Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-20-1415 21. aprill 2022 Eesistuja Nele Parrest, liikmed Julia Laffranque ja Viive Ligi Anton Tvoronovitši kaebus Maksu- ja Tolliameti 19. juuni 2020. a vastutusotsuse tühistamiseks Kaebaja Anton Tvoronovitš, esindaja vandeadvokaat Jaak Siim Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Karin Kask Tallinna Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2021. a otsus Anton Tvoronovitši kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2021. a otsus osas, milles ringkonnakohus jättis kaebuse intressivõla 22 166 eurot osas rahuldamata.
3.Teha tühistatud osas uus otsus ja rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 19. juuni 2020. a vastutusotsus nr 13-7/00928-8 intressivõla 22 166 eurot osas.
4.Mõista Maksu- ja Tolliametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud 2246 eurot. Jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 16. oktoobril 2017 SandMetal OÜ kontrolli, mis hõlmas SandMetal OÜ-ga ühinenud Real Estate Est OÜ soetatud ja müüdud korteriomandite ettevõtluses kasutamist, seejuures ka käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust ajavahemikul oktoober 2016 – mai 2017. Real Estate Est OÜ ostis oktoobris 2016 kaks korteriomandit Rõugu tänaval ja novembris 2016. aastal kaks korteriomandit Ümera tänaval ning sai korteriomandite soetusel riigilt tagasi sisendkäibemaksu 2016. a oktoobri ja novembri käibedeklaratsioonide (KMD) alusel 35 250 eurot. Korteriomandite müüki deklareeris Real Estate Est OÜ aprilli ja mai 2017 KMD-del maksuvaba käibena. Maksuhaldur jõudis kontrollimenetluses järeldusele, et korterite ostmise ja müümise vahel ei võetud neid kasutusele, soetamise eesmärk oli need möbleerida ja edasi müüa. Käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p 3 alusel leidis maksuhaldur, et Real Estate Est OÜ pidi korteriomandite müügi deklareerima 20% määraga maksustatava käibena. Real Estate Est OÜ ühines
19.septembril 2017 SandMetal OÜ-ga ning kustutati äriregistrist. Real Estate Est OÜ maksukohustused läksid äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 35 alusel üle SandMetal OÜ-le.
3-20-1415 MTA kontrolli ajal 8. jaanuaril 2018 tegi SandMetal OÜ 2017. a aprilli ja mai KMD-del parandused, deklareerides korterite müügid 20% määraga käibemaksuga. Selle tulemusel suurenes SandMetal OÜ maksukohustus 41 416,67 euro võrra. Maksuhaldur luges parandused õigeks ja lõpetas
25.jaanuari 2018. a teatega äriühingu kontrollimenetluse. Kuna SandMetal OÜ ei tasunud deklareeritud maksusummasid, algatas MTA sissenõudmismenetluse. MTA esitas SandMetal OÜ-le
12.jaanuaril 2018 intressinõude 2742,75 eurot ja 18. juunil 2020 intressinõude 22 166 eurot.
