Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-24-146 6. veebruar 2025 Eesistuja Nele Siitam, liikmed Oliver Kask ja Margit Vutt Maksejõuetuse teenistuse kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu
20.detsembri 2023. a otsuse nr 2-15/650 peale Kaebaja maksejõuetuse teenistus, esindaja Signe Viimsalu Vastustaja Eesti Advokatuur, esindaja Jaana Lindmets Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2024. a määrus Maksejõuetuse teenistuse määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta maksejõuetuse teenistuse määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2024. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta vastavalt käesolevale määrusele ringkonnakohtu määruse põhjendusi.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksejõuetuse teenistus (kaebaja) esitas 31. augustil 2023. a Eesti Advokatuuri aukohtule taotluse aukohtumenetluse algatamiseks vandeadvokaadi suhtes. Kaebajale sai võlgniku pankroti avaliku uurimise käigus teatavaks teave, mis andis alust arvata, et advokaat on rikkunud talle saneerimisseadusest (SanS), pankrotiseadusest (PankrS), Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (koda) heast kutsetavast ning Eesti Advokatuuri eetikakoodeksist tulenevaid kohustusi.
2.Eesti Advokatuuri aukohus lõpetas 20. detsembri 2023. a otsusega aukohtumenetluse, kuna advokaadi tegevuses puudusid distsiplinaarsüüteo tunnused.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Eesti Advokatuuri aukohtu
20.detsembri 2023. a otsuse ning teha uus otsus, millega määrata advokaadile rahatrahv riigi tuludesse ja/või võtta advokaadilt ära õigus tegutseda PankrS §-s 54 toodud avalike ülesannete täitjana, st pankrotihaldurina (haldur), saneerimisnõustajana, usaldusisikuna, sundlikvideerijana ja võlanõustajana. Ühtlasi palus kaebaja kohtul kontrollida maksejõuetusvaldkonnas vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga avalike ülesannete täitjate üle advokatuuris järelevalve tegemiseks kehtestatud õigustloovate haldusaktide kooskõla Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) §-ga 751, haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 54, PankrS §-dega 70–71, advokatuuriseaduse (AdvS) §-ga 46 ja SanS §-dega 192 ja 193.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 15. veebruari 2024. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ja lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
3-24-146
4.1.Aukohtumenetluse peamine eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi. AdvS § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri juhatuse või aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks. AdvS § 18 annab õiguse esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse. Seega eeldab sellise kaebuse sisuline menetlemine, et vaidlustatud haldusakt või toiming rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi. Praegusel juhul on aukohus kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ning teinud otsuse lõpetada aukohtumenetlus, kuna advokaadi tegevuses puudusid distsiplinaarsüüteo tunnused. Advokaadi suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste mittetuvastamine ei riku AdvS § 16 lg-s 1 ja § 18 lg-s 1 nimetatud huvitatud isiku subjektiivseid õigusi. Seadus ei anna õigust esitada kaebust aukohtu otsuse peale avalikes huvides.
4.2.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebaja taotleb PankrS § 70 lg 5 p 9 alusel, et advokaadile määrataks rahatrahv riigi tuludesse ja/või temalt võetaks õigus tegutseda PankrS §-s 54 toodud avalike ülesannete täitjana. PankrS § 70 lg 5 p 9 sätestab, et maksejõuetuse teenistusel on haldusjärelevalve tegemiseks õigus pöörduda kohtusse haldurile trahvi määramiseks, halduri vabastamiseks, haldurile tegutsemiskeelu määramiseks või halduri tasu vähendamiseks. HKMS § 5 sätestab halduskohtu volitused. Seadus ei näe ette halduskohtule pädevust määrata haldurile trahvi või võtta ära tema õigus tegutseda pankrotihaldurina. PankrS § 84 sätestab, et kohus teeb järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kaebaja haldusjärelevalve pädevus puudutab sisuliselt pankrotimenetluse seaduslikkust, eelkõige pankrotihalduri tehtavate toimingute seaduslikkust. Seega saab haldurile trahvi määrata ja tema tegutsemisõigust piirata pankrotiasja lahendav või pankrotimenetluse üle järelevalvet tegev maakohus. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kaebus halduskohtu pädevusse osas, mis puudutab advokaadile trahvi määramist ja temalt õiguse äravõtmist tegutseda PankrS §-s 54 toodud avalike ülesannete täitjana.
