8 h (kohtukõne teeside koostamine), 1 h (istungiks ettevalmistamine) ja 45 min (istungil osalemine). Hagejate menetluskuluks maakohtus asja teistkordsel läbivaatamisel olid 12. veebruari 2020 menetluskulude nimekirja kohaselt esindajakulu 5023,20 eurot. Esindaja ajakulu oli kokku 29,9 h, s.o 5 h (vastuhagile vastamine), 1 h (sõit Rakverre 2 h 50% määraga), 2,4 h (kliendiga nõupidamine ja tõendite kogumine), 3 h (vastuhagile vastamine), 0,5 h (kolmandate isikute esindaja suhtlus, kompromissi osas seisukoha kujundamine), 3,6 h (kolmandate isikute ja kostja seisukohtadega tutvumine ja 19. septembri 2019 seisukoha koostamine), 2,5 h (istungiks ettevalmistamine), 3,8 h (istungil osalemine), 1 h (sõit Rakverre 2 h 50% määraga), 7,1 h (kokkuvõtliku seisukoha koostamine). Hagejate menetluskuluks asja kolmandal läbivaatamisel ringkonnakohtus oli 27. oktoobri 2020 menetluskulude nimekirja kohaselt esindajakulu 2091 eurot. Esindaja ajakulu oli 7,3 h (kohtuotsuse ja kaebuse analüüs), 3,4 h (kostja ja kolmandate isikute seisukohtadega tutvumine ja istungiks ettevalmistamine) ja 55 min (istungil osalemine). Esindaja tunnihind oli 140 eurot + käibemaks, s.o 168 eurot, välja arvatud asja kolmandal läbivaatamisel ringkonnakohtus, mil see oli 150 eurot + käibemaks, s.o 180 eurot.
7.Kolmandad isikud esitasid 26. oktoobril 2020 taotluse apellatsioonimenetluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks summas 3379,20 eurot.
MAAKOHTU SEISUKOHT
8.Maakohus rahuldas hagejate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hagejate kasuks menetluskulude katteks välja 10 000 eurot koos lisanduva viivisega alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohus jättis kolmandate isikute taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Maakohus märkis, et kostja kanda on jäetud hagejate menetluskulud maa-, ringkonna- ja Riigikohtus ning kolmandate isikute menetluskulud ringkonnakohtus. Hagejad tasusid hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu kokku 2200 eurot ning see tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista. Maakohtu hinnangul oli tegemist tavapärase asjaga. Maakohus leidis, et arvestades tsiviilasja tavapärast keerukust, hagejate esindaja poolt tsiviilasjas esitatut ning kohtuistungite kestvust, kulus hagejate esindajatel õigusabi osutamiseks 46 tundi. Hagejate lepinguliste esindajate tunnitasud 168
eurot ja 180 eurot (koos käibemaksuga) on kohtu hinnangul mõistlikud. Seega on hagejate põhjendatud lepingulise esindaja kulud kokku 7800 eurot (168 eurot × 40 tundi + 180 eurot × 6 tundi). Lähtudes eeltoodust rahuldas maakohus hagejate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras hagejatele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 10 000 eurot (2200 eurot riigilõiv + 7800 eurot lepingulise esindaja kulud). Maakohus leidis, et käesolevas menetluses ei ole menetluslikult võimalik kolmandate isikute menetluskulusid kostjalt välja mõista, mistõttu jättis maakohus kolmandate isikute taotluse rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
9.Kostja (määruskaebuse esitaja I) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 täies ulatuses tühistada ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta hagejate avaldused menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Maakohus jättis õigesti kolmandate isikute menetluskulude suuruse kindlaksmääramata. Samas on kohtumäärus põhjendamata hagejate menetluskulude rahalise suuruse osas. Maakohtu määrusest ei selgu, millises osas ja millist õigusabi teenust peab maakohus põhjendatuks. Samuti ei ole arusaadav, millistel motiividel on hagejate menetluskulusid vähendatud. Kohtu arutluskäik ei ole kontrollitav. Hageja esindajate tunnihinnad (168 eurot ja 180 eurot) on põhjendamatult kõrged. Seejuures tuleb arvestada, et menetlus algas aastal 2015 ning hinnad olid siis oluliselt madalamad.
10.Hagejad palusid jätta kostja määruskaebuse rahuldamata. Hagejad nõustuvad kostja etteheidetega maakohtu määruse põhjendamatuse osas. Arvestades menetluse kestvust ja keerukust (menetlus on korduvalt läbinud mitmeid kohtuastmeid), ei ole hageja kulud ülemäärased.
11.Hagejad (määruskaebuse esitajad II) esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustavad maakohtu määrust väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Maakohus ei ole hagejate kasuks välja mõistnud vajalikke ja põhjendatud menetluskulusid.
12.Kostja palus jätta hagejate määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja poolte määruskaebused rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks.
14.Pooled vaidlustavad maakohtu määrust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse
hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Seega saab ringkonnakohus maakohtu määrust muuta üksnes juhul, kui maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire või teinud kaalutlusvigu.
15.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hagejate kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid tuleks veelgi vähendada või jätta kostjalt hagejate menetluskulud üldse välja mõistmata. Arvestades menetluse pikka kestvust ja läbitud kohtuastmeid, on maakohus põhjendatult ning diskretsioonipiire ületamata määranud hagejate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 10 000 eurot. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu
11.veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud hagejate lepingulise esindaja tunnitasud määras 140 ja 150 eurot (millele lisandub käibemaks) keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
16.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ka hagejate määruskaebust. Hagejate määruskaebuses puudub selge taotlus, mida hagejad määruskaebusega soovivad saavutada. Ringkonnakohus saab eeldada, et kaebuse eesmärgiks on kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud menetluskulude suurendamine. Samas ei ole kaebuses esile toodud asjaolusid, mis annaksid alust seda rahuldada, sh hinnata hagejate menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust maakohtust teisiti. Ringkonnakohus selgitab, et õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu poolt kindlaksmääratud hagejate menetluskulude rahaline suurus eelmärgitule. Ringkonnakohus ei nõustu küll maakohtu hinnanguga, et tegemist on tavapärase asjaga. Tavapäraseks ei saa pidada kohtuasja, mida on menetletud kõigis kolmes kohtuastmes kokku kuuel korral. Samas ei ole see maakohtu hinnang kaasa toonud ebaõiget järeldust hageja menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse osas. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebused rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
17.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.