2.MTA kohustas 19. juuni 2020. a vastutusotsusega nr 13-7/00928-8 Anton Tvoronovitši (kaebaja) tasuma SandMetal OÜ maksukohustused 66 325,18 eurot (sh põhivõlg 41 416,43 eurot ja intress 24 908,75 eurot). Maksuhaldur jäi varasema seisukoha juurde, et korteriomandite müük deklareeriti alusetult maksuvaba käibena. Vaatamata deklaratsiooni parandustele, ei ole SandMetal OÜ maksusummasid tasunud ega taotlenud maksuvõla tasumise ajatamist. Maksuvõlg on tekkinud kaebaja Real Estate Est OÜ juhatuse liikmeks olemise ajal maksukohustuse mittetähtaegse ja mittetäieliku täitmise tulemusena. Juhatuse liige on rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid deklareerimis- ja tasumiskohustusi tahtlikult, jättes korraldamata Real Estate Est OÜ-le ja SandMetal OÜ-le maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise. Ta on vastutav maksustamisperioodide aprill ja mai 2017 Real Estate Est OÜ KMD-del teadlikult valeandmete esitamise eest (deklareeris korteriomandite müügi maksuvaba käibena), mille eesmärgiks oli vältida käibemaksu tasumise kohustust. Kaebaja oli 2017. a aprilli ja mai deklaratsioonide esitamise ning nende alusel tasumisele kuuluvate maksusummade tasumise tähtpäeval Real Estate Est OÜ seaduslik esindaja, ainuke juhatuse liige ja osanik. Pole eluliselt usutav, et ta ei teadnud kohustusest lisada müügitehingu korral hinnale käibemaks. KMD-de esitamise ajal ja käibemaksu tasumise tähtpäeval oli Real Estate Est OÜ kontol piisavalt vabu vahendeid käibemaksu tasumiseks. Kaebaja kasutas äriühingu rahalisi vahendeid laenude tagasimaksmiseks kokku 234 700 euro ulatuses (sh endale 28 000 eurot) ning andis pärast äriühingute ühinemist SandMetal OÜ vara arvel tagamata laenu 54 000 eurot Venemaa kodanikule, keda ta ise ei tundnud ja kellelt raha tagasisaamine on ebatõenäoline.
3.Kaebaja palus halduskohtule esitatud kaebuses vastutusotsus tühistada. Kaebuse kohaselt puudus tal MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtlus MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi rikkuda. Talle saab olla kõige rohkem ette heidetav juhatuse liikme hoolsusstandardi rikkumine ehk süü raske hooletuse vormis. Kaebajal puuduvad õigusalased eriteadmised ning ta polnud varem praktikas kokku puutunud äriühingu nimel tehtud korteriomandite müügitehingute andmete kajastamisega KMD-des. SandMetal OÜ deklareeris müügitehingud maksuvaba käibena, mitte ei jätnud neid deklareerimata. Ta eeldas, et korterid olid kasutusele võetud, kuna vaid arendajalt ostetud korterit saab pidada uueks. SandMetal OÜ möbleeris ostetud korterid ja kaebaja ise ööbis neis korterites, kasutades sel ajal ka WC-d ja dušši. Maksumenetluses viga mõistes tegi SandMetal OÜ deklaratsioonides parandused. Maksuhaldur on põhjendamatult tuginenud SandMetal OÜ rahaliste vahendite arvel laenu tagastamise ja andmise asjaoludele. Need tehingud toimusid enne maksukontrolli alustamist. Seega ei olnud nende tegemise eesmärgiks SandMetal OÜ rahatuks muutmine, et vältida maksukohustuse täitmist. MTA ei ole väitnud, et laenutehingud olid näilikud. Ümera tänava korteriomandite notariaalses müügilepingus märkis notar lepingu esemeks oleva korteriomandi hinnas käibemaksu sisaldumise omal initsiatiivil ning kaebajale jäi see asjaolu märkamata. Maksuhaldur ei ole järginud uurimispõhimõtet ja ei ole välja selgitanud poolte tegelikku tahet. Kuna kaebajale saab kõige rohkem ette heita rasket hooletust, on vastutusotsus tehtud MKS § 98 lg 1 esimeses lauses sätestatud kolmeaastast aegumistähtaega ületades ning vastutusotsus on vastuolus MKS § 96 lg-ga 5. Lisaks ei ole maksuhaldur hinnanud kaebaja tahtlust iga tehingu osas eraldi. Kuna maksuhaldur on vastutusmenetlusega venitanud, ei ole põhjendatud nõuda intressi tasumist täies mahus.