4.3.Kuivõrd kaebus tuleb tagastada, tuleb tagastada ka taotlus kontrollida maksejõuetusvaldkonnas vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga avalike ülesannete täitjate üle järelevalve tegemiseks Eesti Advokatuuri kehtestatud aktide kooskõla VVS §-ga 751, HMS §-ga 54, PankrS §-dega 70–71, AdvS §-ga 46 ja SanS §-dega 192 ja 193.
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. mai 2024. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata (resolutsiooni p 2).
5.1.Halduskohus selgitas õigesti varasemale kohtupraktikale tuginedes, et puudutatud isikul ei ole subjektiivset õigust vaidlustada advokatuuri aukohtu otsust. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi võib see otsus rikkuda, s.o advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud. Riigi nimel tegutseva maksejõuetuse teenistuse subjektiivseid avalikke õigusi pole praegusel juhul riivatud (HKMS § 44 lg 1). Riiki esindav ja avalikke ülesandeid täitev maksejõuetuse teenistus ei saa tugineda põhiõigustele. Kaebaja tegutseb avalikes huvides. Seadus pole aga andnud riigile õigust esitada kaebust halduskohtusse avaliku huvi kaitseks (HKMS § 44 lg 2).
5.2.Muus osas tuleb kaebus tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Õige on halduskohtu järeldus, et pankrotihaldurile trahvi määramise või tema tegutsemisõiguse piiramise pädevus on pankrotiasja menetleval kohtul, st maakohtul. Kaebaja seisukoht, et PankrS § 70 lg 5 p 9 alusel peaks selline pädevus olema ka halduskohtul, ei ole põhjendatud. Asjakohastest seadusemuudatuse (pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, 195 SE) menetluse materjalidest sellist seadusandja tahet ei nähtu. Pankrotihaldurite üle järelevalve tegemine lisaks maakohtule ka halduskohtus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga ega aitaks kaasa ühtse kohtupraktika kujunemisele.
2(6)
3-24-146
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2024. a määruse resolutsiooni p 2, võtta kaebus menetlusse ja saata asi alama astme kohtule lahendada. Kaebaja soovib, et alama astme kohus tuvastaks PankrS § 58 lg 5 kooskõla põhiseaduse ja HMS § 3 lg-ga 1, kohustaks Eesti Advokatuuri tegema avalikkusele kättesaadavaks maksejõuetuse valdkonnas avalike ülesannete täitjate üle kehtiva haldusjärelevalve tegemise korra või selle puudumisel korda välja töötama ja kehtestama, tuvastaks aukohtu 20. detsembri 2023. a otsuse tühisuse HMS § 63 lg 2 p 3 alusel ja kohustaks advokatuuri juhatust tegema advokaadi suhtes haldusjärelevalvet maksejõuetuse teenistuse
31.augusti 2023. a teates toodud rikkumiste üle. Alternatiivselt soovib kaebaja, et Riigikohus lahendaks ise eelnimetatud nõuded.
6.1.Kaebus advokatuurile ei olnud seotud advokaadi kui õigusnõustaja eraõiguslikus suhtes õigusteenuse osutamisega klientidele, vaid sellega, et advokaat tegutses maksejõuetusvaldkonnas avaliku ülesande täitjana, sh koja kutsekogu kui haldusjärelevalve organi juhatuse esimehena ja rikkus oma kohustusi. Pankrotihaldurina tegutsemisena tuleb mõista kogu pankrotihalduri kutsetegevust, sh tegutsemist saneerimisnõustajana (PankrS § 54).
6.2.Vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga pankrotihaldurite üle järelevalve tegemise kohustus on Eesti Advokatuuril. Advokatuur ei ole asja menetlenud ja kaebajale teadaolevalt ei ole advokatuuril pädevat haldusorganit ega kehtivat korda, et teha maksejõuetusvaldkonnas haldusjärelevalvet. Advokatuur on rikkunud menetlusreegleid. Advokatuuri aukohus ei olnud pädev otsust tegema. Puuduv menetluskord või olemasoleva menetluskorra rikkumine tõi kaasa väära lõpplahendi. AdvS § 19 lg 2 p 5 tuleb mõista koosmõjus PankrS §-ga 54 ja pankrotihaldurina tegutsemine hõlmab ka tegutsemist saneerimisnõustajana.
