Y (endine nimi Y) hagi Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu), Q ja C vastu mittevaralise kahju solidaarses nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.veebruari 2022.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
100 000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Y 14.märtsi 2022.a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Y (endine nimi Y, isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud lepinguline esindaja advokaat Robert Sprengk (epost:XXX) Kostja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): Eesti Vabariik (Tallinna Vangla kaudu), lepinguline esindaja MR (epost:XXX) Kostja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anatoli Orlovski (e-post:XXX) Kostja III (apellatsioonimenetluses vastustaja III): C (isikukood XXXXXXXXXXX, e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1(10)
1.Harju Maakohtu 11. veebruari 2022.a otsus jätta muutmata.
Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus Y kanda, va temale RÕA korras määratud esindaja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.
4.Jätta rahuldamata hageja taotlus määrata kordusekspertiis.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja rahuldada mittevaralise kahju hüvitamise hagi ja mõista Eesti Vabariigilt (Tallinna Vangla kaudu), Q’lt ja C’ilt solidaarselt hageja kasuks välja tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisega tekitatud mittevaraline kahju 100 000 eurot ning jätta kõik hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
2.Hageja kandis 17.09.2016 Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas XXX-XXXXX mõistetud karistust Tallinna Vanglas. Hageja teavitas 17.09.2016 kella 19.30 paiku Tallinna Vangla kartseri valvureid soovist näha meditsiinitöötajat. Hageja kirjeldas valvuritele, et tal on kriipiv valu rinnakorvi keskel, tuikav valu vasakus õlas ja vasakus õlavarres ning kaela vasakus pooles. Lisaks kurtis hageja vangivalvuritele raskusi hingamisel. Kella 21.15 paiku saabus vangla tervishoiutöötaja (kostja II), kes avas kambri ukse sees oleva ca 20×30 cm suuruse vöökoha kõrgusel asuva luugi ja kellele hageja esitas samad kaebused nagu valvurile. Kostja II ei avanud hageja ärakuulamisel kambri ust ega vaadanud luugist sisse. Pärast hageja ära kuulamist väljastas kostja II hagejale ühe No-Spa tableti, sulges luugi ja lahkus. Kostja II ei teinud hageja patsiendikaardile sissekannet 17.09.2016 väljakutse, hageja poolt kirjeldatud terviseprobleemide ja hagejale antud No-Spa tableti kohta. Öösel hageja valude tõttu magada ei saanud. Hageja nõudis valvuritelt, et nad kutsuksid arsti, mitte õe. Vaatamata sellele keegi hageja juurde ei tulnud. Hageja teavitas 18.09.2016 kella 9 paiku uuesti valvureid vajadusest näha tervishoiutöötajat ja kirjeldas neile oma valusid. Kella 10 paiku saabus hageja juurde vangla tervishoiutöötaja (kostja III), kes kambri ust ei avanud ning hagejat üle ei vaadanud, vaid kuulas läbi luugi ära hageja kaebused. Kostja III väljastas hagejale ühe tableti Maalox, sulges ukse luugi ja lahkus. Kostja III tegi hageja patsiendikaardil väljakutse ja tableti andmise kohta sissekande. Veidi aega hiljem muutusid hageja valud väljakannatamatuks. Kell 10.40 saabus kostja III, kambri uks avati ja hageja komberdas omal jalul E1 korpusesse, mis oli ca 30 m kaugusel, kus hagejale tehti EKG, tuvastati infarktiseisund ja osutati esmaabi. Hageja toimetati kella 11 paiku Ida-Tallinna Keskhaigla EMO-sse, kus talle tehti südameoperatsioon.
3.Kostjad II ja III ei diagnoosinud selgete infarkti (infarktieelsete) tunnuste korral hageja
2(10)
tervislikku seisundit ega osutanud hagejale õiget tervishoiuteenust. Hagejal tuvastati 18.09.2016 kella 11 paiku Ida-Tallinna Keskhaiglas äge südamelihaste infarkt, ning aeg haigestumise algusest oli 8-12 tundi. Haiguse tulemusena tekkis hagejal südamekahjustus, mis väljendus südame vasaku vatsakese süstoolse funktsiooni languses 35 % võrra, kontraktsioonihäiretes LAD alal, tsirkustpidaalklapi hõlmade fibrootilisus, aordiklapi puudulikkuses. Kui kostjad poleks teinud diagnoosi- ja ravivigasid, oleks hagejal tuvastatud infarktieelne seisnud/infarkt juba 17.09.2016 õhtul või 18.09.2016 hommikul, hageja oleks saanud kiiret ja õigeaegset ravi ning hageja südame kahjustused poleks olnud nii ulatuslikud.