2(7)
3-20-1415
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 30. detsembri 2020. a otsusega kaebuse, tühistas vastutusotsuse ja mõistis maksuhaldurilt kaebaja kasuks välja menetluskulud. Halduskohus märkis, et ei vaielda selle üle, et vastutusotsuse tegemise aja seisuga oli SandMetal OÜ-l maksuvõlg, mille sissenõudmine pole aegunud (MKS § 96 lg 6), ning maksuvõla sissenõudmine SandMetal OÜ vara arvel ei ole võimalik (MKS § 96 lg 5). Samuti ei vaielda selle üle, et kaebaja tegeles ainsana SandMetal OÜ õiguseellase Real Estate Est OÜ igapäevase juhtimisega, allkirjastas kõik äriühingu tegevusega seotud lepingud ja korraldas raamatupidamise, esitas raamatupidamisele algdokumendid ning vastustajale maksudeklaratsioonid. Maksuhaldur heidab kaebajale ette tahtlikku tegevust. Halduskohus leidis, et kaebaja on küll rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi, kuid vastutusotsuses viidatud tõendeid kogumis ja elulise usutavuse kriteeriumist lähtudes hinnates ei saa siiski veenvalt järeldada, et kaebaja tegevus oli tahtlik. KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt on kinnisvara müük üldjuhul maksuvaba käive ning käibemaks tuleb müügihinnale lisada uue eluruumi võõrandamisel enne selle esmast kasutuselevõttu, seejuures ei ole KMS-s kinnisasja esmase kasutuselevõtu mõistet määratletud. Halduskohus asus seisukohale, et ei saa välistada, et kaebaja ei teadnud deklaratsioonide esitamisel, et eluruumi sisustamisest ja ajutisest kasutamisest ei saa järeldada korterite esmast ja tegelikku kasutuselevõtmist. Seega ei saa ka välistada, et kaebaja ei teadnud kohustusest lisada korteromandite võõrandamisel nende hinnale käibemaks ja deklareerida võõrandamine koos käibemaksuga. Halduskohtu hinnangul viitavad kaebaja asjatundmatusele ka muud maksumenetluses tuvastatud asjaolud, näiteks kogemuse puudumine analoogsete tehingute tegemisel. Kaebajal ei ole raamatupidamisharidust ega maksualaseid teadmisi ning tagastusnõuete esitamisel ei teinud MTA kontrolli. Kaebaja viitas, et peale esimese tehingu tegemist ja MTA poolt selle kontrollimata jätmist järeldas ta, et nii on õige, ja tegi samamoodi ka teise tehinguga. Halduskohus möönis, et sisendkäibemaksu tagastamine võis kaebajale kogumis muude asjaoludega (sh valdkonnaalase ettevõtluskogemuse puudumine, korteri ajutine kasutamine) anda eksliku veendumuse, et deklaratsioonid on esitatud õigesti. Ümera tänava ja Rõugu tänava korteriomandite notariaalsete müügilepingute erinevused hinnas sisalduva käibemaksu osas pigem kinnitavad halduskohtu hinnangul koosmõjus kaebaja selgitustega, et kaebaja võis olla teadmatuses, kogenematu ja tegutseda asjatundmatult. Halduskohtu arvates ei saa kaebaja tahtlust tuletada ka äriühingu raha kasutamisest korteriomandite ostmiseks laenu võtmisel ja selle tagastamisel enne KMD-de parandamist. Vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla laenulepingute kehtivust. Vastustaja ei ole väitnud, et kaebaja tegevus äriühingu raha kasutamisel oleks olnud tahtlikult suunatud äriühingu rahatuks tegemisele ja maksukohustuse täitmise vältimisele. Kaebaja on jätnud küll välja selgitamata äriühingu maksuseadustest tulenevate kohustuste koosseisu, st on rikkunud hoolsuskohustust, kuid see ei tähenda, et ta on MKS §-s 8 sätestatud kohustusi rikkunud tahtlikult. Vanima maksukohustuse osas on vastutusotsus tehtud peale kolmeaastase aegumistähtaja möödumist. Hilisemalt korteriomandite võõrandamistehingult tekkinud maksukohustuse osas ei olnud kolmeaastane aegumistähtaeg vastutusotsuse tegemise ajaks möödunud. Kohtu ülesanne ei ole siiski tuvastada kaebaja süü vormi maksuhalduri asemel, vaid kontrollida, kas maksuhaldur on tahtluse tuvastanud õiguspäraselt (Riigikohtu halduskolleegiumi
20.oktoobri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-54-11, p-d 12 ja 13 ning 9. jaanuari 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-38-12, p 14). Seetõttu tühistas halduskohus vastutusotsuse tervikuna.