6.3.PankrS § 58 lg 5 ei ole põhiseadusega kooskõlas. Maksejõuetusvaldkonnas haldusülesannete täitjate tegutsemiseks vajaliku õiguse (pädevuse) andmise alused, tegutsemisõiguse (pädevuse) peatamise alused ja tegutsemisõiguse (pädevuse) äravõtmise alused ning protseduur peavad olema kehtestatud seadusega.
6.4.Igal huvitatud isikul, sh kaebajal kui võlausaldajate huvide esindajal on õigus esitada advokatuuri organi õigusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule (AdvS § 4 lg 5). Kaebajal on olemas ka oluline huvi, mis baseerub HKMS § 2 lg-l 1. Võlausaldajatel ja võlgnikel puudub võimalus maksejõuetusvaldkonnas vandeadvokaadist avaliku ülesande täitja tegevuse või tegevusetuse peale kaevata.
6.5.Esitatud kaebust võib käsitada protestina, kui Riigikohus leiab, et kaebajale on Justiitsministeeriumi protestiõigus üle läinud. AdvS § 18 lg 2 p-s 2 nimetatud väljendit „seoses pankrotihaldurina tegutsemisega“ tuleb mõista koosmõjus PankrS §-ga 54 ehk kogu pankrotihalduri kutsetegevusena, sh saneerimisnõustajana tegutsemisena.
6.6.Maksejõuetusvaldkonnas avalike ülesannete täitjatele trahvi määramist ja tegutsemisõiguse äravõtmist reguleerivad normid ei ole selged.
7.Eesti Advokatuur palub jätta maksejõuetuse teenistuse määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2024. a määruse muutmata. Ringkonnakohtu määrus on kooskõlas materiaal- ja menetlusõigusega ning seda kohaldava kohtupraktikaga.
7.1.Määruskaebuse taotlused ja sisu väljuvad määruskaebemenetluse piiridest. Kaebaja on algset kaebust muutnud ja laiendanud ning väljunud HKMS § 37 lg-s 2 sätestatud piiridest.
7.2.AdvS § 16 lg 1 näeb huvitatud isikule ette võimaluse pöörduda aukohtumenetluse algatamise taotlusega advokatuuri aukohtu poole. Aukohtumenetluse algatamine (AdvS § 16 lg 2) ja advokaadile distsiplinaarkaristuse määramine on aga aukohtu kaalutlusotsus (AdvS § 19 lg-d 1 ja 2). Seetõttu ei saa advokaadi karistamata jätmine rikkuda aukohtu poole pöörduja subjektiivseid õigusi. PankrS § 70 lg 5 p 9 ei anna kaebajale õigust vaidlustada advokatuuri aukohtu otsust halduskohtus.
3(6)
3-24-146 Kaebajal ei ole protesti esitamise õigust ja Justiitsministeeriumi protestiõigus (AdvS § 18 lg 2 p 2) ei ole kaebajale üle läinud.
7.3.Advokatuur ei tee vandeadvokaatidest pankrotihaldurite üle riiklikku haldusjärelevalvet. Aukohtumenetlus algatatakse juhul, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused ehk kutsealaste kohustuste rikkumine. Ei ole oluline, kas distsiplinaarsüüteo tunnused ilmnevad advokaadi või pankrotihaldurina tegutsedes. Advokatuuri aukohus saab hinnata, kas advokaat on järginud kutse-eetika nõudeid, kuid ei saa sekkuda konkreetse pankrotiasja menetlusse.
7.4.Pankrotihalduritest vandeadvokaadid alluvad advokatuuri juhatuse järelevalvele tulenevalt advokatuuri liikmesusest, mitte selle tõttu, et neil on pankrotihaldurina tegutsemise õigus. Juhatus kontrollib pankrotihaldurist vandeadvokaadi vastavust advokaadile esitatavatele nõuetele, mis tulenevad seadusest, ja teeb distsiplinaarsüüteo tunnuste ilmnemisel aukohtule ettepaneku algatada advokaadi suhtes aukohtumenetlus.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium nõustub kohtutega, et kaebajal ei ole praeguses asjas advokatuuri aukohtu
20.detsembri 2023. a otsuse vaidlustamiseks kaebeõigust, ega pea vajalikuks neid põhjendusi korrata (HKMS § 231 lg 6, § 234). Aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta huvitatud isiku subjektiivseid õiguseid (RKHKo 3-20-1214/98, p 10; vrd ka RKHKo 3-3-1-68-16, p-d 15–19). Advokatuuril on distsiplinaarmenetluses advokaadi väidetavale rikkumisele reageerimisel ja advokaadi karistamisel suur otsustusruum (AdvS § 19 lg-d 1 ja 2). Huvitatud isikul ei ole õigust nõuda advokaadi karistamist (vrd RKPJKm 3-4-1-7-17, p 23). Seega on huvitatud isikul aukohtumenetluses üksnes õigus korrakohasele menetlusele. Kolleegiumile ei nähtu menetlus- ega pädevusreeglite rikkumist. Seaduses ei ole kaebaja protestiõigust sätestatud, aukohtu otsuse vaidlustamiseks protesti esitamise õigus on Justiitsministeeriumil (AdvS § 18 lg 2 p 2 ja lg 4). PankrS § 58 lg 5 ei ole asjassepuutuv norm, kuna ei mõjuta asja otsustamist (RKÜKo 3-4-1-5-02, p 15; RKÜKo 5-24-3/23, p 32). Seetõttu ei kontrolli kolleegium sätte põhiseaduspärasust.