4.Hageja on esitanud tõendina ravijuhendi - ägeda kõhuvaluga haige käsitlus. Nimetatud dokumendi peatüki p 3.1. kohaselt pidid kostjad II ja III vaatama hageja läbi, mida nad aga ei teinud. Ravijuhendi peatüki 3.1. kohaselt oli vajalik objektiivne uurimine, mis seisneb punkti 4.1.2. kohaselt välisvaatluses (välisilme, asend) ja üldseisundi hindamises (vererõhk, pulss, hingamissagedus). Kostjad seda ei teinud ning seega ei vastanud nende poolt osutatud tervishoiuteenus arstiteaduse üldisele tasemele. Ravijuhendi kohaselt on selge, et kõhuvalu korral tuleb läbi viia haige uurimine, sh mõõta vererõhku, pulssi ja hingamist. Ravijuhend viitab selgelt, et kõhuvalu (eriti ülakõhuvalu) on infarkti tunnus. Hageja tõendab nimetatud tõendiga, et kõhuvalu korral tuleb läbi viia patsiendi uurimine ja kõhuvalu on infarkti tunnus. Hageja on tõendina esitanud ka veebipõhise meditsiinilise andmebaasi UpToDate väljavõtte ülakõhuvalu põhjuste kohta. Nimetatud tõendi kohaselt on ülakõhuvalu üheks põhjuseks müakardiinfarkt. Seega isegi kostjate poolt väidetud kaebuste korral oleksid pidanud kostjad arvestama, et hageja kaebus võib olla seotud südamelihase infarktiga.
5.Vale diagnoosi tõttu pidi hageja kannatama valu, hirmu ja ravi viibimise tõttu südamelihase kahjustused süvenesid ja suurenesid. Südamelihaste infarkti või südamelihaste kahjustuste suurenemise tõttu on hageja edasine elukvaliteet oluliselt halvenenud. Elukvaliteedi halvenemine seisneb selles, et hageja ei talu enam füüsilist koormust ja vaimset pinget, sellega on piiratud hagejal töö tegemine ja elukutsete valik, samuti hobidega tegelemine ja vaba aja veetmine. Hageja peab elu aeg võtma ravimeid ning tõenäosus järgmise südamehaiguse tekkimiseks on oluliselt suurenenud. Kostjad põhjustasid raviveaga ja diagnoosiveaga hagejale nii füüsilist kui hingelist valu ning kannatusi ja on kohustatud seetõttu hüvitama hagejale mittevaralise kahju 100 000 eurot.
6.Hageja on seisukohal, et käesolevas asjas kohtumääruse alusel teostatud ekspertiis on puudulik ja ebaõige. Kostja I vastuväited
7.Kostja I palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja I on seisukohal, et hagejale osutatud tervishoiuteenus vastas tervishoiuteenuse üldistele nõuetele ja oli vastavuses asjakohaste kvaliteedinõuetega. Olukorras, mil hageja ainsateks kaebusteks 17.09.2016-18.09.2016 kella 10.00-ni olid kõrvetised ning mingeid infarktile viitavaid kaebuseid hageja ei esitanud ja tervisekaardi andmetel ei olnud hagejal ka varasemalt esinenud kaebusi südameveresoonkonnaprobleemidele, ei ole kostjad II ja III teinud diagnoosi- ega ravivigu ega rikkunud seega oma kohustust, osutada patsiendile tervishoiuteenust, mis vastaks keskmisele kvaliteedile. Hageja peab tõendama tervishoiuteenuse osutaja ravivea ja endal kahju tekkimise ning põhistama, miks ta arvab et õige diagnoosi ja ravi korral ei oleks kahju tekkinud (RK 3-2-1-171-10 p 16). Kostja I peab VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju 3(10)
tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hagis ei ole eelmärgitud asjaolusid esitatud ning puuduvad põhistused selle kohta, kuidas sai kostjate tegevuse tõttu hagejal kaasuda infarkt. Kostja I leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tal oleks kostjate tegevuse tulemusena tekkinud kahju. Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja 20.08.2017 selgituste kohaselt südamepuudulikkus kaasneb paratamatult pärast ulatuslikku müokardiinfarkti, selle kompenseerimiseks määratakse medikamentoosne ravi. Ka ei ole infarkti üldjuhul võimalik ennetada, eriti arvestades hageja ulatuslikku müokardiinfarkti ning tõsiseid stenoosilesioone. Hagejal angiograafias tuvastatud kahjustused olid raskekujulised, kuid müokardiinfarktile eelnenud stenokardiahood pigem tagasihoidlikud. Meditsiiniosakonna juhataja selgitusel on stenokardia sagedasti alaägeda sümptomaatikaga, nagu esines ka hagejal. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja I hinnangul tuvastatav ka põhjusliku seose olemasolu hagejal terviseseisundi halvenemise ja kostjate II ning III tegevuse vahel. Arvestades ülaltoodut, ei ole kostja I lepingu rikkumine tuvastamist leidnud ning hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele, kuna kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kostja II vastuväited
9.Kostja II palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja II tunnistab, et teda kutsuti Tallinna Vanglasse seoses sellega, et üks kinnipeetav soovib näha meditsiinitöötajat. Kostja II saabus 17.09.2017 kella 21.00 paiku Tallinna Vanglasse. Kostja II vestles hagejaga, kes teatas, et tal on kõhuvalud ja kõrvetised. Objektiivselt oli hageja teadvusel, kontaktne. Lähtudes sellest, mida hageja rääkis, andis kostja II talle tbl. No-Spa 80 mg ja tbl. aspiriini. Öösel väljakutseid ei olnud. Kostja II lahkus 18.09.2017 kell 7.45 Tallinna Vanglast.
11.Kostja II juhib tähelepanu sellele, et poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejal oli 18.09.2017 Infarct myocard. 18.09.2017 diagnoositi haiglas, et viimasel on stenokardia – rinnaangiin, südame isheemiatõbi, mida põhjustab südame pärgarterite ateroskleroos. Hageja poolt esitatud dokumentide põhjal võib järeldada, et 22.09.2017 ehk neli päeva hiljem on hageja tervis saanud korda. Kostja III vastuväited
12.Kostja III palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda
13.Kostja III osutas hagejale tervishoiuteenust vastavalt hageja kaebustele ning see vastas tervishoiuteenuse üldistele nõuetele ja oli vastavuses asjakohaste kvaliteedinõuetega. Hagiavalduses esitatud väited on alusetud. Hageja kaebas 18.09.2016 kella 10.00 ajal vaid kõrvetisi maopiirkonnas. Visuaalselt oli hageja heas terviseseisundis ning mingeid sundasendeid ega valuaistinguid hagejal ei sedastanud. Hageja ei esitanud muid kaebusi, sh ei väitnud ka mingeid eelneval õhtul/öösel olnud tervisehädasid, samuti eitas igasuguseid kroonilisi haigusi. Kostja III andis hagejale kõrvetiste vastu tableti Maaloxit ning palus end kaebuste jätkumisel tagasi kutsuda. Kella 10.50 ajal, kui kostja III uuesti hageja juurde kutsuti, olid hagejal kaebused valule. Kostja III mõõtis hagejal pulssi ja vererõhku ning need näitajad olid normi piires. Kuna hageja väitel tal kõik valutas, lasi kostja III hageja meditsiiniruumi viia, kus tegi hagejale EKG ning tuvastas hagejal infarkti tunnused. Viivitamatult hakkas kostja III koos meditsiiniõde H. L. Kuningaga hagejale abi osutama: hagejale anti koheselt keele alla nitroglütseriini, pandi kanüül ja NaCl 0,9% tilkinfusioon ning manustati lisahapnikku ja kohale kutsuti kiirabi. Kiirabi kohale jõudes oli hageja stabiilses seisundis ning ta transporditi haiglasse edasistele uuringutele. Hagejale teostatud EKG võttis kiirabi kaasa.