5.MTA esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles halduskohtu otsuse tühistamist ja asjas uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata.
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 8. oktoobri 2021. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt viitavad korterite ost selleks eraldi loodud äriühingu vahendusel, korteritesse vahepeal mööbli sisseostmine, seejärel kiire edasimüük ja äriühingu tegevuse lõpetamine sellele, et eesmärgiks oli jätta mulje juba kasutuses olnud korterite müügist. Kui kaebaja oleks tegutsenud heas 3(7)
3-20-1415 usus ja piisava hoolsusega, oleks puudunud vajadus kohe peale vara müüki rahalised vahendid äriühingust sularahas välja viia ja äriühingu tegevus lõpetada. Niisugused sammud viitavad kaalutletud käitumisele ja asjaolule, et kaebaja teadis, mida ta teeb. Kaebaja väited selle kohta, et maksuhaldur on vastutusmenetluse alustamise ja toimetamisega venitanud, ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ka intressi suuruse osas.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Ringkonnakohus on halduskohtust erinevat otsust tehes oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi ja kohaldanud valesti materiaalõiguse norme. Kohtuotsust tehes ei ole ringkonnakohus piisavalt põhjendanud halduskohtust teistsugusele seisukohale asumist ega võtnud seisukohta kõikide väidete ja vastuväidete kohta ning menetlusküsimuste kohta, mille kohta peaks seisukoha võtma halduskohus. Kohtuotsuse lakoonilised põhjendused ei tekita veendumust, et kohus on kõiki tuvastatud asjaolusid ja tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Ringkonnakohus on otsuses kaebaja süü vormi tuvastamisel tuginenud asjaoludele, millele vastutusotsuses ei tuginetud. Samuti ei ole ringkonnakohus pööranud tähelepanu sellele, et maksuhaldur ei ole vaidlustanud kaebaja väidet, et kaebajal puudus varasem kogemus analoogsete tehingute tegemisel. Vastutusotsusest ei nähtu järeldusi vastuolu kohta selles, et Rõugu tänava korteriomandite müügilepingutes käibemaksu müügihinnale ei lisatud, kuid Ümera tänava korteriomandite müügilepingutes lisati. Kaebaja tahtlust ei saa tuletada SandMetal OÜ raha kasutamisest. Kaebaja ja vastustaja esindajate seisukohad halduskohtu istungil, mis viitavad selgelt küll hoolsuskohustuse rikkumisele, ei ole aga piisavad tahtluse järeldamiseks. Ringkonnakohus on ebaõigesti intressinõude osas jätnud kohaldamata MKS § 96 lg 5 teise lause. Kaebaja juhtis apellatsioonkaebuse peale esitatud vastuses kohtu tähelepanu sellele, et vastutusotsusega ei saa nõuda intressivõla tasumist olukorras, kus intressivõlga ei ole vähemalt osaliselt sisse nõutud, kuid ringkonnakohus on jätnud nimetatu tähelepanuta.