9.Kolleegium nõustub ka kohtute lõppjäreldusega selles, et pädev kohus, kelle poole maksejõuetuse teenistus saab PankrS § 70 lg 5 p 9 alusel pöörduda, ei ole halduskohus. Küll aga tuleb ringkonnakohtu põhjendusi sätte tõlgendamisel muuta. Kolleegium selgitab järgnevalt üldisemalt järelevalvet pankrotihalduri või saneerimisnõustajana tegutseva advokaadi üle ning maksejõuetuse teenistuse pädevust ja volitusi haldusjärelevalve tegemisel.
10.Pankrotihalduri või saneerimisnõustajana tegutseva advokaadi üle teeb konkreetses pankroti- või saneerimismenetluses järelevalvet maakohus, kellel on võimalik haldurit või saneerimisnõustajat trahvida, ta ülesannetest vabastada või tema tasu vähendada. Maakohtul ei ole võimalik haldurile ega saneerimisnõustajale määrata tegutsemiskeeldu.
10.1.Pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse (PankrS § 4 lg 1). Kohus teeb konkreetses pankrotiasjas halduri tegevuse üle järelevalvet (PankrS § 84, § 69 lg 1) ning võib haldurit kohustuste rikkumise korral trahvida (PankrS § 69 lg 2) või ta vabastada (PankrS § 68 lg 2). Ka haldurile tasu määramine ja põhjendatud juhul selle vähendamine on maakohtu pädevuses (PankrS § 65 lg 5, RKTKm 3-2-1-155-16, p 14). Maakohtul ei ole võimalik haldurile määrata tegutsemiskeeldu ei konkreetses pankrotiasjas ega üldiselt.
10.2.Saneerimismenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) hagita menetluse sätteid (SanS § 4 lg 1). Kohus teeb saneerimisnõustaja üle järelevalvet TsMS §-s 4772 sätestatu kohaselt, mis võimaldab maakohtul enda määratud saneerimisnõustajat konkreetses saneerimismenetluses trahvida (lg 2) ja saneerimisnõustaja konkreetses saneerimismenetluses ametist vabastada (TsMS § 4772 lg 2, SanS § 19 lg 1 p 3). Ka saneerimisnõustajale tasu määramine on
4(6)
3-24-146 maakohtu pädevuses (SanS § 18 lg 3). Maakohtul ei ole võimalik saneerimisnõustajale määrata saneerimisnõustajana tegutsemise keeldu ei konkreetses asjas ega üldiselt.
11.Pankrotihalduri või saneerimisnõustajana tegutseva advokaadi üle teeb haldusjärelevalvet Eesti Advokatuur, kes võib advokaadile distsiplinaarkaristuseks määrata mh rahatrahvi või pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemise keelu (s.o võtta tegutsemise õiguse ära) kuni viieks aastaks.
11.1.Saneerimisnõustaja ja pankrotihalduri üle teeb haldusjärelevalvet üldjuhul koja kutsekogu juhatus (SanS § 192 lg 1 ja PankrS § 70 lg 1) ning koja aukohus võib rikkumiste eest määrata distsiplinaarkaristuse (SanS § 193 lg 1 ja PankrS § 71 lg 1). Koja aukohtul ei ole aga võimalik pankrotihaldurina ega saneerimisnõustajana tegutsevale advokaadile distsiplinaarkaristust määrata, vaid ta võib taotleda advokatuuri aukohtult advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamist (PankrS § 71 lg 3, SanS § 193 lg 3). Seega on saneerimisnõustajana või pankrotihaldurina tegutseva advokaadi üle järelevalve tegemise pädevus eelkõige advokatuuril.
