5.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 84 % ulatuses hageja ja 16% ulatuses kostja kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Dektorest (hageja) esitas 17.03.2010 Harju Maakohtule hagi Altenberg-Reval AS (kostja) vastu võla ja viivise saamiseks.
2.Maakohus rahuldas 14.02.2012 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 44 823,91 eurot, millest 34 246,23 eurot on põhivõlg, 5198,15 eurot viivis ja 5379,53 eurot viivitusintress, samuti tulevikus sissenõutavaks muutuva viivitusintressi. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21.12.2012 otsusega maakohtu otsuse osas, millega kohus hagi rahuldas ja jagas menetluskulud ning saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohtu otsus jäi muutmata osas, millega kohus jättis osaliselt rahuldamata hagi viivise saamiseks, kuna selles osas maakohtu otsust ei vaidlustatud.
3.Hagiavalduse ja selle 05.08.2014 täienduse kohaselt sõlmisid pooled 25.07.2008 töövõtulepingu nr S35-1 laohoone fassaadi ja katusetööde teostamiseks aadressil Suur-Sõjamäe 35, Tallinn (I kd tl 5-8). Tööde kogumaksumuseks oli 3 995 000 krooni (lisandub käibemaks) ning lepingu p-s 7.1 lepiti kokku, et ettemaksu suuruseks on 20 % lepingu maksumusest (s.o 799 000 krooni, millele lisandub käibemaks). Pooled sõlmisid 30.07.2008 lepingu lisa nr 2 (I kd tl 12), mille järgi pidi kostja tasuma pool ettemaksu summast (s.o 399 500 krooni, millele lisandub käibemaks) hiljemalt 04.08.2008. Teises poole ettemaksu summast pidi kostja tasuma siis, kui töö objektil liigub ja kohal on põhimaterjalidest vähemalt 60 % ehk orienteeruvalt 07.08.2008 – 12.08.2008. Kostja tasus kogu ettemaksu alles 19.09.2008.
4.Hageja esitas kostjale teostatud tööde aktid nr 1/1008 ja 2/1108 ning kostja on need kätte saanud. Teostatud tööde akti nr 1/1008 alusel (I kd tl 115-116) esitas hageja kostjale arve nr 43-1108 (I kd tl 212) ning arve on erinevate osamaksetega täielikult tasutud. Teostatud tööde akti nr 2/1108 alusel esitas hageja kostjale arve nr 46-1208 summas 813 349,22 krooni (I kd tl 16), millest on kostjal tasumata 535 897,11 krooni. Hageja koostas teostatud tööde eest ka akti nr 3/0809 summas 1 064 366,40 krooni, mille edastas 21.08.2009 tähitud kirjaga kostjale, kuna kostja keeldus akti vastu võtmast. Nimetatud akt on kostja poolt allkirjastamata, kuigi tööd on kostja poolt vastu võetud ja igapäevases kasutuses.
5.01.03.2009 saatis hageja võlgnevuste kohta saldoteatise, mille kostja kinnitas 10.03.2009. Saldoteatise järel asus kostja arvet osade kaupa tasuma. Kostja tegi viimase osamakse 18.06.2009 ning lõpetas seejärel tasumise.
6.Kuivõrd kostja jäi hagejale pikema perioodi vältel (09.12.2008 – 22.10.2009) võlgu, siis peatas hageja objektil tööd. Kuivõrd kostja ka siis arveid ei tasunud, siis taganes hageja 22.10.2009 lepingust. Taganemisavaldusega andis hageja kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava 10-päevase tähtaja. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu oli hagejal lepingu p-i 5.1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 188 lg-te 1 ja 2 alusel õigus lepingust taganeda. Hageja esitas kostjale lepingust taganemisavalduse mõistliku aja jooksul pärast seda, kui hagejale oli selge, et kostja ei kavatse enam edaspidi oma maksekohustusi täita (VÕS § 118 lg 1 p 1). Hagejapoolse taganemise materiaalseteks põhjusteks kostja poolt olid mh ettemaksu tasumisega hilinemine ja teostatud tööde eest arve osaline, pikemat aega tasumata jätmine (lepingu p-des 4.2, 4.3, 7.1 ja 8.1 sätestatud kohustuste rikkumine). Kostjal tuleb tagastada hagejale üleantu rahaline väärtus, mis vastab tööde ja materjalide väärtusele, mille eest kostja ei ole lepingu taganemise hetkeks veel tasunud.