4(10)
14.Hageja poolt 18.09.2016 kella 10 ajal esitatud kaebustest ega tema tervislikust seisukorrast ei olnud järeldatav infarkt või sellele eelnev seisund. Hageja esitatud kaebuseks olid vaid kõrvetised, mis aga ei viita infarktieelsele seisundile või infarkti kliinilisele sümptomaatikale, seda enam, et hageja pidas kõrvetiste põhjuseks söödud toitu. Samuti ei olnud hagejal mingeid visuaalselt nähtavaid kehamuutusi (nt sundasend, valuaisting) ning tal ei olnud tuvastatud kaasuvaid haigusi, sh eitas hageja igasuguseid kroonilisi haigusi, mis oleksid andud alust infarkti kahtluseks. Hageja esitas infarktile viitavad kaebused alles 18.09.2016 kella 10.50 ajal kostja III teise visiidi ajal, millele kostja III koheselt reageeris ja asus hagejale abi osutama. Infarkti ei ole üldjuhul võimalik ka ära hoida ning seega ei olnud kostja III võimuses hagejal tekkinud infarkti või saabunud infarkti tagajärgi ära hoida. Hageja ei ole kohaselt tõendanud ühtegi oma väidet tervishoiuteenuse osutamise rikkumise kohta kostja III poolt, sh puuduvad igasugused asjakohased andmed kostja III süülise tegevuse kohta. Kostja III kinnitab, et osutas hagejale tema esitatud tervisekaebustele vastavat ravi. Menetluse käik
15.Hageja Y (endine nimi Y) esitas 22.08.2017 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariik (Tallinna Vangla kaudu), Q ja C vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
16.Harju Maakohus jättis hagi 06.03.2018 kohtuotsusega rahuldamata.
17.Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.06.2018 kohtuotsusega Harju 06.03.2018 otsuse resolutsioon muutmata, aga täiendas selle põhjendusi.
Maakohtu
18.Riigikohus tühistas 27.02.2019 kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2018 otsuse ja Harju Maakohtu 06.03.2018 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Maakohtu otsus
19.Maakohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel esmalt tuvastada, kas tervishoiuteenuse osutaja on lepingut rikkunud. Kohus määras käesolevas asjas kostjate poolse diagnoosi- ja ravivigade kindlaks tegemiseks ekspertiisi ja tegi selle läbiviimise ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. 21.08.2020 kohtuarst-ekspertide AA, HK ja TP poolt esitatud ekspertiisiakti kohaselt vastas hagejale osutatud tervishoiuteenus arstiteaduse üldisele tasemele ja on osutatud tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega (küsimuse p 7 vastus). Lisaks puudub ekspertiisiakti kohaselt objektiivne alus väita, et mingi tegevuse/tegevuste sooritamise korral oleks hagejal diagnoositud infarkt olnud välditav (küsimuse p 9 vastus) ning kostjate tegevus ei ole põhjustanud hageja tervise halvenemist ega püsivat terviseriket (küsimuse p 11 vastus).
20.Hageja vaidles 21.08.2020 ekspertiisiaktis toodule vastu leides, et see on vastuoluline, puudulik ja ebaselge ning taotles ekspertide ärakuulamist kohtuistungil. 18.02.2021 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära ekspert-kohtuarsti AA ja andis pooltele võimaluse küsida eksperdilt täiendavaid küsimusi eelnevalt esitatud ja vastatud järelduste kohta. 25.05.2021 kohtumäärusega jättis kohus hageja taotluse kordusekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata. Kohus selgitas hagejale 18.02.2021 toimunud kohtuistungil, et tal on võimalik soovi korral esitada asjatundja hinnang dokumentaalse tõendina, ka soovitud Vene Föderatsiooni asjatundja arvamus. Kohus jättis nii kordus- kui täiendekspertiisi taotluse rahuldamata, kuivõrd selleks ei olnud vajadust. Ekspert oli kinnitanud, et jääb oma seisukohtade juurde ja vastused on 5(10)
olemas. Kohus andis hagejale täiendava tähtaja, et esitada eriteadmistega isiku arvamuse, mida käsitletakse dokumentaalse tõendina. Kohus selgitas TsMS § 293 lg 2 alusel, mil kohus võtab dokumentaalse tõendina vastu asjatundja hinnangu ning hagejal oli võimalus see esitada.
