Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue L P esitas Viru Maakohtule hagi Narva linn, P. Kerese tn 6 korteriühistu (edaspidi ka korteriühistu) vastu, milles palub tunnistada tühiseks korteriühistu 13.04.2016.a üldkoosoleku otsus, millega otsustati korraldada sõiduautode parkimine elumaja taga korteriühistu haljasalal. Hageja vaidlusalusel koosolekul ei osalenud. Hagiavalduse kohaselt kutsus kostja kokku 13.04.2016.a korteriühistu üldkoosoleku, mille päevakord sisaldas autode parkimise küsimuse arutamist. Kuivõrd korteriühistu territooriumil ei ole oma parklat ning autoomanikud pargivad sõiduteele, mõistsid paljud korteriühistu liikmed, et arutamisele tuleb küsimus autode parkimisest maja kõrval oleval sõiduteel, mitte aga kostja territooriumil parkla ehitamisest. Hageja on seisukohal, et kostja 13.04.2016.a üldkoosoleku otsus, millega otsustati korraldada sõiduautode parkimine elumaja taga korteriühistu haljasalal, on tühine, kuna parkla ehitamiseks peab olema kõikide korteriomanike nõusolek. Sõiduautode parkimise korraldamine elumaja taga korteriühistu haljasalal on maatüki otstarbe oluline muutmine. Korteriühistu 13.04.2016.a üldkoosolekust võtsid osa ainult 18 korteriomanikku, neist 6 volikirjade alusel. Vaidlusaluse otsuse poolt hääletas 35-st korteriomanikust 18. Kuna üldkoosoleku otsust parkla ehitamiseks ei võetud vastu mitte kõigi korteriomanike poolt vaid üldkoosolekul osalejate häälteenamusega, on otsus tühine, kuna ei arvesta kõigi korteriomanike huve ning puudub kõigi korteriomanike nõusolek parkla ehitamiseks. Hageja on seisukohal, et vaidlusalune otsus on tühine AÕS § 72 lg 5 ja § 74 lg 1 ning TsÜS § 33 lg 1 ja 129 lg 1 alusel. Kohtuistungil jäi hageja oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta ja palub jätta rahuldamata. Kostja ei vaidle, et 13.04.2016.a toimus kostja liikmete üldkoosolek, kus korteriomanike häälteenamusega otsustati korraldada sõiduautode parkimine elumaja taga korteriühistu haljasalal. Kostja on seisukohal, et parkla ehitamise ehk loomisega ei muudeta maatüki majanduslikku otstarvet ja parkla loomisel korteriühistu liikmete jaoks jääb elamu juurde kuuluva maa tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse, mistõttu seda sai otsustada kaasomanike häälteenamusega vastuvõetud otsusega ja seda oli tehtud 13.04.2016.a. Kohtuistungil jäi kostja kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära pooled, leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte 2(4)

esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Pooled ei vaidle, et 13.04.2016.a toimus kostja liikmete üldkoosolek, mille päevakorra 5 järgi arutati sõiduautode parkimise korraldamist korteriühistu territooriumil. Kostja liikmete 13.04.2016.a üldkoosolek otsustas: „korraldada sõiduautode parkimine elumaja taga korteriühistu haljasalal“. Otsuse poolt hääletas kokku 33 liikmest - 18, vastu oli 0 ja erapooletuks jäi 0 korteriühistu liiget (tlk 22-23, 29). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja liikmete 13.04.2016.a üldkoosoleku otsus, millega otsustai korraldada sõiduautode parkimine elumaja taga korteriühistu haljasalal, on tühine või mitte. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hageja viitab kostja liikmete 13.04.2016.a üldkoosoleku otsuse tühisuse aluste osas sellele, et vaidlusalune otsus ei vasta seadusele, eelkõige on otsus vastuolus asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lg 1, mille kohaselt kaasomandis oleva asja majanduslikku otstarvet võib oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kuna üldkoosolekust võttis osa vaid 18 korteriühistu liiget, on otsus vastu võetud ebaseaduslikult. Kohus leiab, et hageja väited on alusetud ning hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada, et kostja liikmete 13.04.2016.a üldkoosolekul vastu võetud otsus, millega otsustati korraldada sõiduautode parkimine elumaja taga korteriühistu haljasalal, oleks tühine. Pooled ei vaidle ning kohus ei tuvastanud, et oleks rikutud kostja liikmete 13.04.2016.a üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Samuti ei tuvastanud kohus muid MTÜS § 241 