7.Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 57 185,10 eurot (VÕS § 189 lg 2 p 1). Hageja palub välja mõista ka viivise arve nr 46-1208 tasumisega viivitamise eest 05.12.2008 - 01.03.2009 eest 5198,15 eurot (VÕS § 113 lg 1).
8.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. Hageja ei ole enne kohtuvaidlust saanud ühtegi pretensiooni puuduste esinemise kohta. Kostja pretensioonid töödele on esitatud olulise hilinemisega. Kostja jättis hagejale esitamata nõutava ehitusdokumentatsiooni, sh ehitusloa. Kostja tasaarvestuse avaldus on alusetu. Hageja nõue ei ole aegunud.
9.Lisatööde tegemises lepiti kokku suuliselt ja tööd fikseeriti aktil, millel on kostja kooskõlastus. Listööde teostamise eest esitas hageja aktid nr 1 ja 2/1108 ning arved, milliseid on kostja aktsepteerinud ja osaliselt või tervikuna ka tasunud.
11.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas ka taotluse aegumise kohaldamiseks.
12.Hageja taganemisavaldus on tühine. See ei ole esitatud mõistliku aja jooksul (VÕS § 118 lg 1 p 1). Arve nr 46-1208 koostati 02.12.2008, kuid taganemisavaldus esitati alles 22.10.2009. Taganemisavalduse saamine oli kostjale üllatuslik. Lepingust taganemiseks puudus alus, kuivõrd kostja ei ole lepingut rikkunud (VÕS § 116 lg 1). Lisaks on kostja keeldunud õigustatult kohustuse täitmisest (VÕS § 118 lg 2). Kostja ei tasunud arvet nr 46-1208 ülejäänud osas, sest hageja ei teostanud töid nõuetekohaselt.
13.23.11.2009 teatas kostja hagejale, et ta ei nõustu hageja taganemisavaldusega ning ütles ise lepingu hageja kohustuste rikkumise tõttu üles. Hageja kostja ülesütlemisavaldusele vastu ei vaielnud. Kostja on hagejat töös esinenud puudustest lepingu kehtivusajal järjepidevalt teavitanud. Kirjalikult on kostja pretensioonid esitanud oma lepingu ülesütlemisavalduses.
14.Mittevastavalt teostatud tööde parandamise maksumus on 396 480 kuni 1 012 704 krooni. Kuivõrd hageja ei teostanud fassaaditöid nõuetekohaselt, siis esitas kostja menetlusliku tasaarvestuse, millega tasaarvestas enda kahjunõude summas 403 200 krooni hageja nõudega.
15.Lisatööde teostamises ei ole pooled kokku leppinud. Hageja arve nr 46-1208 ja selle esitamise aluseks olnud akt nr 2/1108 on väidetavate lisatööde osas esitatud alusetult. Kostja ei ole kooskõlastanud akti, milles lisatööd kajastatud on.
16.Kostja hageja viivisenõudega ei nõustunud.
Esimese astme kohtu otsus
17.Harju Maakohtu 07.07.2017 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja taganes lepingust või on selle üles öelnud või ütles lepingu üles kostja.
19.Täidetud on hageja poolt lepingust taganemise formaalsed eeldused (VÕS § 118, § 188 lg 1). 22.10.2009 esitatud taganemisavalduses heidab hagejale kostjale ette, et kostja tasub arveid viivitusega nii, et 02.12.2008 esitatud arve on osamaksetega osaliselt tasutud kuni 18.06.2009. Kohus nõustus hagejaga selles, et üldreeglina võib lugeda taganemisavalduse esitamise mõistlikuks tähtajaks üldist aegumistähtaega, mistõttu 10,5 kuud varem esitatud arvest tulenevat osalist tasumata jätmist tuleb lugeda mõistlikul ajal esitatuks. Siiski ei ole täidetud lepingust taganemise materiaalsed eeldused (VÕS § 116). Kuigi kostja tasus arveid hilinenult, aktsepteeris hageja arvete hilinenut tasumist veel 2009. aasta suvel. Samuti ei andnud hageja kostjale mõistlikku täiendavat tähtaega võla tasumiseks, vaid taganes kohe lepingust koos kostjale esitatud taotlusega tasuda võlg. Tähtaja andmiseks ei saa lugeda 01.03.2009 esitatud saldoteatist (I kd tl 17). Kohus ei nõustunud hageja täiendava selgitusega hagiavalduse terviktekstis, et hageja 22.10.2009 avaldust tuleb lugeda täiendava tähtaja andmisena (III kd tl 171), kuna nimetatu ei ole tuletatav 22.10.2009 taganemise avalduse sisust (I kd tl 10). Seda ei ole sellisel viisil mõistnud ka kostja ning see nähtub kostja 23.11.2009 vastusest hagejale (I kd tl 80-81). Seetõttu ei andnud kohus hinnangut VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi lepingu alusel üleantu väärtusele.