21.Kohtu hinnangul ei ole hageja vastuväited ekspertiisi osas kohased ega põhjendatud. Asjas läbiviidud ekspertiisiga loeb kohus tuvastatuks, et kostjad ei ole antud juhul teinud diagnoosi- ega raviviga ehk tervishoiuteenuse osutamise lepingut ei ole rikutud. Eeltoodud põhjustel ei ole tõendatud ka VÕS § 770 lõikes 4 märgitud alus, mille kohaselt kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel.
22.Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostjad ei ole tervishoiuteenuse osutamise lepingut rikkunud, puudub vajadus hinnata teisi mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks olevaid asjaolusid ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Arvestades eeltoodut ei ole tõendatud, et kostjad oleksid hagejale tervishoiuteenuse osutamisel süüdi diagnoosi- või raviveas. Kostjate vastutus hagejale tekitatud väidetava kahju osas on asja sisulise arutamise käigus tuvastatu alusel välistatud, siis puudub vajadus hinnata hagejale tekkinud kahju ja võimaliku kahju tekkimisega seotud põhjuslikku seost.
23.VÕS § 762 on sätestatud, et tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. Kohtule ei ole esitatud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid kostjate poolt nimetatud kohustuste rikkumist. Hageja on esitanud tõendina ravijuhendi ja veebipõhise meditsiinilise andmebaasi UpToDate väljavõtte ülakõhuvalu põhjuste kohta, tuues esile, et tõendi kohaselt on ülakõhuvalu üheks põhjuseks müakardiinfarkt. Kohus nõustab hagejaga, et tegemist on meditsiinivaldkonnas kasutatava teabega, kuid konkreetsel juhul saab tulenevalt riigikohtu juhistest järeldusi ravivea osas teha siiski vastava ekspertiisi põhjal.
24.Kohus asub seisukohale, et asjas esitatud teised dokumentaalsed tõendid ei kummuta ekspertiisis esile toodut. Ekspertiis on läbiviidud toimikus olevate tõendite ning hageja haiguloos dokumenteeritud materjalide alusel. Kohtul puudub alus ekspertide järeldustes kahelda ja ka hageja ise ei ole oma vastuväiteid selles osas tõendanud. Apellatsioonkaebus
25.Apellant palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Apellandi arvates on maakohus rikkunud tõendite hindamisel ja asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme. Apellant on seisukohal, et kohtumenetlus oli ebaõiglane ja erapoolik. Hageja kordusekspertiisi taotlus jäeti põhjendamatult rahuldamata ja kohtuotsus põhines valdavas osas vastuolulisele ja ilmselgelt valel eksperdiarvamusel. Apellant on seisukohal, et kordusekspertiisi tegemisel saab hageja tõendada ravivea tegemist kostjate poolt ning sellest tulenevalt meditsiiniteenuse lepingu rikkumist. Vastused apellatsioonkaebusele
26.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.
6(10)
Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
28.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse lõppjärelduse õigsuses. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid, kuid osaliselt täiendab maakohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmist.
29.Asja materjalidest nähtub: -hageja viibis 17.09.2016 kinnipeetavana Tallinna Vanglas; -17.09.2016 kella 21.15 paiku käis vangla meditsiinitöötaja (kostja II) väljakutse peale kartseri juures ja andis hagejale No-Spa tableti. Visiit ei ole dokumenteeritud; -18.09.2016 kella 10.00 paiku käis vangla meditsiinitöötaja (kostja III) väljakutse peale kartseri juures ja andis hagejale Maaloxi tableti. Visiit on dokumenteeritud, dokumendi kohaselt oli hageja kaebuseks kõrvetised mao piirkonnas; -18.09.2016 kl 10.40–10.50 paiku käis kostja III väljakutse peale kartseri juures ja tuvastas seejärel EKG alusel hagejal infarkti tunnused. Hageja viidi kiirabiga haiglasse ja talle tehti südameoperatsioon.