sätestatud korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse aluseid. Kohtu hinnangul ka asjaolu, et kostja liikmete 13.04.2016.a üldkoosoleku otsus võib olla vastuolus AÕS § 72 lg 1, ei muuda 13.04.2016.a üldkoosoleku vaidlusalust otsust tühiseks. AÕS § 72 lg 1 ei näe ette sätte rikkumise korral korteriomanike otsuse tühisust. Otsuste vastuolu tõttu AÕS § 72 lg 1 sätetega võivad korteriühistu üldkoosoleku otsused olla ebaseaduslikud ning korteriomanikul oli otsuse tegemise ajal kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 kohaselt õigus pöörduda korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kuna hageja soovib tuvastada 13.04.2016.a üldkoosoleku vaidlusaluse otsuse tühisust, ei saa kohus anda hinnangut korteriühistu 13.04.2016.a üldkoosoleku vaidlusaluse otsuse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse kohta. Kohtu hinnangul hageja viited tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsÜS) § 129 lg 1 on samuti käesoleval juhul asjakohatud ning põhjendamatud. Kohus märgib samas, et kostja 13.04.2016.a üldkoosoleku protokollist nähtub, et võeti vastu otsus, millega otsustati „korraldada sõiduautode parkimine elumaja taga korteriühistu haljasalal“. Kohus ei nõustu siinjuures pooltega, et vaidlusalusel koosolekul otsustati parkimisplatsi ehitamine. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud otsuse sõnastusest üheselt arusaadav, kas ja kuidas sõiduautode parkimist maja taga korraldada otsustati. Näiteks ei selgu, kas parkimise korraldamine tähendab üksnes sõiduautode parkimise lubamist haljasalale või kas parkimise korraldamiseks tuleb teha täiendavaid ehitustöid (asfalteerimine, puude mahavõtmine jms). Kohus leiab eeltoodule tuginedes, et 13.04.2016.a otsusega ei ole võetud vastu sellist otsust, mida saaks pidada parkla rajamise otsustamiseks. 3(4)

Kohus märgib ka täiendavalt, et elanike sõiduautodele täiendavate parkimisvõimaluste loomine ei muuda kinnistu sihtotstarvet, vaid kuulub olemuslikult korterelamut ümbritseva maatüki sihtotstarbe juurde. Samas on korterelamut ümbritseva maa kasutamise sihtotstarbega vastavuses ka haljasala (roheala) olemasolu. Kohus selgitab, et AÕS § 74 lg 1 kohaldamiseks tuleks hinnata, kas parkla rajamine haljasalale toob kaasa kogu haljasala kadumise või säilib korterelamu ümbruses teatud ulatuses ka haljasala. Kohtu hinnangul ei ole esitatud materjalide põhjal võimalik väita, et käesoleval juhul tooks parkla rajamine kaasa sedavõrd olulise majandusliku otstarbe muutmise, mis annaks alust kohaldada AÕS § 74 lg 1. Samas ei too ka kohtu hinnangul AÕS § 74 lg 1 rikkumine kaasa korteriomanike otsuse ega korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisust. Kohus selgitab ka, et juhul, kui on muudetud oluliselt asja või selle majanduslikku otstarvet ilma kõigi kaasomanike kokkuleppeta, siis on kaasomanikel kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 alusel (P. Varul jt. Asjaõigusseadus I. Komm vlj. Juura. 2014, § 74, lk 332-333). Seega, isegi juhul, kui üldkoosoleku 13.04.2016.a otsusega vastuvõetud otsus muudaks oluliselt korterelamu teenindamiseks vajaliku maa majanduslikku otstarvet ning selle vastuvõtmisel ei osalenud kõik kaasomanikud, ei tooks see kaasa nimetatud otsuse tühisust. Hageja viitas lisaks, et 13.04.2016.a üldkoosoleku päevakord sisaldas autode parkimise küsimuse arutamist. Kuid kuivõrd korteriühistu territooriumil ei ole oma parklat ning autoomanikud pargivad sõiduteele, mõistsid paljud korteriühistu liikmed, et arutamisele tuleb küsimus autode parkimisest maja kõrval oleval sõiduteel, mitte aga kostja territooriumil parkla ehitamisest. Kuna kohus on juba eelnevalt leidnud, et vaidlusalusel koosolekul ei otsustatud parkimisplatsi ehitamist, vaid sõiduautode elumaja taga korteriühistu haljasalal parkimise korraldamist, on ka nimetatud hageja etteheited põhjendamatud. Kohus jätab seega hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus jättis hagi rahuldamata ja lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda, kostja menetluskulud jäävad hageja kanda. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.