XX hagi osaühingu Krivest vastu 14.06.2016 otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.05.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepingulised esindajad vandeadvokaat Kalev Saare ja advokaat Artur Knjazev Kostja: osaühing Krivest (registrikood 11069259), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Kalaus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 15.05.2017 otsus.
2.Võtta vastu XX loobumine hagist osaühingu Krivest vastu ja lõpetada tsiviilasja nr 2-16-9415 menetlus.
3.Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta XX kanda.
Mõista välja XX-lt osaühingu Krivest kasuks kõigi kohtuastmete menetluskulud kokku 15 882 eurot 50 senti.
5.XX-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda osaühingule Krivest viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.XX-l tuleb tasuda menetluskulud ja nende tasumisega viivitamisel viivis Advokaadibüroo TRINITI OÜ arveldusarvele nr EE781010220192873229 ning märkida maksekorralduse selgitusse tsiviilasja number.
7.Tagastada XX-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 150 eurot ning kanda see XX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX.
8.Keelduda osaühingu Krivest poolt kassatsioonimenetluses 05.01.2018, 23.04.2018 ja 26.04.2018 esitatud tõendite vastuvõtmisest.
9.Tühistada Harju Maakohtu 17.06.2016 määrusega (täiendatud Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2016 määrusega) kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega: 9.1 keelati osaühingul Krivest varast väljamaksete tegemine KV-le ja IS-le osaühingu Krivest 14. juuni 2016 hääletusprotokolliga kinnitatud osanike otsuse alusel kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni; 9.2 keelati äriregistril kande tegemine osaühingu Krivest põhikirja muutmiseks osaühingu Krivest 14. juuni 2016 hääletusprotokolliga kinnitatud osanike otsuse alusel kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni; 9.3 keelati osaühingul Krivest põhikirja muutmiseks äriregistrile kandeavalduse esitamine osaühingu Krivest 14. juuni 2016 hääletusprotokolliga kinnitatud osanike otsuse alusel kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (hageja) esitas 16.06.2016 Harju Maakohtule hagi osaühingu Krivest (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja osanike 14.06.2016 hääletusprotokolliga kinnitatud otsuste tühisuse või tunnistada samad otsused kehtetuks.
2.Harju Maakohus tagas 17.06.2016 määrusega hagi ja keelas kostjal varast väljamaksete tegemise KV-le ja IS-le kostja 14.06.2016 hääletusprotokolliga kinnitatud osanike otsuse alusel kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni (resolutsiooni p 2.1); keelas äriregistril kande tegemise kostja põhikirja muutmiseks kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni (resolutsiooni p 2.2); keelas kostjal põhikirja muutmiseks äriregistrile kandeavalduse esitamise kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni (resolutsiooni p 2.3). Tallinna Ringkonnakohus täiendas 02.09.2016 määrusega maakohtu määruse resolutsiooni punkte 2.2 ja 2.3 lauseosaga „OÜ Krivest 14. juuni 2016 hääletusprotokolliga kinnitatud osanike otsuse alusel“.
3.Harju Maakohus jättis 15.05.2017 otsusega hagi rahuldamata, tühistas hagi tagamise, jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 7100 eurot ja viivise.
4.Otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse ning 06.12.2017 otsusega Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 15.05.2017 otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu osanike otsuste kehtetuks tunnistamiseks ja tühistas ringkonnakohtu määrusega seatud hagi tagamise. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldas hageja nõude kostja vastu osanike otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
5.Otsuse peale esitas kostja kassatsioonkaebuse ja hageja vastukassatsioonkaebuse. Riigikohtu 23.05.2018 otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2017 otsus ja tsiviilasi saadeti uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
6.07.03.2019 esitas hageja hagist loobumise avalduse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 punktile 2 palub hageja tagastada poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel.
7.Kostja ei vaielnud hagist loobumisele vastu. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja palus välja mõista menetluskulud 19 141,66 eurot (käibemaksuta) ja viivise.
8.Hageja leidis, et kostja menetluskulud on põhjendamatult suured. Kostja on koostanud ilma kohtu nõudeta menetlusdokumente ning need on olnud ebavajalikud. Sealhulgas on kostja esitanud ebavajalikke taotlusi, mis on jäänud rahuldamata. Kostja on esitanud menetlusdokumente, mis kordavad samu seisukohti. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta, Harju Maakohtu 15.05.2017 otsus tühistada ja menetlus lõpetada.
