Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.03.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-16007
Tsiviilasi
VK hagi AS-i Ekspress Meedia vastu andmete kõrvaldamisele kohustamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.09.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VK apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant VK (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Madis Päts Kostja/vastustaja AS Ekspress Meedia (registrikood 10586863), lepinguline esindaja v/adv Karmen Turk
Kohtuistungi toimumise aeg
08.02.2017
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 26.09.2016 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata nõude avaldatud isikuandmete kõrvaldamiseks. Selles osas võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas jätta muutmata maakohtu otsuse resolutsioon, kuid muuta otsuse põhjendusi. Muuta menetluskulude jaotust selliselt, et kummagi poole menetluskulud jäävad mõlemas kohtuastmes vastava poole enda kanda.
2.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Võtta vastu loobumine hagist avaldatud isikuandmete artiklist kõrvaldamiseks ja lõpetada selle nõude osas menetlus;
2) Mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas jätta hagi rahuldamata; 3) Menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtu menetlustes jätta kummagi poole enda kanda.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.27.10.2015 esitas hageja hagi kostja vastu andmete kõrvaldamisele kohustamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Ajaleht “Eesti Ekspress” avaldas 02.09.2015 MS ja SV artikli ”Teflonmees“, milles käsitleti AS-is Tallinna Sadam aset leidnud ulatuslikus altkäemaksu juhtumis keskset rolli etendanud juhatuse liikme AK isikut. Artiklis tehti viide ka hagejale tema ees- ja perekonnanime tumedas trükis esiletoomise kaudu ning avaldati tema eraelu puudutav seik. Artiklis avaldati: „Meisterujuja oli ka K esimene abikaasa A, kes praegu elab koos VK-ga“. Hageja hinnangul on tegemist tema perekonnaelu puudutava faktiga, millel ei ole puutumust avalikkuse tähelepanu all oleva AS-i Tallinna Sadam juhtumiga.
3.Artikli ettevalmistamise käigus kostja hageja poole ei pöördunud ja hageja ei ole andnud luba enda kohta antud asjaoludel ja kontekstis isiku- ning eraelu puudutavate andmete avaldamiseks. Artikkel ilmus ajalehe nii paber- kui veebiväljaandes ning oli kättesaadav delfi.ee uudisteportaali esilehel. Hagi esitamise seisuga on artiklile võimalik ligi pääseda portaali nii delfi.ee arhiivi kaudu kui hageja nime guugeldades. Hageja tugines isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lõikele 1 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lõigetele 1 ja 2.
4.Kostja on kohtuväliselt leidnud, et tema tegevust õigustab IKS § 11 lõige 2. Hageja sellega ei nõustu. Kostja avaldas üleriigilise ajalehe trüki- ja veebiväljaandes artikli, milles on tumedalt trükituna välja toodud hageja isikunimi, lisaks andmed tema pereelu kohta. Hagejal puudub AK ja tema tegevusega mistahes puutumus ning tema isiku eraldi väljatoomine antud kontekstis oli põhjendamatu ning kahjustas paratamatult hageja head nime. Isikunime rõhutatud esiletoomisel ja tema eraeluliste andmete avaldamisel puudus
antud juhul ajakirjanduslik eesmärk. Samuti puudus ülekaalukas avalik huvi sellise teabe avaldamise vastu.
5.Hageja tugines VÕS §-le 1043 ja VÕS § 1045 lõike 1 punktile 4 ning nõudis mittevaralise kahju hüvitamist. Hagejat on ebaõigesti seostatud kuritegeliku juhtumiga, kahjustades seeläbi tema head nime. Hageja pereelulise fakti avaldamisega on kostja rikkunud perekonnaelu austamise põhimõtet.
6.Vale ja tõendamata on kostja väide, et hagi esitamise hetkeks oli artiklist kõrvaldatud viide hagejale. Hageja ei nõustu, et kostja ei vastuta, kui artikkel algses redaktsioonis on interneti kaudu guugeldades kättesaadav. Üldsusele on senini veebilehel www.ekspress.delfi.ee asuva otsingutööriista vahendusel tasuta kättesaadav osa artiklist, milles sisaldub ka vaidlusalune viide hagejale.