20.Järgnevalt andis kohus hinnangu kostja 23.11.2009 ülesütlemisavaldusele (I kd tl 8082). Puudub vaidlus, et töid teostati veel 2009. aasta suvel (vt nt I kd tl 87), mistõttu on 23.11.2009 ülesütlemisavaldus esitatud mõistliku aja jooksul (VÕS § 196 lg 3). 23.11.2009 ülesütlemise teates heidab kostja hagejale ette (I kd tl 81) lepingust tulenevate kohustuste rikkumist (fassaaditööde mittenõuetekohane teostamine). Töös esinenud puudustest on kostja hagejat teavitanud (vt nt I kd tl 86). Fassaaditööde mittenõuetekohane täitmine on mh tõendatud ekspertiisiaktiga (II kd tl 141-267, V kd tl 58-63). Kuna lepingus ei olnud märgitud tööde tegemise tähtaega, siis tuli tööd vastavalt VÕS § 82 lg-le 3 teha mõistliku aja jooksul. VÕS § 116 lg 2 p 4 järgi ei ole vajalik täiendava tähtaja määramine, kuna pooled on kokku leppinud, et hageja ei teosta katusetöid (vt nt I kd tl 80). Isegi, kui asuda seisukohale, et hageja ei ole lepingut rikkunud, siis on kostjal õigus leping üles öelda VÕS § 655 lg 1 esimese lause alusel.
21.Fassaaditööde maksumuseks oli lepingu järgi 2 068 469,20 krooni, millest 2 026 539,44 krooni on kostja hagejale tasunud (vt I kd tl 89-96). Lepingu p-st 7.1 ja selle lisast 2 tulenevalt (I kd tl 7, I kd tl 12) tasus kostja hagejale nii fassaadi- kui katusetööde teostamise eest ettemaksu 20% ulatuses lepingu maksumusest. Kostja tasaarvestas lepingu ülesütlemise järel 471 410 krooni fassaaditööde eest tasutud ettemaksuga (vt lisaks kostja 31.08.2009 teadet hagejale, I kd tl 98). Teostatud tööde aktist nr 2/1108 (I kd tl 15 pöördel) nähtub tasutud ettemaksu jagamine fassaadi- ja katusetööde vahel.
22.Pooled ei ole vastavalt lepingu p-le 3.4 lisatöödes kirjalikult kokku leppinud. Seega puudub hagejal õigus nõuda kostjalt lisatööde (parapetitööde) eest tasumist (vt mh I kd tl 97, I kd tl 98). Hageja nõuetele mittevastavalt teostatud tööde parandamise maksumus on ekspertiisiaktis tuvastatu kohaselt 24 500 eurot, s.o 383 341,70 krooni. Kostja pidi lepingu kohaselt hagejale fassaaditööde eest maksma 2 068 469,20 krooni ning ta tasus hagejale 2 026 539,44 krooni. Kuna lisatöödes ei olnud pooled kokku
leppinud ning teostatud tööde parandamisele kulus 383 341,70 krooni, siis on nõuded tasaarvestatud.
23.Seega ei kuulu hageja nõue rahuldamisele tasaarvestuse tõttu. Seetõttu ei andnud kohus hinnangut ka kostja vastuväitele nõude osalise aegumise kohta. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Apellatsioonkaebus
24.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks menetlemiseks. Hageja esitas taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks (07.04.2009 ja 09.09.2009 kiri).
25.Maakohus ei arvestanud asja lahendamisel ringkonnakohtu juhistega. Pärast ringkonnakohtu 21.12.2012 lahendi tegemist menetles maakohus tsiviilasja arusaamatult ning menetluses olid pikad pausid. Viimase menetlustoimingu ja kohtulahendi tegemise vahele jäi 7 kuuline paus. Maakohus jättis täitmata ringkonnakohtu 16.03.2015 määruses antud juhised, kui ei andnud pooltele tähtaega tõendite esitamiseks ning ei arutanud pooltega võimalikku normide käsitlust.