30.Riigikohus selgitas käesolevas asjas tehtud lahendis, et juhul, kui kostjad vastutavad hagejale lepingurikkumisega tekitatud mittevaralise kahju eest, peavad nad maksma rahalist hüvitist VÕS § 134 lg 1 järgi, kuivõrd väidetavalt infarktile viitavatele tunnustele reageerimata ja vajalike meditsiinitoimingute tegemata jätmisega ning seetõttu ravi alustamise viibimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on hõlmatud kostjate väidetavalt rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ning et selline kahju on kostjatele kui tervishoiuteenuse osutajatele ette nähtav (vt ka Riigikohtu 31. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-8533/125, p 18). 14.
31.Tervishoiuteenuse lepingu rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude tõendamise koormise kohta märkis Riigikohus järgmist. Hageja kui patsiendi kohustus on VÕS § 770 lg-s 3 esimesena sõnastatud üldreegli kohaselt tõendada tervishoiuteenuse osutaja vastutuse aluseks olevat asjaolu, s.o eelkõige lepingu rikkumist (eelkõige diagnoosija raviviga) ja põhjuslikku seost rikkumise ning tekkinud kahju vahel (erinorm VÕS § 770 lg 4). Tekkinud mittevaralist kahju peab kirjeldama ja tõendama samuti patsient, täpsemalt peab ta tõendama nende asjaolude olemasolu, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (vt nt Riigikohtu 22. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8508, p 13). Juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja või temaga võrdsustatud isik (VÕS § 758 lg 2) on lepingut rikkunud ja põhjustanud hagejale sellega mittevaralist kahju, saab ta VÕS § 103 lg-st 1 ja § 770 lg-st 1 tulenevalt tõendada süü puudumist (vt Riigikohtu 8. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-10, p 17 ja 31. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-158533/125, p 17). Seega VÕS § 103 lg-st 1 tulenevalt eeldatakse, et lepingut (sh tervishoiuteenuse osutamise lepingut) rikkunud tervishoiuteenuse osutaja (VÕS § 758 lg 1) oli hooletu. Käesolevas asjas tuleb aga arvestada sellega, et tõendamiskoormis on lepingu rikkumise korral võrreldes teistsugune siis, kui tervishoiuteenuse osutaja on jätnud täitmata VÕS §-st 769 tuleneva kohustuse tervishoiuteenuse osutamist dokumenteerida. Dokumenteerimiskohustuse nõuetekohane täitmine võimaldab patsiendil vajaduse korral kontrollida tervishoiuteenuse osutamise mahtu ja sisu. Dokumenteerimiskohustuse täitmata jätmise korral tuleneb VÕS § 770 lg-st 3 tõendamiskoormise ümberpööramine tervishoiuteenuse osutaja kahjuks. Asjaolu puhul, mille dokumenteerimise kohustust tervishoiuteenuse osutaja rikkus, pöördub tõendamiskoormis ümber ning tervishoiuteenuse 7(10)
osutaja peab tõendama, et asjaolu ei esinenud (vt ka Riigikohtu 31. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-8533/125, p 14).
32.Seega eeltoodust tulenevalt on praeguse asja eripära selles, et kuna kostja III on raviteenuse osutamist dokumenteerinud (18. septembri 2016. a visiit kell 10), kehtib tõendamisel tavapärane kord, st kostja III (ja sellest tulenevalt kostja I) võimaliku vastutuse aluseks olevaid asjaolusid (välja arvatud süü puudumise) peab tõendama hageja (vt ka Riigikohtu 8. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-10, p 17). 17. septembri 2016. a õhtuse visiidi osas on tõendamiskoormis kostja II (ja vastavalt kostja I) kahjuks aga ümber pöördunud.
33.Maakohus asus otsuses seisukohale, et asjas läbiviidud ekspertiisiga loeb kohus tuvastatuks, et kostjad ei ole antud juhul teinud diagnoosi- ega raviviga ehk tervishoiuteenuse osutamise lepingut ei ole rikutud.