7.Ebaõige on, et hageja on varasemalt ise avaldanud vaatlusalused isikuandmed või andnud loa nende kasutamiseks. Samuti, et hageja näol on tegemist Eesti avaliku elu tegelasega. Hageja ei ole ise avaldanud oma isikuandmeid ega ole andnud luba kostjale nende kasutamiseks. Kostja ei ole käsitletav Eesti avaliku elu tegelasena.
8.Hageja palus kohustada kostjat kõrvaldama oma veebiväljaannetes ja/või -arhiivides kättesaadavast kõnealusest artiklist kõik viited hagejale ning mõista kostjalt mittevaralise kahjuna välja mõistlik rahasumma kohtu äranägemisel, kohustaded kostjat kandma väljamõistetud kahjuhüvitis MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus arveldusarvele. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Nõuet ei ole võimalik rahuldada, kuna kostja on hagejat puudutava väite juba enne hagi esitamist veebiväljaande artiklist eemaldanud. Kostja ei ole väidet avaldades seadust rikkunud. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et väite avaldamisega on kostja rikkunud seadust, siis võrguväljaande arhiivist väite eemaldamist ei luba Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika.
10.Kostja ei töödelnud hageja isikuandmeid õigusvastaselt. IKS § 11 lõiget 2 hõlmab ka VÕS § 1046 lõige 2, mille kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Antud juhul oli hageja nime avaldamine ning märge, et AK esimene abikaasa A elab koos hagejaga, kooskõlas seaduses sätestatud erandiga, kuna on täidetud kõik IKS-ist tulenevad nõuded: avaldamine toimus ajakirjanduslikul eesmärgil, avaldamiseks oli ülekaalukas avalik huvi, avaldamine oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ja andmete avalikustamine ei kahjustanud ülemääraselt isiku õigusi. Artiklis edastati avalikku huvi puudutav küsimus mh selle kaudu, et anti ülevaade peakangelase saavutustest ja hobidest ning eraelulisest elementaarsest infost. Sellise info osas on paratamatu mainida abikaasasid, elukaaslasi ja lapsi. Sellega seonduvalt avaldati ka hageja nimi – kui peakangelase endise elukaaslase praegune elukaaslane. Selline info on Euroopa Kohtu praktika kohaselt suunatud mõtete edastamisele avalikku huvi puudutavate küsimuste kohta.
11.Üks põhiõiguste vahelise konflikti tasakaalustav hoob on IKS § 11 lõige 1. Antud juhul on andmesubjekti andmed avaldatud tema enda poolt ja/või seaduse alusel – hageja näol
on tegemist tuntud isikuga – endine politseinik ning paljude artiklite objekt ajakirjanduses. Lisaks on kostja poolt avaldatu juba 2014.a avaldatud Äripäeva artiklis „Kes on VK“, mil hageja isik ise oli avalikkuse huvis oleva teema peakangelane.
12.Isegi, kui kohus leiab, et väite avaldamine oli õigusvastane, ei ole hagejal võrguväljaande arhiivist väite eemaldamise nõuet. Tulenevalt EIK praktikast saab nõuda väljaande arhiivis paranduse avaldamist, aga puudub õigus nõuda kogu väite kustutamist. Väite parandamist hageja ei nõua.
13.Hagejal ei ole kahju hüvitamise nõuet. Kostja ei töödelnud ega avaldanud isikuandmeid õigusvastaselt. Kostja on hagejat häirinud väite juba enne hagi esitamist veebiväljaandest eemaldanud ja sellega on oletatav kahju heaks tehtud. Isegi, kui kohus peaks lugema, et kostja on hageja õigusi rikkunud, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, milles seisneb tema mittevaraline kahju. Esimese astme kohtu otsus
14.26.09.2016 otsusega rahuldas jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulud 3068.91 eurot ja viivise.