26.Hageja on lepingust kehtivalt taganenud. Kohus ei selgitanud hagejale, et hageja ei ole piisavalt tõendanud kostjale täiendava tähtaja andmist. Kohus ei selgitanud, et pelgalt saldokinnitus ei olnud selleks piisav.
27.Hageja ei nõustu, et kostja 23.11.2009 lepingu ülesütlemine on kehtiv. Maakohus ei hinnanud ülesütlemisavalduse formaalseid ega materiaalseid eeldusi. Maakohus ei tuvastanud seda, kas tegemist oli erakorralise või korralise ülesütlemisega. Lisaks ei käsitanud kohus ülesütlemise põhjusi.
28.Kostjal ei esinenud etteheiteid tööde kvaliteedi osas (vt kostja 08.07.2010 menetlusdokumendi lisa 6). Pretensioonid ilmnesid esimest korda pärast hagi esitamist ning olid vormistatud alles 2009. aasta novembris ehk pärast hagejapoolset lepingust taganemist, kuid enne lepingu ülesütlemist kostja poolt. Seega ei saa kostja tugineda hagejapoolsele kohustuse rikkumisele VÕS § 101 lg 3 järgi. Maakohus eeltooduga ei arvestanud.
29.Arusaamatuks jääb maakohtu matemaatiline arvestus kostja nõuete tasaarvestamisel. Kostja ei ole vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu juhistele esitanud menetluses ettemakstud summade tagastamise nõuet ning ka maakohus ei ole seda asjaolu tuvastanud. Maakohtu otsusest ei nähtu, millise hageja nõudega on kohus tasaarvestuse teinud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei pea kostja akti nr 3/0809 aktsepteerima. Maakohus on võtnud arvestuse aluseks kogu fassaadi ehitusmaksumuse ilma lisatöödeta, kuid jättis tuvastamata akti nr 3/0809 tähenduse hageja nõudes ning asjaolu, mis sellele tuginemise välistab.
30.Tõendatud ei ole, et kostjal on kulunud puudustega tööde ümbertegemiseks 383 341,70 krooni (st, et puudused on ka tegelikult kõrvaldatud). Puuduste kõrvaldamise kulude hulka ei saa arvestada dekoratiivkrohvi paigaldamise kulusid, kuna see töö ei olnud hageja lepinguliseks kohustuseks. Ilma dekoratiivkrohvi paigaldamiseta kuluks eksperthinnangu kohaselt puuduste kõrvaldamiseks 10 290 eurot ehk 161 003,51 krooni. Maakohus ei ole eeltoodu osas seisukohta võtnud.
31.Hagejal on õigus nõuda lisatööde eest tasu. Pooled on lisatöödes kokku leppinud ning see nähtub kostja 08.07.2010 menetlusdokumendi lisast 6.
Vastustaja seisukoht
32.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb osaliselt rahuldada.
34.Asjas on tuvastatud järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: - hageja ja kostja sõlmisid 25.07.2008 töövõtulepingu nr S35-1 laohoone fassaadi ja katusetööde teostamiseks aadressil Suur-Sõjamäe 35, Tallinn; - lepingu kohaselt oli tööde kogumaksumuseks 3 995 000 krooni pluss käibemaks; - lepingu punkti 7.1. järgi pidi kostja 20% lepingu maksumusest ehk 799 000 krooni pluss käibemaks tasuma ettemaksuna, mille kostja on tasunud; - hageja on kostjale teostatud tööde osas esitanud aktid nr 1/1108; 2/1108 ja 3/0809, millised kostja on kätte saanud, kuid pole allkirjastanud; - nimetatud aktide alusel on hageja esitanud kostjale arved, millised kostja on tasunud osaliselt; - kokku esitas hageja lepingust tulenevate tööde teostamise eest kostjale arveid summas 2 562 436,55 krooni, millest kostja on tasunud 2 026 539,44 krooni ning tasumata jäi 535 897,11 krooni; - 01.03.2009 saatis hageja kostjale võlgnevuste kohta saldoteatise, mille kostja kinnitas 10.03.2009; - 22.10.2009 saatis hageja kostjale lepingust taganemise avalduse, mille kostja sai kätte ja millele ta vastas 23.11.2009 omapoolse ülesütlemise avaldusega.