10.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel tühistab ringkonnakohus TsMS § 645 lg 1 kohaselt määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse.
11.TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.TsMS § 168 lg 4 kohaselt kannab hageja hagist loobumise korral kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas ei ole kostja hageja nõuet rahuldanud. Seega tuleb menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on 26.01.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10 p-s 10 selgitanud,
et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas asjaolusid, mis võimaldaksid TsMS § 162 lg 4 alusel jätta kostja menetluskulusid kostja enda kanda.
13.Kolleegiumi hinnangul tuleb kostja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt. Kostja palus määrata maakohtu menetluskulud kindlaks summas 7100 eurot (käibemaksuta), millest esindajakulu moodustas 7050 eurot ja riigilõiv 50 eurot. Kostja esindaja osutas õigusabi 56,4h ulatuses, tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta). Arvestades menetlustoimingute sisu ja mahtu, ning vaidluse keerukust, on kostja menetluskulud maakohtus kolleegiumi arvates põhjendatud. Kostja esindaja ajakulu ei saa pidada ülepaisutatuks. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga justkui oleks automaatselt ebavajalikud menetlusdokumendid, mida menetlusosaline esitab ilma kohtu nõudmiseta. Poolel on õigus menetluses esitada menetlusdokumente ka ilma kohtu nõudeta. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul kostja poolt maakohtus esitatud menetlusdokumente pidada ebavajalikeks. Samuti ei saa pidada põhjendamatuks kostja menetluskulu tagatise taotluse koostamisele ja määruskaebuse koostamisele hagi tagamise määruse peale. Asjaolu, et kostja taotlus menetluskuluse katteks tagatise saamiseks jäeti rahuldamata ning kostja määruskaebus hagi tagamise määruse peale jäi suuremas osas rahuldamata, ei anna neid menetlustoiminguid pidada ebavajalikeks. Nimetatud toimingud on seaduse järgi lubatud ning kostjal oli õigus seadusest tulenevaid menetlusõigusi kasutada. Taotluse ja määruskaebuse esitamist ei saanud pidada õiguslikult ilmselgelt perspektiivituks. Kostja esindaja tunnihind 125 eurot (käibemaksuta) ei ületa turuhinda.
14.Kostja palus määrata ringkonnakohtu menetluskulud kindlaks summas 3591,66 eurot (käibemaksuta). Kostja esindaja osutas õigusabi 28,73h ulatuses, tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta). Kolleegium leiab, et kostja esindaja ajakulu on osaliselt põhjendamatu. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal ringkonnakohtu 13.11.2017 istungiks ettevalmistamisele ja kohtukõne kirjalike seisukohtade koostamisele kokku 6,9h. Arvestades, et kostja kohtukõne kirjalikud teesid kordasid olulises ulatuses apellatsioonkaebuse vastuses esitatud seisukohti, siis peab kolleegium põhjendatuks kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtukõne kirjalike teeside ajakulu kokku 4 tundi. Seega vähendab kohus kostja esindaja ajakulu 2,9 h võrra. Kostja 23.01.2019 seisukoha koostamisele on menetluskulude nimekirja kohaselt kostja esindajal kulunud 1,4h. Arvestades dokumendi sisu ja mahtu, peab kolleegium põhjendatuks ajakulu selle dokumendi koostamiseks 0,5h, mistõttu kohus vähendab ajakulu 0,9h võrra. Hagist loobumise avaldusele vastuse koostamiseks on kostja esindajal kulunud 3,57h. Arvestades kostja dokumendi sisu ja mahtu, peab kolleegium põhjendatuks ajakulu 1,5 h. Seega vähendab kolleegium ajakulu 2,07h võrra. Ülejäänud osas on kolleegiumi hinnangul kostja esindaja menetlustoimingud ringkonnakohtus, arvestades menetlusdokumentide- ja toimingute sisu ja mahtu, vajalikud ja põhjendatud. Sealhulgas on põhjendatud kostja esindaja poolt 11.03.2019 kohtuistungiks ettevalmistamine perioodil 05.03.2019-06.03.2019. Kohtuistungit küll ei toimunud, kuna hageja esitas 07.03.2019 hagist loobumise avalduse, kuid kuna toimingud tehti enne hagist loobumise avalduse esitamist, siis ei saa kohtuistungiks ettevalmistamist pidada põhjendamatuks. Seega on kostja esindaja ajakulu ringkonnakohtus põhjendatud 22,86h ulatuses, summas 2857,50 eurot.