15.Puudub vaidlus, et meediaväljaandes „Eesti Ekspress“ ilmus 02.09.2015 artikkel pealkirjaga „Teflonmees“, mis rääkis Tallinna Sadamas aset leidnud võimaliku altkäemaksu juhtumiga seoses AK-st ning artiklis on lause: „Meisterujuja oli ka K esimene abikaasa A, kes praegu elab koos VK-ga“ (t lk 10). Esmalt analüüsis kohus nõuet avaldatud väite eemaldamiseks kõigist veebiväljaannetest ja/või -arhiividest.
16.Puudub vaidlus, et kostja avaldas hageja kohta andmeid IKS § 4 lõike 1 mõttes ning töötles seeläbi andmeid IKS § 5 mõttes. Samas on EIK asunud lahendi Wegrzynowski ja Smolczewski vs Poola (EIKo 16.07.2013, nr 33846/07) punktides 58 ja 59 seisukohale, et õigusemõistmise organite roll ei ole tegeleda ajaloo ümberkirjutamisega, kohustades meediat eemaldama avalikust ruumist kõik jäljed väljaannetest, mille osas on kohtud tuvastanud isikuõiguste rikkumise. Arvestada tuleb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 10 kaitstud üldsuse huvi omada ligipääsu ajakirjanduse avalikele internetiarhiividele. EIK rõhutas, et internetiarhiividel on oluline panus uudiste ja info säilitamisel ja kättesaadavaks tegemisel. Sellised arhiivid on tähtsaks haridus- ja teadustöö allikaks, eriti arvestades, et need on üldsusele kergesti kättesaadavad ning üldjuhul tasuta. Kuigi meedia esmaülesanne demokraatias on olla „valvekoerˮ, on tal ka teisene funktsioon – talletada ning teha avalikele arhiividele kättesaadavaks uudislood, mis on eelnevalt üldsusele kajastatud. Internetiarhiivide pidamine on selle funktsiooni kriitilise tähtsusega aspekt. EIK leidis, et kohtu ega meedia ülesanne ei saa ega või olla kirjutada ümber ajalugu, kustutades internetist artikleid või neis avaldatut. Tulenevalt eelviidatud EIK lahendist ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 10 ei ole kohtul võimalik rahuldada hageja taotlust kohustada kostjat kõrvaldama kõigist veebiväljaannetest ja/või arhiividest viited hagejale.
17.Järgnevalt analüüsis kohus nõuet mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-13 punktis 35 asunud seisukohale, et mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lõike 1 punkti 4 alusel isiku kohta andmete avaldamisel eeldab mh seda, et avaldatud faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane (vt ka nt Riigikohtu lahend nr 3-21-169-11, punkt 12). Kohus viitas VÕS § 1047 lõigetele 1-3. Lisaks tuleb arvestada
VÕS § 1045 lõike 2 punktiga 1, mille järgi võib andmete avaldaja tõendada, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest (mh IKSist).
18.Hageja leidis, et talle on mittevaralist kahju põhjustatud, kuna tema isiklikku õigust on rikutud selle läbi, et tema nime ning pereelulist fakti on avaldatud üleriigilises meediaväljaandes. Kohus asus seisukohale, et antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kostja oleks hageja kohta avaldanud ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnangu. Hageja ei ole vaidlustanud, et elab A-ga, kelle eelmine abikaasa oli AK, samuti ei ole artiklis esitatud ühtegi ebakohast hinnangut hageja isiku kohta.
19.Täiendavalt leidis kohus, et kostjal esines IKS § 11 lõikest 1 tulenev alus hageja kohta vastavate andmete esitamiseks. Kostja on esitanud tõendina „Äripäeva“ 20.05.2014 artikli (t lk 43-46), milles kajastati asjaolu, et hageja abikaasa on A (t lk 44). Nähtuvalt artiklist oli hageja ise vastavad andmed ajalehele „Õhtuleht“ avaldanud. Samuti olid „Äripäeva“ artiklis kajastatud andmed avaldatud IKS § 11 lõike 2 alusel, kuna artikkel räägib KAPO poolt kinnipeetud isikust, mis tähendab, et andmete avaldamiseks esines ülekaalukas avalik huvi. Nähtuvalt viidatud artiklist on hageja ise varasemalt avaldanud andmed selle kohta, et tema abikaasa on A, mis tähendab, et kostjal oli seaduslik alus hageja kohta vastavate andmete avaldamiseks. Samuti on vastavad andmed „Äripäeva“ artiklis avaldatud kooskõlas IKS § 11 lõikega 2. Seega tuleb hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks VÕS § 1043, § 1045 lõike 1 punkti 4 ning §-de 1046 ja 1047 alusel rahuldamata jätta.