35.Pooled vaidlevad kõigepealt selle üle, kas leping nende vahel lõppes hageja taganemisavaldusega või kostja ülesütlemise avaldusega.
36.Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et poolte vahel sõlmitud leping lõppes hageja poolt kostjale 22.10.2009 taganemisavalduse saatmisega.
37.VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi muuhulgas olukorda, kus teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 118 lg 1 p 2 sätestab, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee tagamise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama.
38.Vaidlust ei ole selles, et kostja jäi hagejale võlgu. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 7.1 (I kd, lk 7) nägi ette, et töö eest tasumine pidi toimuma 7 tööpäeva jooksul pärast akti vastuvõtmist. Lepingu p 4.1. nägi tellijale ette kohustuse tasuda arve 7 tööpäeva jooksul alates arve üleandmisest (I kd, lk 6). Poolte vahel puudub vaidlus, et akti nr 2/1108 sai kostja kätte 28.11.2008 (I kd, lk 15 pöördel). Lepingu punkti 4.1. kohaselt pidi tellija vaatama akti läbi ja sellele vastama 3 tööpäeva jooksul. Töös avastatud puudustest pidi kostja teavitama hagejat sama lepingu punkti kohaselt kirjalikult. Pärast akti kättesaamist kostja hagejale kirjalikult ühtegi vastust või pretensiooni akti nr 2/1108 suhtes ei esitanud. Seega lasus kostjal kohustus arve tähtaegselt tasuda, millise kohustuse jättis kostja täitmata. Hageja tuletas kostjale võlgnevust meelde oma 01.03.2009 saldoteatisega (I kd. lk 17), misjärel asus kostja arvet osade kaupa tasuma. Viimase osamakse arve tasumiseks tegi kostja 18.06.2009 ning lõpetas siis
tasumise. Hageja taganes lepingust 22.10.2009 avaldusega, mille kostja sai kätte 28.10.2009.
39.Kolleegium leiab, et taganemisavaldus oli esitatud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui hagejale pidi olema mõistetavaks saanud, et kostja ei kavatse enam edaspidi oma maksekohustusi täita. VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaselt võib mõistlik aeg olla erinev, sõltuvalt lepingu liigist ja pooltevahelistest suhetest. Mõistliku aja kestvust mõjutab muuhulgas see, millises ulatuses on leping täidetud( Riigikohtu otsus nr 3-2-1-16509, p 10). Kolleegium ei nõustu kostja käsitlusega, mille kohaselt algas mõistlik aeg 02.12.2008, kuna kostja ise on oluliselt hiljem asunud osamaksete kaupa arvet tasuma ning hagejal võis tekkida õigustatud ootus, et kostja osamaksete kaupa kogu võlgnevuse tasub. Alles mitme kuu möödumisel pärast viimase osamakse tegemist pidi hagejale olema selge, et kostja täiendavalt oma kohustusi enam täitma ei asu, millest tulenevalt pöördus hageja kostja poole kirjaliku tasumise nõudega.
40.Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et täidetud ei ole lepingust taganemise materiaalsed eeldused seetõttu, et hageja ei andnud kostjale täiendavat tähtaega võla tasumiseks. Taganemisavalduse kohaselt (I kd, lk 10) andis hageja kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava 10-päevase tähtaja. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu hagejal oli õigus lepingust taganeda.
41.Eeltoodu alusel leiab kolleegium, et hagejal oli taganemisavalduse esitamiseks olemas materiaalne alus ning hageja esitas taganemisavalduse mõistliku aja jooksul. Seega on taganemine kehtiv.
42.VÕS § 188 lg 2 näeb ette, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Seega on taganemise puhul tegemist nn kujundusõigusega, mille puhul saab õigussuhte subjekt ise ühepoolselt suhet muuta. Teine pool ei saa sellist suhte muutmist takistada, kui kujundusõiguse materiaalsed eeldused on täidetud ja taganemise formaalset korda on järgitud. Seega olukorras, kus kostja sai kätte hageja taganemise avalduse, mis vastas seaduse nõuetele, oli poolte lepinguline suhe lõppenud hagejapoolse lepingust taganemisega. Kostja mittenõustumine taganemisavaldusega ning kostja poolt omakorda hagejale saadetud lepingu ülesütlemise avaldus antud olukorda ei muutnud, kuna kostjal ei olnud võimalik üles öelda lepingut, millest hageja oli juba eelnevalt taganenud. Lepingust taganemine vabastas hageja edasistest lepinguliste kohustuste täitmisest, sealhulgas kohustusest teostada lõplikult lepingulised tööd. Kuna hageja taganes lepingust, ei saa kostja talle ette heita lepinguliste tööde lõpuni teostamata jätmist.