15.Kostja palus määrata kindlaks kassatsiooniastme menetluskulud kokku 8450 eurot, millest 50 eurot on kassatsioonikautsjon ja 8400 eurot õigusabikulud. Kostja esindaja osutas õigusabi 67,2h ulatuses, tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta). Kolleegium märgib esmalt, et
kautsjoni hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. TsMS § 149 lg 11 sätestab, et kautsjoni hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt või muult menetlusosaliselt. Lisaks otsustas Riigikohus 23.05.2018 otsusega kostjale kautsjoni tagastada. Kostja esindajal on kulunud kassatsioonkaebuse koostamisele 39,8h. Kolleegiumi arvates ei saa sellises ulatuses ajakulu pidada põhjendatuks. Arvestades kassatsioonkaebuse sisu ja mahtu ning asjaolu, et kassatsioonkaebus sisaldab ka madalama astme kohtutes juba esitatud seisukohti, tuleb lugeda vajalikuks ajakuluks kassatsioonkaebuse koostamiseks 30h. Seega vähendab kolleegium ajakulu 9,8h võrra. Hageja on esitanud 02.04.2018 vastuse kostja kassatsioonkaebusele. Kostja on sellele omakorda esitanud 23.04.2018 vastuse. Kostja esindajal on hageja 02.04.2014 vastuse analüüsile ja kostja 23.04.2018 menetlusdokumendi koostamisele kulunud 14h. Arvestades, et kostja 23.04.2018 menetlusdokument sisaldab olulises osas juba eelnevates menetlusdokumentides sedastatut, peab kolleegium põhjendatuks hageja 02.04.2014 vastuse analüüsi ja kostja 23.04.2018 menetlusdokumendi koostamise ajakuluks 4h. Seega vähendab ringkonnakohus ajakulu 10h võrra. Ülejäänud osas on kolleegiumi hinnangul kostja esindaja menetlustoimingud Riigikohtus, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, vajalikud ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja ajakulu Riigikohtus põhjendatud 47,4h ulatuses, summas 5925 eurot.
16.Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud 15 882,50 eurot. Lisaks tuleb hagejalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal menetluskulud ja viivis tasuda Advokaadibüroo TRINITI OÜ arveldusarvele.
17.Kostja esitas kassatsioonimenetluses 05.01.2018, 23.04.2018 ja 26.04.2018 täiendavad tõendid. Riigikohus märkis 23.05.2018 otsuses, et ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel kaaluda kostja esitatud lisatõendite vastuvõtmist. Enne hageja poolt hagist loobumise avalduse esitamist, avaldas kostja 05.02.2019, et ta ei loobu 26.04.2018 esitatud tõendite vastuvõtmise taotlusest. Muude kassatsioonimenetluses esitatud tõendite vastuvõtmise taotlusest kostja loobus. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna hageja on hagist loobunud, siis ei oma kostja 26.04.2018 esitatud tõendid asja lahendamiseks tähtsust (TsMS § 238 lg 1). Teiste tõendite vastuvõtmise taotlusest on kostja loobunud. Seega keeldub kohus kostja poolt kassatsioonimenetluses esitatud tõendite vastuvõtmisest. Kuna tõendid esitati elektrooniliselt, siis ei ole vaja neid tagastada.
18.Kostja esitas kassatsioonkaebuses taotluse kaasata iseseisva nõudeta kolmandate isikutena menetlusse OÜ Krivest Group, KV ja IS. Viidatud isikud esitasid ka ise Riigikohtule taotluse enda kaasamiseks menetlusse iseseisva nõudeta kolmandate isikutena. Riigikohtu 23.05.2018 otsuse kohaselt tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel lahendada kolmandate isikute kaasamise taotlus. Kostja loobus 31.01.2019 kolmandate isikute kaasamise taotlusest. Samuti loobusid 31.01.2019 OÜ Krivest Group, KV ja IS taotlusest enda kaasamiseks menetlusse kolmandate isikutena. Kuna kolmandate isikute kaasamise taotlustest on loobutud, siis puuduvad kolmandate isikute kaasamisega seonduvalt taotlused, mida ringkonnakohus saaks lahendada.
19.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna hageja loobus hagist, siis tuleb maakohtu 17.06.2016 määrusega (täiendatud ringkonnakohtu 02.09.2016 määrusega) kohaldatud hagi tagamise abinõud tühistada.
20.TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tuleb apellandile tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust summas 150 eurot. Riigilõiv 300 eurot on tasutud 15.06.2017 XX poolt, maksekorraldus nr 396.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.