20.Menetluskulud jäid hageja kanda. Kohus luges kostja esindaja töötundide põhjendatud mahuks 19,5h. Kostja vandeadvokaadist esindaja töötunnihind 157.38 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Kostja õigusabiteenuse kulud kokku käibemaksuta on 3068.91 eurot. TsMS § 177 lõike 4 alusel tuleb hagejal menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
21.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja rahuldada uue otsusega hagi või alternatiivselt, saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.
22.Maakohus on vääralt kohaldanud IKS § 11 lõiget 1, vääralt hinnanud tõendeid ja jätnud hagi rahuldamata asjakohatute tõendite alusel. Kohus on artikli “Kes on VK“ pinnalt teinud ebaõige järelduse nagu oleks hageja ise avaldanud ajakirjanduses varasemalt ennast ja oma eraelu puudutavaid andmeid. Hageja ei olnud teadlik kõnealusest artiklist enne, kui kostja selle käesolevas asjas esitas. Hageja hinnangul ei ole artikkel käsitletav temaga tehtud intervjuuna, milles avaldatakse hagejalt saadud teavet. Artiklis sisaldub vaid üldsõnaline viide hageja poolt varasemalt väidetavalt ajalehele “Õhtuleht” antud kommentaarile selle kohta, et üks hagejaga aset leidnud negatiivne sündmus võis olla seotud tema varasema tööalase tegevusega. Hageja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1159-14. Kostjal puudus IKS § 11 lõike 1 alusel õiguslik alus hagejat puudutavate andmete avaldamiseks.
23.Kohus on vääralt kohaldanud ka IKS § 11 lõiget 2. Põhjendamatu on seisukoht, et hagejat puudutavate isikuandmete avaldamine vaidlusaluses artiklis oli kooskõlas IKS § 11 lõikega 2 üksnes seetõttu, et samad andmed avaldati u 1,5 aastat enne ajalehes ja seal oli isikuandmete avaldamine maakohtu hinnangul kooskõlas IKS § 11 lõikega 2.
Viidatud säte ei anna kostjale universaalset tähtajatut õiguslikku alust hagejat puudutavate isikuandmete korduvaks mistahes kontekstis avaldamiseks üksnes seetõttu, et varasem avaldamine oli kooskõlas IKS § 11 lõikega 2. Seda, kas kostjal oli alus isikuandmete avaldamiseks hageja eelneva nõusolekuta, tuleb hinnata igal konkreetsel juhul eraldi. Vaidlusalune artikkel iseenesest AK puudutavas osas võis olla avaldatud ajakirjanduslikul eesmärgil ja võis sellisena teenida ka avalikkuse huve. Samas puudub hagejal AK ja tema tegevusega puutumus ning tema isiku eraldi ja rõhutatud väljatoomine artiklis ei ole õigustatav IKS § 11 lõikega 2. Ühegi teise artiklis viidatud AK-ga seotud isiku puhul ei avaldatud andmeid nende eraeluliste andmete kohta. Hageja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-152-09 (punkt 13). Kostja rikkus ka Eesti ajakirjanduseetika koodeksi reegleid. Kohus ei analüüsinud hageja loata tema isikuandmete avaldamise asjaolusid ega seda, kas see toimus IKS § 11 lõike 2 alusel või mitte. Hageja soovis tõendada IKS § 11 lõike 2 kohaldamise aluste puudumist mh tunnistajate Sulev Vedleri ja Mikk Salu ütlustega. Nimetatud isikud olid vaidlusaluse artikli autorid, kellest S.Vedler avaldas kohtuväliselt hagejale, et tema isikuandmete avaldamiseks antud asjaoludel ajakirjanduslik vajadus puudus. Kohus jättis hageja taotluse rahuldamata. Kohus jättis otsuses analüüsimata ka muud hageja esitatud tõendid, millega ta soovis tõendada, et ka kostja enda hinnangul puudus antud juhul alus hageja isikuandmete avaldamiseks ja et seetõttu kõrvaldas kostja viite hagejale oma veebiväljaandest.