8.Vastustaja esitas kassatsioonkaebuse peale vastuse, milles palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus on kohtuotsuse põhjendavas osas piisavas mahus esitanud asja lahendamisel tähtsad asjaolud ning argumendid, millest tulenevalt ei pea ringkonnakohus esimese astme kohtu otsust põhjendatuks. Kõik ringkonnakohtu põhjendustes sisalduvad asjaolud on vastustaja halduskohtus kaebusele vastates välja toonud. Kaebuses esitatud põhjendused, mille kohaselt arvas kaebaja, et korterid on kasutusele võetud, on ilmselgelt ebaveenvad. Ka äri- ja raamatupidamiskogemuseta isik on võimeline tegema järeldust, et korteri möbleerimine ning seal mõnel korral ööbimine ja vee kasutamine, ei ole korteri kasutuselevõtmine. Kaebaja teadis erinevast maksustamisest sõltuvalt sellest, kas tegemist on kasutusele võetud või uue eluruumiga. Arvestades notariaalsetes lepingutes antud kinnitusi, et korterid ei ole registreeritud ühegi isiku elukohana ega juriidilise isiku aadressina, ei saanud kaebaja teha järeldust, et korterid olid juba kasutusele võetud. Äriühingu esindaja on maksuhaldurile andnud ka selgitusi, et korterid sisustati edasimüügi eesmärgil, mistõttu ei olnudki äriühingul kavatsust kortereid kasutusele võtta, ja põhjendus, et kaebaja pidas sisustamist kasutuselevõtuks, on otsitud. Maksuhaldur ei ole kaebaja tahtlust järeldanud äriühingu raha kasutamisest, vaid hinnanud lihtsalt, kas äriühingul oli maksukohustuse tekkimise ajal võimalik maksukohustust täita. Ka intressi osas on ringkonnakohus kaebuses esitatud väiteid analüüsinud. Kassaatori viidatud Riigikohtu otsuse nr 3-19-104/22 asjaolud on praegusest erinevad, kuivõrd vastustaja on käesolevas asjas alustanud SandMetal OÜ suhtes nii põhivõla kui ka intressi sissenõudmist. Seega ei saa tekkida olukorda, kus maksukohustuslase põhivõlga ületavas osas raha laekumise korral intressivõlga selle arvel ei sundtäidetaks.
4(7)
3-20-1415
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu otsus tuleb põhivõla ja osaliselt intressivõla osas jätta muutmata, kuid tühistada MKS § 96 lg 5 teise lause ebaõige kohaldamise tõttu osas, milles ringkonnakohus on kaebuse jätnud intressivõla 22 166 eurot osas rahuldamata. Kolleegium teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt ja tühistab vastutusotsuse nimetatud intressivõla osas (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 5 p-d 1 ja 5). Kolleegium lahendab esmalt kassatsioonkaebuse (I) ja jagab seejärel menetluskulud (II). I
10.Kui äriühingu juhatuse liige rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega (MKS § 40 lg 1). Kohustuse rikkumine peab olema maksuvõla tekkimisega põhjuslikus seoses. MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustus hõlmab ka KMS § 3 lg-st 4 tulenevat käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustust. Kui maksukohustuslane on maksude deklareerimise ja tasumise kohustust rikkunud, on vastutusotsuse eelduste täitmisel MKS § 96 lg 1 kohaselt võimalik maksusumma sisse nõuda kolmandalt isikult, kes maksukohustuslase kohustuse eest vastutab. Muuhulgas on vastutusotsuse eelduseks, et enne vastutusotsuse tegemist on vähemalt kolme kuu jooksul maksukohustuslaselt maksusummat sisse nõutud ja sissenõudmine ei ole tulemusi andnud (MKS § 96 lg 5 teine lause). Minimaalne kolmekuuline sissenõudmistähtaeg kohaldub põhimaksuvõlast eraldi ka sellelt arvestatud intressile (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-19-104/22, p-d 17–19).
11.Käesolevas asjas on sisuline põhivaidlus selles, kas maksuhaldur on õigesti tuvastanud kaebaja süü vormi ja kas maksusumma määramine võib seetõttu olla aegunud. Samuti vaieldakse selle üle, kas täidetud on vastutusotsuse eeldused intressi nõudmiseks. Ei vaielda selle üle, et kaebaja oli kontrolliperioodil Real Estate Est OÜ ainus juhatuse liige ning pärast SandMetal OÜ-ga ühinemist ka SandMetal OÜ ainus juhatuse liige, kaebaja rikkus Real Estate Est OÜ juhatuse liikmena 2016. a aprilli ja mai KMD-del käibemaksu deklareerimise kohustust (s.o deklareeris korteriomandite müügitehingud maksustatava käibe asemel maksuvaba käibena) ega ole hiljem SandMetal OÜ juhatuse liikmena maksu tasunud. Samuti ei vaielda selle üle, et kui kaebaja oleks korteriomandite müügitehingud algselt deklareerinud õigesti käibemaksuga maksustatava käibena, oleks äriühingul olnud raha käibemaksu tasumiseks.