43.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele tasaarvestuse tõttu. Kuna tegemist on tagasitäitmise nõudega, siis enammakstud ettemaks tuleb arvestada tagasitäitmise nõude osana ja seda ei ole võimalik tasaarvestada. Maakohtu otsusest ei nähtu ka, millise hageja nõudega on kostja tasutud summade osas tasaarvestuse teinud.
44.Kui leping on lõppenud tagamise tõttu, muudab see lepingu täitmise võlasuhte VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-10411, p 25). Vastavalt VÕS § 189 lg-le 1 võib lepingust taganemise korral kumbki poolt nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse muuhulgas siis, kui selle tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud (VÕS § 189 lg 2 p 1). Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille käigus hageja poolt kostjale üle antud materjalide ja
töökulu samasugusel kujul tagastamine on olemuslikult välistatud. Seega tuleb kostjal tagastada hagejale üleantu rahaline väärtus, mis vastab sellele osale tööde ja materjalide väärtusele, mille eest kostja ei olnud hagejale lepingust taganemise hetkeks veel tasunud.
45.Kuna hageja taganes poolte vahel sõlmitud lepingust ning pooltevaheline suhte muutus tagasitäitmise võlasuhteks, ei oma antud asjas enam õiguslikku tähendust see, kas poolte vahel oli kirjalik leping lisatööde kohta, millise osa lepingu kogumaksumusest moodustasid fassaadi- ja millise katusetööd ning kuidas ettemaks tööde vahel jagunes.
46.Tähtsust omab see, milline on hageja poolt tehtud ja kostjale üleantud tööde väärtus ja kui palju sellest on kostja hagejale hüvitanud. Kuna hageja tegi kostjale töid ja paigaldas materjale, milliste tagastamine reaalselt võimalik ei ole, tuleb kostjal hüvitada talle üleantu väärtus, mis seisneb nii lepinguliste tööde kui ka lisatööde väärtuse hüvitamises. Üleantu väärtust on ringkonnakohtu hinnangul võimalik kindlaks määrata tulenevalt poolte poolt kokkulepitud töödest ja hindadest. Kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see VÕS § 189 lg 2 tähenduses üleantu väärtuseks (VÕS § 189 lg 3).
47.Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et aktides nr 1/1008 ja 2/1108 toodud mahus hageja tegelikult lisatöid ei teinud. Lepingu punkti 4.1. kohaselt pidi tellija vaatama akti läbi ja sellele vastama 3 tööpäeva jooksul ning teatama töös avastatud puudustest kirjalikult. Kostja ei ole hagejat enne viimase poolt lepingust taganemise avalduse esitamist puudustest kirjalikult teavitanud.
48.Kolleegium nõustub kostjaga aga selles, et üleantu väärtuse määramisel tuleb kõrvale jätta aktil nr 3/0809 põhinevad summad, kuna selles osas on nõue aegunud. Tagasitäitmise võlasuhtel põhinev võlg muutub sissenõutavaks alates lepingust taganemisest. Üleantu väärtuse hüvitamise nõudele kohaldub TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud üldine tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg, mis on kolm aastat. Hageja esitas taganemisavalduse 22.10.2009. Seega möödus kolmeaastane aegumistähtaeg hüvitise nõude esitamiseks 22.10.2012. Hüvitise nõude tööde eest, mis põhinevad aktil nr 3/0809, esitas hageja esmakordselt 08.04.2013 hagiavalduse terviktekstis, seega aegumistähtaega ületades. Nõude esitamine ei peatanud aegumist nõude suurendatud osale. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub materiaalõigusliku nõude aegumine ainult selles osas, mille kohta on kohtule haginõue esitatud (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-30 p 10). Kostja on oma 23.04.2013vastuväidetes esitanud taotluse aegumise kohaldamiseks nõude osas, mis põhineb hageja aktil nr 3/0809 (III kd, lk 191). Kuna aktil nr 3/0809 põhineva hüvitise nõue tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu, ei käsitle kolleegium kostja teisi vastuväiteid selle kohta, miks aktis nr 3/0809 toodud töid ei saa arvestada üleantu väärtuse määramisel.