24.Kohus kohaldas vääralt VÕS § 1045 lõike 1 punkti 4. Hageja jääb seisukohale, et tema nime avaldamine vaidlusaluses artiklis ning seeläbi tema paratamatu seostamine kriminaalasjaga oli õigusvastane ning kujutab endast tema au ja väärikuse riivet. Ka tõene faktiväide võib muutuda väärtushinnanguks, kui see avaldatakse negatiivses kontekstis või viisil, mis võimaldab faktiväidet mitmeti mõista. Võttes arvesse ka EIK senist praktikat ning IKS § 11 lõikes 2 sätestatut võib nõustuda, et AK tutvustavas loos võidi mainida AK kui AK endist abikaasat. Samas hageja nime esiletoomine ei teeninud enam avalikkuse ega ajakirjandusliku eesmärgi huve. Tegemist on artikli sisu ja suunitlust silmas pidades täielikult ebaolulise detailiga. Hageja sidumine AK-ga vaatlusalusel viisil seostab teda paratamatult tõsise kriminaalse tegevusega AS-is Tallinna Sadam. Ka Riigikohus on oma senises praktikas leidnud, et isik ei pea taluma oma nime avalikku seostamist negatiivses kontekstis teise isikuga, kui tal tegelikult puudub(s) võimalus selle isiku käitumist mõjutada.
25.Asja materjalide kohaselt kõrvaldas kostja ise vaidluse ajal osadest veebiväljaannetest vaidlusaluse viite hagejale, mis annab tunnistust mh sellest, et viited ei evinud ka kostja hinnangul ajakirjanduslikku eesmärki ja nende vastu puudus ülekaalukas avalik huvi. Vastustaja seisukoht
26.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
27.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus vaidlustatud otsust tehes osaliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas osaliselt ebaõigesti materiaalõiguse norme. Isikuandmete kõrvaldamise nõude osas tuleb menetlus lõpetada hageja poolt ringkonnakohtu istungil hagist loobumise alusel (TsMS § 428 lõike 1 punkt 3). Mittevaralise kahju nõude osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta lahendi põhjendusi (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21).
Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alused puuduvad. Kolleegium muudab maakohtumenetlusega seotud kulude jaotust ja jaotab apellatsioonimenetluse kulud.
28.Ringkonnakohtu istungil loobus hageja andmete artiklist kõrvaldamise nõudest põhjusel, et see on hagejat rahuldaval viisil kohtumenetluse ajal rahuldatud. Hageja selgitas, et veendus 06.02.2017 Eesti Ekspressi tasulises avalikus arhiivis, et tema nimi on artiklist eemaldatud, kuigi enne hagi esitamist oli sama artikkel tema nimega leitav. Kolleegium ei tuvastanud takistusi nõudest loobumise vastuvõtmiseks ja menetluse selles osas lõpetamiseks TsMS § 428 lõike 1 punkti 3 alusel. Ühe nõude osas loobumise mõju menetluskulude jaotusele analüüsib kolleegium allpool.
29.Mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamisel nõustub kolleegium maakohtu lõppjäreldusega nõude rahuldamata jätmise kohta, kuid ei nõustuosaliselt otsuse põhjendustega. Maakohus jättis täielikult käsitlemata asjakohase materiaalõiguse sätte, so IKS § 11 lõike 2. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kostja õigus avaldada konkreetses artiklis hageja ja tema abikaasa nimi tulenes IKS § 11 lõikes 1 sätestatud alternatiivist. Viidatud sätte kohaselt ei kohaldata isikuandmete töötlemisele sama seaduse teisi paragrahve mh juhul, kui andmesubjekt on oma isikuandmeid avalikustanud ise või need on avaldatud seaduse alusel. Nimetatud regulatsioon ei tähenda siiski, et varasemalt avaldatud isikuandmeid võiks edaspidi avalikult kasutada sõltumata sama sätte lõikes 2 sätestatud eelduste olemasolust. Maakohus viidatud eelduste esinemises ei veendunud ja selles osas tuleb vaidlustatud otsuse põhjendusi muuta. Küll aga on kolleegium seisukohal, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et puudub kostja tegevuse õigusvastasus, kuna konkreetse hageja isikuandmete avaldamine konkreetses artiklis oli hageja nõusolekuta lubatud.