12.Kolleegium nõustub maksuhalduri ja ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebaja tegutses Real Estate Est OÜ ainuosaniku ja juhatuse liikmena aprilli ja mai 2017 KMD-del korteriomandite müügitehingute maksuvaba käibena deklareerimisel ning pärast Real Estate Est OÜ SandMetal OÜ-ga ühinemist samuti äriühingu ainuosaniku ja juhatuse liikmena käibemaksu tasumata jätmisel tahtlikult, mistõttu kohaldub maksusumma määramisele viieaastane aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1 teine lause).
12.1.MKS § 40 lg 4 kohaselt lähtutakse tahtluse, raske hooletuse ja hooletuse tuvastamisel võlaõigusseaduse § 104 lg-tes 3–5 sätestatust. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (lg 5).
12.2.Tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja õigusvastase tagajärje soovimine), kuid hooletus on valdavalt seotud objektiivsete tunnustega, s.o kohaste nõuete mittejärgimine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27. jaanuari 2022. a otsus 5(7)
3-20-1415 nr 3-19-1876/30, p 13 ja seal viidatud praktika). Tahtluse nn tahtmise ja teadmise külg on omavahel sõltuvussuhtes (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. veebruari 2022. a otsus nr 1-20-6495/139, p 19). Kui isik teab temal lasuva kohustuse (MKS § 8 lg 1) olemasolust või peab seda kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis arvestades teadma ja jätab kohustuse täitmata, siis ei saa olla eluliselt usutav, et ta ei tahtnud õigusvastast tagajärge (s.o maksuvõla teket).
12.3.Kaebaja tahtluse jaatamiseks peab MTA esitatud tõenditest nähtuma, et kaebaja teadis või pidi teadma, et kasutusele võtmata korterite edasimüük on käibemaksuga maksustatav (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 21. novembri 2018. a otsus nr 3-12-1360/131, p 29). Sellisel juhul saab järeldada kaebaja teadlikku tegutsemist käibemaksu valesti deklareerimisel eesmärgiga käibemaksukohustus tasumata jätta.
12.4.KMS § 16 lg 2 p 3 esimese lause kohaselt ei maksustata kinnisasja või selle osaga tehtud tehingut käibemaksuga. Teine lause lisab, et maksuvabastust ei kohaldata mh kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseadustiku tähenduses või ehitise osa ja mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu.
12.5.Kolleegium ei nõustu halduskohtuga, et kaebaja oli tehingute tegemisel ja deklareerimisel asjatundmatu ja seetõttu hooletu. Asjaolu, et vaidlusalused tehingud võisid olla kaebaja jaoks esimesed kinnisvara valdkonnas, ei tähenda, et ta ei olnud teadlik käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustusest. Kaebaja lõi vaidlusaluste korterite ostmiseks, sisustamiseks ja edasimüügiks eraldi äriühingu ning ühendas selle teise äriühinguga lühikese aja jooksul pärast korterite müüki. Korteriomandite ostu oktoobris ja novembris 2016 käsitas kaebaja maksustatavate tehingutena. Maksuhaldur on leidnud seega õigesti, et kaebaja teadis võimalusest uute korteriomandite soetuselt sisendkäibemaksu tagasi saada ja seda ka sai. Seega pidi kaebaja olema teadlik, et KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt on uute korteriomanditega tehtavad tehingud käibemaksuga maksustatavad. Kaebaja väide, et ta pidas kortereid enne nende edasimüümist kasutusele võetuks, ei ole eluliselt usutav. Pelgalt möbleerimist ning mõnel korral korteris ööbimist ja vee kasutamist ei saa käsitada eluruumi kasutuselevõtuna olukorras, kus tegelikkuses keegi korteris ei elanud. Arvestades ka vastutusotsuses väljatoodut, et äriühingu esindaja maksumenetluses antud selgituste kohaselt oli eesmärk korterid möbleerida ja edasi müüa (vastutusotsuse p 2.2.2), ei olnud äriühingul kavatsust kortereid enne nende edasimüüki kasutusele võtta. Eelnev viitab kolleegiumi hinnangul kogumis sellele, et kaebaja andis KMS § 16 lg 2 p 3 teisele lausele teadlikult endale sobiva sisu eesmärgiga jätta käibemaks tasumata. Asjaolu, et Rõugu ja Ümera tänava korteriomandite notariaalsetes müügilepingutes oli käibemaksu müügihinnale lisamine märgitud erinevalt, ei väära järeldust, et kaebaja tegevus oli tahtlik. Notariaalsetes lepingutes sisalduvad tsiviilõiguslikud kokkulepped ei mõjuta maksukohustuse olemasolu. Seega ei olnud maksuhalduril kohustust välja selgitada, kas Ümera tänava korteriomandite müügihinnale käibemaksu lisamine vastas poolte tegelikule tahtele.