11.2.Advokatuuri aukohtul on võimalik pankrotihaldurina tegutsevale advokaadile distsiplinaarkaristusena määrata rahatrahv advokatuuri kasuks (AdvS § 19 lg 2 p 2) või võtta advokaadilt ära pankrotihaldurina tegutsemise õigus kuni viieks aastaks (AdvS § 19 lg 2 p 5). Advokatuurist väljaheitmine (AdvS § 19 lg 2 p 4) välistab pankrotihaldurina tegutsemise kümneks aastaks (PankrS § 57 lg 6 p 2, § 58 lg 3 p 1 ja lg 4). Kuna vandeadvokaadiks olev pankrotihaldur saab õiguse tegutseda pankrotihaldurina tulenevalt tema õigusest tegeleda advokaadi kutsetegevusega (PankrS § 57 lg 3), tähendab see, et advokaadi kutsetegevuse peatamise korral (AdvS § 19 lg 2 p 3) ei ole advokaadil õigust tegutseda ka pankrotihaldurina.
11.3.Advokatuuri aukohus võib saneerimisnõustajana tegutsevale advokaadile distsiplinaarkaristuseks määrata rahatrahvi advokatuuri kasuks (AdvS § 19 lg 2 p 2). AdvS-s ei ole sätestatud võimalust võtta distsiplinaarkaristusena advokaadilt ära saneerimisnõustajana tegutsemise õigust (vrd AdvS § 19 lg 2 p 5). Küll aga on kolleegiumi hinnangul advokatuuri aukohtul võimalik advokaadile määrata distsiplinaarkaristusena saneerimisnõustajana tegutsemise keeld SanS § 193 lg 4 p 3 alusel koosmõjus sama paragrahvi lg-ga 3. SanS § 193 lg 4 p 3 kohaselt on koja aukohtul võimalik määrata saneerimisnõustajale tegutsemise keeld kuni viieks aastaks, kuid lg 3 kohaselt ei karista koja aukohus distsiplinaarkorras koja liikmeks olevat advokaati. Kui advokatuuril ei oleks võimalik advokatuuri kuuluvale saneerimisnõustajale tegutsemise keeldu määrata, kohtleks seadus saneerimisnõustajaid erinevalt olenevalt sellest, kas nad kuuluvad advokatuuri või mitte. Advokatuurist väljaheitmine (AdvS § 19 lg 2 p 4) ja advokaadi kutsetegevuse peatamine (AdvS § 19 lg 2 p 3) välistavad samuti vastavalt kümneks ja üheks aastaks saneerimisnõustajana tegutsemise (SanS § 151 lg 5 p 2, § 152 lg 2 p 1, SanS § 151 lg 1 p-d 4 ja 5, lg 4). Sellise tõlgenduse kasuks räägib ka võrdlus pankrotihaldurina tegutsemisega. Arvestades, et pankrotihalduri kutsetegevus hõlmab ka tegutsemist saneerimisnõustajana (PankrS § 54), ei näe kolleegium mõistlikku põhjust, miks halduri puhul peaks olema võimalik sellena tegutsemise õigus ajutiselt ära võtta (AdvS § 19 lg 2 p 5), aga saneerimisnõustajana tegutsemisel mitte.
12.Maksejõuetuse teenistusel on advokatuuri kõrval pankrotihaldurina tegutseva advokaadi üle haldusjärelevalve tegemise õigus, kuid teenistus ei saa teha järelevalvet saneerimisnõustajana tegutseva advokaadi üle.
12.1.Maksejõuetuse teenistus teeb järelevalvet üksnes pankrotimenetluses eelkõige võlgniku ja tema lähikondsete tegevuse üle (PankrS § 1921 lg 1, §-d 1928 ja 1929). Samuti teeb teenistus järelevalvet pankrotihalduri üle (PankrS § 70 lg 1, § 1921 lg 2). Muudes maksejõuetusõigusega seotud valdkondades on teenistusel soovituslik roll (PankrS § 1921 lg 3). Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE, XIV Riigikogu koosseis) algatamise seletuskirja kohaselt oli seadusandja eesmärk anda teenistusele järelevalvepädevus pankrotivõlgnike üle ning lisaks kojale,
5(6)
3-24-146 kes on peamine pankrotihaldurite üle järelevalve tegija, ka pankrotihaldurite üle. Muudes maksejõuetusmenetlustes panustab teenistus ühtse praktika kujundamisse (lk-d 16 ja 105–106).