30.IKS § 11 lõike 2 kohaselt on isikuandmete avaldamine andmesubjekti nõusolekuta meedias lubatud juhul, kui samaaegselt on täidetud kolm eeldust: 1) avaldamiseks on ülekaalukas avalik huvi, 2) avaldamine on kooskõlas heade kommete ja ajakirjanduseetika põhimõtetega ning 3) avalikustamine ei kahjusta andmesubjekti õigusi ülemäära. Kolleegium nõustub vastustajaga, et konkreetse artikli puhul olid hageja ees- ja perekonnanime kasutamiseks loetletud eelduste kogum täidetud. Apellant möönas kaebuses, et avalik huvi võis olla tuua artiklis esile „peakangelase“ endise elukaaslase nimi. Artiklist ei selgu küll mistahes muu hageja seos artikli persooniga kui see, et ta on AK endise abikaasa praegune abikaasa, kuid samas on hageja nöol tegemist isikuga, keda saab Eesti kontekstis lugeda avaliku elu tegelaseks, kelle nimi on lugejatele tuttav ja kelle tegemiste ning elu-olu vastu on lugejatel eelduslikult suurem huvi. Puudub vaidlus, et hageja endise politseiametnikuna on Eesti ajakirjanduses olnud ise erinevate persooniartiklite objektiks, sh avaldati temaga intervjuu käesoleva kohtuasja menetluse ajal. Sellisel isikul tuleb taluda avalikkuse tähelepanu oluliselt suuremal määral kui nö inimesel tänavalt. Ka ei saanud konkreetse artikli lugemisel jääda mõistlikule lugejale muud muljet, kui et hageja näol on tegemist artikli persooni endise abikaasa praeguse abikaasaga, st mistahes muud sidet persooniloo kangelasega konkreetsest artiklist mõistlik lugeja järeldada ei saa.
31.Kolleegium on täiendavalt seisukohal, et isegi juhul, kui nõustuda hagejaga, et täidetud ei olnud IKS § 11 lõikest 2 tulenev eeldus avaldamise ülekaaluka avaliku huvi kohta ja et hageja isikuandmete avaldamine ei olnud õigustatud, ei oleks käesolevas asjas alust mõista kostjalt välja mõistlikku rahasummat IKS § 11 lõike 5 ja § 23 ning VÕS § 1043, § 1045 lõike 1 punkti 4, § 1046 ja § 134 lõigete 2 ja 5 alusel. Apellant möönis kaebuses, et avalik huvi võis olla tuua artiklis esile „peakangelase“ endise elukaaslase (st hageja
abikaasa) nimi. VÕS § 134 lõike 2 kohaselt tuleb isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Sama sätte lõike 5 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Hagiavalduses tõi hageja esile, et kohtueelse suhtlemise käigus nõustus üks autoritest, et hageja nime kasutamine oli põhjendamatu. Samuti, et autor lubas korraldada elektroonilistest kanalitest hagejat puudutava info eemaldamise. Ringkonnakohtus loobus hageja andmete kõrvaldamise nõudest põhjusel, et kohtumenetluse ajal ongi need teda rahuldavas ulatuses kõrvaldatud. Mittevaralise kahju hüvitist ei ole hageja soovinud endale, vaid heategevuseks ning sedastanud, et selle eesmärgiks on juhtida ühiskonna tähelepanu meedias sageli aset leidvatele privaatõiguste rikkumistele. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et hageja on tegelikkuses oma kohtusse pöördumise eesmärgi juba saavutanud – teda rahuldavas ulatuses on andmed artiklist kõrvaldatud. Lisaks on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt hageja näol tegemist isikuga, keda saab Eesti kontekstis lugeda avaliku elu tegelaseks, st kelle nimi on lugejatele tuttav ja kelle tegemisi ning elu-olu on aastakümnete jooksul lugejatele korduvalt avaldatud. Puudub vaidlus, et hageja endise politseiametnikuna on Eesti ajakirjanduses erinevate (persooni)artiklite objektiks, sh avaldati temaga intervjuu käesoleva kohtuasja menetluse ajal. Sellisel isikul tuleb taluda avalikkuse tähelepanu oluliselt suuremal määral kui nö inimesel tänavalt ning konkreetne juhtum sai tema psüühikat mõjutada eelduslikult nii ebaolulises ulatuses, et selle hüvitamiseks mistahes mõistliku rahasumma väljamõistmine põhjendatud ei ole.
