Kohtulahend

hagejale üle andnud. Lepingu lisas oli kokku lepitud, et töövahendid kuuluvad riigile. Kostja valmistas töövahendid ja hageja tasus selle eest kokkulepitud summa. Töövahendid on kostja valduses ja hagejal on õigus lepingu lõppedes nõuda talle kuuluvat vara enda valdusesse. Linnakohus leidis, et TsK § 367 lg 1, milles sätestatakse tööettevõtulepingu alusel töö puuduste kohta esitatud hagide aegumine, ei kuulu kohaldamisele, kuna hagi on esitatud lepingu lõpetamiseks ja tegemist on jätkuva õigussuhtega. Kostja esitas apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 16. märtsi 1998. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Apellatsioonikohus leidis, et hagi ei ole aegunud, sest hagi esitati TsK § 368 lg 2 alusel lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks, aga mitte TsK § 368 lg 1 alusel töös puuduste kõrvaldamiseks või sellest tulenevate kulutuste hüvitamiseks või tasu vastavaks vähendamiseks. Kostja jättis olulised lepingulised kohustused täitmata. Kostja ei töötanud välja teenetemärkide näidiseid. Olulised puudused töös on linnakohtu otsusega õigesti tuvastatud ja otsus ei vaja selles osas uuesti motiveerimist. Pooled ei sätestanud lepingus nõudeid teenetemärkide üleandmise vastuvõtmise akti sisule ja vormile, seetõttu on põhjendamatu kostja väide, et puudused töös on fikseerimata. Kostja võttis omaks, et viit teenetemärki tuli parandada. Apellatsioonikohus leidis, et kõikide teenetemärkide kvaliteeti ei pidanudki hindama. Oluliste puuduste esinemisel oli hagejal õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist sõltumata mittekvaliteetsete teenetemärkide arvust. Ühe teenetemärgi eest saadud 2360 krooni peab kostja hagejale tagastama, sest see teenetemärk on hagejale üle andmata, kuigi ordeni üleandmata jätmine ei ole lepingu rikkumine, sest lepingus töö täitmise tähtaegu ei ole kokku lepitud. Raha tagastamise kohustus on lepingujärgne, aga mitte TsK § 477 lg 1 alusel nagu hagis ekslikult märgitud. Linnakohus on tõendeid õigesti hinnanud ja leidnud, et mittekvaliteetsete teenetemärkide valmistamine on oluline kõrvalekaldumine lepingust. Leping on faktiliselt lõppenud. Kassatsioonkaebuses palus kostja apellatsioonikohtu otsuse tühistada, teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis, et kohtud kohaldasid ja tõlgendasid vääralt materiaalõiguse norme. Hagi on aegunud. TsK § 367 lg 1 sätestab tööst tulenevatele nõuetele lühendatud aegumistähtaja, mille kulg algab töö vastuvõtmise päevast. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise aluseks pidas apellatsioonikohus olulisi puudusi kostja töös, mille sisuks olid väidetavalt teenetemärkide defektid ja kvaliteediprobleemid seoses etalonide puudumisega. Seega on töö tulemus ja lepingu ennetähtaegne lõpetamine lahutamatult seotud. Töö anti üle ja võeti vastu 14. augustist kuni 13. novembrini 1995. a. Hagi esitati üle aasta hiljem 5. detsembril 1996. a ja see on TsK § 367 lg 1 kohaselt tervikuna aegunud. TsK § 367 lg 1 ja 368 lg 2 ei välista teineteist. TsÜS § 116 kohaselt algab aegumistähtaja kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest, seaduses võib sätestada hagemisõiguse tekkimise muu aja. TsÜS § 117 kohaselt aegub kõrvalnõue ühes peanõude aegumisega, vaatamata sellele, et kõrvalnõude aegumistähtaeg ei ole möödunud. Lepingu lõpetamise tingimuseks on olulised kõrvalekaldumised lepingust või olulised puudused töös. Olulisi rikkumisi ei

olnud, sest hageja võttis töö vastu, kostja parandas viie teenetemärgi vead ja hagi esitati alles üle aasta hiljem. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et apellatsioonikohtu otsus on õige. Kolleegiumi istungil palus hageja esindaja jätta apellatsioonikohtu otsuse muutmata. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise ja väära tõlgendamise tõttu. TsK §-s 366 sätestatakse tellija kohustus tööettevõtja poolt tehtud töö vastu võtta ja see üle vaadata. Kui tellija ei teata viivitamatult tööettevõtjale lepingutingimustest kõrvalekaldumistest, mis halvendasid tööd, või teistest puudustest töös, siis kaotab ta õiguse tugineda nendele hiljem. Kui lepingutingimustest kõrvalekaldumist ja puudusi töös ei võidud avastada töö tavalise vastuvõtu viisi juures, on tellija kohustatud teatama tööettevõtjale viivitamatult pärast nende avastamist. Apellatsioonikohus jättis tähelepanuta, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Ka poolte lepingus oli selline kohustus. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele), seega ka oma õiguste kaitsele hagi korras. Tellija õigused juhul, kui tööettevõtja rikub lepingut, on sätestatud TsK §-s 368, mille 1. lõike kohaselt, kui tööettvõtja kaldus lepingu tingimustest kõrvale, mis halvendas tööd, või laskis tekkida muid puudusi töös, on tellijal õigus omal valikul nõuda tähendatud puuduste tasuta parandamist sellekohaseks tähtajaks või vajalike kulutuste hüvitamist, mis tellija kandis töös esinenud puuduste parandamisel omade vahenditega, kui lepinguga oli tellijale selline õigus ette nähtud, või tasu vastavat vähendamist töö eest. Sama paragrahvi 2. lõikes tellijale antud õigus nõuda lepingu lõpetamist ja kahjude hüvitamist ontellijale täiendavaks õiguseks, kuna ka oluliste puuduste olemasolul võib tellija kasutada 1. lõikes antud õigusi. Kui tellija on oma kohustuse TsK §-s 366 sätestatud korras täitnud, siis on tal õigus kaitsta oma õigusi TsK §-s 368 loetletud viisil, kuid aegumistähtaja jooksul, mis on sätestatud TsK §-s 367. Asja uuel läbivaatamisel peab apellatsioonikohus tuvastama, kas hageja oma kohustused töö vastuvõtmisel täitis, sellest olenevalt, kas hagejal tekkis nõudeõigus kostja vastu ja kas nõue on esitatud aegumistähtaja jooksul. Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. märtsi 1998. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. AS Marquise kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Advokaadibüroole Teder & Rask AS-i Marquise kassatsioonkaebuse eest 14. aprillil 1998. a tasutud kautsjon 1302 (üks tuhat kolmsada kaks) krooni.

Eesistuja J. Luik Liikmed: A. Kull, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.