49.Seetõttu leiab kolleegium, et üleantu väärtuse määramisel saab lähtuda aktides nr 1/1008 ja 2/1108 näidatud töödest ja nende hinnast kokku summas 2 562 436,55 krooni.
50.VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi üleantu väärtuse hüvitamise nõude rahuldamisel tuleb hinnata ka seda, kas üleantu vastas lepingule. Asjas on tuvastatud, et hageja poolt teostatud töödes esinesid puudused, mille tõttu väheneb üleantu väärtus. Puudused on tuvastatud eksperthinnangus (II kd, lk 40-267). Eksperdi lõppjärelduste (II kd, lk 176181) kohaselt olid töödes mitmed puudused, sealhulgas puudus fassaadi soojustustööde välimine kiht ehk dekoratiivkrohv. Hageja leiab, et puuduste kõrvaldamise kulude hulka ei saa arvestada dekoratiivkrohvi paigaldamise kulusid, kuna see töö ei olnud hageja lepinguliseks kohustuseks. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Lepingule lisatud hinnapakkumise kohaselt tuli hagejal fassaaditööde
raames fassaad armeerida ja krohvida vastavalt tootja tehnoloogiale (I kd, lk 9). Hageja on paigaldanud Sakret OÜ kergsoojustussüsteemi. Ekspert on oma arvamuses seda süsteeni käsitlenud ja märkinud, et selle kohaselt tuli fassaad krohvida ( II kd, lk 166 p 3.8). Eksperdiarvamuse kohaselt on välispiirde nõuetekohasuse tagamiseks soojustussüsteemi viimistluskiht (dekoratiivkrohvi kiht) üks olulisemaid ehitustöid (II kd, lk 175). Hageja on akti nr 1/1008 p-s 3.2 ja akti nr 2/1108 p-s 3.2 fassaadi krohvimise tööna ka ette näinud (I kd, lk 15 ja 115).
51.Puudused ei takista eksperdi hinnangul ehitise sihipärast kasutamist, kuid need tuleks likvideerida fassaadisüsteemi edasise kahjustumise vältimiseks. Ekspert on samuti hinnanud puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulude suurust. Kõik puuduste kõrvaldamise kulud kokku koos käibemaksuga on eksperdi hinnangul 383341,70 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt teostatud töödes oleks olnud veel puudusi, mis oleksid üleantu väärtust rohkem vähendanud. Seega saab üleantu väärtuseks lugeda 2 179 094,85 krooni (2 562 436,55 – 383 341,70), millest kostja on tasunud 2 026 539,44 krooni. Eeltoodu alusel jääb hüvitise suuruseks 152 555,41 krooni (2 179 094,85 - 2 026 539,44), mis on 9750,07 eurot.
52.Hageja nõue välja mõista viivise arve nr 46-1208 tasumisega viivitamise eest ajavahemiku 05.12.2008 - 01.03.2009 eest summas 5198,15 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kuna hageja põhinõue muutus sissenõutavaks alates lepingust taganemisest 22.10.2009, puudub hagejal viivise nõue sellele eelnenud aja eest.
53.Hageja loobus oma teisest viivisenõudet, milles hageja nõudis viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus võttis loobumise vastu ja selles osas on menetlus maakohtu määrusega lõpetatud (V kd, lk 91 ). Menetluskulude jaotus
54.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
55.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
56.Seoses hagi osalise rahuldamisega jaotab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Maakohtule esitatud lõplikus hagis palus hageja välja mõista 57 185,10 eurot põhivõlga ja 5198,15 eurot viivist, see on kokku 62 383,25 eurot, millest ringkonnakohus rahuldab 9750,07 eurot. Seega kuulub hagi rahuldamisele 16 % ulatuses. Seega jätab kolleegium menetluskulud 84 % ulatuses hageja ja 16% ulatuses kostja kanda.
57.Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuste jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 08.02.2019 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-12908 osas, millega hagi osaliselt rahuldati ja mõisteti Altenberg-Reval Aktsiaseltsilt Osaühingu DEKTOREST kasuks välja 9750 eurot 7 senti, ning menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-12908 on jõustunud osas, millega hagi jäeti 9750 eurot 7 senti ületavas osas rahuldamata.