32.Kolleegium lähtub menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lõikest 4 ja § 162 lõikest 1. Hageja esitas maakohtule kaks nõuet, millest ühest loobus ringkonnakohtus ja teine jäi rahuldamata. Loobumise põhjusena tõi hageja esile nõude rahuldamise (andmete kõrvaldamise) kostja poolt kohtumenetluse ajal. Hageja selgitas, et veendus 06.02.2017 Eesti Ekspressi tasulises avalikus arhiivis, et tema nimi on artiklist eemaldatud, kuigi enne hagi esitamist oli sama artikkel samas arhiivis tema nimega leitav. Kostja vaidles andmete kõrvaldamisele kohtumenetluse ajal vastu, selgitades, et oli andmed on-line portaalist (t lk 37, punkt 3.22) kõrvaldanud juba enne hagi esitamist ja sellest hagejale ka 02.10.2015 e-kirjaga teada andnud. Samuti selgitas kostja, et digitaalsest arhiivist nad andmeid ei kustuta. Kolleegium on maakohtus kogutud materjalide alusel seisukohal, et kostja seisukoht andmete kõrvaldamisest enne kohtumenetlust ei ole veenvalt tõendatud. Hagi esitati maakohtule 27.10.2015 (t lk 1). 02.10.2015 e-kirjas (t lk 20) teatas kostja jurist, et vaidlusalust artiklit otsides ei leidnud tema, et internetis oleks üleval mingi versioon, millest oleks hageja nimi eemaldamata. Samas esitas hageja hagiavalduse lisana 3 väljatrüki arhiivist seisuga 22.10.2015, kust hagetavad andmed ei olnud eemaldatud (t lk 19). Kostja esitas väljaprindi veebiartiklist, kus hagetavad andmed puuduvad alles 25.08.2016 (t lk 103, 108-109). Ühestki kostja tõendist ei nähtu, millal konkreetselt veebi(on-line)arhiivist andmete kustutamine toimus. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et puudub alus tuvastada andmete kustutamist hagejat rahuldavas ulatuses enne hagi esitamist, mistõttu jäävad selle nõudega seotud menetluskulud kostja kanda.
33.Rahuldamata jäänud nõude osas jäävad menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel hageja kanda. Mõlemad nõuded on lähtudes poolte menetlusdokumentidest ja nõuete materiaalõiguslikust alusest, samuti kehtiva kohtupraktika olemasolust kolleegiumi hinnangul mahult ja keerukuselt sarnased, moodustades kumbki 1⁄2 tsiviilasja üldmahust. Seega lõppjäreldusena jäävad mõlema menetlusosalise menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus kummagi poole enda kanda.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 04.10.2017 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007 osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse resolutsiooni, millega jäeti rahuldamata VK hagi AS-i Ekspress Meedia vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Tallinna Ringkonnakohtu 3. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007 on jõustunud osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega jäeti VK hagi AS-i Ekspress Meedia vastu avaldatud isikuandmete kõrvaldamiseks rahuldamata, võttis selle nõude osas vastu hagist loobumise ja lõpetas selle nõude osas menetluse.
3.VK kassatsioonkaebus rahuldada.
4.AS-i Ekspress Meedia kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.