PJ esitas 22.08.2017 hagi AT ja ML vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hageja palus kummaltki kostjalt välja mõista100 000 eurot õigusvastaselt ja süüliselt põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja tõi hagi alusena esile, et kostjad osutasid talle Tallinna Vangla töötajatena tervishoiuteenust ja nende poolt raviteenuse mittekohase osutamise tõttu tekkis hagejal püsiv ja raske terviserike. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
2.Maakohus jättis hagiavalduse 24.08.2017 määrusega käiguta ning määras hagejale tähtaja 7 päeva määruse kättesaamisest arvates hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks.
1(5)
Maakohus palus hagejal täpsustada kostjate andmeid ning selgitada, kas kostjad on Tallinna Vangla ametnikest tervishoiutöötajad või muu lepingu alusel tervishoiuteenust osutavad isikud. Lisaks palus maakohus hagejal välja tuua, milles seisnesid kostjate rikkumised ning milline on rikkumiste põhjuslik seos tekkinud kahjuga. Hagejal tuli täpsustada kahjunõude kujunemist ning hagihinda. Maakohus selgitas hagejale, et tulenevalt TsMS § 334 lg-st 1 peab hagiavaldus olema koostatud selgesti loetavas masina- või arvutikirjas. Kohus hoiatas hagejat, et kui ta tähtajaks hagiavalduselt puudusi ei kõrvalda jäetakse hagiavaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse. 24.08.2017 määrus toimetati hagejale isiklikult allkirja vastu kätte 28.08.2017. Hageja jättis puudused tähtajaks kõrvaldamata. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
3.Maakohus keeldus 05.09.2017 määrusega PJ hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.
4.Maakohus leidis, et hagi alus ei olnud hagi menetlusse võtmiseks piisavalt selge. Hagiavalduse ebaselgus on maakohtu hinnangul hagiavalduse oluline puudus ja sellise puudusega hagi menetlusse võtmisest võib kohus keelduda TsMS § 371 lg 2 p-de 1 või 2 alusel.
5.Hageja taotletavat eesmärki ei olnud võimalik saavutada. Hagiavaldusest nähtus, et kostjate puhul on tegemist Tallinna Vangla ametnikest tervishoiutöötajatega. Hageja ei teavitanud, et tegemist ei oleks vanglatöötajatega. Riigikohtu erikogu on 07.04.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-3-4-1-11 (p 9) selgitanud, et riigivastutuse seaduse eelnõu (480 SE, Riigikogu IX koosseis) seletuskirja kohaselt on eelnõu aluseks oleva kontseptsiooni üks põhiteesidest see, et riik peab üldjuhul vastutama ametniku poolt kodanikule tekitatud kahju eest. Riigile jääb võimalus nõuda kodanikule hüvitatud kahju süüliselt teenistuskohustusi rikkunud ametnikult tagasi. Olukorras, kus avaliku võimu kandja ülesannete täitmise käigus põhjustatakse isikule kahju, on tema õiguslikult kaitstav huvi suunatud rikkumiseelse olukorra võimalikult ulatuslikule ennistamisele (RVastS § 8 lg 1 teine lause). Kannatanu selline huvi hõlmab ka seda, et tema kasuks välja mõistetav kahjuhüvitis saaks ka tegelikult välja makstud. Riigi ja ka teiste avaliku võimu kandjate varalisest seisundist tulenev suutlikkus täita kannatanu kahjuhüvitusnõue on valdaval enamikul juhtudest ülekaalukalt parem kui avaliku võimu kandja ülesandeid täitval füüsilisel isikul. Erandlike juhtude jaoks, mil avaliku võimu kandja ei ole suuteline kahju hüvitama, on võimalik kehtestada avalik-õiguslik regulatsioon, mis tagab hüvitise saamise. Nõude esitamine kahju tekitanud ametniku vastu ei oleks kooskõlas RVastS loogikaga (p 16). Avaliku võimu kandjad saavad tegutseda vaid oma organite kaudu, need omakorda täidavad oma ülesandeid inimeste kaudu (nn organitäitjad). Seega omistatakse ametniku süüline tegevus RVastS § 9 ja RVastS § 12 lg 2 tähenduses avaliku võimu kandjale (vt nt Riigikohtu 11.12.2014. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-64-14, p 10). Eeltoodust tulenevalt ei ole hagiga vanglaametnike vastu hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
6.Olukorras, kus nõude kujunemine ei ole hagi aluse puudulikkuse tõttu jälgitav ja hagi on esitatud vale isiku vastu, ei ole hagiavalduse menetlemine, st asja õigesti
2(5)
lahendamine võimalik. Ka vastaspoolel ei ole võimalik vastata hagiavaldusele, millest ei selgu üheselt nõude kujunemine ja selle põhjendus.
7.Hagiavalduses ei märkinud hageja kostjate isikukoode ega muid andmeid, mis võimaldaksid kostjate isikuid tuvastada. Maakohus hoiatas hagejat, et TsMS § 371 lg 1 p 11 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist. Hageja ei esitanud maakohtule tähtaegselt andmeid, millega tuvastada kostjate isikud.
8.Lisaks esines hagis muid puudusi, millele maakohus juhtis tähelepanu 24.08.2017 määruses, kuid mida hageja tähtaegselt ei kõrvaldanud. Kuna hagi ei vastanud TsMS § 338 lg 2, TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 nõuetele ja hageja ei ole hagiavalduselt puudusi kõrvaldanud, keeldus maakohus TsMS § 3401 lg 2, TsMS § 371 lg 1 p 11 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest. Määruskaebus ja selle põhjendused
9.12.09.2017 esitas PJ määruskaebuse, milles palus Harju Maakohtu 05.09.2017 määruse täies ulatuses tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtu uuele koosseisule arutamiseks. Lisaks esitas kaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse.