34.Kuigi lõpptulemusena leidis maakohus põhjendatult, et hagi tuleb jätta rahuldamata, tuleb ringkonnakohtu arvates maakohtu otsust täiendada. Nimelt ei ole käesolevas asjas maakohus pööranud tähelepanu võimalikule dokumenteerimiskohustuse rikkumisele, sest raviteenuse osutamist 17.09.2016 ei dokumenteeritud. ja sellest tulenevalt erinevale tõendamiskoormisele. Ringkonnakohus leiab, et kuna 17.09.2016 tervishoiuteenuse osutamist ei dokumenteeritud on dokumenteerimiskohustust rikutud. Seega tuli asja lahendamisel eeldada, et hageja väited kostjale II 17. septembri 2016. a õhtul avaldatu kohta on tõesed. Kostjatel I ja II lasus sellisel juhul hageja väidetu ümberlükkamise ja nende väidetud tegelike asjaolude tõendamise koormis. Kuna ekspertidele esitatud küsimus 7 ja osaliselt küsimus nr 3, millele eksperdid vastasid, et hagejale osutatud tervishoiuteenus vastas arstiteaduse üldisele tasemele, eeldas, et 17.09.2016 kella 21 ajal kaebas hageja vaid kõhuvalu ja kõrvetisi ning muud kaebused puudusid, siis tuli tuvastada, kas kostjad I ja II on hageja väited, mille kohaselt olid tema kaebusteks ka kriipiv valu rinnakorvi keskel, tuikavat valu vasakus õlas ja vasakus õlavarres ning kaela vasakus osas, samuti hingamisraskusi, ümber lükanud.
35.Asjas on esitatud kostja II ja III kirjalikud seletused (II kd, tlk 24 ja 25), mis on käsitletavad dokumentaalsete tõenditena. Nendest seletustest nähtub, et hageja kaebas 17.09.2016 kostjale II vaid kõhuvalu ja kõrvetisi ning 18.09.2016 kella 10 paiku kostjale III vaid kõrvetisi. Asjas kuulati hageja taotlusel üle ka tunnistaja W (II kd, tlk 112), kes viibis samal ajal st 17.09.2016 kinnipidamisasutuses hageja kõrvalkambris. Kuna tunnistaja hageja ja tervishoiuteenuse osutajate poolt kõneldust aru ei saanud, sest räägiti eesti keeles, siis ei ole võimalik tema ütlustega tuvastada, mida hageja 17.09.2016 kostjale II ja 18.09.2016 kostjale III avaldas. Asjaolu, et hageja avaldas tunnistajale 17.09.2016, et tal on valud südame piirkonnas ei tõenda, et hageja avaldas sama kostjale II ja/või järgmisel hommikul kostjale III. Ringkonnakohus leiab, et hageja väite, et ta avaldas kostjale II 17.09.2016 valusid südame ja õla piirkonnas ning hingamisraskusi, õigsuse kontrollimisel saab arvestada ka sellega, et tõendamata on 18.09.2016 kella 10 paiku toimunud visiidil kostjale III peale kõrvetiste muude kaebuste esitamine. Nimelt, kui ajaliselt pool ööpäeva hiljem puuduvad kaebused valude kohta südame ning õla piirkonnas ja hingamisraskuste kohta, siis muutub kaheldavaks kas varasemalt on sellekohaseid kaebusi avaldatud. Ringkonnakohtu arvates tuleb arvestada ka ekspertide poolt küsimusele nr 10 esitatud vastust, mille järgi oli võimalik olukord, et enne 18.09.2016 kella 10 paiku toimunud vastuvõtuni hagejal kaebuseid peale kõhuvalu ja kõrvetiste ei olnud, kuigi tegemist oli infarktieelse olukorraga. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et koosmõjus asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega on kostja I ja II tõendanud seda, et hageja ei esitanud 17.09.2016 kella 21 ajal toimunud kohtumisel kostjale II muid kaebuseid peale kõhuvalu ja kõrvetiste.