13.Vastutusotsuse eeldused intressisumma 22 166 eurot osas ei ole täidetud ja vastutusotsus tuleb selles osas tühistada.
13.1.Nagu eespool osutatud, MKS § 96 lg 5 teises lauses sätestatud minimaalne maksuvõla kolmekuuline sissenõudmistähtaeg kohaldub põhimaksuvõlast eraldi ka intressile (vt p 10). Sellele seisukohale on kaebaja ka ringkonnakohtu tähelepanu pööranud (vt 20. aprilli 2021. a vastus apellatsioonkaebusele, p 2.17), kuid ringkonnakohus ei ole kaebaja väidet käsitlenud. Jättes kaebaja
6(7)
3-20-1415 väitega mittenõustumise põhjendamata, rikkus ringkonnakohus HKMS § 165 lg 1 p 4. Kolleegium ei nõustu vastustajaga, et kolmekuulise sissenõudmistähtaja reegel praegusel juhul ei kohaldu.
13.2.Vastutusotsuse kohaselt alustati põhivõla ja intresside osas sundtäitmist 12. veebruari 2018. a korraldusega nr 13-2.7/69896. Asjaolu, et kogu vastutusotsusega nõutavat intressisummat ei ole äriühingult sisse nõutud, nähtub intressinõuete esitamise ajast. SandMetal OÜ-le esitati
12.jaanuaril 2018 intressinõue suurusega 2742,75 eurot ja 18. juunil 2020 suurusega 22 166 eurot. Arvestades 19. juuni 2020. a vastutusotsuse tegemise aega, ei ole võimalik, et 18. juuni 2020. a intressinõudes nimetatud summa sissenõudmistoimingud oleksid kestnud vähemalt kolm kuud. Vastustaja ei ole väitnud, et on äriühingult sisse nõudnud kogu kaebajalt nõutavat intressivõlga. Kui vastustaja on äriühingult intressi sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid ainult osa intressi osas, on endiselt võimalik olukord, kus äriühingule sissenõudmistoiminguid ületavas osas rahaliste vahendite laekumisel ei nõutaks kogu maksuvõlga sisse äriühingult, vaid sissenõudmistoiminguid ületavas osas äriühingu asemel vastutusotsuse adressaadilt (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 3. detsembri 2020. a otsus nr 3-19-104/22, p 19). II
14.HKMS § 108 lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kolmes kohtuastmes on kaebaja menetluskulud ilma Riigikohtule kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjonita kokku 6736,91 eurot. Kolleegium tühistas vastutusotsuse osas, milles kaebajalt nõutakse äriühingu 22 166 euro suuruse intressivõla tasumist. Kogu vastutusotsusega nõutavast maksuvõlast moodustab tühistatud osa ca 1/3 (33,42%). Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud 2246 eurot.
15.Kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4 (kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud redaktsioonis) koostoimes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg-ga 21). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.