12.2.SanS ei reguleeri maksejõuetuse teenistuse pädevusi. Saneerimisnõustajana tegutsemine on küll osa pankrotihalduri kutsetegevusest (PankrS § 54), kuid PankrS-st, SanS-st ega AdvS-st ei tulene teenistusele pädevust ega volitusi saneerimisnõustaja suhtes (vrd SanS §-d 152, 191 ja 192). Kolleegiumi hinnangul ei saa PankrS § 54, arvestades ka seadusandja eelkirjeldatud tahet, tõlgendada laiendavalt viisil, et teenistuse järelevalvepädevus pankrotihalduri suhtes laieneb saneerimisnõustajale. Kui teenistuse tehtava järelevalve käigus ilmnevad rikkumised sellise maksejõuetuse valdkonnas tegutseva isiku tegemistes, kelle üle ei ole teenistusel järelevalvepädevust, on teenistusel PankrS § 1921 lg-s 3 sätestatud ühtse maksejõuetuse praktika kujundamise rollist tulenevalt võimalik teavitada vastavaid kutseorganisatsioone.
12.3.Advokatuuri kõrval on pankrotihaldurina tegutseva advokaadi üle järelevalvepädevus ka maksejõuetuse teenistusel, sh on advokaadil kohustus maksejõuetuse teenistuse järelevalvele alluda (AdvS § 46 lg 3). Teenistusel on õigus advokaadist pankrotihalduri suhtes järelevalvet teha PankrS § 70 lg-tes 5 ja 7 nimetatud meetmeid kasutades.
13.Maksejõuetuse teenistus taotles halduskohtult advokaadile trahvi määramist ja/või haldurile tegutsemiskeelu määramist PankrS § 70 lg 5 p 9 alusel. Halduskohus ei ole sättes nimetatud kohtuks, kelle poole saab teenistus haldurile trahvi määramiseks, halduri vabastamiseks, tegutsemiskeelu määramiseks või halduri tasu vähendamiseks pöörduda. PankrS § 70 lg 5 p 9 alusel on teenistusel võimalik pöörduda konkreetses pankrotiasjas pankrotihalduri trahvimiseks, vabastamiseks või tasu vähendamiseks maakohtu poole ning väljaspool pankrotimenetlust haldurile rahatrahvi või tegutsemise keelu määramiseks advokatuuri või koja aukohtu poole.
13.1.Seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse tagamine on pankrotihalduri kohustus (PankrS § 55 lg 1) ning selle vastu on oluline avalik huvi. Siiski on seadusandja pankrotimenetluse kujundanud tsiviilkohtumenetluses toimuva hagita menetlusena, mis kuulub maakohtu pädevusse (PankrS § 4 lg 1). Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine (HKMS § 4 lg 1) ja muude halduskohtule seadusega pandud ülesannete täitmine (lg 2). PankrS § 70 lg 5 p-st 9 ei tulene halduskohtu pädevust.
13.2.Kolleegium on eespool selgitatut arvestades seisukohal, et pankrotihaldurile trahvi ja tegutsemiskeelu määramiseks pädevad kohtud on seaduses selgelt sätestatud. Pankrotihaldurile saab konkreetses pankrotimenetluses trahvi määrata maakohus. Väljaspool pankrotimenetlust saab trahvi ja tegutsemiskeelu määrata distsiplinaarkaristusena advokatuuri või koja aukohus (AdvS § 19 lg 2 p-d 2 ja 5 ning PankrS § 71 lg 4 p-d 2 ja 3) olenevalt sellest, kas haldur on advokatuuri liige või mitte. Seega tuleb PankrS § 70 lg 5 p-s 9 nimetatud kohtuna olenevalt menetlusest, meetmest ja vastava kutseorganisatsiooni pädevusest mõista maakohut või advokatuuri või koja aukohut. Nagu kolleegium eespool selgitas, ei laiene teenistuse järelevalvepädevus ja seega ka PankrS § 70 lg 5 p 9 saneerimisnõustajatele.
14.Eelnevale tuginedes jätab kolleegium maksejõuetuse teenistuse määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2024. a määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab vastavalt käesolevale määrusele ringkonnakohtu määruse põhjendusi (HKMS § 230 lg 5 p 6, § 234). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.