10.Maakohus leidis, et hagiavaldus ei olnud selge. Hageja on kaks korda maakohtule selgitanud, et kostjate vähemalt raske hooletus on hagejale põhjustanud raske ja püsiva terviserikke ning nõude kujunemine põhineb tunnetusel. Samuti on hageja korduvalt selgitanud, et kostjad on töölepingu alusel Tallinna Vanglas tervishoiuteenust osutavad teenistujad, mitte Tallinna Vangla ametnikud. Maakohtu seisukoht, et hagi on esitatud vale isiku vastu viidates töölepinguseadusele, on ebaõige. Töölepinguseadus reguleerib suhteid töötaja ja tööandja vahel. Käesolevas asjas on hageja ja kostja vahel võlaõiguslik suhe.
11.Hagejal ei ole võimalik kostjaid täpsemalt identifitseerida. Hageja esitas teabenõude Tallinna Vanglale meedikute T ja L isikuandmete kohta. 03.09.2017 ei olnud Tallinna Vangla teabenõudele veel reageerinud. Maakohus ei täpsustanud määruses, milliseid muid puudusi ta silmas pidas ja hageja ei oska puuduste kõrvaldamiseks rohkem midagi teha, kuna tal ei ole juriidilist haridust. Menetluse edasine käik
12.Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu.
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimikus olevate materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 05.09.2017 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning tsiviilasi tuleb saata hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
15.Kolleegium ei nõustu maakohtuga selles, et hagi on vaidlustatud osas TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses õiguslikult perspektiivitu, mistõttu võib kohus jätta selle menetlusse
3(5)
võtmata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jõudnud ennatlikult järeldusele, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks.
16.Hageja esitas maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjatelt välja mõista õigusvastaselt ja süüliselt põhjustatud mittevaralise kahju hüvitise. VÕS § 758 lg 2 kohaselt tervishoiuteenuse osutamisel osalev kvalifitseeritud arst, hambaarst, iseseisvalt tervishoiuteenust osutav õde või ämmaemand, kes tegutseb tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu või muu sellesarnase lepingu alusel, vastustab tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise eest tervishoiuteenuse osutaja kõrval ka isiklikult.
17.Hageja väitel on kostjad Tallinna Vanglas töölepingu alusel tervishoiuteenust osutavad isikud (hagiavalduse p 3.1, tl 5 pöördel). Seega kuuluvad nad VÕS § 758 lg-s 2 nimetatud isikute hulka, kes vastutavad tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise eest tervishoiuteenuse osutaja kõrval ka isiklikult. Seega oli hagi esitatud õigete isikute vastu. Järelikult on maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi ebaõigesti keeldunud hagi menetlusse võtmast. Kaevatavast määrusest ei selgu, millele tuginedes leidis maakohus, et kostjad on vangla ametnikud.
18.Maakohtu viidatud puudus kostjate andmetes (isikukood jne) ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisav põhjus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Hagiavalduses on toodud kostjate nimed ja töökoha aadress, mis võimaldab kostjatele hagiavalduse kätte toimetada. Hageja selgitas määruskaebuses, et ta esitas Tallinna Vanglale teabenõude, et teada saada kostjate kohta täpsemaid andmeid, kuid 03.09.2017 ei olnud ta veel vastust saanud. Kuna maakohtu antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli 05.09.2017, oleks hageja pidanud hiljemalt 03.09.2017 hagiavalduse täpsustused vanglast välja saatma. On eeldatav, et Tallinna Vanglas on sisekorraeeskirjad ja -reeglid, mis reguleerivad teabenõuetele vastamist. Kolleegium on seisukohal, et 7-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks on tõenäoliselt kinnipidamisasutuses viibivale isikule ebamõistlikult lühike
19.TsMS § 338 lg 1 sätestab kohtule esitatavate dokumentide vorminõude. Maakohus on 24.08.2017 määruses nimetanud ühe hagiavalduse puudusena asjaolu, et avaldus ei olnud selgelt loetavas masina- või arvutikirjas. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-16809 p-s 18 selgitanud, et mitte igasugune apellatsioonkaebuse sisu- või vorminõude rikkumine ei anna alust jätta kohtul apellatsioonkaebust TsMS § 637 lg 2 alusel menetlusse võtmata, vaid üksnes selline rikkumine, mis takistab asja läbivaatamist. Kolleegium on seisukohal, et sama kehtib hagiavalduse kohta. Arvestades, et isik viibib kinnipidamisasutuses, kus hageja sõnutsi ei ole võimalust arvutit kasutada ja hageja esitatud dokumendid on kirjutatud loetavas käekirjas, ei ole kolleegiumi hinnangul tegemist sellise vorminõude rikkumisega, mis annaks alust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks.
20.Hageja on korduvalt selgitanud, et tal puudub juriidiline haridus ja hagiavalduse täpsustamiseks vajab ta riigi õigusabi korras määratud esindajat. Hagiavalduse koostamine on ilma erialateadmisteta keeruline, mistõttu on usutav, et hageja ei ole suutnud maakohtu viidatud puudust iseseisvalt kõrvaldada ja hagi alust piisava selgusega täpsustada ning kostjate rikkumiste ja hagejale tekitatud kahju põhjuslikku seost selgitada. 4(5)
21.Kuna maakohtu määrus kuulub eeltoodud põhjendustest tulenevalt tühistamisele ning tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks, siis ei käsita ringkonnakohus määruskaebuse väiteid puutuvalt nõude sisusse. Neile väidetele antakse hinnang asja sisulisel lahendamisel maakohtus.
22.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.