Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. veebruar 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-15-18186
Tsiviilasi
Anneli Kerneri ja Helju Kerneri hagi Aktsiaseltsi KundaAuto vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Anneli Kerneri apellatsioonkaebuse hind 15 448,03 eurot Helju Kerneri apellatsioonkaebuse hind 53 241,56 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 13. jaanuari 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anneli Kerneri ja Helju Kerneri apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
22. jaanuar 2019
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant I (hageja I): Anneli Kerner (isikukood XXX) Apellant II (hageja II): Helju Kerner (isikukood XXX) Apellantide esindaja vandeadvokaat Katrina Juhkami Vastustaja (kostja): Aktisaselts Kunda-Auto (registrikood 10045877), esindaja vandeadvokaat Anto Kasak Kolmas isik I: Silja Kerner (isikukood XXXX) Kolmas isik II: Ants Kerner (isikukood XXX) Kolmas isik III: Sven Aadli (isikukood XXX)
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Kuigi kostja nõukogu võttis hiljem vastu otsuse tasu mitte maksta, olid tasunõuded selleks ajaks juba sissenõutavateks muutunud. Otsus tasu mitte maksta on vastuolus heade kommetega, kuna kostja üritab tasumise kohustust pahatahtlikult vältida.
et otsusel on nende allkirjad. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tasustamise otsus oleks tühine nõukogu koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Tasunõuded said muutuda sissenõutavateks alles pärast seda, kui möödus mõistlik tähtaeg nendest teatamisest (VÕS § 82 lg 7). Hagejad ei ole esile toonud, milline see mõistlik tähtaeg on. Kuna hagejad ei määranud mõistlikku tähtaega, ei muutunud nende tasunõuded sissenõutavateks. Lisaks on kostja nõukogu 08.09.2015 ehk enne hagi esitamist võtnud vastu uue otsuse, millega on otsustatud hagejatele kompensatsiooni mitte maksta. Nõukogu võib uue otsusega tasu suurust muuta, mh otsustada, et tasu ei maksta. Hagejad ei ole nõukogu eelnimetatud otsust vaidlustanud, mistõttu on see otsus jõustunud. Seega on hagejad kaotanud õiguse tasu nõuda ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
Vastuväidete kohaselt ei ole maakohus rikkunud otsuse põhjendatuse nõudeid sellega, et luges 16.06.2014 nõukogu otsuses määratud tasu hüvitiseks juhatuse liikme volituste pikendamata jätmise eest. Kohus ei ole seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga. Hagejatel lasub tõendamiskoormus küsimuses, millal otsus kostjale esitati. Kostja on kinnitanud, et sai otsuse hagejate esindajalt 2015. a sügisel vahetult enne kohtumenetlust. Kostja leiab, et hagejatel ei ole nõudeõigust tekkinud. Kostja jääb kõigi maakohtus esitatud argumentide juurde. Otsus on võltsitud. Samuti on otsus tühine, sest selle tegemisel on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, võlausaldajate kaitseks kehtestatud seadusesätteid ja otsus on vastuolus heade kommetega. Kostja nõustub maakohtuga, et nõukogu on 08.09.2015 otsusega varasemat nõukogu otsust muutnud või otsustanud tasu mittemaksmise. Nõukogul on õigus otsustada tasu maksmine ja tasu mittemaksmine, st nõukogu otsuse kehtivus ei sõltu juhatuse liikme nõusolekust (ÄS § 314 lg-d 3 ja 4). Tegemist ei ole tasu tagasiulatuva muutmisega, kuna kohus tuvastas, et hagejate nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Hagejad on tuginenud üksnes väitele, et tagasiulatuvalt ei ole võimalik tasu vähendada. Juhul, kui hagejad püüavad ringkonnakohtu menetluses väita, et kostja nõukogu ei saanud 08.09.2015 varasemat nõukogu otsust muuta materiaalsete eelduste puudumise tõttu, siis on tegemist uue väitega. Kostja palus jätta hagejate vastav väide tähelepanuta. Arvestades, et hagejad ei olnud nõukogu 08.09.2015 otsuse vastuvõtmisel ei nõukogu liikmeteks, juhatuse liikmeteks ega aktsionärideks, siis puudub neil õigus tugineda nõukogu 08.09.2015 otsuse tühisusele (TsÜS § 38 lg 2; 3-2-1-28-16). Isegi juhul, kui hagejatel on õigus tugineda otsuse tühisusele, jääb arusaamatuks, millist võlausaldajate kaitseks sätestatud normi 08.09.2015 otsus rikub. Hagejad ei ole tõendanud juhatuse liikme kohustuste täitmist. Nõukogu 08.09.2015 otsuse eesmärk oli vältida olukorda, kus hagejatele tasutakse mitmekümneid tuhandeid eurosid, kuigi nad ei ole täitnud juhatuse liikme kohustusi. Hagejad ei saanud eeldada juhatuse liikme tasu saamist, sest hageja I oli formaalselt juhatuses alates 2009. a ja hageja II alates 1996. a, kuid väidetav otsus hüvitise maksmiseks on vastu võetud alles 16.06.2014. Hagejad on apellatsioonkaebuses tuginenud kolmandate isikute esitatud seletustele ja tõenditele, kuid kostja palub jätta need tuginedes TsMS § 214 lg-le 2 tähelepanuta, sest need on vastuolus kostja seisukohtadega.
ringkonnakohus eelnevalt märkis, on põhihagi ja vastuhagi ühine läbivaatamine pooltevahelise vaidluse õiglase ja ökonoomse lahendamise huvides.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.