36.Eksperdid on asjas esitatud arvamuses asunud seisukohale, et kui hageja esitas kaebused kõhuvalule ja kõrvetistele, siis vastas tervishoiuteenuse osutaja poolt teostatud teenus arstiteaduse üldisele tasemele ning osutatud tervishoiuteenus teostati tavaliselt oodatava
8(10)
hoolega. Asjas on hageja tuginenud sellele, et kostja II jättis teatud toimingud tegemata, kuid ekspertide arvamus hageja seisukohti ei toeta. Eksperdiarvamusest nähtuvalt, arvestades hageja kaebusi, ei olnud ilmtingimata vajalik näiteks kõhtu palpeerida, mõõta vererõhku jne. Eksperdiarvamuses (vastuse p 3) on esile toodud, et patsiendi poolt kaebuste esitamisel otsustab protseduuride tegemise meditsiinitöötaja, kes arvestab erinevaid kaasnevaid tegureid, sh patsiendi vanust ja kaasnevaid haigusi. Tervishoiuteenuse kvaliteedi eksperdikomisjoni 21. märtsil 2018. koostatud protokolli (II kd, tlk 144), järgi, arvestades asjaolu, et varasemalt polnud hagejal südame-veresoonkonna kaebusi esinenud, ei olnud põhjust kohe kahtlustada südamest tingitud valu. Nimetatud ekspertkomisjon andis hinnangu, arvestades selle andmisel ka hageja tervisekaardid toodut alates 2011 veebruarist kuni 2018.a veebruarini, et 18.09.2016 hommikul kell 10 kui hageja kaebas kõrvetisi mao piirkonnas ei eksitud Tallinna Vanglas hageja haigusseisundi diagnoosimisel ja ravimisel, sest hageja varasemate sarnaste kaebuste puudumise tõttu puudus kostjatel alus kahtlustada südamest tingitud valu. Seega nähtub eeltoodud arvamustest, et kuna varasemalt ei olnud hagejal olnud kaebuseid seoses südame-veresoonkonnaga, siis vastas kostjate osutatud tervishoiuteenus vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal. Seega on asjas tõendamata kostjate poolt lepingu rikkumine, mistõttu on hagi põhjendatult jäetud rahuldamata..
37.Hageja väited mittevaralise kahju nõudmisel põhinesid sellel, et infarkti tagajärjel on tema elukvaliteet langenud ning kui kostjad II ja III oleksid pannud hageja kaebusi arvestades hagejale õige diagnoosi ja osutanud õiget ravi, oleksid nad saanud sündmuste käiku mõjutada.
38.Eksperdiarvamuses on asutud seisukohale, et puudub objektiivne alus väita, et mingi tegevuse/tegevuste sooritamise korral 17.09.2016 peale kella 21 oleks olnud hageja infarkt olnud välditav. (eksperdiarvamuse vastus p 9). Samuti on eksperdid avaldanud, et kostjate tegevus ei ole põhjustanud X tervise halvenemist ega püsivat terviseriket (eksperdiarvamus vastus p 11).
39.Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et isegi juhul, kui asjas oleks leidnud tõendamist, et kostja II ja/või kostja III tegevus ei vastanud arstiteaduse nõuetele ning nad on lepingut rikkunud tulnuks ikkagi jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt väitega, et infarkti tagajärjel on tema elukvaliteet langenud, sest põhjuslik seos hüpoteetilise rikkumise ja kahju vahel on tõendamata.
40.Hageja esitas maakohtus tõendina ravijuhendi ja veebipõhise meditsiinilise andmebaasi UpToDate väljavõtte ülakõhuvalu põhjuste kohta, soovides ümber lükata eksperdiarvamuses avaldatud seisukohti. Maakohus pidas veenvamaks ekspertide poolt eksperdihinnangus avaldatut. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Eksperdihinnang põhineb konkreetse isiku kaebustel ning arvamuse andmisel on arvestatud konkreetselt hageja ravilugu (sh ka kaebuseid ja teostatud uuringuid ning protseduure), 18.09-22.09.2016 haigusjuhtumi asjaolusid ning alates 18.09.2016 teostatud uuringuid ja protseduure. Lisaks on kohtuistungil ära kuulatud ekspert AA, kes jäi eksperdiarvamuses toodud seisukoha juurde, selgitades eksperdiarvamuses toodut. Seega ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik üldsõnaliste ravijuhenditega ekspertide arvamust ümber lükata. Nõustuda ei saa hageja väitega, et eksperdiarvamus on ebausaldusväärne ja/või vasturääkiv. Asjaolu, et hageja on eksperdiarvamuses mõned laused kontekstist rebinud ja esitanud erineva vaatenurga avaldatule, seda ei tõenda. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus kordusekspertiisi tegemiseks tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ka põhjendatult viidanud, et hagejale anti võimalus esitada tema soovitud asjatundja arvamus, kuid hageja seda võimalust ei kasutanud Menetluskulude jaotus
9(10)
41.TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda, va hagejale RÕA korras määratud esindaja tasu ja kulud, kuna 01.11.2017 määrusega anti hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kostjatele hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.